Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO SE-19

“Koke Kuzokuphila Nanyana Kukuphi Lapho Umlambo Uya Khona”

“Koke Kuzokuphila Nanyana Kukuphi Lapho Umlambo Uya Khona”

HEZEKIYELI 47:9

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Indlela umlambo osembonweni ogeleza ngayo ukusuka ethempelini, owazaliseka ngayo ekadeni nendlela osazokuzaliseka ngayo nje nesikhathini esizako

1, 2. Ngokwencwadi kaHezekiyeli 47:1-12, khuyini uHezekiyeli ayibonako nayifundako? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

 UHEZEKIYELI ubona godu enye into ekarisako embonwenakhe wethempeli: Kunomlanjana ogeleza usuka esakhiweni esicwengileko! Akhe umcabange alandela umlanjana lo, onamanzi ahlwengileko. (Funda uHezekiyeli 47:1-12.) Ugeleza uvela ngaphasi kobungeno bethempeli bese uvelele esakhiweni sethempeli hlanu kwesango eliqale epumalanga. Ingilozi yarholela uHezekiyeli kude nethempeli njengombana bakhamba balinganisa ibanga. Ingilozi le beyinande idlulisa uHezekiyeli emanzini, begodu Umphorofidi lo, wafumana ukuthi amanzi la ayatjhingela begodu agcina aba mlambo angawuyama kwaphela nange angaduda kiwo!

2 UHezekiyeli ufumana ukuthi umlambo lo ugelezela eLwandle eliFileko begodu ulapha itswayi lalo, qobe amanzi womlambo nakathinta ilwandleli elinezinto ezingaphiliko, iimfesi zizala ngapho. Hlanu komlambo ubona ehlukahlukeneko ikhula. Qobe nyanga ikhupha iinthelo ezitja namakari alaphako. Ukubona koke lokhu kungenzeka kwenza uHezekiyeli waba nokuthula nethemba. Kodwana ingcenye le yombono wethempeli beyitjho ukuthini kuye nakilabo adingiswe nabo? Itjho ukuthini kithi namhlanjesi?

Umlambo Osembonweni Bewutjho Ukuthini Kilabo Abadingisiweko?

3. Kubayini amaJuda wekadeni angakhenge acabange ukuthi umlambo uHezekiyeli awubona bewungewamambala?

3 Siyaqiniseka ukuthi amaJuda wekadeni akhenge acabange ukuthi umlambo osembonweni ngewamambala. Kunalokho, ingcenye le yomTlolo beyiwakhumbuza ngesinye isiphorofido sokubuyiselwa, ekungenzeka satlolwa pheze eminyakeni engaphezu kwemakhulu amabili, sitlolwa mphorofidi uJuweli. (Funda uJuweli 3:18.) AmaJuda adingisiweko nawafunda amezwi kaJuweli aphefumulelweko, bewangakalindeli iintaba zamambala bona ‘ziwuluke iwayini elitjha’ namkha imibundu ‘igeleze ibisi’ begodu bewangakalindeli bona umthombo ugeleze ‘uphuma endlini kaJehova.’ Ngokufanako, namanye amaJuda kungenzeka bewazwisisa bona umlayezo wombono womphorofidi uHezekiyeli bewungakhulumi ngomlambo wamambala. a Alo ngimuphi umlayezo uJehova ebekawudlulisela? ImiTlolo isisiza sizwisise ezinye iingcenye zomlayezo lo. Sizokucoca ngeendlela ezintathu isiphorofidwesi esingasiqinisekisa ngazo.

4. (a) Umlambo ebewusembonweni kaHezekiyeli bewuzokwenza amaJuda alindele ziphi iimbusiso ezivela kuJehova? (b) Indlela iBhayibheli elisebenzise ngayo ibizo elithi “umlambo” nelithi ‘amanzi’ isiqinisekisa njani ukuthi uJehova uzokubusisa abantu bakhe? (Funda ibhoksi elithi “Imilambo Yeembusiso Ezivela KuJehova.”)

