Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 8

“Ngizokubeka Umelusi”

“Ngizokubeka Umelusi”

HEZEKIYELI 34:23

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Iimphorofido ezine ngoMesiya nokuzaliseka kwazo ngoKrestu

1-3. Kubayini uHezekiyeli ezwa ubuhlungu begodu khuyini aphefumulelwa bona ayitlole?

 SEKUPHELE iminyaka esithandathu uHezekiyeli asekudingisweni. a Umphorofidi udanile nakacabanga ngendlela indawo yekhabo, kwaJuda ebuswa ngayo. Sekubuse amakhosi amanengi.

2 UHezekiyeli wabelethwa nakubusa iKosi ethembekileko uJosiya. Kufuze ukuthi kwamthabisa uHezekiyeli ukuzwa ngejima lakaJosiya lokutjhabalalisa iinthombe ezibaziweko nokubuyisela ukulotjha okuhlwengileko kwaJuda. (2 Kron. 34:1-8) Kodwana amatjhuguluko uJosiya awenzako akhenge ahlale isikhathi eside ngebanga lokuthi amakhosi amanengi alandela ngemva kwakhe aragela phambili nokulotjha iinthombe. Nakubusa amakhosi angakalungi lawo, isitjhaba saziphatha kumbi khulu begodu salahlekelwa buhlobo baso noJehova. Inga-kghani lokho bekutjho ukuthi ithemba alisekho? Bekungasinjalo nakancani!

3 UJehova uphefumulela umphorofidi othembekileko lo bona atlole isiphorofido. Bekungesokuthoma kwezinengi ebezizokulandela ngoMesiya ebekazokuba Mbusi noMelusi ozokubuyisela ukulotjha okuhlwengileko ngokupheleleko, bekatlhogomele nezimvu zakaJehova ngethando. Senza kuhle ngokucabangisisa ngeemphorofidwezi ngombana ukuzaliseka kwazo kuthinta ingomuso lethu. Akhe sihlole iimphorofido ezine ngoMesiya ezifumaneka encwadini kaHezekiyeli.

“Ihlumela Elithambileko” Liba “Mumuthi Omkhulu Womsedari”

4. UHezekiyeli waphorofida siphi isiphorofido begodu uJehova wasethula njani?

4 Ngabo-612 B.C.E., “ilizwi lakaJehova” lafika kuHezekiyeli begodu watjho isiphorofido esitjengisa ukuthi uMesiya uzokubusa njani netlhogeko yokuthi sithembele emBuswenakhe. UJehova wethula isiphorofido ngokuyala uHezekiyeli ukuthi atjele labo adingiswe nabo isiphorofido esisirarejo, esitjengisa ukungathembeki kwababusi bakwaJuda bewatjho nokuthi kubayini sitlhoga uMbusi olungileko, uMesiya.—Hez. 17:1, 2.

5. Sikhuluma ngani isirarejo?

5 Funda uHezekiyeli 17:3-10. Nakhu okutjhiwo sirarejo: “Ikhozi elikhulu” likha ihlumela eliphezulu emthini womsedari begodu lilibeka phasi “edorobheni labathengisi.” Ngemva kwalokho ikhozi “lithatha enye ingcenye yembewu yenarha” liyitjala ehlabathini evundileko “hlanu kwamanzi amanengi.” Imbewu leya iyakhula iba ‘mumuthi wamadiribe onabako.’ Ngemva kwalokho kuvela “ikhozi elikhulu” lesibili. Isidiribesi ‘silulela imirabhaso’ ekhozini lesibili, sifuna ukuthi lisithathe lisitjale kwenye indawo enamanzi. UJehova akhenge avumelane nezenzo zesidiribe, wathi imirabhaso izokuquntwa begodu ‘yome.’

