Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 9

“Ngizobanikela Ihliziyo Yinye”

“Ngizobanikela Ihliziyo Yinye”

HEZEKIYELI 11:19

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Isihloko sokubuyiselwa nendlela esithuthukiswa ngayo eemphorofidweni zakaHezekiyeli

1-3. Abantu beBhabhiloni bahlekisa njani ngabantu abalotjha uJehova begodu kubayini?

 ZICABANGE umJuda othembekileko ohlala edorobheni leBhabhiloni. Abantu bekhenu bebalokhu basekudingisweni iminyaka epheze ibe matjhumi amahlanu. Njengombana nijayele ukwenza ngeSabatha, niyokuhlangana bona nilotjhe uJehova. Nanisakhamba endleleni ephithizelako, nidlula amathempeli, neendawo zokulotjhela ezinengi. Eendawenezo kunabantu abanengi benza iminikelo bebavumela abozimu abafana noMarduk iingoma.

2 Kude nabantwabo uhlangana nesiqhema sabantu olotjha nabo. a Nifumana indawo ethulileko, mhlamunye hlanu komlanjana wedorobho bona nithandaze, nibhine amarhubo benizindle ngeliZwi lakaZimu ninoke. Njengombana nithandaza, nizwa umdumo wamanzi ozwakalela phasi nawubetha isikepe hlanu kwamaphethelo womlambo. Kuyakuthabisa ukuthi kunokuthula lapho. Ufisa bona abantu balapho banganifumani begodu banithikazise njengombana bajayele ukwenza. Kubayini benza njalo?

3 IBhabhiloni linomlando omude wokuthumba izipi begodu kuthiwa amandla wedorobho akibozimu bamala. Ebantwini beBhabhiloni, ukutjhatjalaliswa kweJerusalema bekutjengisa bona uzimabo uMarduk unamandla ukudlula uJehova! Ngikho bahlekisa ngoZimakho nabantu bakhe. Kwezinye iinkhathi bahlekisa ngani bathi: “Sibhinelani enye yeengoma zeZiyoni”! (Rhu. 137:3) Iingoma ezinengi zikhuluma ngokuthumba kwakaJehova eZiyoni emanabenakhe. Kungenzeka ukuthi bekungiwo amarhubo la, abantu beBhabhiloni ebebawahleka khulu. Kodwana ezinye iingoma zikhuluma ngabantu beBhabhiloni. Ngokwesibonelo enye yazo ithi: “Zatjhiya iJerusalema limarubhi. . . . Labo abasibhodileko bayasihleka begodu bayasinyefula.”—Rhu. 79:1, 3, 4.

4, 5. Isiphorofido sakaHezekiyeli besinikela liphi ithemba begodu khuyini esizokucoca ngayo esahlukwenesi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

4 KunamaJuda aziinhlubuki, athanda ukuhlekisa ngokukholelwa kwakho kuJehova nasebaphorofidini bakhe. Naphezu kokuhlekisokho, ukulotjha uJehova ngendlela ayamukelako kuyakududuza bekududuze nomndenakho. Kuyanithabisa ukuthandaza nokubhina ndawonye. Ukufunda iliZwi lakaZimu kunenza nibe nokuthula. (Rhu. 94:19; Rom. 15:4) Akhe ucabange ngalo ilangeli, omunye wabantu enilotjha naye uZimu uze nento ekhethekileko lapha enihlangene khona, umsongo okhuluma ngesiphorofido sakaHezekiyeli. Kuyakuthabisa ukuzwa ngesiphorofido sakaJehova sokuthi uzokubuyisela abantu bakhe endawenabo. Uyathaba nakufundwa ngesiphorofidweso, ucabanga ngethemba wena nomndenakho eningaba nalo lokusiza ngesikhathesi esithabisako sokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko!

5 Isiphorofido sakaHezekiyeli sizele ngeenthembiso ezimalungana nokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko. Akhe sihlole iinthembiswezo ezinikela ithemba. Zazaliseka njani ebantwini ebebadingisiwe? Zitjho ukuthini iimphorofidwezi esikhathini sethu? Sizokubuye sifunde nangeemphorofido ezizokuzaliseka ngengomuso.

“Bazokuya Ekudingisweni, Ekuthunjweni”

6. UZimu wabayelelisa njani ngokubuyelelweko abantu bakhe abahlubukileko?

6 UJehova wasebenzisa uHezekiyeli, ukukhuluma nabantu bakhe bona uzobajezisa njani ngebanga lokuhlubuka kwabo. Wathi: “Bazokuya ekudingisweni, ekuthunjweni.” (Hez. 12:11) Njengombana sibonile esaHlukweni 6 sencwadi le, uHezekiyeli wakwenza ngokunqophileko ebekutjhiwo sisahlulelwesi. Bekangasingewokuthoma ukuyelelisa ama-Israyeli. Ngesikhathi sakaMosi, pheze eminyakeni eyikulungwana ngaphambili, uJehova wayelelisa abantu bakhe bona nabaragela phambili ngokuhlubuka bazokuthunyelwa ekudingisweni. (Dut. 28:36, 37) Abaphorofidi abafana no-Isaya noJoromiya khebakhupha iinyeleliso ezifanako.—Isa. 39:5-7; Jor. 20:3-6.