4 Umlambo weembusiso. Kanengi iBhayibheli nayikhuluma ngemilambo namanzi, ifanekisela ukugeleza kweembusiso zakaJehova ezinikela ukuphila. UHezekiyeli wabona umlambo onjalo ugeleza usuka ethempelini, yeke umbono lo bewungenza abantu bakaZimu balindele bona uJehova ababusise ikani nabamlotjha ngendlela ehlwengileko. Bebazokufumana ziphi iimbusiso? Bebazokufundiswa baphristi godu, njengombana besele kwenziwa iminikelo ethempelini besele bazokuqiniseka godu ukuthi bazokuhlanjululwa ezonweni zabo. (Hez. 44:15, 23; 45:17) Ngikho bebazokuhlwengeka godu kwanga bahlanjwe ngamanzi ahlwengileko avela ethempelini.

5. Umlambo osembonweni ubaqinisekisa njani abantu bona kuzokuhlala kuneembusiso zakaJehova ezaneleko?

5 Inga-kghani bekuzokuhlala kuneembusiso ezaneleko zawo woke umuntu? Umbono lo wenza woke umuntu azizwe ngcono ngokutjengisa ukwanda kwamanzi ngendlela eyikarisomraro aba manengi kusukela emlanjaneni abe mlambo kungakapheli amakhilomitha amabili! (Hez. 47:3-5) Isibalo samaJuda abuyela enarhenawo kungenzeka besizokwanda kodwana neembusiso zakaJehova bezizokwanda zanelise boke. Umlambo bewufanekisela okunengi!

6. (a) Ngisiphi isithembiso esiqinisekiswa siphorofidwesi? (b) Ngisiphi isiyeleliso esanikelwa mbono lo? (Funda umtlolo waphasi.)

6 Amanzi anikela ukuphila. Embonweni kaHezekiyeli, umlambo ugelezela eLwandle eliFileko, uphilise izinto ezinengi ezikilo. Tjheja ukuthi amanzi la anikela ukuphila eemfesini ezinengi ezihlukahlukeneko ezifana nalezi ezifumaneka eLwandle eliKhulu namkha eLwandle leMedithera. Lapho bekunerhwebo lezokuthiya elithuthuke khulu eligwini leLwandle eliFileko hlangana namadorobho amabili ekunobufakazi obutjengisa ukuthi bewamaqalanga amadorobho la. Ingilozi yathi: “Koke kuzokuphila nanyana kukuphi lapho umlambo uya khona.” Kghani lokho bekutjho ukuthi amanzi avela endlini kaJehova bekazokuya koke lapha iLwandle eliFileko elifika khona? Awa. Ingilozi yahlathulula bona ezinye iindawo ezinedaka angeze zafumana amanzi anikela ukuphila. Iindawezo “zizokuhlala zinetswayi.” b (Hez. 47:8-11) Isiphorofidwesi besinesithembiso esiqinisekisa abantu ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kuzokubuyiselwa kibo begodu kubenze baphumelele. Kodwana bekunokuthileko ekufuze kutjhejwe: Akusuye woke umuntu ebekazokwamukela iimbusiso zakaJehova namkha alatjhwe.

7. Imithi esembonweni ehlanu komlambo yawaqinisekisa ngani amaJuda adingisiweko?

7 Imithi ezokunikela ukudla nelaphako. Kuthiwani ngemithi ehlanu komlambo? Yenza kube kuhle khulu. Begodu yenza ihlathululo le ikhanye. Siyaqiniseka ukuthi uHezekiyeli nabantu bekhabo bekubathabisa ukucabanga ngeenthelo ezizokuvela emithini le, iintjalo ezitja qobe nyanga! Lokho bekubaqinisekisa bona uJehova uzobanikela ilwazi elizobenza batjhidelane naye. Tjheja nokuthi amakari wemithi le “azokuba ngewokulapha.” (Hez. 47:12) UJehova bekazi ukuthi ngaphezu kwakho koke, abadingisiweko bebazokutlhoga ukulatjhwa okungokomfanekiso begodu wathembisa ukukwenza lokho. Indlela akwenza ngayo lokho ihlathululiwe kwezinye iimphorofido zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko njengombana sibonile esaHlukweni se-9 encwadini le.

