Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 43

Imifanekiso NgomBuso

Imifanekiso NgomBuso

MATEWU 13:1-53 MARKOSI 4:1-34 LUKASI 8:4-18

  • UJESU WENZA IMIFANEKISO NGOMBUSO

Kubonakala ngasuthi uJesu useKapernawumi lapho akhalima khona abaFarisi. Mhlokho usuka endlini ahlala kiyo uya eduze neLwandle leGalile, nakalapho isiqubuthu sibuthanela kuye. UJesu ukhwela esikepeni, usingenisa kancani ngelwandle, uthoma ukufundisa abantu ngomBuso wezulu. Usebenzisa umlandelande wemifanekiso. Abantu abamlaleleko bazijayele khulu izinto ezinengi uJesu akhuluma ngazo, lokho kwenza kube lula ngabo ukuzwisisa iingcenye ezihlukahlukeneko zomBuso.

Kokuthoma, uJesu ukhuluma ngomtjali otjala imbewu. Enye imbewu iwela eqadi kwendlela begodu idliwa ziinyoni. Enye iwela ematjeni lapho kunganahlabathi enengi khona. Imirabhu ayikghoni ukungena itjhingele, nje-ke isitjalo esisand’ ukumila sirhabulwa lilanga bese siyatjhwaba. Enye iwela emeveni, bese kuthi isitjalo nasivelako ameva asiminyanise. Ekugcineni, enye imbewu iwela ehlabathini ehle. Ithela iinthelo, ‘enye ngokubuyelelwe nge-100, enye ngama-60, enye ngama-30.’—Matewu 13:8.

Komunye umfanekiso, uJesu ufanisa umBuso nomuntu otjala imbewu. Kilokhu, kungakhathaliseki ukuthi umuntu lo ulele namkha uvukile, imbewu iyakhula. Ukuthi kwenzeka njani, “akazi.” (Markosi 4:27) Iyazikhulela begodu iveze iinthoro, angazivuna.

UJesu wenza umfanekiso wesithathu ngokutjala. Umuntu othileko utjala imbewu ehle, kodwana “abantu basalele,” kufika inaba litjala ikhula hlangana nekoroyi. Iinsebenzi zomuntu lo ziyambuza bona ziyoliruthula na. Uthi: “Awa, ngombana ngisaba ukuthi naniliruthulako, ningaruthula nekoroyi. Kuliseni kukhule koke bekube sikhathi sokuvuna, ngesikhathi sokuvuna ngizokuthi kubavuni: Thomani ngokuruthula ikhula nilenze libe yinyanda niyolitjhisa; bese nibuthelela ikoroyi ngesilulwini sami.”—Matewu 13:24-30.

Abantu abanengi abalalele uJesu bayakwazi ukulima. Godu ukhuluma ngokuthileko okwaziwa khulu, imbewu encani yemastedi. Ikhula ibe mumuthi omkhulu, lapha iinyoni zifika zakhele eempandeni zawo. Uthi ngembewu le: “UmBuso wezulu unjengembewu yemastedi eyathathwa mumuntu wayoyitjala esiminakhe.” (Matewu 13:31) Nokho uJesu akafundisi ngokuthi imbewu yemastedi itjalwa njani. Kunalokho, ufanisa ukwanda okubabazekako, indlela into encani engakhula ngayo ibe yinto ekulu.

Ngemva kwalokho uJesu ukhuluma ngokhunye abalaleli bakhe abanengi abakujayeleko. Ufanisa umBuso wezulu “nesibiliso esathathwa mfazi wasihlanganisa neflowuru enengi.” (Matewu 13:33) Nanyana isibilisweso singabonakali, sibilisa ihlama yoke, siyenze ikhukhumale. Senza kube nokwanda namatjhuguluko angabonakali msinyana.

Ngemva kokwenza imifanekiso le, uJesu ukhambisa isiqubuthu, yena ubuyela lapha ahlala khona. Msinyana abafundi bakhe beza kuye, bafuna ukuzwisisa bona bekatjho ukuthini.

