Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 4

Zibobani ‘Iimbunjwa Eziphilako Ezinobuso Obune’?

Zibobani ‘Iimbunjwa Eziphilako Ezinobuso Obune’?

Hezekiyeli 1:15

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Iimbunjwa eziphilako nalokho esikufunda kizo

1, 2. Kubayini uJehova ngezinye iinkhathi asebenzisa iinthombe ukusivezela amaqiniso ngaye?

 AKHUCABANGE ngomndeni onabantwana abancani, uhlezi etafuleni ekhwitjhini, ufunda iBhayibheli. Uyise ubatjengisa iinthombe ukubasiza bazwisise amaqiniso wemiTlolo. Indlela abantwanaba abamomotheka ngayo neempendulo zabo, kutjengisa bona uyise uyaphumelela. Ngokubahlathululela ngeenthombe, usiza abantwabakhe bazwisise iimfundiso ngoJehova, ebekungaba budisi ukuzizwisisa eminyakenabo.

2 NoJehova naye usebenzisa iinthombe ukusisiza sizwisise izinto ezingabonwako, ebengekhe sikghone ukuzizwisisa nakangasisiziko. Ngokwesibonelo, uJehova watjengisa uHezekiyeli umbono weenthombe ezikarisako bona ahlathulule amaqiniso adephileko ngaye. Esahlukweni esigadungileko sencwadi le, sicoce ngesinye seenthombezi. Nje akhe sidzimelele kwenye ingcenye ekarisako yombono lo begodu sibone ukuthi ukuzwisisa ihlathululwawo kungasisiza njani sitjhidele kuJehova.

“Ngabona . . . Okunjengeembunjwa Ezine Eziphilako”

3. (a) Ngokuya ngokwakaHezekiyeli 1:4, 5, khuyini uHezekiyeli akubona embonweni? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Khuyini okutjhejako ngendlela uHezekiyeli atlola ngayo akubonako?

3 Funda uHezekiyeli 1:4, 5. UHezekiyeli uhlathulula “okunjengeembunjwa ezine eziphilako” okubumbeke njengengilozi, umuntu nanjengesilwana. Tjheja indlela uHezekiyeli aqiniseka ngayo nakatlola lokho akubonako, nakabona “okunjengeembunjwa” eziphilako. Njengombana ufunda ngombono woke osesahlukweni soku-1 sakaHezekiyeli, uzokutjheja ukuthi umphorofidi uwasebenzisa kanengi amabizo athi “njenge . . .,” “ngasuthi,” “okufana.” (Hez. 1:13, 24, 26) Ngokukhanyako, uHezekiyeli watjheja ukuthi ubone into efana nokuthileko namkha iinthombe zalokho okwenzeka ezulwini okungabonwako.

4. (a) Umbono lo wamthinta njani uHezekiyeli? (b) Khuyini esiqiniseka bona uHezekiyeli bekakwazi ngamakherubhi?

4 Kungenzeka uHezekiyeli wamangazwa mbono wezinto azibonako nazizwako. Iimbunjwa ezine eziphilako bezifana ‘namalahle avuthako.’ Ibelo lazo belingasuthi ‘kuphazima kombani.’ Amaphikwazo bekazwakala “njengetjhada lamanzi agijimako” begodu ukukhamba kwazo, ‘bekungasuthi litjhada lebutho.’ (Hez. 1:13, 14, 24-28; qala ibhoksi elithi, “Bengiqale Iimbunjwa Eziphilako.”) Embonweni awubona ngokukhamba kwesikhathi uHezekiyeli watjheja ukuthi iimbunjwa ezine eziphilako ‘bezimakherubhi’ namkha iimbunjwa eziziingilozi ezinamandla. (Hez. 10:2) Njengombana akhulela emndenini wabaphristi, siyaqiniseka ukuthi uHezekiyeli bekazi bona amakherubhi ajamele ukuba khona kwakaZimu begodu asebenza njengeenthunywa zakhe.—1 Kron. 28:18; Rhu. 18:10.

“Ngayinye Yazo Beyinobuso Obune”

5. (a) Ubuso obune bamakherubhi bukutjengise njani ubukhulu bamandla nephazimulo kaZimu? (b) Kubayini ingcenye le yombono isikhumbuza ngehlathululo yegama lakaZimu? (Funda umtlolo waphasi.)

