Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 5

Singazihlukanisa Njani Nephasi

Singazihlukanisa Njani Nephasi

“Anisiyingcenye yephasi.”—JWANISI 15:19.

1. Bekatshwenyeke ngani uJesu ngaphambi kokufa kwakhe?

NGOBUSUKU bangaphambi kokufa kwakaJesu, bekazi bona uzokutjhiya abalandeli bakhe, watshwenyeka ngekusasa labo. Wabatjela bona: “Anisiyingcenye yephasi.” (Jwanisi 15:19) Kamuva wabathandazela wathi: “Abasiyingcenye yephasi, njengombana nami ngingasiyingcenye yephasi.” (Jwanisi 17:15, 16) Bekatjho ukuthini uJesu?

2. Ngiliphi “iphasi” uJesu aqalisela kilo?

2 “Iphasi” liqalisele ebantwini abangamaziko uZimu abangaphasi kokubusa kukaSathana. (Jwanisi 14:30; Efesu 2:2; Jakopo 4:4; 1 Jwanisi 5:19) Singahlala njani ‘singabi yingcenye yephaseli’? Isihlokwesi, sicoca ngeendlela ezimbalwa: Ngokuthembeka emBusweni kaZimu nokungathathi ihlangothi kezepolotiki. Ngokujamelana nephasi. Simbathe besizilungise ngendlela ehloniphekileko besibe nombono olinganiselako ngemali. Sihlome izembatho zepi uZimu asinikela zona.—Qala isiPhetho 16.

THEMBEKA EMBUSWENI KAZIMU

3. UJesu bekayiqala njani ipolotiki?

3 Nakasephasini uJesu wabona ukuthi abantu baqalene nemiraro nokuphila akusilula. Waba nesirhawu wafuna ukubasiza. Kghani waba mrholi wezepolotiki? Awa. Bekazi bona abantu batlhoga umBuso kaZimu. UJesu yiKosi yomBuso, begodu bekatjhumayela ngawo. (Danyela 7:13, 14; Lukasi 4:43; 17:20, 21) UJesu akhange athathe ihlangothi kezepolotiki. Nakaphambi komBusi weRoma, uJesu wathi: “UmBuswami awusiyingcenye yephaseli.” (Jwanisi 18:36) Abalandeli bakhe bebangathathi hlangothi. Isazimlando encwadini ethi, On the Road to Civilization sathi amaKrestu wekadeni “bewangazibandakanyi eenkhundleni zepolotiki.” NamaKrestu wanamhlanjesi enza soneso. Ngokuthembeka sisekela umBuso kaZimu asithathi ihlangothi kezepolotiki.—Matewu 24:14.

Ungakghona na ukuhlathulula bona kubayini usekela umBuso kaZimu ngokuthembeka?

4. AmaKrestu weqiniso awusekela njani umBuso kaZimu?

4 Abazenda bajamela urhulumendabo kenye inarha abazihlanganisi nepolotiki yalapho. Abazesiweko abanethemba lokubusa ezulwini noKrestu, banobujamo obufanako. UPowula wabhalela amaKrestu azesiweko: “Sibazenda abajamele uKrestu.” (2 Korinte 5:20) Abazesiweko bajamele urhulumende kaZimu. Abazihlanganisi nezepolotiki zephaseli. (Filipi 3:20) Kunalokho, abazesiweko basiza iingidi zabantu bona zifunde ngomBuso kaZimu. ‘Ezinye izimvu’ ezinethemba lokuphila isiphelani ephasini elitjha lakaZimu zisekela abazesiweko. Nazo azithathi ihlangothi. (Jwanisi 10:16; Matewu 25:31-40) AkunamKrestu ozihlanganisa nepolotiki yephaseli.—Funda u-Isaya 2:2-4.

5. Ngiliphi ibanga elenza amaKrestu bona angahlanganyeli epini?

5 AmaKrestu weqiniso aqala akholwa nawo njengomndeni obumbeneko kungakhathaliseki ngemvelaphi yawo. (1 Korinte 1:10) Nasingaya epini sizabe silwa namalunga womndenethu esikholwa nawo, lawo uJesu athi siwathande. (Jwanisi 13:34, 35; 1 Jwanisi 3:10-12) UJesu watjela abafundi bakhe bona bathande nezitha zabo.—Matewu 5:44; 26:52.