UKUZUZA EMIFANEKISWENI KAJESU

Abafundi khebamuzwa uJesu asebenzisa imifanekiso ngaphambilini, kodwana ingasi eminengi kangaka ngesikhathi sinye. Bambuza bathi: “Kubayini ukhuluma nabo ngemifanekiso?”—Matewu 13:10.

Ibanga lakaJesu lokwenza njalo kukobana azalise isiphorofido seBhayibheli. UMatewu uthi: “Bekangakhulumi nabo ngaphandle komfanekiso, bona kuzaliseke okwakhulunywa ngomphorofidi owathi: ‘Ngizokukhuluma ngemifanekiso; ngizokumemezela izinto ebezifihlekile kusukela ekuthomeni kwephasi.’”—Matewu 13:34, 35; IRhubo 78:2.

Kodwana kunokhunye okwenza uJesu asebenzise imifanekiso. Imifanekiso iveza lokho abantu abakucabangako. Abantu abanengi banekareko kuJesu ngombana bamqala njengomuntu onekghono lokucoca iindaba nowenza imikarisomraro kwaphela. Abacabangi ukuthi uyiKosi ekufuze bayilalele begodu bayilandele ngaphandle kokulindela ukuzuza okuthileko. (Lukasi 6:46, 47) Abafuni ukuthikaziswa endleleni ababona ngayo izinto namkha endlelenabo yokuphila. Abafuni ukuthi umlayezo kaJesu uthinte iinhliziyo zabo.

Aphendula abafundi, uJesu uthi: “Kungebangelo-ke ngikhuluma nabo ngemifanekiso; ngombana baqalile kodwana ababoni, bayezwa kodwana abakwenzi abakuzwako, begodu abazwisisi. Isiphorofido saka-Isaya siyazaliseka kibo. Sithi: ‘. . .Iinhliziyo zabantwaba ziqinile.’”—Matewu 13:13-15; Isaya 6:9, 10.

Nokho, lokho akutjho bona boke abalalela uJesu banjalo. Uyahlathulula uthi: “Nina niyathaba ngombana amehlwenu ayabona neendlebe zenu ziyezwa. Kwamambala ngithi kini, abaphorofidi abanengi nabantu abalungileko bebafisa ukubona izinto enizibonako kodwana akhenge bazibone, nokuzwa izinto enizizwako kodwana azange bazizwe.”—Matewu 13:16, 17.

Abapostoli abali-12 nabanye abafundi abathembekileko baneenhliziyo ezamukelako. Kungakho uJesu athi: “Nina niphiwe ukuzwisisa iimfihlo ezicwengileko zomBuso wezulu, kodwana bona abakaphiwa.” (Matewu 13:11) Ngebanga lokuthi abafundi bakhe banetjisakalo yokufuna ukuzwisisa, uJesu ubahlathululela umfanekiso womtjali.

UJesu uthi, “Imbewu lilizwi lakaZimu.” (Lukasi 8:11) Ihlabathi yihliziyo. Le yindlela elula yokuzwisisa umfanekiswakhe.

Malungana nembewu etjalwe eqadi kwendlela, uyahlathulula: “Kwafika uDeveli wasusa ilizwi eenhliziyweni zabo ukwenzela bona bangakholwa begodu basindiswe.” (Lukasi 8:12) UJesu nakakhuluma ngembewu etjalwe endaweni enamatje, utjho iinhliziyo zabantu abamukela ilizwi ngethabo kodwana lingabi nemirabhu edzimeleleko eenhliziyweni zabo. “Nakuvela imiraro namkha ukuhlunguphazwa ngebanga lelizwi,” bayawa ekukholweni. Nakufika “isikhathi sokulingwa,” mhlamunye baphikiswe malunga womndeni namkha ngabanye abantu, bayalisa.—Matewu 13:21; Lukasi 8:13.