Ikhozi lokuthoma elikhulu lijamele iKosi yeBhabhiloni uNebukadinetsari (Funda isigaba 6)

6. Hlathulula okutjhiwo sirarejo.

6 Besitjho ukuthini isirarejwesi? (Funda uHezekiyeli 17:11-15.) Ngo-617 B.C.E., iKosi yeBhabhiloni uNebukadinetsari (“ikhozi elikhulu” lokuthoma) yavimbezela iJerusalema. Yasusa iKosi yakwaJuda uJehoyakini (“ihlumela eliphezulu”) esihlalweni sayo sobukhosi, yayisa eBhabhiloni (‘idorobha labathengisi’). UNebukadinetsari wabeka uTsedekhiya (omunye ‘wembewu yenarha’ yebukhosini) esihlalweni sobukhosi eJerusalema. Ikosi etja le yakwaJuda yafungiswa ngegama lakaZimu, ukuthi izokuba yikosi esigqila nethembekileko. (2 Kron. 36:13) Kodwana uTsedekhiya akhenge enze ngokwesifungo sakhe; wahlubuka eBhabhiloni wayokufuna isizo kuFaro weGibhide (“ikhozi elikhulu” lesibili) bona amsize epini kodwana akhenge aphumelele. UJehova akhenge avumelane nokungathembeki kwakaTsedekhiya, omphuli wesifungo. (Hez. 17:16-21) Emaswapheleni, uTsedekhiya wasuswa esihlalweni sobukhosi begodu wahlongakalela ejele eBhabhiloni.—Jor. 52:6-11.

7. Ngiziphi iimfundo esizifunda esiphorofidweni esisirarejo?

7 Ngiziphi iimfundo esingazifunda esiphorofidwenesi esisirarejo? Kokuthoma, njengombana silotjha uJehova ngokuhlwengeka kufuze sithembeke kilokho esikukhulumako. UJesu wathi, “‘U-Iye’ wenu akatjho u-iye, ‘no-Awa’ wenu atjho u-awa.” (Mat. 5:37) Nakwenzeka kutlhogeke sifunge ngoZimu bona sikhulume iqiniso, njengalokha nasinikela ubufakazi ekhotho, iimfungo ezinjalo ziba ngeziqakathekileko. Kwesibili, kufuze siyelele ukuthi silibekaphi ithemba lethu. IBhayibheli iyasiyelelisa ukuthi: “Ningathembeli emakhosaneni namkha endodaneni yomuntu, engekhe yaletha isindiso.”—Rhu. 146:3.

8-10. UJehova wamhlathulula njani uMbusi wengomuso uMesiya begodu sizaliseka njani isiphorofidweso? (Funda godu ibhoksi elithi, “Isiphorofido NgoMesiya—Umuthi Omkhulu Womsedari.”)

8 Kunombusi ofanelwe kukuthi simthembe ngokupheleleko. Ngemva kokukhuluma ngesirarejo esisiphorofido, sehlumela elayokutjalwa kwenye indawo, uJehova ukhuluma ngesithombe esisabukondlo ukuhlathulula uMbusi wengomuso uMesiya.

9 Lokho isiphorofido esikutjhoko. (Funda uHezekiyeli 17:22-24.) Nje akusesemakhozi amakhulu kodwana nguJehova ngokwakhe ozokuthatha igadango. Uzokuthatha ihlumela elithambileko “phezu komuthi omude womsedari alitjale . . . endaweni ephakemeko, entabeni ephezulu.” Ihlumeleli belizokukhula libe “mumuthi womsedari omkhulu” libuye libe yindawo yokuhlala ‘yayo yoke imihlobo yeenyoni.’ Ngemva kwalokho “yoke imithi esimini” beyizokwazi ukuthi nguJehova owenze umuthi lo omkhulu wathela iinthelo.

10 Indlela isiphorofido esizaliseka ngayo. UJehova wasusa iNdodanakhe, uJesu Krestu erhelweni lobukhosi lakaDavida (“umuthi omude womsedari”) wayitjala eNtabeni yeZiyoni ezulwini (“intaba ephakemeko nephezulu”). (Rhu. 2:6; Jor. 23:5; IsAm. 14:1) UJehova wathatha iNdodanakhe, amanabayo ebekayiqala ‘njengomuntu onyazeka kunabo boke’ wayiphakamisa ngokuyinikela “isihlalo sobukhosi sakaDavida uyise.” (Dan. 4:17; Luk. 1:32, 33) Njengomuthi omkhulu womsedari, iKosi enguMesiya, uJesu Krestu, izokubusa iphasi loke, ibe mthombo weembusiso kibo boke abantu ebabusako. Mbusi ofanelwe kukuthi simthembe lo. Nakubusa uJesu, abantu abalalelako ephasini loke ‘bazokuhlala ngokuvikeleka begodu angekhe bathuswe yihlekelele.’—IzA. 1:33.