5 Funda uHezekiyeli 1:6, 10. UHezekiyeli watjheja nokuthi ikherubhi ngalinye linobuso obune, ubuso bomuntu, bebhubezi, bekhozi nebekunzi. Ukubona ubuso obunobu kungenzeka kwenza uHezekiyeli wacabanga isikhathi eside ngobukhulu bamandla kaJehova nangephazimulwakhe. Kubayini? Ngebanga lokuthi obunye nobunye ubuso besibunjwa bujamele ubukhulu namandla. Ibhubezi silwana semmangweni esinesithunzi, ikunzi silwana semakhaya esinamandla, ikhozi yinyoni ekulu nomuntu uyindalo kaZimu ephuma phambili ebusa zoke iimbunjwa ephasini. (Rhu. 8:4-6) Nanyana kunjalo, embonweni lo, uHezekiyeli wabona boke abajameli abane bendalo njengombana kuvezwe bubuso obune bekherubhi ngalinye, ebewahleli ngaphasi kwesihlalo sobukhosi sakaJehova, oMbusi oPhakemeko kiyo yoke indawo. Kuyiveza kuhle khulu indlela uJehova angasebenzisa ngayo indalwakhe ukufeza ihloswakhe! a Kungendlela umrhubi atjho ngayo ngoJehova, “Ubukhosi bakhe bungaphezu kwephasi nezulu.”—Rhu. 148:13.

Iimbunjwa ezine eziphilako nobuso bazo obune butjengisani ngamandla kaJehova, iphazimulo nobuntu bakhe? (Funda iingaba 5, 133)

6. Khuyini okungenzeka yasiza uHezekiyeli wazwisisa okhunye okutjhiwo bubuso obune?

6 Ngemva kobana kukhambe isikhathi begodu uHezekiyeli acabangisise ngalokho akubonileko, kungenzeka wakhumbula iinceku zakaZimu ezaphila ngaphambi kwesikhathi sakhe ebezisebenzisa iinlwana ukumadanisa. Ngokwesibonelo, ihloko yomndeni uJakopo yamadanisa indodanayo uJuda nebhubezi, yamadanisa uBhenjamini nepisi. (Gen. 49:9, 27) Lokho kungebanga lokuthi ibhubezi nepisi zitjengisa ubuntu obunjengebamadodanakhe. Nakacabanga ngeembonelo ezatlolwa nguMosi aphefumulelwe, kungenzeka uHezekiyeli waphetha ngokuthi ubuso bamakherubhi nabo butjengisa ubuntobo. Kodwana ngibuphi ubuntobo?

Ubuntu BakaJehova Nomndenakhe Wezulwini

7, 8. Ngibuphi ubuntu kanengi obuhlotjaniswa nobuso bamakherubhi?

7 Abatloli beBhayibheli abaphila ngaphambi kwakaHezekiyeli bafanisa ziphi izinto nebhubezi, ikhozi kunye nekunzi? Tjheja lokho okutjhiwo liBhayibheli: ‘Indoda enesibindi enehliziyo enjengeyebhubezi.’ (2 Sam. 17:10; IzA. 28:1) ‘Ikhozi liphaphela phezulu begodu amehlwalo akubona likude.’ (Job. 39:27, 29) “Isivuno siba sinengi nangabe kunekunzi enamandla.” (IzA. 14:4) Ngokwemitlolo le, ubuso bebhubezi butjengisa ukuba nesibindi sokuba nobulungiswa, ubuso bekhozi butjengisa ukuhlakanipha okudephileko, ubuso bekunzi butjengisa amandla angapheliko njengombana kanengi kuvezwa eencwadini zethu.

8 Kuthiwani ‘ngobuso bomuntu?’ (Hez. 10:14) Angekhe bajamela isilwana, kunalokho bujamele ubuntu obungatjengiswa mumuntu ngombana wenziwe ngomfanekiso kaZimu. (Gen. 1:27) Ubuntobu, obufumaneka ebantwini kwaphela buvezwa myalo lo kaZimu: “Kufuze nithande uJehova uZimenu ngeenhliziyo zenu zoke” begodu “kufuze uthande umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.” (Dut. 6:5; Lev. 19:18) Nasilalela imiyalo le, sithande abanye ngokupheleleko, sitjengisa ithando lakaJehova. Njengombana umpostoli uJwanisi atlola, “Siyathanda ngombana yena usithande qangi.” (1 Jwa. 4:8, 19) Kungakho, ‘ubuso bomuntu’ bujamele ithando.

9. Ngebakabani ubuntu obuhlotjaniswa nobuso bamakherubhi?

9 Ngebakabani ubuntobu? Njengombana ubuso kungebamakherubhi, ubuntobu ngebabo boke labo amakherubhi asembonweni abajameleko, umndeni kaJehova wezulwini weembunjwa zommoya ezithembekileko. (IsAm. 5:11) Ngaphezu kwalokho, njengombana uJehova aMthombo wokuphila kwamakherubhi, ubuye abe Mthombo wobuntu bawo. (Rhu. 36:9) Nje-ke ubuso bamakherubhi bujamele uJehova ngokwakhe. (Job. 37:23; Rhu. 99:4; IzA. 2:6; Mik. 7:18) Ngiziphi iindlela ezimbalwa uJehova atjengisa ngazo ubuntu obuhle?

