Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO SAMA-22

“Lotjha UZimu”

“Lotjha UZimu”

ISAMBULO 22:9

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Ukubuyekeza iinhloko eziyihloko zencwadi kaHezekiyeli ukuthi zisebenza njani namhlanjesi nesikhathini esizako

1, 2. (a) Ngiliphi ilungelo soke esinalo? (b) Ingilozi ethembekileko yenzani nayilotjhwako?

 NGAMUNYE wethu kufuze azibuze umbuzo oqakathekileko othi: Ngizokulotjha ubani? Abanengi bangathi umbuzo lo uhlangahlangene begodu kubudisi ukukhetha. Kodwana ukukhuluma iqiniso, ekufuze sikukhethe kuyakhanya begodu kulula. Singakhetha ukulotjha uJehova uZimu namkha silotjhe uSathana uDeveli.

2 USathana ukufuna khulu ukulotjhwa. Lokho kwaba sebaleni nakalinga uJesu. Njengombana safunda esaHlukweni soku-1 sencwadi le, uSathana wathembisa uJesu into ekarisako, wathi uzomnikela yoke imibuso yephasi. Khuyini uDeveli ebekayifuna kuJesu? Warabhela uJesu wathi, ‘khothama ungilotjhe.’ (Mat. 4:9) Ngokuhlukileko, ingilozi eyanikela umpostoli uJwanisi isambulo akhenge ivume ukulotjhwa. (Funda isAmbulo 22:8, 9.) UJwanisi nakafuna ukulotjha ingilozi, indodana kaZimu ethobekileko leyo yommoya yathi: “Ungakwenzi lokho!” Kunokobana ithi, ‘Ngilotjha’ ingilozi le yathi, “Lotjha uZimu.”

3. (a) Uyini umnqopho wencwadi le? (b) Sizokucoca ngani nje?

3 Umnqopho wencwadi le, kusisiza senze ngendlela ingilozi eyatjho ngayo, nayithi, silotjhe uJehova uZimu kwaphela. (Dut. 10:20; Mat. 4:10) Akhe sibuyekeze kancani ngalokho esikufunde ngokulotjha okuhlwengileko eemphorofidweni zakaHezekiyeli nemibonwenakhe. Ngesizo lemitlolo sizokubona okuzokwenzeka esikhathini esizako, lapho woke umuntu ephasini azokuqalana nokulingwa kwamaswaphela, okuzokwenza sibone ukuthi bobani abazokuphila babone ukulotjha okuhlwengileko kwakaJehova kubuyiselwa ngokupheleleko.

Iinhloko Ezintathu Ezigandelelwe Encwadini KaHezekiyeli

4. Ngiziphi iinhloko ezintathu ezikhanyiswako encwadini kaHezekiyeli?

4 Incwadi kaHezekiyeli isifundisa ukuthi ukulotjha okuhlwengileko akuhlanganisi ukwenza imisebenzi ejayelekileko kwaphela. Kufuze (1) silotjhe uJehova kwaphela, (2) sibumbane ekulotjheni okuhlwengileko begodu (3) sithande abantu. Akhe siqale indlela iimphorofido nemibono ekucocwe ngayo encwadini le eziveza ngayo iinhlokwezi ezintathu.

Isihloko sokuthoma: Lotjha uJehova kwaphela

5-9. Khuyini esiyifundileko ngokulotjha uJehova kwaphela?

5 Isahluko sesi-3: a Umbono okarisako kaJehova azonjelezwe lizungu lekosi begodu aphezu kweembunjwa zommoya ezinamandla, ugandelela iphuzu eliqakathekileko kithi, lokuthi uMninimandla Woke nguye yedwa ofanelwe kukuthi simlotjhe.—Hez. 1:4, 15-28.

6 Isahluko sesi-5: Qala bona bekuthusa kangangani ukubona umbono wethempeli lakaJehova lisilaphaziwe! Umbono lo utjengisa bona akunanto efihlekileko phambi kwakaJehova. Uyazibona izenzo zokungathembeki, njengalokha abantu balotjha iinthombe, ngitjho nanyana izenzwezo bazenza ebumnyameni. Izenzo ezinjalo zimzwisa ubuhlungu begodu uyabajezisa labo abaphilela ukuzenza.—Hez. 8:1-18.