7. UJehova wabajezisa njani abantu bakhe?

7 Okudanisako kukuthi abantu abanengi akhenge bazilalele iinyeleliswezo. UJehova wezwa ubuhlungu ngebanga lokuhlubuka kwabantu bakhe, ukulotjha kwabo iinthombe, ukungathembeki kwabo nokungalaleli ngebanga labelusi abangakalungi. Ngikho avumela bona kube nendlala, ebekuyinto ebuhlungu nephathisa iinhloni ngebanga lokuthi inarhabo ‘beyigeleza ibisi neliju.’ (Hez. 20:6, 7) Yeke, njengombana abikezela kade, uJehova wavumela abantu bakhe abaphume endleleni bona bajeziswe ngokuthi badingiswe. Ngo-607 B.C.E., uNebukadinetsari weBhabhiloni waswaphelisa ngokuthi atjhabalalise iJerusalema nethempeli lalo. Iinkulungwana zamaJuda ezisindileko zasiwa ekudingisweni eBhabhiloni. Bezigandelelwa begodu kuhlekiswa ngazo njengombana kuhlathululiwe ekuthomeni kwesahlukwesi.

8, 9. UZimu waliyelelisa njani ibandla lobuKrestu endabeni yokuhlubuka?

8 Kghani kukhona okwehlela ibandla lobuKrestu okufana nokudingiselwa kwamaJuda eBhabhiloni? Iye kukhona, njengamaJuda wekadeni, abalandeli bakaKrestu bayeleliswa kusesenesikhathi. Nakathoma umsebenzakhe wokutjhumayela, uJesu wathi: “Yelelani abaphorofidi bamanga abeza kini bambethe isikhumba semvu, khisibe ngaphakathi baziimpisi ezirharulako.” (Mat. 7:15) Eminyakeni eminengi ngemva kwalokho, umpostoli uPowula waphefumulelwa bona akhuphe isiyeleliso esifanako esithi: “Ngiyazi ukuthi ngemva kokukhamba kwami kuzokungena iimpisi ezigandelelako hlangana nani begodu angekhe ziwuphathe ngomusa umhlambi, nokuthi khona hlangana nani kuzakuvela amadoda azokukhuluma izinto ezihlanekelweko bona azidosele abafundi ukuthi bawalandele.”—IzE. 20:29, 30.

9 AmaKrestu afundiswa ukuthi angawabona njani amadoda anjalo nokuthi angawabalekela njani. Abadala abamaKrestu bayalwa bona bakhuphe iinhlubuki ebandleni. (1 Thim. 1:19; 2 Thim. 2:16-19; 2 Pit. 2:1-3; 2 Jwa. 10) Nanyana kunjalo, njengombana bekwenzeka ema-Israyelini nemaJudeni wekadeni, amaKrestu amanengi akhenge azilalele iinyeleliswezi. Ekupheleni kwekhulu lokuthoma besele kunokuhlubuka ebandleni lobuKrestu. Umpostoli wokugcina uJwanisi, obekasaphila nasele kuzokuphela ikhulu lokuthoma C.E., walemuka ukuthi ibandla besele lizele ukuhlubuka nokungalaleli. Bekunguye kwaphela umpostoli oseleko bona alwisane nomukghwa lo. (2 Thes. 2:6-8; 1 Jwa. 2:18) Kwenzakalani nakuhlongakala uJwanisi?

10, 11. Umfanekiso kaJesu wekoroyi nekhula wazaliseka njani ekuthomeni kweenkhathi zekhulu lokuthoma C.E ukuragela phambili?

10 Ngemva kokuhlongakala kwakaJwanisi, umfanekiso kaJesu wekoroyi nekhula wathoma ukuzaliseka. (Funda uMatewu 13:24-30.) Njengombana uJesu wabona kusesengaphambili, uSathana watjala “ikhula,” okumaKrestu wamala ebandleni begodu ukonakala kwaba kukhulu. Kufuze bona kwamzwisa ubuhlungu khulu uJehova ukubona ibandla elathonywa yiNdodanakhe sele lisilaphazwe kulotjha kweenthombe, ukugidingwa kwamaholideyi woburhedeni, iimfundiso zamala ezithethwe ebantwini befundo ephakemeko kodwana abangamlotjhiko uZimu neenkolweni zobusathana! Wenzani uJehova ngalokho? Wenza lokho akwenza ngo-Israyeli ongakathembeki, wavumela abantu bakhe badingiswa. Esikhathini esithileko ngekhulu lesibili C.E.ukuya phambili, bekubudisi ukufumana abantu abanjengekoroyi ngombana bekunamaKrestu amanengi wamala. Ibandla lamaKrestu weqiniso belisekudingisweni eBhabhiloni eliKhulu, umbuso wephasi loke wekolo yamala, kukulapho amaKrestu wamala bekalawulwa mbuso loyo. Njengombana amaKrestu wamala athoma ukuba manengi, kwathoma ukuba nelobuKholwa.

