Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Isirhunyezo Samaqiniso Akhanyisiweko

Isirhunyezo Samaqiniso Akhanyisiweko

Eminyakeni eminengi edlulileko, isiThala silungise indlela ebesizwisisa ngayo iingcenye zesiphorofido sakaHezekiyeli. Incwadi le ethi, Ekugcineni UJehova Ulotjhwa Ngendlela Ayamukelako!, inezinto ezinengana ezikhanyisiweko. Akhe sibone bona ungakghona ukuphendula imibuzo elandelako.

Ubuso obune beembunjwa eziphilako bujameleni?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: Ubuso ngabunye beembunjwa eziphilako namkha amakherubhi, bujamele ubuntu bunye ebuntwini obune bakaJehova obuyihloko.

Ukukhanyiswa: Nanyana ubuso ngabunye beembunjwa eziphilako bujamele ubuntu bunye ebuntwini obune bakaJehova obuyihloko, nabuqalwa boke ubuso obunobu buhlanganisa boke ubuntu bakaJehova. Ubuso obunobu godu busenza sibone ubukhulu bamandla kaJehova nephazimulwakhe.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: EliZwini lakaZimu, inomboro yesine, isetjenziselwa ukufanekisela koke okupheleleko. Kungebangelo, ubuso ubune nabuqalwa buboke benza okungaphezu kobuntu bunye ebuntwini obune, busisekelo sobuntu bakaJehova obubabazekako. Ubuso ngabunye besibunjwa butjengisa ubukhulu, amandla nokuphakama. Nanyana kunjalo, boke abajameli abaphakemeko bendalo, njengombana kuvezwe bubuso obune bekherubhi ngalinye bangaphasi kwesihlalo sakaJehova sobukhosi. Lokho kutjengisa ukuthi uJehova unguMbusi oPhakemeko kunabo boke.

Indoda ephethe iphondo le-enke lakanobhala iqalisele kubani?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: Indoda ephethe iphondo le-enke iqalisele kwabazesiweko abaseleko. Ngomsebenzi wokutjhumayela nangokwenza abafundi, abazesiweko nje babeka itshwayo elingokomfanekiso eempandla zalabo abazokuba yingcenye ‘yesiqubuthu esikhulu.’—IsAm. 7:9.

Ukukhanyiswa: Indoda ephethe iphondo le-enke ifanekisela uJesu Krestu. Uzokutshwaya isiqubuthu esikhulu nasahlulelwa njengezimvu hlangana “nesizi elikhulu.”—Mat. 24:21.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: UJehova ubeke iNdodanakhe bona kube ngiyo eyahlulelako. (Jwa. 5:22, 23) Ngokomtlolo kaMatewu 25:31-33, uJesu uzokukhupha isahlulelo samaswaphela sokuthi bobani abazokuba ‘zizimvu’ nokuthi bobani abazokuba ‘ziimbuzi.’

Inga-kghani abodade abaziingwadla, u-Ohola no-Oholiba, bajamelela lobuKholwa elihlukaniswe yikolo yamaKatolika namaProthestani phakathi?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: U-Ohola udadwabo omkhulu (yiSamariya, ihlokodorobho yakwa-Israyeli), ujamelele ubuKatolika; bese kuthi u-Oholiba udadwabo omcani (yiJerusalema, ihlokodorobho yakwaJuda), ujamelele ubuProthestani.

Ukukhanyiswa: Abodadwabo ababilaba abaziingwadla abakaqaliseli kinanyana ngiyiphi ingcenye yelobuKholwa. Nanyana kunjalo, ukuba khona kwabo kusifundisa isifundo sokuthi uJehova uzizwa njani ngalabo ebebathembekile kuye benza ubungwadla obungokomfanekiso. Uzizwa ngendlela efanako nangazo zoke iinkolo zamala.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: Alikho ibanga elingokomTlolo elitjengisa bona u-Ohola no-Oholiba bafanekisela lobuKholwa. U-Israyeli noJuda khebafana nabafazi abathembekileko kuJehova, kodwana lobuKholwa akhenge libe nobuhlobo obunjalo noJehova. Ngaphezu kwalokho, ukumadaniswa kwabantu bakaZimu neengwadla ezahlukweni 16 no-23 zakaHeziyeli kwenza bona kubenethemba lokuthi bebazokwenza amatjhuguluko bebabuyiselwe. LobuKholwa, njengengcenye yeBhabhiloni eliKhulu, alinalo ithemba elinjalo.

Inga-kghani lobuKholwa lijamelela iJerusalema lakade elahlubukako?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: IJerusalema elingakathembeki lifanekisela lobuKholwa. Kungebangelo, ukutjhatjalaliswa kweJerusalema bekufanekisela ukutjhatjalaliswa kwelobuKholwa okusezako.

Ukukhanyiswa: Ubujamo eJerusalema elingakathembeki, njengokulotjha iinthombe nekohlakalo erhatjhekileko, kusikhumbuza ngelobuKholwa, kodwana asisaqaliseli kwelobuKholwa ngokuthi lijamele iJerusalema.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: Alikho ibanga elingokomTlolo elitjengisa bona lokhu kufanekisela okwenzekako. Ngokungafani neJerusalema lekadeni, lobuKholwa akhenge nakanye lalotjha uJehova ngendlela ayamukelako. Ngitjho nanyana uJehova alibalela iJerusalema okwesikhatjhana, alikho ithemba elinjalo ngelobuKholwa.