7 Isahluko se-7: Izahlulelo ezamenyezelwa ngeentjhaba ebezibhode ama-Israyeli ‘ebeziwanyefula’ zitjengisa ukuthi uJehova uyabajezisa labo abaphatha kumbi abantu bakhe. (Hez. 25:6) Sifunda nokhunye endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo neentjhabezo, kufuze sithembeke kuJehova kunanyana ngubani omunye. Asifuni ukwehlisa izinga esilotjha ngalo uJehova bona samukeleke eenhlobeni zethu ezingamlotjhi, sithembele emalini namkha sizibandakanye kwezepolotiki, sithande zona ngendlela ekufuze sithande ngayo uJehova.

8 Isahluko se-13 nese-14: Umbono wethempeli eliphezu kwentaba ephakemeko usifundisa ukuthi, kufuze siphile ngeenkambiso zakaJehova eziphakemeko, sitjheje ukuthi ungaphezu kwabo boke abanye abozimu.—Hez. 40:1–48:35.

9 Isahluko se-15: Isiphorofido nasihlathulula u-Israyeli noJuda njengeengwadla kusikhumbuza indlela uJehova abunyenya ngayo ubungwadla obungokomfanekiso.—Hez., izahl. 16, 23.

Isihloko sesibili: Hlalani nibumbene ekulotjheni okuhlwengileko

10-14. Ikhanyiswe njani itlhogeko yokuthi sihlale sibumbene ekulotjheni okuhlwengileko?

10 Isahluko sobu-8: Iimphorofido ezithembisa bona uJehova uzokubeka “umelusi” munye bona atlhogomele abantu bakhe zigandelela itlhogeko yokusebenza ngebumbano nangokuthula ngaphasi kokunqotjhiswa nguJesu.—Hez. 34:23, 24; 37:24-28.

11 Isahluko se-9: Iimphorofido zakaHezekiyeli ezimalungana nokutjhatjhululwa kwabantu bakaZimu ekuthunjweni liBhabhiloni, babuyiselwe enarhenabo zinomlayezo wabantu abafuna ukulotjha uJehova namhlanjesi. Abantu abalotjha uJehova ngokuhlwengileko kufuze baphume ekolweni yamala begodu bangasilaphazwa ziimfundiso zayo. Kunganandaba bona sivela eenkolweni ezihlukahlukeneko, kwezomnotho namkha eenzindeni ezingafaniko, kufuze sihlale sibumbene ngombana lokho kutjengisa bona sibabantu bakaZimu.—Hez. 11:17, 18; 12:24; Jwa. 17:20-23.

12 Isahluko se-10: Isihloko sokubumbana kukhulunywe ngaso embonweni wamathambo omileko enziwa aphile. Sinelungelo elihle lokuba hlangana nesiqhema esibuyiselweko sabantu abalotjha uZimu ngokuhlwengeka nabasebenza ndawonye njengebutho!—Hez. 37:1-14.

13 Isahluko se-12: Ibumbano lagandelelwa khulu ngesiphorofido seengodo ezimbili eziba sigodo sinye. Qala bona kuqinisa ukukholwa kangangani ukubona abazesiweko nezinye izimvu bazalisa isiphorofidweso. Ngitjho nanyana siphila ephasini elihlukeneko ngokwekolo, nezepolotiki ezizondanako sihlala sibumbene ngethando nangokuthembeka.—Hez. 37:15-23.

14 Isahluko se-16: Umbono wendoda ephethe iphondo le-enke namadoda aphethe iinkhali zokutjhabalalisa unesiyeleliso esizwisa ubuhlungu, abazokufumana itshwayo lokusinda ngilabo abazokungena ‘esizini elikhulu’ balotjha uJehova ngeqiniso.—Mat. 24:21; Hez. 9:1-11.

Isihloko sesithathu: Tjengisa ngamezwi nangezenzo ukuthi uyabathanda abanye

15-18. Kubayini kufuze siragele phambili sitjengisa ngesikutjhoko nangezenzo bona siyabathanda abanye begodu singakwenza njani lokho?

15 Isahluko sesi-4: Umbono weembunjwa ezine eziphilako usifundisa ngobuntu bakaJehova, obukhamba phambili kibo ubuntobo, lithando. Nasikhuluma begodu sitjengise ngezenzo bona siyabathanda abanye sisuke siveza bona uJehova unguZimethu.—Hez. 1:5-14; 1 Jwa. 4:8.

16 Isahluko sesi-6 nese-11: Ithando uZimu analo lamenza wabeka abalindi abanjengoHezekiyeli. Ngebanga lokuthi uZimu ulithando, akafuni namunye atjhabalale nakatjhabalalisa uSathana nephasi alibusako. (2 Pit. 3:9) Sinelungelo lokulingisa ithando lakaZimu nasisekela umsebenzi wokuba balindi namhlanjesi.—Hez. 33:1-9.