Kuthiwani-ke ngembewu ewela emeveni? UJesu utjela abafundi bakhe ukuthi kuqaliselwe ebantwini abezwe ilizwi. Laba bahlulwa ‘matshwenyeko wephaseli namandla akhohlisako wobunjinga.’ (Matewu 13:22) Ngitjho nanyana bezwe ilizwi balamukela ekuthomeni, kodwana nje abatheli ngombana bavumele izintwezi zaba ngeziqakatheke khulu ukudlula uZimu.

Ihlabathi yokugcina uJesu akhuluma ngayo yihlabathi ehle. Ihlabathi le iqalisele ebantwini abezwa ilizwi, balamukele eenhliziyweni zabo, balizwisise. Kube namuphi umphumela? ‘Bathela iinthelo.’ Ngebanga lobujamo babo, njengobudala namkha ukugula, abakghoni ukwenza okufanako; omunye uthela ngokubuyelelwe kali-100, omunye ngokubuyelelwe ngama-60, omunye ngama-30. Iimbusiso zokulotjha uZimu zifikela “labo okuthi ngemva kokuzwa ilizwi ngehliziyo ehle, banamathele kilo bathele iinthelo ngokukghodlhelela.”—Lukasi 8:15.

Amezwi la kufuze bona abakara khulu abafundi ebebafuna bona uJesu abahlathululele iimfundiso zakhe! Kwanjesi sebayizwisisa kuhle imifanekiso kaJesu. UJesu ufuna bona bayizwisise imifanekiswakhe ukuze bakghone ukudlulisela iqiniso kwabanye. Uthi kibo, “Isibani asibekwa ngaphasi kwesitja namkha ngaphasi kombhede. Sibekwa endaweni ephakemeko.” Yeke uJesu ubaluleka uthi: “Oneendlebe akezwe.”—Markosi 4:21-23.

BABUSISWA NGOKUFUNDISWA OKUNENGI

Ngemva kokuthi uJesu abahlathululele umfanekiso womtjali, abafundi bafuna ukuzwa okungeziweko. Bathi kuye: “Sihlathululela umfanekiso wekhula esimini.”—Matewu 13:36.

Ngokutjho njalo, batjengisa ukuthi indlela abacabanga ngayo ihluke khulu ebantwini ebebanabo eduze nelwandle. Kusemtarini bona nanyana abantwaba bayizwile imifanekiso, abanakareko yokwazi ukuthi itjho ukuthini nokuthi bangayisebenzisa njani ekuphileni kwabo. Baneliswa kukuzwa imifanekiso leyo kwaphela. UJesu uveza umahluko phakathi kwabantwabo nabafundi bakhe abanetjisakalo yokwazi, abeze kuye bona bafumane ihlathululo enabileko, uthi:

“Tjhejani lokho enikuzwako. Ngesilinganiso enilinganisa ngaso, nizokulinganiswa ngaso, kwamambala, kuzokungezelelwa okunengi kini.” (Markosi 4:24) Abafundi bayakutjheja lokho abakuzwa kuye. Banikela uJesu isilinganiso esithileko sekareko netjhejo, bese bona babusiswa ngokufundiswa nokukhanyiselwa izinto ezinengi. Ngalokho-ke, uJesu ubaphendula ngokubahlathululela umfanekiso wekoroyi nekhula, uthi:

“Umtjali wembewu ehle yiNdodana yomuntu; isimu liphasi. Imbewu ehle, madodana womBuso, kodwana ikhula madodana womumbi, inaba elatjala ikhula nguDeveli. Isivuno kuphela kwephaseli, begodu abavuni ziingilozi.”—Matewu 13:37-39.

