Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

IsiThasiselo

IsiThasiselo
  1.  Ukwazi IBhabhiloni EliKhulu

  2.  Uzokufika Nini UMesiya?

  3.  Zokulatjhwa Ezihlanganisa Iingazi

  4.  Ukuhlala Ngokuhlukana

  5.  Amaholideyi Neminyanya

  6.  Ukugula Okuthathelanako

  7.  Zamabhizinisi Neendaba Zomthetho

 1. Ukwazi IBhabhiloni EliKhulu

Sazi njani bona “IBhabhiloni eliKhulu” lijamele zoke iinkolo zamala? (IsAmbulo 17:5) Cabangela amaqiniso la:

  • Lilawula iphasi loke. IBhabhiloni eliKhulu kuthiwa lihlezi “neenqubuthu neentjhaba.” ‘Linombuso phezu kwamakhosi wephasi.’—IsAmbulo 17:15, 18.

  • Angekhe libe yihlangano yezepolotiki namkha zerhwebo. “Amakhosi wephasi” ‘nabarhwebi’ bazokusinda nalibhujiswako.—IsAmbulo 18:9, 15.

  • Limkhuluma kumbi uZimu. Libizwa ngokuthi yingwadla ngombana linetjhebiswano naborhulumende ngebanga lemali namkha okhunye. (IsAmbulo 17:1, 2) Lidurhisa abantu bazo zoke iintjhaba. Lingunobangela wokufa kwabantu abanengi.—IsAmbulo 18:23, 24.

Buyela kusifundo 13 iphuzu 6

 2. Uzokufika Nini UMesiya?

IBhayibheli labikezela ukuthi kuzokuba ziimveke ezima-69 bekufike uMesiya.—Funda uDanyela 9:25.

  • Iimveke ezima-69 zathoma nini? Ngomnyaka ka-455 B.C.E. Ngesikhatheso uMbusi uNerhemiya wafika eJerusalema ‘ukuzokuvuselela begodu akhe kabutjha’ idorobho.—Danyela 9:25; Nerhemiya 2:1, 5-8.

  • Iimveke ezima-69 zathatha isikhathi esingangani? Kezinye iimphorofido zeBhayibheli, ilanga lijamele umnyaka. (Numeri 14:34; Hezekiyeli 4:6) Iveke ngayinye ijamele iminyaka elikhomba. Esiphorofidwenesi, iimveke ezima-69 zisinikela iminyaka ema-483 (iimveke ezima-69 x amalanga ali- 7).

  • Iimveke ezima-69 zaphela nini? Nasibala iminyaka ema-483 ukusukela emnyakeni ka-455 B.C.E. sifumana umnyaka ka-29 C.E. a Lo, mnyaka uJesu abhajadiswa ngawo bewaba nguMesiya!—Lukasi 3:1, 2, 21, 22.

Buyela kusifundo 15 iphuzu 5

 3. Zokulatjhwa Ezihlanganisa Iingazi

Kunezokulatjhwa ezisebenzisa iingazi zaloyo olatjhwako. Ngokwesibonelo, umuntu anganikela ngeengazi namkha avumele ukuthi iingazi zakhe zibekwe iimveke ezinengi, ukwenzela bona zisetjenziswe nakayokuhlinzwa. AmaKrestu akukafuzi asebenzise iindlelezi.—Duteronomi 15:23.

Nanyana kunjalo, ezinye iindlela zokulaphezi azinakinga. Iindlelezi zihlanganisa ukuhlolwa kweengazi, ukusetjenziswa komtjhini ohlwengisa iingazi (i-hemodialysis, i-hemodilution, i-cell-salvage ne-heart-lung). UmKrestu omunye nomunye kufuze aziquntele ukuthi iingazi zakhe zizokusetjenziswa njani nakahlolela ukugula namkha nakalatjhwako. Udorhodera ngamunye angasebenzisa iindlela zokulaphezi ngendlela ehlukileko. Yeke ngaphambi kobana umKrestu amukele indlela ethileko yokuhlinzwa namkha yokulatjhwa, kufuze azi ukuthi iingazi zakhe zizokusetjenziswa njani. Cabanga ngemibuzo elandelako:

  • Kuthiwani nange iingazi zami zizokukhutjhwa emzimbeni begodu lokho kuthikazise indlela iingazi ezikhamba ngayo? Kghani unembezami uyangivumela ngiqale iingazezi njengalezo ezisesesemzimbenami, okwenza kungatlhogeki bona ‘zithululelwe phasi’?—Duteronomi 12:23, 24.