8. Khuyini etjengisa ukuthi umbono kaHezekiyeli bewuzokuzaliseka ngendlela ekulu?

8 Nanyana kunjalo, njengombana sibonile esaHlukweni se-9, abadingisiweko ababuyileko babona ukuzaliseka okulinganiselweko kweemphorofidwezi. Ngibo abantwaba abenza iimphorofidwezi zingazaliseki ngendlela ekulu. UJehova bekazababusisa njani ngendlela epheleleko, nababuyela eendleleni zabo ezimbi, bangamlaleli begodu bangamlotjhi ngendlela ayamukelako? AmaJuda athembekileko bewezwa ubuhlungu nawabona indlela amanye amaJuda aziphatha ngayo. Nanyana kunjalo, labo abalotjha uJehova ngokuthembeka bebazi ukuthi iinthembiso zakhe zihlala zifezeka. (Funda uJotjhuwa 23:14.) Kungebangelo, ngelinye ilanga umbono kaHezekiyeli uzokuzaliseka ngendlela ekulu. Kodwana nini?

Umlambo Uyageleza Namhlanjesi!

9. Umbono kaHezekiyeli wethempeli uzaliseka nini ngendlela ekulu?

9 Njengombana sibonile esaHlukweni se-14 sencwadi le, umbono kaHezekiyeli wethempeli uzaliseka khulu “emihleni yokuphela,” isikhathi lapho ukulotjha okuhlwengileko kwenzeka khona khulu kunanini ngaphambilini. (Isa. 2:2) Ingcenye le yombono kaHezekiyeli izaliseka njani namhlanjesi?

10, 11. (a) Ngiziphi iimbusiso ezigeleza njengomlambo kithi namhlanjesi? (b) Iimbusiso ezivela kuJehova zibe njani zinengi bona zanelise abantu bakhe emihleni yokuphela njengombana banda?

10 Umlambo weembusiso. Amanzi ageleza avela endlini kaJehova asikhumbuza ngaziphi iimbusiso namhlanjesi? Sikhunjuzwa ngazo zoke izinto ezihle uJehova asenzela zona bona sibe netjhebiswano elihle naye. Kokuthoma, mamandla ahlwengisako womhlatjelo wesihlengo sakaKrestu, enza kukghonakale bona izono zethu zilitjalelwe. Amaqiniso acwengileko weliZwi lakaZimu abuye afaniswe nokunikelwa ukuphila, okumamanzi ahlwengisako. (Efe. 5:25-27) Iimbusiso ezinjalo zigeleze njani esikhathini sethu?

11 Ngo-1919 bekuneenkulungwana ezimbalwa kwaphela zabantu abalotjha uJehova begodu bezithabile ngebanga lelwazi ebezilifumana elizitjhideza kuZimu. Eminyakeni eyalandelako isibalo sazo besisolo sanda. Namhlanjesi abantu bakaZimu babalelwa eengidini ezingaphezu kwezibunane. Inga-kghani amanzi ahlwengileko la weqiniso akghonile ukuhlala ageleza? Iye! Manengi khulu amaqiniso aseBhayibhelini esihlathululelwe wona. Eminyakeni edlulileko, abantu bakaZimu bebasolo bafumana amabhiliyoni wamaBhayibheli, iincwadi, abomagazini, iincwajana namaphetjhana. Njengomlambo ongokomfanekiso uHezekiyeli awubonako, ukugeleza kwamaqiniso ahlwengileko kwande khulu kwakghona ukusiza abantu abafuna ukwazi uZimu ephasini loke. Sele kusikhathi eside kugadangiswa iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini begodu nje kusetjenziswa izinzolwazi lethu i-jw.org, iincwadi ezinjalo sezifumaneka eensetjenzisweni ze-elektroniki ngamalimi angaphezu kwama-900! Amanzi weqiniso la abathinta njani abantu abaneenhliziyo ezilungileko?

12. (a) Siwubone njani umlayezo weqiniso wenza abantu babe nobuhlobo obuhle noJehova begodu babe nepilo? (b) Umbono lo usinikela siphi isiyeleliso esifike ngesikhathi namhlanjesi? (Funda nomtlolo waphasi.)

