Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 55

Amezwi KaJesu Ahlaba Abantu Abanengi

Amezwi KaJesu Ahlaba Abantu Abanengi

JWANISI 6:48-71

  • UKUDLA INYAMAKHE NOKUSELA IINGAZI ZAKHE

  • ABANENGI BAYAHLABEKA BEBALISA NOKUMLANDELA

Esinagogeni eKapernawumi, uJesu ufundisa ngokuthi usisikwa samambala esivela ezulwini. Kuyabonakala ukuthi amezwakhe angezelela kilokho akutjhwileko ebantwini ababuya ngepumalanga yeLwandle leGalile, labo abadle izikwa neenhlambi abaphe zona.

UJesu uraga nekulumiswanakhe, uthi: “Abokhokho benu badla imana emmangweni kodwana bahlongakala.” Ukutjengisa umahluko uhlathulula uthi: “Ngisisikwa esiphilako esivele ezulwini. Nange umuntu adla isikwesi uzokuphila ngokungapheliko; kwamambala, isikwa engizokuphisana ngaso siyinyamami bona iphasi lifumane ukuphila.”​—Jwanisi 6:48-51.

Etwasahlobo yomnyaka ka-30, uJesu watjela uNikhodemusi ukuthi uZimu wathanda iphasi kangangobana wanikela ngeNdodanakhe bona ibe Msindisi. Nje-ke, uJesu ugandelela ukuthi kufuze kudliwe inyamakhe ngokutjengisa ukukholwa emhlatjelweni azowenza. Leyo yindlela yokuthola ukuphila okungapheliko.

Nokho, abantu abavumelani namezwi kaJesu. Bayabuza bathi: “Umuntu lo angasinikela njani inyamakhe bona siyidle?” (Jwanisi 6:52) UJesu ufuna bazwisise ukuthi uyafanekisa, akatjho bona badle inyamakhe kwamambala. Lokhu kuyabonakala nakanaba ngendaba le.

“Ngaphandle kokuthi nidle inyama yeNdodana yomuntu nisele neengazi zayo, aninakuphila kini. Nanyana ngubani odla inyamami asele neengazi zami unokuphila okungapheliko, . . . ngombana inyamami ikukudla kwamambala neengazi zami zisiselo samambala. Nanyana ngubani odla inyama yami asele neengazi zami uhlala amunye nami.”​—Jwanisi 6:53-56.

Cabanga ukuthi asilingeka kangangani amaJuda alaleleko nawezwa amezwi lawo! Kungenzeka acabanga ukuthi uJesu ukhuthaza abantu bona badle inyama yabantu namkha beqe umthetho kaZimu wokungadli iingazi. (Genesisi 9:4; Levitikusi 17:10, 11) Kodwana uJesu akakhulumi ngokudla inyama namkha ukusela iingazi kwamambala. Utjengisa ukuthi boke abafuna ukuphila okungapheliko, kufuze bakholelwe emhlatjelweni azowenza nakanikela ngomzimbakhe onganasono begodu aphalaza iingazi zakhe. Nokho, ngitjho nabanengi babafundi bakhe abamzwisisi. Abanye bathi: “Ikulumo le ihlahlathelisa umzimba; ngubani ongayilalela?”​—Jwanisi 6:60.

UJesu utjheja ukuthi abanye abafundi bakhe bayanghonghoyila, nje-ke uyababuza: “Kghani kuyanihlaba lokhu na? Alo-ke kuthiwani naningabona iNdodana yomuntu ikhuphukela lapho beyikhona phambilini? . . . Amezwi engiwatjhwe kini ammoya begodu akuphila. Kodwana kukhona abanye benu abangakholwako.” Nabezwa lokho, abafundi abanengi bayakhamba begodu balisa ukumlandela.​—Jwanisi 6:61-64.

Nje-ke uJesu ubuza abapostoli bakhe abali-12 uthi: “Kghani nani nifuna ukukhamba na?” UPitrosi uyaphendula uthi: “Kosi, sizokuya kubani? Nguwe onamezwi wokuphila okungapheliko. Siyakholwa begodu siyazi ukuthi ungoCwengileko kaZimu.” (Jwanisi 6:67-69) Anamandla amezwi la! Nanyana uPitrosi nabanye abapostoli bangakuzwisisi ngokuzeleko lokho uJesu akufundisako endabeni le, batjengisa ukuthi bayamthemba.

UJesu iyamthabisa ipendulo kaPitrosi, nokho uthi: “Angithi nginikhethile nina abalitjhumi nambili? Kodwana omunye wenu umrhwayeli.” (Jwanisi 6:70) UJesu ukhuluma ngoJudasi Iskariyodi. Kungenzeka uyabona ukuthi uJudasi uthoma ukuphuma endleleni.

Naphezu kwalokho, kumthabisa khulu uJesu ukwazi ukuthi uPitrosi nabanye abapostoli abapheli amandla bebalise nokumlandela begodu abalisi ukumsekela emsebenzinakhe osindisa amaphilo.