6. Iinkhonzi ezizinikele kuJehova zimqala njani urhulumende?

6 Nanyana amaKrestu angathathi ihlangothi nje silwela ukuba bahlali abalungileko. Nasi isibonelo, sihlonipha urhulumende ngokuthobela imithethwakhe sibhadele umthelo. Siyaqiniseka ngokunikela “izinto zakaZimu, kuZimu.” (Markosi 12:17; Roma 13:1-7; 1 Korinte 6:19, 20) “Izinto zakaZimu” zihlanganisa ukumthanda, ihlonipho nokumlotjha. Sizimisele ukudela ipilo yethu kunokudelela uJehova.—Lukasi 4:8; 10:27; funda IzEnzo 5:29; Roma 14:8.

LWISANA ‘NOMMOYA WEPHASI’

7, 8. Uyini ‘ummoya wephasi’?

7 Ukuzihlukanisa nephasi lakaSathana, kutjho ukungavumeli ukulawulwa ‘mmoya wephasi.’ Ummoya lo uyindlela yokucabanga neyokuziphatha evela kuSathana. Ngokujayelekileko usebenza ebantwini abangalotjhi uJehova. Kodwana amaKrestu ayalwisana nawo. Kunjengokutjho kwakaPowula nakathi, “asikamukeli ummoya wephasi, kodwana samukele ummoya ovela kuZimu.”—1 Korinte 2:12; Efesu 2:2, 3; qala isiPhetho 17.

8 Ummoya lo wenza abantu babe marhamaru, bazikhakhazise bebavukele, bewubenze bazizwe banganasidingo sokuhlonipha uZimu. USathana vele ufuna abantu benze abakufunako bebangacabangi nangemiphumela yakhona. Akunanto emkara njengokubona abantu bakholelwa ukuthi “ikanuko yenyama nekanuko yamehlo” phela kwento eqakathekileko epilweni. (1 Jwanisi 2:16; 1 Thimothi 6:9, 10) UDeveli ulinga ngakho koke ukuphambukisa iinceku zakaJehova abuye asirome sicabange njengaye.—Jwanisi 8:44; IzEnzo 13:10; 1 Jwanisi 3:8.

9. Ummoya wephasi ungasilimaza njani?

9 Kufana nommoya esiwuphefumulako, nommoya wephasi urhatjheke koke nje. Nasingalwisani nawo ngamandla ungasilimaza. (Funda IzAga 4:23.) Ungathoma ngendlela engatjhejekiko, njengokuvumela imicabango nendlela esenza ngayo izinto ifane neyabantu abangamlotjhiko uJehova. (IzAga 13:20; 1 Korinte 15:33) Kesinye isikhathi singalinyazwa zizinto esizaziko ukuthi ziyingozi, njengeenthombe zomseme, iinhlubuki nezokuphalisana ngemidlalo.—Qala isiPhetho 18.

10. Singalwisana njani nommoya wephasi?

10 Alo, singalwisana njani nokulawulwa liphasi lakaSathana? Kufanele singatjhidi hlanu kwakaJehova sivumele nokuhlakanipha kwakhe kusilawule. Kufuze singadinwa kuthandazela ummoyakhe ocwengileko besihlale simajadu emsebenzinakhe. Nakukhulunywa ngomuntu omkhulu kikho koke nomninimandla woke, kusuke kukhulunywa ngoJehova. Simthemba ngakho koke ekutheni angasisiza silwisane nommoya wephasi.—1 Jwanisi 4:4.

UKUMBATHA NGENDLELA EPHAZIMULISA UZIMU

11. Ummoya wephasi ube nendima engangani endleleni abantu abambatha bebazilungise ngayo?

11 Ukumbatha kwethu nokuzilungisa nakho kuyatjengisa ukuthi asizibandakanyi kezephaseli. Abantu abanengi ephasini ukumbatha kwabo kudosa amehlo, kuvuse iinkanuko kwabanye, ngasikhathi kubaveze babantu abamavukelambuso namkha kubaveze ukuthi banjinge kangangani. Abanye abe abanandaba nokuthi baqaleka njani, bazikhethela ukuba madlakadlaka. Thina-ke angeze savumela umukghwabo usilawule endleleni esimbatha besizilungise ngayo.

Inga-kghani ngimbatha ngendlela edumisa uJehova?

12, 13. Ngiziphi iinkambisolawulo ezisisiza siqunte esikumbathako?