17 Isahluko se-17 nese-18: UJehova uyazi bona abanengi angekhe bawamukele umusakhe begodu bazokulinga ukutjhabalalisa abantu abamlotjha ngokuthembeka. Ithando uJehova analo lizomenza avikele abantu bakhe lokha ‘uGogi wenarha yakwaMagogi’ asahlela abantu bakhe abamlotjha ngokuthembeka. Indlela esithanda ngayo abantu, izosikhuthaza bona siyelelise abanengi ngendlela esingakghona ngayo ukuthi uJehova uzokutjhabalalisa labo abagandelela abantu bakhe.—Hez. 38:1–39:20; 2 Thes. 1:6, 7.

18 Isahluko se-19, sama-20 nesama-21: Ithando uJehova analo ngabantu libonakala ngokukhanyako embonweni womlambo wamanzi anikela ukuphila newokwabiwa kwenarha. Imibono le, ihlathulula imiphumela yokuthandwa nguJehova, njengokunikela ngokuphila kweNdodanakhe bona silitjalelwe izono zethu nokuthabela ukuphila singanasono njengamalunga womndeni kaZimu. Enye yeendlela esingatjengisa ngayo ukuthi siyabathanda abantu, kubatjela ngengomuso elihle uJehova alilungiselele labo abakholelwa eNdodanenakhe.—Hez. 45:1-7; 47:1–48:35; IsAm. 21:1-4; 22:17.

Isenzo Esikarisako Sokuthobeka Ngemva KwemiNyaka EyiKulungwana

19. Khuyini uJesu azoyenza hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakhe? (Funda ibhoksi elithi “Ukulingwa Kwamaswaphela.”)

19 Hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakhe, uJesu uzokuvusa iingidi zabantu zibuye ziphile godu, bekalaphe nobuhlungu obabangelwa ‘sisitha . . . ukufa.’ (1 Kor. 15:26; Mar. 5:38-42; IzE. 24:15) Umlando wabantu ube yinto ezwisa ubuhlungu nephula ihliziyo. Njengombana abantu bazabe bavuswa, uJesu uzokususa imiphumela yobuhlungobo begodu anikele abavusiweko ithuba lokuthoma kabutjha. Ngomhlatjelo wesihlengo, uzokuqeda woke umonakalo obangelwe kugula, izipi, amalwelwe nendlala. Ngaphezu kwalokho, uzosisiza silwisane nento esibangela ukudana, okusisono esasifumana ku-Adamu. (Rom. 5:18, 19) UJesu ‘uzokutjhabalalisa imisebenzi kaDeveli’ ngokupheleleko. (1 Jwa. 3:8) Kuzokwenzekani ngemva kwalokho?

Abavusiweko bazokuba nethuba lokutlola indababo

20. UJesu nabazii-144 000 bazokutjengisa njani bona bathobeke ngendlela ekulu? Hlathulula. (Qala isithombe esisekuthomeni.)

20 Funda yoku-1 kwebeKorinte 15:24-28. Lokha woke umuntu sekangasanasono begodu nephasi selitjhugululwe laba liPharadesi uJehova ebekalihlosile, uJesu nalaba ayokubusa nabo abazii-144 000 bazokutjengisa ukuthobeka okukhulu, bazokubuyisela umBuso kuJehova. Bazokubuyisela umBuso ngokuthobeka nangokuthula. Koke lokho umBuso okwenzileko kuzokuhlala bekube nini nanini.

Isilingo Samaswaphela

21, 22. (a) Lizokuba njani iphasi ekupheleni kweminyaka eyikulungwana? (b) Kubayini uJehova azokutjhaphulula uSathana namadimoni?

21 Ngemva kwalokho, uJehova uzokwenza into ekarisa khulu, etjengisa ukuthi ubathemba kangangani abantu abamlotjhako ephasini. Uzokuyala bona uSathana namadimoni batjhatjhululwe emgodini onganamkhawulo ebebavalelwe kiwo iminyaka eyikulungwana. (Funda isAmbulo 20:1-3.) Iphasi nabantu ezabe bababona ngesikhatheso kuzabe kuhlukile. Ngaphambi kwe-Arimagedoni inengi labantu belidurhiswa nguSathana nobunye beenkoro ezihlukahlukeneko bezihlukaniswe yihloyo nokubandlululana. (IsAm. 12:9) Ekupheleni kweminyaka eyikulungwana boke abantu bazabe balotjha uJehova bamndeni obumbeneko nonethando. Iphasi lizokuba liPharadesi elinokuthula.