Umbono womrhoba wamathambo omileko wazaliseka njani?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: Ngo-1918 abazesiweko bahlunguphazwa bebasiwa eBhabhiloni eliKhulu, baba njengabantu abahlongakeleko. Ukudingiswokho kwaphela ngo-1919 uJehova nakabavuselela bona babe batjhumayeli bomBuso.

Ukukhanyiswa: Kwaphela isikhathi eside basebujamweni babantu abahlongakeleko begodu isikhatheso sathoma ngaphambi komnyaka ka-1918. Sathoma ngekhulu lesibili C.E. begodu saphela ngo-1919 C.E. sikhambisana nesikhathi eside sokukhulisa iintjalo esisemfanekisweni kaJesu wekoroyi nekhula.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: Ukuthunjwa kwama-Israyeli kwathatha isikhathi eside, kwathoma ngo-740 B.C.E. kwaphela ngo-537 B.C.E. Isiphorofido sakaHezekiyeli siveza ukuthi labo abajanyelwe mathambo “omileko” namkha “ome kere,” kuphele isikhathi eside bahlongakele. Ukwenziwa kwamathambo bona aphile godu kuhlathululwa njengento ebeyizokwenzeka kancanikancani.

Kutjho ukuthini ukuhlanganiswa kweengodo ezimbili?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: Ngemva kwesikhatjhana sokuphadlhuka phakathi, hlangana nePi yePhasi yokuthoma, amalunga athembekileko wabazesiwe aseleko aba nokuthula godu ngo-1919.

Ukukhanyiswa: Isiphorofido siveza ukuthi uJehova uzokwenza abantu bakhe babe munye. Ngemva kwaka-1919, njengombana isikhathi sikhamba, amalunga wabazesiweko aseleko azihlanganisa nenani elikhulako lalabo abanethemba lokuphila ephasini. Zombili iinqhemezi zilotjha uJehova njengesiqhema sinye.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: Isiphorofidwesi asikhulumi ngesigodo sinye esithoma siquntulwe sibe ziingodo ezimbili bese ngemva kwalokho zihlanganiswe zibe sigodo sinye. Isiphorofidwesi asikhulumi ngesiqhema sinye esizokuhlukaniswa bese ngemva kwalokho sihlanganiswe. Kunalokho sihlathulula indlela iinqhema ezimbilezi ezizokubumbana ngayo.

Ngubani uGogi wakwamaGogi?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: UGogi wakwamaGogi ligama lesiphorofido eliqalisele kuSathana ngemva kobana aqothwe ezulwini.

Ukukhanyiswa: UGogi wakwamaGogi uqalisele ekubumbaneni kweentjhaba zephasini bona zisahlele abantu abalotjha uZimu ngendlela ayamukelako ngesizi elikhulu.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: Ihlathululo ngesiphorofido sakaGogi, iveza ukuthi uzokuba kukudla kweenyoni begodu uzokubulungelwa ephasini lokho kuveza bona uGogi akasisibunjwa sommoya. Ukungezelela kilokho, ukusahlela kwakaGogi kukhambisana nalokho okutjhiwo yincwadi kaDanyela neyesAmbulo ngokuthi iintjhaba zizokusahlela abantu bakaZimu.—Dan. 11:40, 44, 45; IsAm. 17:14; 19:19.

Inga-kghani uHezekiyeli wabona bewakhambakhamba ethempelini elingokomfanekiso umpostoli uPowula alihlathululako ngokukhamba kwesikhathi?

Indlela ebesizwisisa ngayo ngaphambilini: Ithempeli uHezekiyeli alibona embonweni liyafana nethempeli elingokomfanekiso elahlathululwa ngompostoli uPowula.

Ukukhanyiswa: UHezekiyeli akhenge abone ithempeli elingokomfanekiso elathoma ukuba khona ngo-29 C.E., kodwana wabona umbono wokuthi ukulotjha okuhlwengileko bekuzokubuyiselwa njani ngemva kokudingiswa njengombana kutlolwe emThethweni kaMosi. Ihlathululo kaPowula ephefumulelweko yethempeli elingokomfanekiso idzimelele emsebenzini kaJesu, awenza kusukela ngo-29 kufikela ngo-33 C.E. njengombana amPhristi omKhulu, Umbono kaHezekiyeli wethempeli, ongakhulumi ngomphristi ophakemeko, udzimelele ekubuyiselweni okungokomfanekiso okwathoma ngo-1919 C.E. Yeke asiqali imininingwana yethempeli elabonwa nguHezekiyeli embonweni nokulinganiswa kwalo njengokujamele okuthileko okwenzekileko. Kunalokho, silwela ukudzimelela khulu eemfundweni umbono kaHezekiyeli osifundisa zona ngeenkambiso zakaJehova zokulotjha okuhlwengileko.

Ibanga elenza kube netjhuguluko: Umbono kaHezekiyeli wethempeli uhlukile ethempelini elingokomfanekiso. Ngokwesibonelo, ethempelini lakaHezekiyeli bekwenziwa imihlatjelo eminengi ngeenlwana; kodwana ethempelini elingokomfanekiso bekwenziwa umhlatjelo munye, “kanye kwaphela.” (Heb. 9:11, 12) Emakhulwini weminyaka ngaphambi kokuthi uKrestu afike, bekungasisikhathi sakaJehova sokuveza amaqiniso adephileko ngethempeli elingokomfanekiso.