11 Phakathi nesikhathi esibudisi sokulawulwa ngelobuKholwa, bewakhona amaKrestu weqiniso ‘ikoroyi’ ebeyisemfanekisweni kaJesu. NjengamaJuda adingiswako okukhulunywa ngawo kuHezekiyeli 6:9, amaKrestu lawo akhumbula uZimu weqiniso. Amanye aba nesibindi, aphikisana neemfundiso zamala zelobuKholwa. Kwahlekiswa ngawo bewahlunguphazwa. Inga-kghani uJehova bekazimisele ukubalisa ngokupheleleko abantu bakhe ebumnyameni bekolo yamala? Awa! Njengombana enza kuma-Israyeli wekadeni, uJehova akhenge asilingeke ngokudluleleko begodu ingasi isikhathi eside. (Jor. 46:28) Ngaphezu kwalokho, uJehova akhenge alise abantu bakhe banganathemba. Akhe sibuyele emva sikhulume ngamaJuda ebewasekudingisweni eBhabhiloni sibone nokuthi uJehova wawanikela njani ithemba lokuqedwa kokuthunjwa kwawo.

Sekuphele iminyaka amaKrestu weqiniso ahlunguphazwa liBhabhiloni eliKhulu (Funda iingaba 10, 11)

“Ukusilingeka Kwami Kuzokuphela”

12, 13. Kubayini ilaka lakaJehova ngabantu bakhe abadingisiweko bangeenkhathi zakaHezekiyeli belizokuphela ngokukhamba kwesikhathi?

12 UJehova akhenge afihlele abantu bakhe ukuthi usilingekile kodwana wabaqinisekisa ukuthi ukusilingeka kwakhe angekhe kuhlale unomphela. Ngokwesibonelo, tjheja amezwi la: “Ukusilingeka kwami kuzokuphela nelaka lami ngokujamelene nabo lizokwehla bese ngizokwaneliseka. Kuzokufuze bazi ukuthi mina Jehova nginguZimu ofuna kulotjhwe yena kwaphela, nangiqeda ukukhupha ilaka lami ngokujamelene nabo.” (Hez. 5:13) Kubayini uJehova azokulisa ukusilingeka?

13 Hlangana namaJuda ebewadingisiwe, bekunamaJuda athembekileko nangakathembeki. Ukungezelela kilokho, uZimu wabikezela ngoHezekiyeli ukuthi abanye abantu bakhe bebazokuphenduka ekudingisweni. AmaJuda lawo ebekazisola bekazokukhuluma ngezinto ezimbi ebekazenza nakahlubuka kuZimu, bekazokubawa uJehova awalibalele begodu abe nomusa kiwo. (Hez. 6:8-10; 12:16) UHezekiyeli bekahlangana nabathembekileko, njengoDanyela nabangani bakhe abathathu. Kuhlekuhle, uDanyela waphila isikhathi eside ngokwaneleko wabona ukuthoma nokuphela kwesikhathi sokudingiswa. Umthandazwakhe osuka ehliziyweni malungana nokuphenduka kwama-Israyeli ezonweni zawo utlolwe kuDanyela isahluko 9. Siyaqiniseka bona indlela ebekazizwa ngayo beyifana neyeenkulungwana ezinengi ezidingisiweko, ebezifisa ukuthi uJehova azilibalele begodu azibusise godu. Iinthembiso eziphefumulelweko zakaHezekiyeli zokutjhatjhululwa nokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko bezithabisa kwamambala!

14. Kubayini uJehova bekazokubuyisela abantu bakhe enarhenabo?

14 Bekunento eqakatheke khulu ekutjhatjhululweni nekubuyiselweni kokulotjha okuhlwengileko ebantwini bakaJehova. Ukudingiswa kwabo bekuzokuphela ngebanga lokuthi bekusikhathi sakaJehova sokucwengisa igama lakhe eentjhabeni, ingasi ngombana bekufuze batjhatjhululwe. (Hez. 36:22) Abantu beBhabhiloni bebazokwazi bona abozimu babo abamadimoni, abanjengoMarduk, angekhe bamadaniswe neKosi ePhakemeko uJehova! Akhe sicoce ngeenthembiso ezihlanu uJehova aphefumulela uHezekiyeli bona azitjele abantu ebekadingiswe nabo. Kokuthoma, akhe sicoce ngokuthi isithembiso ngasinye besizokutjho ukuthini kilabo abathembekileko. Ngemva kwalokho, sizokubona ukuthi iinthembiswezo zazaliseka njani ngezinga elikhulu.