  • Kuthiwani nange indlela engilatjhwa ngayo ibandakanya ukukhutjhwa kweengazi, zihlwengiswe ngemva kwalokho sibuselwe emzimbenami? Kghani lokho kutshwenya unembezami obandulwe yiBhayibheli namkha ngingayamukela indlela yokulatjhwa le?

Buyela kusifundo 39 iphuzu 3

 4. Ukuhlala Ngokuhlukana

IliZwi lakaZimu alikwamukeli ukuhlala ngokuhlukana begodu likwenza kukhanye ukuthi ukuhlala ngokuhlukana akunikeli abantu abatjhadileko ilungelo lokutjhada godu. (1 Korinte 7:10, 11) Nanyana kunjalo, kunobujamo lapho amaKrestu acabangela khona ukuhlala ngokuhlukana.

  • Ukungondli umndeni: Indoda ayifuni ukondla umndenayo ukufikela ebujamweni lapho umndeni ungasanazo izinto ozitlhogako bona uphile.—1 Thimothi 5:8.

  • Ukubetjhwa: Ukubetjhwa kungabangela ukuthi ipilo yomuntu otjhade naye ibogaboge namkha ibe sengozini.—Galatiya 5:19-21.

  • Ukubeka itjhebiswano lomuntu otjhade naye noJehova engozini: Umuntu otjhade naye ukukhandela bona ulotjhe uJehova.—IzEnzo 5:29.

Buyela kusifundo 42 iphuzu 3

 5. Amaholideyi Neminyanya

AmaKrestu awazibandakanyi emaholideyini angathabisi uJehova. UmKrestu ngamunye kufuze asebenzise unembezakhe obandulwe yiBhayibheli bona aqunte ukuthi uzoligidinga iholideyi elithileko namkha awa. Cabanga ngeembonelo ezimbalwa.

  • Nakunomuntu othi uthabele iholideyi elithileko. Ungamtjela ukuthi, “Ngiyathokoza.” Nangabe umuntu loyo ufuna ukwazi okungeziweko, ungamhlathululela bona kubayini ungagidingi iholideyelo.

  • Umuntu otjhade naye ongasinguFakazi kaJehova ukumema bona niyokudla neenhlobo zenu ngelanga leholideyi. Nangabe unembezakho akuvumela bona uye, ungahlathululela umuntu otjhade naye kusesengaphambili ukuthi nakwenziwa izinto ezingakhambisani nentando kaZimu esidlweneso, angeze uhlanganyele kizo.

  • Umqatjhakho ukufakela ibhonasi ngesikhathi samaholideyi. Kghani kufuze uyale ibhonasi? Akusinjalo. Kghani umqatjhako uqala ibhonasi njengendlela yokugidinga iholideyi namkha uyiqala njengendlela yokukuthokoza ngomsebenzakho omuhle?

  • Umuntu othileko ukunikela isipho ngesikhathi samaholideyi. Umuntu loyo angathi: “Ngiyazi ukuthi awuwagidingi amaholideyi kodwana ngikuphathele nakhu.” Mhlamunye umuntu loyo bekafuna ukuba nomusa kwaphela. Ngakelinye ihlangothi, kghani likhona ibanga lokucabanga bona umuntu loyo uzizinya ukukholwa kwakho namkha ulinga ukukwenza uhlanganyele ekugidingeni iholideyelo? Ngemva kokucabangisisa ngalokhu, kukuwe bona uyasamukela isiphweso namkha awa. Kizo zoke iinqunto esizithathako, sifuna ukuba nonembeza omuhle begodu sithembeke kuJehova.—IzEnzo 23:1.