10, 11. Ngiziphi ezinye iindlela esizuza ngazo endleleni uJehova asitjengisa ngayo ubuntu bakhe obune obuyihloko?

10 Ubulungiswa. NjengoZimu ‘othanda ubulungiswa,’ uJehova ‘uphatha abantu ngokungakhethululi.’ (Rhu. 37:28; Dut. 10:17) Kungebangelo ithuba lokuba ziinceku zakhe, ukuhlala singizo nokufumana iimbusiso ezingapheliko livulekele woke umuntu kungayi ngokuthi uvelaphi namkha ungubani. Ukuhlakanipha. NjengoZimu ‘ohlakaniphileko,’ uJehova usinikele incwadi ezele “ukuhlakanipha.” (Job. 9:4; IzA. 2:7) Ukusebenzisa iseluleko seBhayibheli esihlakaniphileko kusisiza siqalane neentjhijilo zaqobe langa begodu siphile ngendlela eyanelisako. Amandla. NjengoZimu ‘onamandla amakhulu,’ uJehova usebenzisa ummoyakhe ocwengileko ukusinikela “amandla angaphezu kajayelekileko.” Lokhu kuyasiqinisa sikghone ukuqalana nananyana ngibuphi ubuhlungu neentjhijilo zokuphila.—Narh. 1:3; 2 Kor. 4:7; Rhu. 46:1.

11 Ithando. NjengoZimu ‘onethando elikhulu,’ uJehova akabalahli abantu abamlotjha ngokuthembeka. (Rhu. 103:8; 2 Sam. 22:26) Nje-ke ngitjho nanyana sitshwenyekile nasibhalelwa kukwenza izinto ebesizenzela uJehova ngaphambilini ngebanga lokugula namkha ukuluphala, siyaduduzeka ngokwazi ukuthi uJehova ukhumbula imisebenzi nethando esilitjengise egameni lakhe esikhathini esidlulileko. (Heb. 6:10) Kuyakhanya ukuthi kunengi esikuzuzako endleleni uJehova atjengisa ngayo ubulungiswa, ukuhlakanipha, amandla nethando begodu sizokuragela phambili sizuza ebuntwini obuyihloko obunobu esikhathini esizako.

12. Ukuzwisisa ubuntu bakaJehova kufuze kusikhumbuze ini?

12 Kufuze sikhumbule ukuthi esikuzwisisako ngobuntu bakaJehova, sekumane ‘kuziinquqwana zomsebenzakhe.’ (Job. 26:14) “Ukuzwisisa uMninimandla Woke yinto ekude nathi,” ngombana “ubukhulu bakhe abuphenyeki.” (Job. 37:23; Rhu. 145:3) Ngikho siyelela ukuthi ubuntu bakaJehova angeze bubalwe namkha buhlukaniswe ngokweengaba. (Funda amaRoma 11:33, 34.) Kuhlekuhle, umbono kaHezekiyeli ngokwawo uveza ukuthi ubuntu bakaZimu abunasilinganiso ngesibalo namkha ngobukhulu. (Rhu. 139:17, 18) Ngiyiphi ingcenye yombono etjengisa iqiniso eliqakathekilekwelo?

“Ubuso Obune . . . Amaphiko Amane . . . Amahlangothi Amane

13, 14. Khuyini okujanyelwe bubuso obune bamakherubhi begodu kubayini singaphetha ngalokhu?

13 UHezekiyeli wabona embonweni ukuthi ikherubhi ngalinye belinobuso, ingasi bunye kodwana obune. Kutjho ukuthini lokhu? Khumbula ukuthi eliZwini lakaZimu inomboro yesi-4 kanengi isetjenziselwa ukujamela okuthileko okupheleleko. (Isa. 11:12; Mat. 24:31; IsAm. 7:1) Embonweni lo, uHezekiyeli ukhuluma ngenomboro yesi-4 iinkhathi ezingaphezu kwezili-11! (Hez. 1:5-18) Siphetha ngokuthini? Njengombana ubuso obune bamakherubhi bujamele zoke iimbunjwa zommoya ezithembekileko, nobuso obune bamakherubhi nabuqalwa buboke bujamele boke ubuntu uJehova anabo. b

14 Ukufanekisa okutjhiwo bubuso obune bamakherubhi kungahlanganisa okungaphezu kobuntu obune, akhe simadanise okwenzeka emavilini amane embonweni lo. Ivili ngalinye liyakarisa kodwana lokha amavili amane nakaqalwa woke, enza okungaphezu kwamavili amane akarisako, asisekelo sekarana. Ngendlela efanako nasiqala ubuso obune sebuboke abuvezi ubuntu nje kwaphela, busisekelo sobuntu obukarisako bakaJehova.