15. Ngimaphi amatjhuguluko ebekufuze enziwe babantu ababuya ekudingisweni endleleni abalotjha ngayo uZimu?

15 ISITHEMBISO 1. Angekhe kusaba nokulotjhwa kweenthombe namkha eminye imikghwa enyenyisako ehlobene nekolo yamala. (Funda uHezekiyeli 11:18; 12:24.) Njengombana sibonile esaHlukweni sesi-5 sencwadi le, iJerusalema nethempeli lalo belisilaphazwe yikolo yamala, njengokulotjhwa kweenthombe. Abantu bebakhohlakele bakude noJehova. UJehova asebenzisa uHezekiyeli, wabikezela ukuthi abadingisiweko bangaqala phambili esikhathini lapho bazokuhlanganyela godu ekulotjheni okuhlwengileko okungakasilaphazwa. Zoke ezinye iimbusiso zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko zisame endabeni eyihloko yokubuyiselwa kwamalungiselelo kaZimu wokulotjha okuhlwengileko.

16. Ngisiphi isithembiso uJehova asenzako ngenarha yabantu bakhe?

16 ISITHEMBISO 2. Ukubuyela enarhenabo. UJehova watjela abadingisiweko wathi: “Ngizoninikela inarha yakwa-Israyeli.” (Hez. 11:17) Lesi bekusithembiso esithabisako, ngombana abantu beBhabhiloni ebebadelela abantu bakaZimu abathunjiweko, bebangabanikeli ithemba lokuthi bangakhe babuyele enarhenabo ehle. (Isa. 14:4, 17) Ngaphezu kwalokho, labo ababuya ekuthunjweni nabahlala bathembekile, inarhabo beyizokuthela iinthelo, ibanikele ukudla nomsebenzi ozuzisako. Ihlazo nobuhlungu bendlala bekuzokuba yinto yesikhathi esidlulileko.—Funda uHezekiyeli 36:30.

17. Bekuzokwenzekani ngeminikelo eya kuJehova?

17 ISITHEMBISO 3. Ukuragela phambili kwemihlatjelo e-aldareni lakaJehova. Njengombana sibonile esaHlukweni sesi-2 sencwadi le, ngaphasi komThetho, imihlatjelo neminikelo beyiyingcenye eqakathekileko yokulotjha okuhlwengileko. Nange abantu ababuya ekudingisweni bahlala balalela uJehova begodu balotjhe yena kwaphela, iminikelwabo beyizokwamukeleka kuye. Abantu bebazokufumana ukulitjalelwa kwezono zabo bebahlale batjhidelene noZimabo. UJehova wathembisa ukuthi: “Yoke indlu yakwa-Israyeli, boke bazongilotjha enarheni. Ngizokuthaba ngani lapho begodu ngizokufuna iminikelwenu, neenthelo zokuthoma zeminikelwenu kizo zoke izinto zenu ezicwengileko.” (Hez. 20:40) Ukulotjha okuhlwengileko bekuzokubuyiselwa begodu kulethele abantu bakaZimu iimbusiso.

18. UJehova bekazobelusa njani abantu bakhe?

18 ISITHEMBISO 4. Ukuhlungwa kwabelusi abangakalungi. Ibanga eliyihloko elenza abantu bakaZimu benza imitjhapho emikhulu, bekumadoda arholako akhohlakeleko. UJehova wathembisa ukukutjhugulula lokho. Nakakhuluma ngabelusi abangakalungi, wathembisa wathi: “Ngizobasusa angekhe basondla izimvu zami . . . Ngizokusindisa izimvu zami emlonyenabo.” Ngokuhlukileko, uJehova wathembisa abantu bakhe abathembekileko wathi: “Ngizokutlhogomela izimvu zami.” (Hez. 34:10, 12) Bekazokwenza njani lokho? Bekazokubeka amadoda athembekileko bona abe belusi.

19. Khuyini uJehova ayithembisako ngebumbano?

19 ISITHEMBISO 5. Ibumbano ebantwini bakaJehova. Akhucabange indlela ebekugandelela ngayo ebantwini ebebalotjha uZimu ngokuthembeka ukubona ukungazwani ebekurhagele hlangana nabo ngaphambi kobana badingiswe. Abantu bahlanukela abaphorofidi abathembekileko, ebebajamele uJehova bahlukana baba ziinqhema eziphikisanako, lokho bakwenza ngebanga labaphorofidi bamala nabelusi abangakalungi. Kungakho enye ingcenye eqakathekileko yokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko, sithembiso uJehova asitjho asebenzisa uHezekiyeli wathi: “Ngizobanikela ihliziyo yinye, ngizobafakela ummoya omutjha.” (Hez. 11:19) Nangabe amaJuda ebekabuya ekudingisweni bekanetjhebiswano elihle noZimu kunye nabanye, akunamuntu ophikisana nabo obekangabahlula. Njengombana basitjhaba, bebangakghona ukuphazimulisa uJehova kunokobana bamhlazise bebangamhloniphi.