12 Sifuna ukuhlala simbethe ngokuhlonipheka, besihlwengeke ngasosoke isikhathi. Simbatha “ngokuhlonipheka nangokwahlulela okuhle,” ‘besizinikele kuZimu.’—1 Thimothi 2:9, 10; Juda 21.

13 Ukumbatha kwethu kuba nendima endleleni abanye abantu abamqala ngayo uJehova nabantu bakhe. Yoke into sifuna ‘ukuyenzela iphazimulo kaZimu.’ (1 Korinte 10:31) Isithunzi sikhambisana nokuhlonipha imizwa nemibono yabanye abantu. Nasikhetha izambatho zethu, kufuze sikhumbule ukuthi zingaba nomthelela kabanye.—1 Korinte 4:9; 2 Korinte 6:3, 4; 7:1.

14. Kufuze sicabange njani nasikhetha izambatho esizozimbatha esimini nesifundweni?

14 Simbatha njani nasisesifundweni namkha esimini? Kghani sizidosela amehlo namkha simbatha ngendlela ehlazisako? Mhlamunye sizitjela ukuthi indlela engimbatha ngayo ayifuni muntu. (Filipi 4:5; 1 Pitrosi 5:6) Kungokwemvelo ukufuna ukuba muhle, kodwana nasibuyela eqinisweni izinto ezisenza sibe bahle bubuntu bethu obakhiwe yiBhayibheli. Ngilokho uJehova akubonako nakasiqalako. Ubuntu bethu buveza esingikho ngaphakathi, ‘umuntu osithekileko wehliziyo . . . , emehlweni kaZimu.’—1 Pitrosi 3:3, 4.

15. Kubayini uJehova angasitjeli bunqopha ukuthi khuyini esikumbathako nesingakumbathiko?

15 UJehova akakasiphi umrharhabula wemithetho etjhoko ukuthi khuyini esikumbathako nesingakumbathiko. Uvele wasipha iinkambisolawulo ezivela eBhayibhelini ezingasisiza siqunte kuhle. (Hebheru 5:14) UJehova ufuna iinqunto esizenzako zitjhukunyiswe kumthanda, zingaba zikhulu namkha zibe zincani. (Funda uMarkosi 12:30, 31) Ephasini loke abantu bakaJehova bambatha ngeendlela ezihlukahlukeneko kuye ngamasiko wabo nokuthi bathandani. Ukuhlukahluka kwezambathokho kuyaqabula begodu kuhle.

SEBENZISA IMALI NGOKUHLAKANIPHA

16. Ummoya wephasi uhluke njani kilokho okwafundiswa nguJesu? Ngimiphi imibuzo esingazibuza yona?

16 USathana ufuna abantu bazitjele ukuthi imali nezinto zakanokutjho zingabenza bathabe. Kodwana aboFakazi bakaJehova abavumelani nalokho, bathembele kilokho okwatjhiwo nguJesu nakathi: “Ngitjho nanyana umuntu anenala, ukuphila kwakhe akuveli ezintweni anazo.” (Lukasi 12:15) Imali angekhe yasithabisa, begodu ngayo angekhe safumana abangani bamambala, ukuthula nokuphila okungapheliko. Iye-khona siyazitlhoga izinto zakanokutjho ngombana sifuna ukuthabela ipilo. Kodwana uJesu wasifundisa ukuthi sizokuthaba nange sitjhidelene noZimu begodu nangabe ukulotjha kwethu uZimu kuyinto ezaqangi ekuphileni kwethu. (Matewu 5:3; 6:22) Akhuzibuze nakhu: ‘Indlela iphasi elithanda ngayo imali iyangithinta na? Kghani imali yinto engihlale ngicabanga bengikhulume ngayo?’—Lukasi 6:45; 21:34-36; 2 Jwanisi 6.

17. Ukungathandi khulu imali kuzoyithuthukisa njani indlela ophila ngayo?

17 Nasidzimelela ekulotjheni uJehova silise ukuthanda imali sizokuthaba ekuphileni. (Matewu 11:29, 30) Sizokwaneliseka sibe nokuthula emkhumbulweni nehliziyweni. (Matewu 6:31, 32; Roma 15:13) Angekhe sisatshwenyeka khulu ngezinto zakanokutjho. (Funda 1 Thimothi 6:9, 10) Sizokuthabela ukupha. (IzEnzo 20:35) Sizokuba nesikhathi esinengi nesibathandako, besilale kamnandi.—UMtjhumayeli 5:12.