Ngemva kokutjho ukuthi into ngayinye emfanekiswenakhe ifanekiselani, uJesu uveza ukuthi indaba le izokuphelelaphi. Uthi ekupheleni kwephaseli, abavuni namkha iingilozi, bazokuhlukanisa amaKrestu wamala anjengekhula emaKrestwini weqiniso, ‘amadodana womBuso.’ “Abalungileko” bazokubuthelelwa begodu ekugcineni bazokuphazimula “emBusweni kaBababo.” Kuthiwani ‘ngamadodana womumbi’? Azokutjhatjalaliswa, kungakho kuthiwa ‘azokulila begodu aqinise amazinyo.’—Matewu 13:41-43.

Ngemva kwalokho uJesu ubusisa abafundi bakhe ngeminye imifanekiso emithathu. Wokuthoma uthi: “UmBuso wezulu ufana namagugu afihlwe esimini, umuntu wawafumana wawafihla godu; ngebanga lethabo, wakhamba wayokuthengisa koke anakho wathenga isimu leyo.”—Matewu 13:44.

UJesu uyaraga uthi: “UmBuso wezulu ufana nomrhwebi okhamba indawo ngeendawo afunana namaparele amahle. Kuthe nakafumana iparele lezinga eliphezulu, wakhamba, msinyana wathengisa zoke izinto anazo walithenga.”—Matewu 13:45, 46.

Emifanekisweni yomibili, uJesu uveza ukuzimisela komuntu ukudela okuthileko ukuze afumane okuthileko okuligugu. Umrhwebi uthengisa msinyana “zoke izinto anazo” bona athenge iparele lezinga eliphezulu. Abafundi bakaJesu bawuzwisisa lula umfanekiso omalungana neparele lezinga eliphezulu. Godu umuntu ofumana amagugu afihlwe esimini ‘uthengisa koke anakho’ bona athenge isimu leyo. Emifanekisweni yomibili, umuntu uthengisa koke anakho ukuze afumane okuthileko okuligugu khulu. Lokhu kungafaniswa nokuzidela umuntu akwenzako bona atjhidele kuZimu. (Matewu 5:3) Abanye abezwa uJesu atjho imifanekiso le, sebatjengise ukuthi bazimisele ukudela izinto ezikulu bona batjhidele kuZimu begodu babe bafundi bakhe bamambala.—Matewu 4:19, 20; 19:27.

UJesu uswaphelisa ngokufanisa umBuso wezulu nenede elibutha yoke imihlobo yeenhlambi. (Matewu 13:47) Nakuhlukaniswa iinhlambi, ezihle zibekwa ezitjeni kuthi ezimbi zilahlwe. UJesu uthi kuzokwenzeka okufanako ekupheleni kwephaseli, iingilozi zizokuhlukanisa abantu abambi kwabalungileko.

UJesu ngokwakhe bekenza umsebenzi ongafaniswa nokuthiya iinhlambi nakabiza abafundi bakhe bokuthoma bona babe ‘bathiyi babantu.’ (Markosi 1:17) Kodwana uthi umfanekiswakhe wenede uphathelene nento ezokwenzeka esikhathini esizako, “ekupheleni kwephasi.” (Matewu 13:49) Nje-ke, kuyabakhanyela abapostoli nabanye abafundi abalalele uJesu ukuthi kusazokwenzeka izinto ezikarisa kwamambala.

Labo abezwe imifanekiso eyenziwe nguJesu asesikepeni, bafuna ihlathululo, babusiswa ngokungeziweko. UJesu utjengisa ukuthi uzimisele ‘ukuhlathululela abafundi bakhe zoke izinto ngerhorhomejeni.’ (Markosi 4:34) “Ufana nomninimuzi, okhupha amagugu amatjha namadala ngesilulwini sakhe.” (Matewu 13:52) Ngokwenza imifanekiso le, uJesu akabukisi ngekghono lakhe lokufundisa. Kodwana uhlanganyela nabafundi bakhe amaqiniso anjengamagugu asezingeni eliphezulu khulu. Kwamambala akekho “umfundisi” ofana noJesu.