20, 21. Iinthembiso zakaZimu zazaliseka njani ebantwini ababuya ekudingisweni?

20 Kghani iinthembiso ezihlanwezo zazaliseka kumaJuda abuya ekudingisweni? Senza kuhle ngokukhumbula amezwi kaJotjhuwa obekathembekile athi: “Alikho nalinye ilizwi kizo zoke iinthembiso ezihle uJehova uZimenu azikhulume kini elingazange liphumelele. Koke anithembise khona kwenzekile. Alikho nalinye ilizwi leenthembiswezo eliwele phasi.” (Jotj. 23:14) Kwaba njalo emihleni kaJotjhuwa, yeke bekufuze kube njalo nemihleni yabadingiswa ababuyele endawenabo.

21 AmaJuda alisa ukulotjha iinthombe neminye imikghwa enyenyisako yekolo yamala ebeyiwahlukanisa noJehova. Nanyana bekubonakala ngasuthi angeze kwakghoneka, aragela phambili nokuphila enarhenawo, alima athabela nokuphila okumnandi lapho. Into yokuthoma ayenzako bekukwakha kabutjha i-aldara lakaJehova eJerusalema enze nemihlatjelo eyamukelekako kilo. (Ezr. 3:2-6) UJehova wawabusisa ngokuthi awanikele abelusi abamthandako, abazowasiza atjhidele kuye, amadoda anjengomphristi othembekileko nomkopululi u-Ezra, ababusi uNerhemiya noZerubhabheli, umPhristi oPhakemeko uJotjhuwa nabaphorofidi ebebanesibindi uHagayi, uZakariya noMalaki. Abantu nabalalela iinqophiso zakaJehova bebazokuthabela ibumbano ekwaphela iminyaka bangalazi.—Isa. 61:1-4; funda uJoromiya 3:15.

22. Sazi njani ukuthi ukuzaliseka kokuthoma kweemphorofido zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko bekufanekisela into ekulu ezako?

22 Siyaqiniseka ukuthi ukuzaliseka kweenthembiso zakaJehova zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko bekukhuthaza! Nanyana kunjalo, ukuzalisekokhu bekutjengisa ukuzaliseka kwento ekulu ezako. Sikwazi njani lokho? UJehova bekazokuzalisa iinthembiswezo ngokwezinga abantu bakhe abalalela bebenze lokho akutjhoko ngalo. Ngokukhamba kwesikhathi, amaJuda alisa ukulalela begodu ahlubuka. Kodwana njengombana uJotjhuwa atjho amezwi kaJehova ahlala azaliseka. Nje-ke iinthembiswezo bezizokuzaliseka ngendlela ekulu. Akhe sibone ukuthi lokho kwenzeka njani.

“Ngizokuthaba Ngani”

23, 24. “Ukubuyiselwa kwazo zoke izinto” kwathoma ukuzaliseka nini begodu njani?

23 Njengombana sibafundi beBhayibheli, siyazi ukuthi imihla yokuphela yephasi elimbeli, yathoma ngo-1914. Akusiyinto edanisako leyo ebantwini bakaJehova. IBhayibheli litjengisa bona kunento ethabisako eyathoma ngo-1914, ‘isikhathi sokubuyiselwa kwazo zoke izinto.’ (IzE. 3:21) Sikwazi njani lokho? Kwenzekani ngo-1914 ezulwini? UJesu Krestu wabekwa bona abe yiKosi uMesiya! Isenzakalweso saba njani kubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko? Khumbula ukuthi uJehova wathembisa iKosi uDavida bona ubukhosi buzokuhlala ngokungapheliko endlinakhe. (1 Kron. 17:11-14) Ubukhosobo baphazamiseka ngo-607 B.C.E. lokha iBhabhiloni nalitjhabalalisa iJerusalema begodu lokho kwaqeda ukubusa kwamakhosi werhelo lakaDavida.

24 ‘NjengeNdodana yomuntu,’ uJesu bekasizukulwana sakaDavida, yeke bekanelungelo elingokomthetho lokuba yindlalifa yombuso werhelo lakaDavida. (Mat. 1:1; 16:13-16; Luk. 1:32, 33) Ngo-1914, uJehova nakanikela uJesu ubukhosi ezulwini, ‘isikhathi sokubuyiselwa kwazo zoke izinto,’ sathoma. Nje besele kuvuleke indlela bona uJehova asebenzise iKosi epheleleko le ukuraga ngomsebenzi wokubuyisela ukulotjha okuhlwengileko.

25, 26. (a) Ukudingiswa isikhathi eside eBhabhiloni eliKhulu kwaphela nini begodu sazi njani? (Funda ibhoksi elithi “Kubayini Sithi Ngo-1919?”) (b) Khuyini eyazaliseka ngo-1919 ukutjhinga phambili?