11. Ngisiphi isifundo esiqakathekileko esingasifunda esiphorofidweni ‘sehlumela elithambileko’ eliba ‘mumuthi omkhulu womsedari’?

11 Esikufundako esiphorofidweni. Isiphorofidwesi esithabisako ‘sehlumela elithambileko’ eliba “mumuthi womsedari omkhulu” sisenza sikghone ukuphendula umbuzo oqakatheke khulu othi: Ngubani esizokuthembela kuye? Akusikuhlakanipha ukuthembela kiborhulumende babantu nemandlenabo wepi. Nasifuna ukuvikeleka kwamambala kuzokuba kuhlakanipha bona sithembele ngokupheleleko eKosini enguMesiya, uJesu Krestu. Urhulumendakhe wezulwini ngiwo kwaphela ithemba lesintu.—IsAm. 11:15.

“Onelungelo Elingokomthetho”

12. UJehova wakwenza njani kwakhanya bona akhenge asikhohlwe isivumelwano asenza noDavida?

12 Ngokwehlathululo yezulwini yesiphorofido esisirarejo samakhozi amabili, uHezekiyeli wazwisisa bona ikosi engakathembeki uTsedekhiya, yerhelo lobukhosi bakaDavida izokususwa esihlalweni sayo sobukhosi idingiselwe eBhabhiloni. Kungenzeka umphorofidi wazibuza ukuthi, ‘Kuthiwani ngesivumelwano sakaZimu noDavida sokuthi kuzokuhlala kunekosi emndeninakhe?’ (2 Sam. 7:12, 16) Nangabe uHezekiyeli wazibuza umbuzo loyo, bengekhe alinde isikhathi eside ukufumana ipendulo. Pheze ngo-611 B.C.E., ngomnyaka wekhomba wokudingiswa, lokha uTsedekhiya nakasabusa kwaJuda “ilizwi lakaJehova leza” kuHezekiyeli. (Hez. 20:2) UJehova wamenza watjho esinye isiphorofido ngoMesiya ebesizokwenza kukhanye ukuthi uZimu akakasilibali isivumelwano asenza noDavida. Ngokuhlukileko, isiphorofido satjengisa ukuthi uMbusi wengomuso onguMesiya bekazokuba nelungelo elingokomthetho lokubusa njengombana ayindlalifa kaDavida.

13, 14. Sikhuluma ngani isiphorofido esikuHezekiyeli 21:25-27 begodu sizaliseka njani?

13 Okutjhiwo siphorofido. (Funda uHezekiyeli 21:25-27.) UJehova usebenzisa uHezekiyeli ukukhuluma ‘nekosana ekhohlakeleko yakwa-Israyeli’ ngendlela enqophileko nekhanyako ngesikhathi sayo sokujeziswa. UJehova utjela ikosi ekhohlakeleko le ukuthi, ‘itjhila layo elithwalwa ehloko’ “nesihlohlo” sayo okumatshwayo wamandla webukhosini, izokuthathelwa zona. Nje-ke amandla ‘ebewaphasi’ bekazokuphakanyiswa, lawo ‘ebewaphakeme’ bekazokwehliswa. Labo ebebanamandla wokubusa bebaragela phambili babusa, bekwaba kulapho “kufika onelungelo elingokomthetho” begodu uJehova wamnikela umBuso.