UJehova Utjhidelene Nazo Zoke Iinceku Zakhe Ezithembekileko

15. Ngiliphi iqiniso elithinta ihliziyo uHezekiyeli alifundako embonweni awufumana kokuthoma?

15 Embonwenakhe wokuthoma, uHezekiyeli wafunda iqiniso eliqakathekileko nelithinta ihliziyo ngetjhebiswano lakhe noJehova. Beliyini? Livezwe emezwini wokuvula wencwadi yomphorofidi lo. Ngemva kokutjho bona ‘bekasenarheni yamaKhaledi,’ uHezekiyeli ukhuluma ngalokho aqalana nakho nakathi: “Endaweni leyo amandla kaJehova ehlela kuye.” (Hez. 1:3) Tjheja ukuthi uHezekiyeli wathi wafumana umbono, ingasi eJerusalema kodwana lapha, eBhabhiloni. c Yeke lokho bekutjho ukuthini kuHezekiyeli? Nanyana bekadingisiwe begodu adobha phasi, ahlukaniswe neJerusalema kunye nethempeli lalo, bekangakahlukaniswa noJehova nokulotjha kwakhe. Ukuvela kwakaJehova eBhabhiloni kutjengisa ukuthi nawuzakulotjha uJehova ngendlela ayamukelako, akuyi ngokuthi ukuphi namkha ngobujamo. Kunalokho bekuya ngokuthi khuyini ebeyisehliziyweni kaHezekiyeli nangesifiso sakhe sokulotjha uJehova.

16. (a) Sifumana siphi isiqinisekiso esiduduzako embonweni kaHezekiyeli? (b) Khuyini ekwenza ulotjhe uJehova ngehliziywakho yoke?

16 Kubayini okwalemukwa nguHezekiyeli kusiduduza namhlanjesi? Kusiqinisekisa ukuthi nasilotjha uJehova ngeenhliziyo zoke, uzokuhlala atjhidelene nathi kungayi ngokuthi sihlalaphi, sitshwenyeke kangangani namkha ubujamo esizifumana singaphasi kwabo bunjani. (Rhu. 25:14; IzE. 17:27) Ngebanga lokuthi uJehova uzithanda khulu iinceku zakhe, akazilahleli itewu msinyana. (Eks. 34:6) Uzokuhlala asithanda kungayi ngokuthi sibobani namkha sikuphi. (Rhu. 100:5; Rom. 8:35-39) Ukungezelela kilokho, umbono kaJehova okarisako wokucwengeka namandlakhe amakhulu usikhumbuza ukuthi ufanelwe kulotjhwa. (IsAm. 4:9-11) Simthokoza khulu uJehova ngokusebenzisa imibono ukusisiza sizwisise amanye amaqiniso aqakathekileko ngaye nobuntu bakhe! Ukuzwisisa ubuntu bakaJehova kuhle, kusitjhideza kuye begodu kusenza simdumise besimlotjhe ngeenhliziyo zethu nangamandlethu woke.—Luk. 10:27.

UJehova uzokuhlala asithanda kungayi ngokuthi sibobani namkha sikuphi (Funda isigaba 16)

17. Sizokucoca ngamiphi imibuzo eenhlokweni ezilandelako?

17 Ngokudanisako, ngesikhathi sakaHezekiyeli ukulotjha uZimu ngendlela ehlwengileko kwasilaphazwa. Kwenzeka njani lokho? UJehova wenzani ngakho? Izenzakalo zakadezi ziqakatheke ngani kithi namhlanjesi? Sizokuphendula imibuzo le eenhlokweni ezilandelako.

a Ihlathululo kaHezekiyeli yeembunjwa isikhumbuza igama lakaZimu elithi Jehova esizwisisa ukuthi litjho ukuthi, “Ubangela Bona Kwenzeke.” Enye ingcenye yegama itjengisa ukuthi uJehova angabangela indalwakhe ibe yinanyana yini etlhogekako ukuzalisa ihloswakhe.—Funda isiThasiselo A4 eBhayibhelini Ecwengileko.

b Eminyakeni egadungileko iincwadi zethu zikhulume ngobuntu bakaJehova obuhlukahlukeneko obuma-50.—Qala i-Watch Tower Publications Index ngaphasi kwesihloko esithi, “Jehovah,” isihlokwana esithi, “Qualities by Name.”

c Esinye isazi seBhayibheli sithi ibizo elithi “lapha,” liveza ikariso eyenzeka ngesikhathesi ukudlula amanye amabizo. . . . UZimu ulapha eBhabhiloni! Qala bona lokhu kududuza kangangani!”