“IZEMBATHO ZEPI EZIPHELELEKO”

18. Khuyini uSathana afuna ukuyenza kithi?

18 USathana ufuna silahlekelwe litjhebiswano eliuhle noJehova. Nje-ke kufuze sisebenze budisi bona silivikele ngombana silwa “namabutho wemimoya emimbi.” (Efesu 6:12) USathana namadimonakhe abafuni sithabe namkha siphile ngokungapheliko. (1 Pitrosi 5:8) Amanaba anamandla la, alwa nathi, kodwana singakghona ukuwahlula ngesizo elivela kuJehova.

19. “Izembatho zepi” zihlathululeke njani kwebe-Efesu 6:14-18?

19 Ekadeni amasotja bekambatha izambatho zepi bona azivikele epini. Nathi kufuze simbathe “izembatho zepi” esizinikelwe nguJehova bona sizivikele. (Efesu 6:13) ‘Izembathwezi’ sifunda ngazo kwebe-Efesu 6:14-18 nayithi: “Jamani niqine, nibophe ibhande leqiniso emadinini wenu, nembathe isivikelo sesifuba sokulunga, iinyawo zenu zimbathiswe amanyathelo wokulungela ukutjhumayela iindaba ezimnandi zokuthula. Ngaphandle kwakho koke lokhu, phathani isihlangu esikhulu sokukholwa, enizokukghona ngaso ukucima yoke imisubela evuthako yomumbi. Godu, yamukelani isikoporo sesindiso, nesabula yommoya, okutjho, ilizwi lakaZimu, kukulapho ngawo woke umhlobo wokuthandaza nokuncenga niragele phambili nithandaza ngommoya ngazo zoke iinkhathi. Bona nenze lokhu, hlalani niphapheme, nibancengele qobe boke abacwengileko.”

20. Khuyini ekufuze siyenze bona ‘isambatho’ sethu sepi sisivikele?

20 Nangabe isotja alimbathi isambatho salo sokuzivikela, inaba laso lizozenzela kilo. Nasifuna ‘isambatho’ sethu sisivikele kufuze sisimbathe besisigcine sisebujamweni obuhle. Ipi esiyilwako le izokuraga bekube kulapho iphasi lakaSathana namadimonakhe litjhatjalaliswa khona. (IsAmbulo 12:17; 20:1-3) Nasilwa neenkanuko ezingakalungi namkha ukubogaboga okuthileko kufuze singapheli amandla.—1 Korinte 9:27.

21. Alo singayithumba njani ipethu?

21 Kufuze sikhumbule bona asinamandla njengoSathana. Kodwana singaba nawo ngoJehova. Bona sihlale sithembekile, kufuze sithandaze kuJehova, sifunde iliZwi lakhe besizihlanganise nabafowethu nabodade. (Hebheru 10:24, 25) Izintwezi zizosisiza sihlale sithembekile kuZimu besilungele nokuvikela ukukholwa kwethu.

KULUNGELE UKUVIKELA UKUKHOLWA KWAKHO

22, 23. (a) Kubayini kufuze sikulungele ukuvikela ukukholwa kwethu? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

22 Kufuze sihlale sikulungele ukuvikela ukukholwa kwethu mihla namalanga. (Jwanisi 15:19) Malungana nezinye izinto aboFakazi bakaJehova khebahluke. (IRhubo 34:3; Matewu 10:32, 33) Akhuzibuze: ‘Ngikuzwisisa kuhle na ukuthi kubayini sihluke ngalendlela? Ngiyaqiniseka bengiyavumelana nalokho okuseBhayibhelini nokutjhiwo yinceku ethembekileko nehlakaniphileko? Ngingakghona na ukuhlathululela abanye ngengikukholelwako?’—Matewu 24:45; Jwanisi 17:17; funda 1 Pitrosi 3:15.

23 Kanengi sazi kuhle ukuthi kufuze senzeni bona sihluke ephasini. Kodwana ngezinye iinkhathi akusilula, ngombana uSathana usibekela iinqabo ngeendlela ezahlukahlukeneko. Esinye sazo ngezokuzithabisa. Singazikhetha njani ngokuhlakanipha zokuzithabisa? Isihloko esilandelako sizosihlathululela.