14 Indlela isiphorofido esizaliseka ngayo. Ngo-607 B.C.E., nakutjhatjalaliswa iJerusalema, umbuso “ophakemeko” wakwaJuda ebewuseJerusalema wabuyiselwa phasi lokha iBhabhiloni nalitjhabalalisa idorobhelo begodu lithatha neKosi esuswe esihlalweni sobukhosi uTsedekhiya limdingisela eBhabhiloni. Yeke, njengombana bekunganakosi yerhelo lobukhosi lakaDavida ebusako eJerusalema, amandla wabantu beenTjhaba ‘ebewaphasi’ aphakanyiselwa phezulu, abusa iphasi loke kodwana kwesikhatjhana. IinKhathi zabantu bakwezinye iinTjhaba namkha “iinkhathi ezibekiweko zeentjhaba,” zaphela ngo-1914, lokha uJehova adlulisela ubukhosi kuJesu Krestu. (Luk. 21:24) Njengombana uJesu bekangewekoro yeKosi uDavida, ‘bekanelungelo elingokomthetho’ lokuba nguMesiya womBuso. b (Gen. 49:10) Ngikho uJehova azalisa isithembiso asenza kuDavida ngoJesu sokuthi kuzokuhlala kunendlalifa emBusweni ozokuhlala ukhona.—Luk. 1:32, 33.

UJesu unelungelo elingokomthetho lokuba yiKosi yomBuso kaZimu (Funda isigaba 15)

15. Kubayini singayithemba ngokupheleleko iKosi, uJesu Krestu?

15 Esikufundako esiphorofidweni. Singayithemba ngokupheleleko iKosi, uJesu Krestu. Ngebanga lokuthi ngokungafani nababusi bephasi abakhethwa babantu namkha bazibeke, uJesu wakhethwa nguJehova begodu ‘wamnikela . . . umbuso’ njengombana anelungelo elingokomthetho. (Dan. 7:13, 14) Siyaqiniseka ukuthi iKosi ebekwe nguJehova ifanelwe kukuthi siyithembe ngokupheleleko!

“Incekwami UDavida” Izokuba “Ngumelusabo”

16. UJehova uzizwa njani ngezimvu zakhe begodu ‘abelusi bama-Israyeli’ beenkhathi zakaHezekiyeli bebawuphatha njani umhlambi?

16 UJehova, uMelusi oPhakemeko, unendaba nehlalakuhle yezimvu zakhe, abantu abamlotjhako ephasini. (Rhu. 100:3) UJehova nakathi abelusi batlhogomele izimvu zakhe, uyaqala ukuthi baziphatha njani izimvu zakhe. Cabanga ngendlela uJehova azizwa ngayo ‘ngabelusi bama-Israyeli’ ngeenkhathi zakaHezekiyeli. Ababusabo akhenge babe neenhloni ngendlela ababusa ngayo abantu bakaZimu ‘ngesihluku nangokubenza iingqila.’ Umphumela waba kukuthi umhlambi waphatheka kabuhlungu begodu abanengi balisa ukulotjha okuhlwengileko.—Hez. 34:1-6.

17. UJehova wazisindisa njani izimvu zakhe?

17 Khuyini uJehova ebekazoyenza? Wathi ebabusini abanesihluku bakwa-Israyeli, “ngizobenza baphendule.” Wabuye wathembisa wathi: “Ngizokusindisa izimvu zami.” (Hez. 34:10) UJehova uhlala akwenza lokho akutjhoko. (Jotj. 21:45) Ngo-607 B.C.E., wasindisa izimvu zakhe ngokusebenzisa iBhabhiloni bona lisahlele belithathele abelusi abamarhamaru ubukhosi. Ngemva kweminyaka ematjhumi alikhomba, wasindisa abantu ebebamlotjha, abanjengezimvu eBhabhiloni, wababuyisela enarhenabo ukuthi babuyisele ukulotjha kweqiniso. Kodwana izimvu zakaJehova bezingakavikeleki ngombana bezizokuragela phambili zibuswa babantu abangalotjhi uJehova. “Iinkhathi ezibekiweko zeentjhaba” bezizokuragela phambili iminyaka eminengi.—Luk. 21:24.

18, 19. Ngisiphi isiphorofido uHezekiyeli asiphorofida ngo-606 B.C.E.? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

18 Ngo-606 B.C.E., ngemva komnyaka iJerusalema litjhatjalalisiwe begodu kusasele iminyaka eminengi bona ama-Israyeli asindiswe ekudingisweni eBhabhiloni, uJehova waphefumulela uHezekiyeli bona aphorofide begodu aveze indlela uMelusi oPhakemeko anendaba ngayo nehlalakuhle yezimvu zakhe. Isiphorofido sihlathulula indlela uMbusi onguMesiya azokwelusa ngayo izimvu zakaJehova.