Buyela kusifundo 44 iphuzu 1

 6. Ukugula Okuthathelanako

Ngebanga lokuthi siyabathanda abantu, sitjheja khulu ukuthi singadluliseli ukugula kibo. Lokhu kuliqiniso nange sazi ukuthi sinokugula okuthathelanako namkha sikholelwa ukuthi kungenzeka sinakho. Senza lokhu ngombana iBhayibheli lisiyelelisa lithi: “Kufuze uthande umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.”—Roma 13:8-10.

Kutjho ukuthini ukulalela isiyeleliswesi? Kutjho ukuthi umuntu ogulako akukafuzi ange namkha amange abanye abantu. Akukafuzi adane lokha abanye abantu nabangammemi emizinabo ngebanga lokufuna ukuvikela imindenabo. Ngaphambi kobana abhajadiswe, kufuze azise umthintanisi wesihlopha sabadala ngokugula kwakhe ukwenzela bona kwenziwe amahlelo wokuthi kuvikelwe abanye abazokubhajadiswa. Ngaphambi kokuthandana nomuntu othileko, umuntu otshwayeleke ngokugula okuthathelanako kufuze ayokuhlola iingazi angakakatelelwa. Ngokwenza njalo utjengisa ukuthi unendaba nabanye ‘njengombana angatshwenyeki ngehlalakuhle yakhe kwaphela kodwana utshwenyeka nangehlalakuhle yabanye.’—Filipi 2:4.

Buyela kusifundo 56 iphuzu 2

 7. Zamabhizinisi Neendaba Zomthetho

Singabalekela imiraro eminengi ngokusitlola phasi isivumelwano sezeemali, nanyana isivumelwaneso usenza nomKrestu. (Joromiya 32:9-12) Ngezinye iinkhathi kungenzeka amaKrestu angaboni ngelihlo linye naziza emalini namkha kwezinye izinto. Kufuze balungise ukungazwani kwabo msinya, ngokuthula begodu bakwenze emsitheleni.

Alo kufuze siyirarulule njani imiraro eqakathekileko njengokukhwabaniselana namkha ihlebo elimazako? (Funda uMatewu 18:15-17.) UJesu usinikele amagadango amathathu ekufuze siwathathe:

  1. Lungisani iindaba phakathi kwenu nobabili.—Qala ivesi 15.

  2. Nangabe akakulaleli, bawa munye namkha ababili abavuthiweko ebandleni bakhambe nawe.—Qala ivesi 16.

  3. Nangabe indaba solo ayirarululeki, kufuze uthinte abadala.—Qala ivesi 17.

Ebujamweni obunengi akukafuzi sise abafowethu ekhotho ngombana lokho kungamjamela kumbi uJehova nebandla. (1 Korinte 6:1-8) Nanyana kunjalo, kunezinto ekufuze ziyokulungiswa ekhotho: idivosi, ukuhlala nomntwana ekungasingewakho ngokomthetho, ukubhadela imali yesondlo, ukufumana imali ye-intjhorensi, icala lokuba neenkolodo namkha iindaba ezimalungana namafa. UmKrestu oya ekhotho bona ayokulungisa izinto ezifana nalezi ngendlela enokuthula akaphuli umthetho weBhayibheli.

Nakwenziwe icala elikhulu—njengokukata, ukutlhoriswa kwabantwana, ukubetha, ukweba namkha ukubulala, umKrestu obikela iimphathimandla akaphuli imithetho yeBhayibheli.

Buyela kusifundo 56 iphuzu 3

a Ukusukela ku-455 B.C.E. ukuya ku-1 B.C.E. minyaka ema-454. Ukusukela ku-1 B.C.E. ukuya ku-1 C.E. mnyaka munye (awukho umnyaka ka-0). Ukusukela ku-1 C.E. ukuya ku-29 C.E. minyaka ema-28. Lokhu kusibeka emnyakeni ema-483.