25 Hlangana nokhunye akwenza ekuthomeni njengombana ayiKosi, uKrestu wahlanganyela noBabakhe ukuhlola ilungiselelo lokulotjha okuhlwengileko ephasini. (Mal. 3:1-5) Njengombana uJesu abikezela emfanekiswenakhe wekoroyi nekhula, besele kuthethe isikhathi eside kangangombana bekubudisi ukuhlukanisa ikoroyi ekhuleni, okumaKrestu azesiweko wamambala namaKrestu azenzisako. b Isikhathi sokuvuna safika ngo-1914 begodu kwaba bulula ukuhlukanisa. Eminyakeni eminengi edlulileko kufikela ngo-1914, abafundi beBhayibheli abathembekileko baziveza ebaleni iimfundiso ezikhohlakeleko zelobuKholwa, bebathoma ukuzihlukanisa nehlangano ehlangahlangeneko le. Bekusikhathi sakaJehova sokubabuyisela ekulotjheni okuhlwengileko ngokupheleko. Yeke ekuthomeni kwaka-1919, eminyakeni embalwa kuthome ‘isikhathi sokuvuna,’ abantu bakaZimu batjhatjhululwa ngokupheleleko ekuthunjweni liBhabhiloni eliKhulu. (Mat. 13:30) Ukudingiswa besele kuphelile!

26 Iimphorofido zakaHezekiyeli zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko zathoma ukuzaliseka ngezinga elikhulu kunalelo abantu bakaZimu abalibonako eenkhathini zekadeni. Akhe sibone ukuthi iinthembiso ezihlanu esikhulume ngazo zizaliseke njani ngezinga elikhulu.

27. UZimu wabahlwengisa njani abantu bakhe ekulotjheni iinthombe?

27 ISITHEMBISO 1. Ukulotjha iinthombe neminye imikghwa enyenyisako yekolo kuyaphela. Ekupheleni kweminyaka yabo-1800 nekuthomeni kweminyaka yabo-1900, amaKrestu athembekileko athoma ukuhlangana bewathoma ukulahla imikghwa yekolo yamala. Ikolelo kaziquntathu, yomphefumulo ongafiko nekolelo yesirhogo somlilo, zaqalwa njengeemfundiso ezingakasekelwa emitlolweni kodwana ezisekelwe ekolweni yamala. Ukusetjenziswa kweenthombe ekulotjheni uZimu kwahlathululwa njengokulotjha iinthombe. Kancanikancani, abantu bakaZimu balemuka bona ukusebenzisa isiphambano nabalotjha uZimu, bekulihlobo lokulotjha iinthombe.—Hez. 14:6.

28. Abantu bakaJehova babuyiselwa enarhenabo ngayiphi indlela?

28 ISITHEMBISO 2. Ukubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko enarheni engokomfanekiso yabantu bakaZimu. Njengombana akhamba eBhabhiloni, amaKrestu athembekileko azifumana asebujamweni obuhle bokulotjha uJehova ngendlela efaneleko. Bewasendaweni efaneleko yokulotjha uZimu, lapho ebengekhe abuye abe kude naye. (Funda uHezekiyeli 34:13, 14.) Njengombana sizokubona esaHlukweni se-19 sencwadi le, uJehova wabusisa inarha leyo ngokunikela abantu bakhe ilwazi elabenza batjhidelana naye.—Hez. 11:17.

29. Umsebenzi wokutjhumayela wathuthuka njani ngo-1919?

29 ISITHEMBISO 3. Ukuragela phambili godu kokunikela e-aldareni lakaJehova. Ngekhulu lokuthoma C.E., amaKrestu afundiswa ukunikela kuZimu, ingasi ngomhlatjelo weenlwana kodwana ngezipho eziligugu khulu, bekufuze adumise uJehova ngendlela akhuluma ngayo bekatjhumayeze nabanye ngaye. (Heb. 13:15) Hlangana nesikhathi ebekadingiswe ngaso, beyingekho indlela ehlelekileko yokwenza iminikelo leyo. Nakuphela isikhathi sokudingiswa, abantu bakaZimu besele bayenza imihlatjelo yokudumisa. Bebamajadu emsebenzini wokutjhumayela begodu badumisa uZimu emhlanganwenabo. Kusukela ngo-1919 ukuya phambili, “inceku ethembekileko nehlakaniphileko” yakhuthaza bona kwenziwe umsebenzi wokutjhumayela begodu uhlelwe kuhle. (Mat. 24:45-47) Yeke i-aldara lakaJehova besele liphuphuma ngemihlatjelo yabantu abadumisa igama lakhe elicwengileko.