19 Okutjhiwo siphorofido. (Funda uHezekiyeli 34:22-24.) UZimu ‘uzokubeka umelusi,’ ambiza ngokuthi “incekwami uDavida.” Amezwi athi “umelusi” kuhlanganise nelithi “incekwami” atjengisa ukuthi uMbusi bekangekhe abuyisele amakhosi werhelo lakaDavida kodwana yena uzokuba yindlalifa ezokuhlala ikhona kaDavida. UMelusi oMbusi uzokondla izimvu zakaZimu begodu uzokuba “mdosiphambilabo.” UJehova ‘uzokwenza isivumelwano sokuthula’ nezimvu zakhe. “Iimbusiso zizokuna [kibo] njengezulu,” begodu bazokuphila ngaphasi kokuvikeleka, baphile ukuphila okuthabisako begodu bangatlhogi litho. Kuzokuba nokuthula, ingasi ebantwini kwaphela kodwana ebantwini neenlwaneni!—Hez. 34:25-28.

20, 21. (a) Sazaliseka njani isiphorofido ‘ngencekwami uDavida?’ (b) Amezwi kaHezekiyeli ‘ngesivumelwano sokuthula’ atjho ukuthini ngengomuso?

20 Indlela isiphorofido esizaliseka ngayo. Ngokubiza uMbusi ngokuthi “incekwami uDavida,” uZimu bekaveza ngokwesiphorofido ukuthi uJesu, isizukulwana sakaDavida unelungelo lokubusa. (Rhu. 89:35, 36) Nakasephasini uJesu watjengisa ukuthi ‘ungumelusi omuhle,’ ngokunikela ukuphila kwakhe “ngebanga lezimvu.” (Jwa. 10:14, 15) Kodwana nje, unguMelusi wezulwini. (Heb. 13:20) Ngo-1914, uZimu wabeka uJesu bona abe yiKosi begodu wamnikela umsebenzi wokuba ngumelusi nokuthi ondle izimvu zakhe ephasini. Ngemva kwalokho, ngo-1919, iKosi esanda ukubekwa le, yabeka “inceku ethembekileko nehlakaniphileko” bona yondle ‘iinsebenzi,’ abantu abalotjha uZimu ngokuthembeka abanethemba lokuyokuphila ezulwini namkha ephasini. (Mat. 24:45-47) Inceku ethembekileko, inqotjhiswa nguKrestu, beyisolo yondla izimvu ngezinto ezizitlhogako bona yakhe begodu iqinise ubuhlobo bazo noZimu. Lokhu kusize iinceku zakaZimu zathuthukisa ukuthula nevikeleko phakathi kwazo noJehova.

21 Amezwi kaHezekiyeli ‘ngesivumelwano sokuthula’ neembusiso eziwuluka njengezulu atjho ukuthini ngengomuso? Ephasini elitjha elizako, abantu abalotjha uJehova ngendlela ayamukelako ephasini, bazokuthabela iimbusiso ‘zesivumelwano sokuthula’ ngokupheleleko. Ephasini elilipharadesi, abantu abathembekileko angekhe basathuswa yipi, ubugebengu, indlala, ukugula namkha iimbandana. (Isa. 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23) Akukuthabisi na ukwazi ngethemba lokuphila ngokungapheliko epharadesi lapho izimvu zakaZimu ‘zizokuhlala ngokuvikeleka, kungabi nomuntu ozithusako’?—Hez. 34:28.