22 Kubayini uJehova angatjhaphulula iinlelesezi endaweni ehlwengeke kangaka? Ngebanga lokuthi inengi labantu ezabe baphila ekupheleni kweminyaka eyikulungwana, bazabe bangakhenge balingwe ukukholwa kwabo njengeenceku zakaJehova ezithembekileko. Abanengi bahlongakala bangamazi uJehova begodu bavuselwa ePharadesi. UJehova akhenge abenze baphile kwaphela kodwana wabanikela nezinto abazitlhogako bona baphile. Bazabe bangakaqalani nokugandelelwa bona benze izinto ezimbi ngombana bazabe bahlala nabantu abalungileko kwaphela. Bazabe bahlangana nabantu abathanda bebalotjhe uJehova. USathana angasola abavusiwekwaba ngendlela asola ngayo uJobho, athi balotjha uZimu kwaphela ngebanga lokuthi uyabavikela begodu uyababusisa. (Job. 1:9, 10) Ngaphambi kokuthi uJehova atlole amagamethu ngokungapheliko encwadini yokuphila uzosinikela ithuba lokuzibonakalisa ngokungazazi ukuthi sithembekile kuye njengoBabethu noMbusethu.—IsAm. 20:12, 15.

23. Khuyini woke umuntu azokuqalana nayo?

23 USathana uzokunikelwa ithutjana lokulinga abantu bona bangalotjhi uJehova uZimu. Uzobalinga njani? Akunakuzaza ukuthi umuntu ngamunye uzokuqalana nobujamo obufana nebaka-Adamu no-Eva, kufuze akhethe ukwamukela iinkambiso zakaJehova, ukusekela ubukhosi bakhe nokumlotjha namkha ahlubuke kuZimu asekele uSathana.

24. Kubayini labo abahlubukako babizwa ngokuthi nguGogi noMagogi?

24 Funda isAmbulo 20:7-10. Labo abahlubuka ekupheleni kweminyaka eyikulungwana babizwa ngokuthi nguGogi noMagogi. Batjengisa imikghwa efana neyeenhlubuki lezo uHezekiyeli aphorofida ukuthi zizokusahlela abantu bakaZimu hlangana nesizi elikhulu. Isiqhemeso sabantu ‘uGogi wenarha yakwaMagogi’ sahlukaniswa saba ziintjhaba eziphikisana nokubusa kwakaJehova. (Hez. 38:2) Ngokufanako, labo abahlubuka ekupheleni kwemiNyaka eyiKulungwana kaKrestu yokuBusa bahlathululwa ngokuthi ‘ziintjhaba.’ Ukusetjenziswa kwebizo elithi iintjhaba kuyakarisa ngebanga lokuthi hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa, koke ukuhlukana ‘kweentjhaba’ kuzabe kungasekho, woke umuntu uzabe angaphasi korhulumende munye, okumBuso kaZimu. Soke sizokuba sitjhaba sinye. Ngokubiza iinhlubukwezi ngokuthi nguGogi noMagogi nokuthi ziintjhaba isiphorofido sitjengisa ukuthi uSathana uzokuphumelela ukubangela ukuhlukana phakathi kwabanye babantu bakaZimu. Akekho ozokukatelelwa bona athathe ihlangothi lakaSathana. Ngamunye uzozithathela isiqunto sakhe.

Abazokuhlubuka babizwa ngokuthi nguGogi noMagogi (Funda isigaba 24)

25, 26. Bangakhi abazokuba sehlangothini lakaSathana begodu kuzokwenzekani kibo?

25 Bangakhi abazokukhetha ihlangothi lakaSathana? Inani labantu abazokuhlubuka lizokuba “njengehlabathi emagega nelwandle.” Umutjho lo awutjho ukuthi labo abazokuhlubuka bazokuba banengi khulu. Sikwazi njani lokho? Cabanga ngesithembiso esenziwa ku-Abrahama. UJehova wathi isizukulwana saka-Abrahama sizokuba “njengehlabathi emagega nelwandle.” (Gen. 22:17, 18) Kodwana isilinganiso sesizukulwana sakhe, sibe babantu abazii-144 001. (Gal. 3:16, 29) Ngitjho nanyana isibalwesi sibonakala sisikhulu kodwana sincani nasimadaniswa nabantu sele baboke. Ngokufanako, isibalo sabantu abakhetha uSathana singaba sikhulu kodwana angekhe sithuse. Abahlubukileko angekhe babe yingozi khulu ebantwini abalotjha uJehova ngokuthembeka.