12 Amanzi anikela ukuphila. UHezekiyeli watjelwa ukuthi: “Koke kuzokuphila nanyana kukuphi lapho amanzi aya khona.” Cabanga ngendlela umlayezo weqiniso ogelezele ngayo kibo boke labo abeze enarheni engokomfanekiso ebuyiselweko. Amaqiniso weBhayibheli alethele iinkulungwana zabantu abaneenhliziyo ezihle ukuphila okungokomfanekiso. Nanyana kunjalo, umbono lo ubuye ube siyeleliso esifike ngesikhathi, sokuthi akusibo boke abazokulalela amaqiniso la. Njengeendawo eziseLwandle eliFileko ezingekhe zifumane amanzi wokuphila ezisembonweni kaHezekiyeli, kunabantu abangekhe baphenduke abazokwala ukwamukela nokwenza ngokwalokho amaqiniso akutjhoko. c Kwanga singenza koke okusemandleni ukungazifumani hlangana nabantwabo!—Funda uDuteronomi 10:16-18.

13. Ngiziphi iimfundo esingazifumana emithini esembonweni?

13 Imithi ezokunikela ukudla nelaphako. Inga-kghani imithi engokomfanekiso ehlanu komlambo ineemfundo ezikhuthazako kithi namhlanjesi? Kunjalo. Khumbula ukuthi imithi le iveza iinthelo ezimnandi ezitja qobe nyanga begodu amakarazo ayalapha. (Hez. 47:12) Isikhumbuza ukuthi silotjha uZimu osipha koke esikutlhogako ngesandla esivulekileko bona sibe nobuhlobo obuhle naye. Namhlanjesi abantu abanengi abawazwisisi amaqiniso aseBhayibhelini. Ngokuhlukileko, qala lokho uJehova akunikela abantu bakhe. Wakhe wafunda isihloko esithileko eencwadini zethu, wacula ingoma yokuphetha emhlanganweni omncani namkha omkhulu, waqeda ukubukela ividiyo esehlelweni lethu leBroadcasting ngemva kwalokho wazizwa ubusisekile ngokufumana ilwazi elikutjhideza kuZimu? Kwamambala uZimu uyasitlhogomela. (Isa. 65:13, 14) Inga-kghani ukuzwisisa lokho okutjhiwo liBhayibheli kuyasisiza bona siphile ngendlela esizuzisako nethabisa uZimu? Iseluleko esihle esisifumanako esisekelwe eliZwini lakaZimu, siyasisiza silwisane nokuziphatha kumbi ngokomseme, ukuba marhamaru nokungabi nokukholwa. UJehova usenzele nelungiselelo lokusiza amaKrestu agulako ngokomfanekiso ngebanga lokwenza isono esikhulu. (Funda uJakopo 5:14.) Kwamambala sibusisekile njengombana kutjengisa umbono kaHezekiyeli wemithi.

14, 15. (a) Singafundani endabeni yeendawo lapho amanzi weLwandle eliFileko angafiki khona eembonweni kaHezekiyeli? (b) Umlambo osembonweni kaHezekiyeli usizuzisa njani namhlanjesi?

14 Ngesikhathi esifanako singafunda okuthileko eendaweni eziseLwandle eliFileko ezingakhenge zifumane amanzi wokuphila. Asifuni ukwenza bona iimbusiso zakaJehova zingagelezi ekuphileni kwethu. Kungaba buhlungu bona singafumani ukulatjhwa njengabantu abanengi abaphila ephasineli. (Mat. 13:15) Kunalokho, kuyasithabisa ukuzuza eembusisweni ezigeleza njengomlambo. Nasizimiselako ukusela amanzi ahlwengileko, okumaqiniso avela eliZwini lakaZimu, nasabelana nabanye ngamaqiniso ngokutjhumayela, nasifumana isiyalo esinethando, ukududuzwa namkha isizo elivela ebadaleni ababandulwe yinceku ethembekileko, singacabanga ngomlambo ongokomfanekiso osembonweni kaHezekiyeli. Umlambo lo unikela ukuphila begodu uyalapha nanyana kukuphi lapha utjhinga khona!

15 Kuthiwani ngokuzaliseka kombono womlambo esikhathini esizako? Njengombana sizokubona, umlambo lo uzokugeleza ngendlela ekulu ePharadesi elizako.

Okuzokutjhiwo Mbono Lo Epharadesi

16, 17. (a) Kungayiphi indlela amanzi wokuphila azokwanda ngayo khulu ePharadesi? (b)  Sizokuzuza njani emlanjeni lo weembusiso ePharadesi?