NjengoMelusi wezulwini, uJesu uyaqala bona izimvu zakaZimu ziphathwa njani (Funda isigaba 22)

22. UJesu uzizwa njani ngezimvu begodu labo ababelusi bangatjengisa njani ukuthi bazizwa ngendlela efanako?

22 Esikufundako esiphorofidweni. UJesu ufana noYise, naye unendaba khulu nehlalakuhle yezimvu. UMelusi oyiKosi uyaqinisekisa ukuthi izimvu zakaYise ziyondleka begodu zithabela ukuthula nokuvikeleka epharadesi elingokomfanekiso. Kuyathabisa ukubuswa Mbusi onjengalo. Abelusi kufuze balingise uJesu ngokuba nendaba nezimvu. Abadala kufuze beluse umhlambi ‘ngokuzithandela’ ‘nangokuzimisela’ begodu babe ziimbonelo ezihle ebandleni. (1 Pit. 5:2, 3) Umdala akukafuzi aphathe ngitjho neyodwa imvu kaJehova kabuhlungu! Khumbula amezwi kaJehova awatjho kubelusi bangeenkhathi zakaHezekiyeli ebebaphatha izimvu kabuhlungu athi: “Ngizobenza baphendule.” (Hez. 34:10) UMelusi oPhakemeko uyaqalisisa bona izimvu zakhe ziphathwa njani begodu neNdodanayo yenza okufanako.

‘UDavida Incekwami, Uzokuba Yikosanabo Ngokungapheliko’

23. Ngisiphi isithembiso uJehova asenza ngokwenza isitjhaba sakwa-Israyeli sibumbane begodu wasizalisa njani?

23 UJehova ufuna iinceku zakhe zimlotjhe ngobunye. Esiphorofidweni sokubuyiselwa, uZimu wathembisa ukubuthelela abantu bakhe, kokubili abajameli beenkoro ezimbili zombuso wakwaJuda neenkoro ezilitjhumi zombuso wakwa-Israyeli, azihlanganise zibe “sitjhaba sinye,” azenze zibe “ziingodo” ezimbili begodu ‘zibe munye’ esandleni sakhe. (Hez. 37:15-23) Ekuzalisekeni kwesiphorofido, uZimu wabuyisela isitjhaba esibumbeneko sakwa-Israyeli eNarheni yesiThembiso ngo-537 B.C.E. c Kodwana ukubumbanokho bekusibonelo sokubumbana okukhulu okuzokuba khona esikhathini esizako. Ngemva kokuthembisa ukwenza u-Israyeli abe munye, uJehova wanikela uHezekiyeli isiphorofido ngendlela uMbusi wengomuso azokwenza abalotjha uZimu ngeqiniso ephasini loke babumbane ngokungapheliko.

24. UJehova wamhlathulula njani uMbusi uMesiya begodu ukubusa kweKosi leyo kuzokuba njani?

24 Okutjhiwo siphorofido. (Funda uHezekiyeli 37:24-28.) UJehova wabuye wabiza uMbusi onguMesiya ngokuthi ‘yincekwami uDavida,’ ‘umelusi munye,’ ‘nekosana’ kodwana nje uJehova ubuye abize oThenjisiweko ‘ngekosi.’ (Hez. 37:22) IKosi le izokubusa njani? Izokubusa ngokungapheliko. Ukusetjenziswa kwebizo elithi “ngokungapheliko” kutjho bona iimbusiso ezizokulethwa kubusa kweKosi angekhe ziphele. d Kuzokuba nebumbano nakubusa uJesu. Nakubusa ‘ikosi yinye,’ ababuswa ngiyo abathembekileko bazokulandela “iinqunto zokwahlulela” ezifanako begodu “bazokuhlala enarheni” ndawonye. IKosi le nayibusako izokwenza abantu batjhidelane noJehova uZimu. UJehova uzokwenza “isivumelwano sokuthula” nabo. UJehova uzokuba nguZimabo, bona babe babantu bakhe. Indawakhe ecwengileko izokuba ‘hlangana nabo ngokungapheliko.’