26 Labo abahlanganyela ekuhlubukenokhu, bazokutjhatjalaliswa msinyana. Bazokufana noSathana namadimoni, angeze basaba khona begodu angekhe babe nethemba lokuphinde baphile godu. Into ezokukhunjulwa ngokungapheliko kwaphela, ziinqunto zabo nemiphumela yeenquntwezo.—IsAm. 20:10.

27-29. Khuyini elindelwe ngilabo abazokuphumelela ekulingweni kwamaswaphela?

27 Ngakwelinye ihlangothi, labo abazokuphumelela ekulingweni kwamaswaphela kuzokutlolwa amagamabo “encwadini yokuphila” ngokungapheliko. (IsAm. 20:15) Nje-ke, njengomndeni obumbeneko woke amadodana namadodakazi kaJehova athembekileko azomlotjha ngendlela emfaneleko.

28 Cabanga ngengomuswelo. Silindelwe msebenzi owanelisako nobungani obanelisako. Wena, nalabo obathandako angekhe nisatlhaga. Angekhe sisatlhoga isihlengo sakaJesu bona sitjhidele phambi kwakaJehova. Woke umuntu sekazokukghona ukutjhidelana noZimu ngendlela afuna ngayo. Okuqakatheke ngaphezu kwakho koke kokubili ezulwini nephasini, ukulotjha okuhlwengileko kuzokwenziwa ngendlela epheleleko. Lokho kuzokuba kubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko ngokupheleleko!

Nasele uphelele uzokujama phambi kwakaJehova unganasono (Funda isigaba 28)

29 Kghani uzokuba khona ngelangelo? Uzokuba khona nawuragela phambili nokusebenzisa iimfundo ezintathu eziyihloko zencwadi kaHezekiyeli, ukulotjha uJehova kwaphela, ubumbane nabanye ekulotjheni okuhlwengileko nokutjengisa abanye ngezenzo nangamezwi ukuthi uyabathanda. Iimphorofido zakaHezekiyeli zinesifundo samaswaphela esiqakathekileko. Ngisiphi?

Cabanga ngethabo elizokuba khona lapho yoke indalo ezulwini nephasini ilotjha uJehova ibumbene ngendlela ayamukelako (Funda iingaba 27-29)

“Kuzokufuze Bazi Ukuthi NginguJehova”

30, 31. Isimemezelo esithi “kuzokufuze bazi ukuthi nginguJehova” sitjho ukuthini (a) emanabeni kaZimu? (b) ebantwini bakaZimu?

30 Kiyo yoke incwadi kaHezekiyeli, umutjho othi “kuzokufuze bazi kuthi nginguJehova” ubuyelelwa kanengi. (Hez. 6:10; 39:28) Emanabeni kaZimu, isimemezelweso sizokutjho ipi nokufa. Kuzokufuze benze okungaphezu kokwamukela ukuthi uJehova ukhona. Bazokufunda kabuhlungu okutjhiwo ligama lakhe elikhulu elitjho ukuthi “Ubangela Bona Kwenzeke.” “UJehova wamabutho” uzokuba “lisotja elinamandla” elizokulwa nabo. (1 Sam. 17:45; Eks. 15:3) Kuzabe sekulada nababona ukuthi ayikho into engavimba uJehova ukuzalisa umnqophwakhe.

31 Ebantwini bakaZimu isimemezelo esithi “kuzokufuze bazi ukuthi nginguJehova” sizokutjho ukuthula nokuphila. UJehova uzokwenza lokho ebekahlose ukukwenza ngathi ukuthi sibe madodana namadodakazi atjengisa ubuntu bakhe ngendlela epheleleko. (Gen. 1:26) Bekube kunje, uJehova ube nguBaba osithandako noMelusi osivikelako. Ingasikade uzokuba yiKosethu ehlulako. Ngaphambi kokuthi isikhatheso sifike, kwanga singawufaka ehliziyweni umlayezo kaHezekiyeli. Asitjengiseni ngamezwi nangezenzo ilanga ngalinye ukuthi siyamazi uJehova nalokho akujameleko. Nje-ke, nakutjhatjhululwa ummoya wesizi elikhulu, angekhe sisabe. Ngokuhlukileko sizokuphakamisa iinhloko zethu ngombana sizabe sazi ukuthi ukusindiswa kwethu kuseduze. (Luk. 21:28) Okwanje, asisizeni abantu yoke indawo bazi bebathande okukuphela kwakaZimu ofanelwe kulotjhwa, onegama elikhulu ukuwadlula woke, uJehova.—Hez. 28:26.

a Iinomboro zezahluko ziqalisele ezahlukweni zencwadi le.