16 Inga-kghani uyazibona usepharadesi, unabangani nomndeni nithabela ukuphila? Ukufunda ngombono kaHezekiyeli womlambo kungakusiza ukghone ukuzibona usepharadesi. Kungenzeka njani lokho? Cabanga ngezinto ezintathu ezitjengisa ithando ezisembonweni lo.

17 Umlambo weembusiso. Umlambo ongokomfanekiso uzokuba mkhulu khulu ePharadesi ngombana ngeze utlhogomele abantu ngelwazi elibenza bathande uZimu kwaphela, kunalokho uzobanikela nezinto abazitlhogako bona baragele phambili baphila. NakuBusa uJesu imiNyaka eyiKulungwana, uMbuso kaZimu uzokusiza abathembekileko bona bazuze esihlengweni ngendlela ekulu. Kancanikancani, bazokwenziwa bona bangasabi nesono, angekhe kusaba nokugula, abodorhodere, abahlwengikazi, iimbhedlela, netjhorensi yezepilo. Amanzi wokuphila azokugelezela iingidi zabantu abasinde e-Arimagedoni, “isiqubuthu esikhulu” esivela “esizini elikhulu.” (IsAm. 7:9, 14) Nanyana iimbusiswezi zizokubonakala zizihle khulu kodwana nazimadaniswa nalokho okuzokwenzeka ngokukhamba kwesikhathi zizokubonakala zizincani khulu. Njengombana sibonile embonweni kaHezekiyeli, umlambo lo uzokuba mkhulu wanelise boke abantu.

EPharadesi, umlambo weembusiso uzokwenza woke umuntu abe mutjha begodu abe nepilo (Funda isigaba 17)

18. Kungayiphi indlela “umlambo wamanzi wokuphila” uzokuba mkhulu hlangana nemiNyaka eyiKulungwana?

18 Amanzi anikela ukuphila. Hlangana nemiNyaka eyiKulungwana, “umlambo wamanzi wokuphila” uzokuba mkhulu. (IsAm. 22:1) Abantu abanengi khulu bazokuvuswa ekufeni, banikelwe ithuba lokuphila ngokungapheliko ePharadesi. Iimbusiso ezizokuza ngoMbuso zizokuhlanganisa ukuphila kwabanengi ebesele bahlongakele, abantu ebebalele, banganamandla begodu balithuli lephasi. (Isa. 26:19) Nanyana kunjalo, inga-kghani boke abavusiweko bazokuphila ngokungapheliko?

19. (a) Khuyini etjengisa bona amanzi amatjha weqiniso avela kuZimu azokufumaneka ePharadesi? (b) Kungayiphi indlela abanye abantu ‘bazokuhlala banetswayi’ esikhathini esizako?

19 Ngamunye kuzokufuze akhethe. Kuzokuvulwa imisongo emitjha ngesikhatheso. Yeke amanzi aqabulako avela kuJehova azokuhlanganisa amaqiniso amatjha neenqophiso ezitjha. Akuthabisi na ukucabanga ngalokho? Nanyana kunjalo, abanye angeze bafune ukulalela iinqophiso ezitjha, kunalokho bazokukhetha ukungamlaleli uJehova. Abanye kungenzeka bahlubuke hlangana nemiNyaka eyiKulungwana kodwana angeze bavunyelwa bona babange itjharagano ePharadesi. (Isa. 65:20) Singakhumbula umbono kaHezekiyeli begodu sicabange ngeendawezi ezingakhenge zifumane amanzi wokuphila, ezinganakho ukuphila ‘ezinetswayi.’ Qala bona kubudlhadlha obungangani ngalabo abanekani abangafuni ukusela amanzi aligugu la wokuphila! Ngemva kwemiNyaka eyiKulungwana isiqhema seenhlubuki sizokuba sehlangothini lakaSathana. Boke abangavumi ukubuswa nguJehova ngokulunga bazokuqalana nomphumela ofanako, ukufa unomphela.—IsAm. 20:7-12.

20. Ngiliphi ilungiselelo elenziweko bona sizuze hlangana nemiNyaka eyiKulungwana elisikhumbuza ngemithi eyabonwa nguHezekiyeli?