30. Khuyini uJesu ayenzako ukuqinisekisa bona abantu bakhe bafumana abelusi abalungileko?

30 ISITHEMBISO 4. Ukuhlungwa kwabelusi abangakalungi. UKrestu watjhaphulula abantu bakaZimu ebelusini belobuKholwa abakhohlakeleko nabamarhamaru. Ebandleni lobuKrestu, abelusi ebebenza izinto ezingakalungi basuswa eenkhundleni zabo. (Hez. 20:38) Njengombana anguMelusi oMuhle, uJesu, waqinisekisa bona izimvu zakhe ziyatlhogonyelwa. Ngo-1919 wabeka inceku ethembekileko nehlakaniphileko. Isiqhemeso esincani samaKrestu azesiweko athembekileko, sakghona ukunikela abantu bakaZimu abakutlhogako bona batjhidelane naye. Yeke ekukhambeni kwesikhathi, abadala babandulwa bona basize ekutlhogomeleni “umhlambi kaZimu.” (1 Pit. 5:1, 2) Ihlathululo ephefumulelweko ekuHezekiyeli 34:15, 16, kanengi beyisetjenziselwa ukukhumbuza abelusi abamaKrestu ngeenkambiso ezibekwe nguJehova uZimu noJesu Krestu.

31. UJehova wasizalisa njani isiphorofido esikuHezekiyeli 11:19?

31 ISITHEMBISO 5. Ibumbano ebantwini abalotjha uJehova. Sele kuminyaka eminengi khulu lobuKholwa laba ziinqhema ezihlukahlukeneko, ezinganabumbano nezingazwaniko. Ngokuhlukileko, uJehova wenze into ekarisa khulu, ngokubuyisela abantu bakhe ekulotjheni okuhlwengileko. Isithembiso sakhe asikhupha ngoHezekiyeli esithi “Ngizobanikela ihliziyo yinye,” sazaliseka ngendlela ephazimulako. (Hez. 11:19) Ephasini loke, uKrestu uneengidi zabantu ezivela eenhlangeni, eenkolweni, kwezomnotho nemiphakathini ehlukahlukeneko. Nanyana kunjalo, zoke zifundiswa amaqiniso afanako bezenze nomsebenzi ngobunye. Ngobusuku bamaswaphela bokuphila kwakhe kwephasini, uJesu wathandaza ngokusuka ehliziyweni abawela abalandeli bakhe bona babumbane. (Funda uJwanisi 17:11, 20-23.) UJehova usiphendule ngendlela ekulu isibawesi esikhathini sethu.

32. Uzizwa njani ngesiphorofido sokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengilleko? (Funda ibhoksi elithi “Iimphorofido Zokuthunjwa Nokubuyiselwa Kokulotjha Okuhlwengileko.”)

32 Kghani akukuthabisi ukuphila phakathi nesikhathi sokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko? Sibona ukuzaliseka kweemphorofido zakaHezekiyeli kizo zoke ingcenye zokulotjha kwethu. Singaqiniseka bona uJehova uyathaba ngabantu bakhe, njengombana abikezela ngoHezekiyeli wathi: “Ngizokuthaba ngani.” (Hez. 20:41) Kghani uyalilemuka na ilungelo lokuba yingcenye yabantu ababumbeneko, abafumana koke abakutlhogako bona babe netjhebiswano elihle noZimu, abadumisa uJehova ephasini loke nabatjhatjhululiweko ekudingisweni okungokomfanekiso iminyaka eminengi? Nanyana kunjalo, ezinye iimphorofido zakaHezekiyeli zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko zisazokuzaliseka ngendlela ekulu.

“Ifana NeSimu Ye-Edeni”

33-35. (a) Isiphorofido esikuHezekiyeli 36:35 besitjho ukuthini emaJudeni ebekadingisiweko? (b) Isiphorofidwesi sitjho ukuthini ebantwini bakaJehova namhlanjesi? (Funda ibhoksi elithi “Isikhathi Sokubuyiselwa Kwazo Zoke Izinto.”)

33 Njengombana sibonile ‘isikhathi sokubuyiselwa kwazo zoke izinto,’ sathoma ngokubuyiselwa kwamakhosi werhelo lakaDavida, lokha uJesu nakabekwa esihlalweni sobukhosi ngo-1914. (Hez. 37:24) Ngokulandelako, uJehova wanikela uKrestu amandla wokubuyisela ukulotjha okuhlwengileko ebantwini bakhe ngemva kwamatjhumi weminyaka basekudingisweni okungokomfanekiso. Nanyana kunjalo, kghani umsebenzi kaKrestu wokubuyisela ukulotjha okuhlwengileko bewuzokuphelela lapho? Awa, umsebenzi lo bewuzokuragela phambili ngendlela ehle khulu ngengomuso begodu iimphorofido zakaHezekiyeli zisinikela imininingwana ethabisako.