25. Sizaliseka njani isiphorofido ngeKosi enguMesiya?

25 Indlela isiphorofidwesi esizaliseka ngayo. Ngo-1919, abazesiweko abathembekileko babumbana ngaphasi ‘komelusi’ munye iKosi uMesiya, uJesu Krestu. Ngokukhamba kwesikhathi, “isiqubuthu esikhulu” esivela “kizo zoke iintjhaba, iinkoro, abantu namalimi” babumbana nabazesiweko abakholwa nabo. (IsAm. 7:9) Baboke, baba “mhlambi munye” begodu bangaphasi ‘komelusi munye.’ (Jwa. 10:16) Akuyi ngokuthi bayokuphila ezulwini namkha ephasini, boke balalela iinqunto zakaJehova zokwahlulela. Ngebangelo, bahlala ndawonye epharadesini elingokomfanekiso begodu babumbene njengabafowethu nabodadwethu ephasini loke. UJehova ubabusise ngokuthula begodu indawakhe ecwengileko, ejamele ukulotjha okuhlwengileko ihlangana nabo. UJehova unguZimabo begodu bayazikhakhazisa ngokumlotjha, nje nangokungapheliko!

26. Ngiyiphi indima ongayidlala ebunyeni bepharadesi elingokomfanekiso?

26 Esikufundako esiphorofidwenesi. Kulilungelo kithi ukuba malunga womndeni kaJehova ephasini loke, silotjha uJehova ngendlela afuna ukulotjhwa ngayo. Kodwana ilungelweli litjho bona kukhona thina ekufuze sikwenze, kufuze sihlanganyele ekubeni nebumbano. Kungakho soke kufuze sidlale indimethu ekutheni esikukholelwako kukhambisane nalokho esikwenzako. (1 Kor. 1:10) Soke sifumana imininingwana efanako esitjhideza kuZimu, siphila ngeenkambiso ezifanako zomTlolo zokuziphatha begodu sihlanganyela emsebenzini oqakathekileko wokutjhumayela ngomBuso nokwenza abafundi. Nanyana kunjalo, into eyihloko eyenza bona sibumbane, lithando. Nasiba nethando begodu silitjengise ngeendlela ezinengi, okuhlanganisa isirhawu, ukuba nezwela nokulibalela, sisuke sidlala indimethu ekubeni nobunye. IBhayibheli lithi, “Ithando . .  . lisibopho esipheleleko sobunye.”—Kol. 3:12-14; 1 Kor. 13:4-7.

UJehova ubusisa umndenakhe wabantu abamlotjhako ephasini loke abathandanako (Funda isigaba 26)

27. (a) Uzizwa njani ngeemphorofido zakaMesiya zencwadi kaHezekiyeli? (b) Sizokucoca ngani ezahlukweni ezilandelako?

27 Sithokoza khulu ngeemphorofido zakaMesiya ezifumaneka encwadini kaHezekiyeli. Ukufunda nokuzindla ngeemphorofidwezi kusifundisa ukuthi iKosethu ethandekako, uJesu Krestu, ifanelwe kukuthi siyithembe, inelungelo elingokomthetho lokubusa nokuselusa ngethando begodu izosenza sihlale sinebumbano unomphela. Kulilungelo kithi ukubuswa yiKosi uMesiya. Kufuze sikhumbule ukuthi iimphorofido ngoMesiya ziyingcenye yokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko okukhulunywa ngakho encwadini yeBhayibheli kaHezekiyeli. UJehova usebenzisa uJesu ukubuthelela abantu bakhe nokubuyisela ukulotjha okuhlwengileko ebantwini bakhe. (Hez. 20:41) Eenhlokweni ezilandelako zencwadi le, sizokucoca ngesihloko esithabisako sokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko, nendlela esithuthukiswa ngayo encwadini kaHezekiyeli.

a Umnyaka wokuthoma wokudingiswa wathoma ngo-617 B.C.E. lokha amaJuda wokuthoma adingiselwa eBhabhiloni. Kungakho umnyaka wesithandathu wathoma ngo-612 B.C.E.

b Irhelo lokubelethwa kwakaJesu kusukela kuDavida litlolwe kuhle emaVangelini.—Mat. 1:1-16; Luk. 3:23-31.

c EsaHlukweni 12 sencwadi le, sizokucoca ngesiphorofido sakaHezekiyeli seengodo ezimbili nokuthi sizaliseka njani.

d Malungana nebizo lesiHebheru elitjhugululwe ngokuthi “ngokungapheliko” enye incwadi yathi: “Ibizweli linomqondo wesikhathi, wento ehlala ngokungapheliko, eqinileko, ecwengileko, engabuyeli emuva nengatjhugulukiko.”