20 Imithi yokudla nelaphako. UJehova akafuni namunye kithi bona angakufumani ukuphila okungapheliko. Bona aqiniseke ukuthi siyalifumana ithuba elithabisakweli asinikela lona, uzokuqinisekisa ukuthi kuba nelungiselelo elifana nelemithi eyabonwa nguHezekiyeli. Nanyana kunjalo, ePharadesi abantu bazokufumana ilwazi elibatjhideza kuZimu begodu uzobatlhogomela bona baragele phambili baphila. UJesu Krestu nabayokubusa naye abazii-144 000 bayokuba makhosi ezulwini imiNyaka eyiKulungwana. Njengesigaba sabaphristi, abazii-144 000 bazabe banikela abantu iimbusiso zomhlatjelo kaKrestu wesihlengo, basiza abantu abathembekileko bona baphelele. (IsAm. 20:6) Ilungiselelo lokulapha enyameni nelitjhideza abantu kuZimu, lisikhumbuza ngemithi eyabonwa nguHezekiyeli hlanu komlambo, imithi eneenthelo ezakhako, namakari alaphako. Umbono kaHezekiyeli ukhambisana nesinye isiphorofido esihle esatlolwa ngumpostoli uJwanisi. (Funda isAmbulo 22:1, 2.) Amakari womuthi abonwa nguJwanisi “bekungewokulapha iintjhaba.” Iinkulungwana ezinengi khulu zabantu abathembekileko zizokuzuza emisebenzini ezabe yenziwa baphristi abazii-144 000.

21. Ukucabanga ngombono kaHezekiyeli womlambo kukuthinta njani begodu sizokucoca ngani ngokulandelako? (Funda ibhoksi elithi “Umlanjana Uba Mlambo Omkhulu!”)

21 Njengombana ucabanga ngomlambo uHezekiyeli awubona embonweni, kghani awubi nokuthula nethemba? Qala bona ziinkhathi ezithabisa kangangani ezizakwezi. Akhe ucabange, eminyakeni eziinkulungwana edlulileko, uJehova usinikele iimphorofido ezisisiza sicabange bona kuzabe kunjani epharadesi. Uyasibekezelela begodu uyasimema bona sibone ukuzaliseka okukhulu kwesiphorofidwesi. Kghani zabe ulapho? Mhlamunye uyazibuza ukuthi inga-kghani ikhona kwamambala indawakho ePharadesi. Ngokulandelako, akhe sibone imitlolo ephethako yesiphorofido sakaHezekiyeli ukuthi isiqinisekisa ngani.

a Ukungezelela kilokho, amaJuda ebewadingisiwe, ebewakhumbula indlela inarhawo ebeyingayo kungenzeka bewazi ukuthi akukhulunywa ngomlambo wamambala, ngombana bewuthoma ukugeleza ethempelini entabeni ephakeme khulu, ebeyingekho endaweni ehlathululwako. Ngaphezu kwalokho, umbono lo bewuveza bona umlambo bewugeleza ngokunqophileko begodu ungakhandelwa lilitho utjhinge eLwandle eliFileko, ebekuyinto engeze yakghonakala.

b Abanye abosiyazi bakuqala njengokulungileko lokhu, ngombana ukubuthelela itswayi bona lisetjenziswe ukubulunga ukudla bekulirhwebo ebesele kusikhathi eside linemali esifundeni seLwandle eliFileko. Kodwana tjheja ukuthi imitlolo nayikhuluma ngeendawo lapho amanzi weLwandle eliFileko angafiki khona ithi, “angekhe zilatjhwe.” Zihlala zingaphili, zingakalatjhwa ngebanga lokuthi amanzi anikela ukuphila avela endlini kaJehova awakghoni ukufika kizo. Yeke endabeni le, kubonakala ngasuthi itswayi eliseendawenezi alisizi ngalitho.—Rhu. 107:33, 34; Jor. 17:6.

c Ngendlela efanako, cabanga ngomfanekiso kaJesu wenede. Zinengi ezibanjwe yinede kodwana akusizo zoke “ezihle.” Ezingasizihle kufuze zilahlwe. Yeke uJesu wayelelisa ukuthi abantu abanengi abangena ehlanganweni kaJehova kungenzeka bangathembeki ngokukhamba kwesikhathi.—Mat. 13:47-50; 2 Thim. 2:20, 21.