34 Ngokwesibonelo, cabanga ngamezwi la aphefumulelweko athi: “Nabantu bazokuthi: ‘Inarha etjhatjalalisiweko seyifana nesimu ye-Edeni.’” (Hez. 36:35) Besitjho ukuthini isithembiswesi kuHezekiyeli nakilabo adingiswe nabo? Bebangakalindeli ukuthi isithembiswesi sizaliseke kwamambala, ngasuthi inarha ebuyiselweko beyingaphambaniswa nesimu ye-Edeni namkha iPharadesi, elenziwa nguJehova ngokwakhe! (Gen. 2:8) Kunalokho, siyaqiniseka ukuthi bebazwisisa bona uJehova bekabaqinisekisa ukuthi inarhabo ebuyiselweko beyizokuba yihle begodu ithele iinthelo.

35 Isithembisweso sitjho ukuthini kithi namhlanjesi? Asikalindeli ukuzaliseka kwamambala ephasini elikhohlakelekweli elibuswa nguSathana uDeveli. Kunalokho, amezwi lawo azaliseka ngokomfanekiso namhlanjesi. Njengombana siziinceku zakaZimu, sihlala enarheni ebuyiselweko, lapho ukulotjha okuhlwengileko kubuyiselwe khona. Silotjha besenzele uJehova umsebenzi ocwengileko begodu uza qangi ekuphileni kwethu. Inarha engokomfanekiso le, iba lipharadesi kancanikancani. Kuthiwani ngengomuso?

36, 37. Ngiziphi iinthembiso ezizokuzaliseka ePharadesi elizako?

36 Ngemva kwepi ekulu ye-Arimagedoni, uJesu uzokwandisa umsebenzakhe wokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko kuhlanganise nephasi esiphila kilo. Hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakhe, uzokunqophisa abantu bona benze iphasi loke isimu ye-Edeni okulipharadesi, njengombana uJehova bekalokhu anqophile! (Luk. 23:43) Ngemva kwalokho, boke abantu bazokuzwana bebaliphathe kuhle iphaseli. Angekhe kusaba neengozi namkha ukusaba ngitjho nanyana kukuphi. Cabanga ngesikhathi lokha isithembiswesi sizaliseka: “Ngizokwenza isivumelwano sokuthula nabo, ngizokuqotha enarheni iimbandana eziyingozi bona bahlale ngokuvikeleka emmangweni, balale nemahlathini.”—Hez. 34:25.

37 Akhe ucabange ngalokho! Uzokukghona ukuvakatjhela iphasi loke ngaphandle kokusaba. Akunasilwana esizokulimaza begodu akunangozi ezokwenza ungabi nokuthula. Uzokukghona ukuzikhambela uwedwa ehlathini, uthabele ubuhle balo, ulale lapho uphephile bewuvuke uphumule kuhle ungakalimali!

Cabanga ngesikhathi lapho kuzokuphepha khona bona ‘ungalala ehlathini’ (Funda iingaba 36, 37)

38. Uzizwa njani ngokubona isithembiso esikuHezekiyeli 28:26 sizaliseka?

38 Sizokubona nalesi isithembiso sizaliseka: “Bazokuhlala kiyo [inarha] ngokuvikeleka, bakhe izindlu, batjale amasimu wamadiribe begodu bazokuhlala ngokuvikeleka nangikhupha isahlulelo kibo boke labo abababhodileko abahlekisa ngabo; kuzokufuze bazi ukuthi nginguJehova uZimabo.” (Hez. 28:26) Amanaba kaJehova nasele angasekho ephasini siyokuthabela ukuthula nokulondeka. Njengombana sizabe sitlhogomela iphasi, sizokukghona ukuzitlhogomela thina, imindenethu, sakhe izindlu ezihle esiyokuhlala kizo begodu sitjale besilime amadiribe.

39. Kubayini ungaqiniseka bona iimphorofido ezitlolwe nguHezekiyeli ezimalungana nePharadesi zizokuzaliseka?

39 Inga-kghani iinthembiswezi zizwakala njengebhudango kuwe? Khumbula lokho esele sikubonile hlangana nesikhathi “sokubuyiselwa kwazo zoke izinto.” Naphezu kokuphikisa kwakaSathana, uJesu wanikelwa amandla wokubuyisela ukulotjha okuhlwengileko phakathi nesikhathi esimbi khulu sephaseli. Qala bona lokhu kubufakazi obunamandla kangangani bokuthi zoke iinthembiso zakaZimu azitjho ngoHezekiyeli zizokwenzeka!

a AmaJuda amanengi ebewadingisiweko bekahlala eendaweni ezikude nedorobho leBhabhiloni. Ngokwesibonelo, uHezekiyeli bekahlala namaJuda hlanu komlambo iKebari. (Hez. 3:15) Nanyana kunjalo, bekunamaJuda ambalwa ebewahlala edorobheni. Bewahlanganisa ‘lawo abelethwe ebukhosini nabelethwe ziinkhulu.’—Dan. 1:3, 6; 2 Kho. 24:15.

b Ngokwesibonelo, asiqiniseki ukuthi bobani abaTjhugulukako ngeminyaka yabo-1500 kungenzeka ababa maKrestu azesiweko.