Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 17

Kubandulwa Iinkhonzi ZomBuso

Kubandulwa Iinkhonzi ZomBuso

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

Indlela iinkolo zakaZimu ezibandula ngayo iinkhonzi zomBuso bona zizenze ngokuzeleko izabelo zazo

1-3. UJesu wawandisa njani umsebenzi wokutjhumayela, begodu lokho kwaphakamisa miphi imibuzo?

NGEMINYAKA emibili yoke, uJesu wayitjhumayela weqela ngale kwendawo yeGalile. (Funda uMatewu 9:35-38.) Wavakatjhela imizi nemizana eminengi, afundisa emasinagogini atjhumayela nangeendaba ezimnandi zomBuso. Nanyana kukuphi la afundisa khona, iinqubuthu bezibuthana zimlalele. Wathi nakaqalako wabona ukuthi “isivuno sinengi” kodwana zimbalwa iinsebenzi.

2 UJesu wahlela ukwandisa umsebenzi wokutjhumayela. Njani? Ngokuthi athumele abapostoli bake abali-12 bona “bayokutjhumayela ngombuso kaZimu.” (Luk. 9:1, 2) Kungenzeka abapostolaba bebazibuza ukuthi kazi yinto abazoyithini-ke ngomsebenzi lo. Kodwana uJesu ngaphambi kobana abathume, wabapha into naye ngokwakhe ayithola kuyise—ibandulo.

3 Bese kufika imibuzo eminengi-ke engqondweni malugnana nokuthi: Ngiyiphi ifundobandulo uJesu ayithola kuYise? Yena wababandula njani abapostoli bakhe? Bese size esikhathini sanamhlanjesi ukuthi, iKosi enguMesiya le ibabandulile na abalandeli bayo malungana nomsebenzi wokutjhumayela? Nekunjalo, ibabandule njani?

“Ngikhuluma Lokho UBaba Angifundise Khona”

4. UJehova wamfundisa nini begodu wamfundiselaphi uJesu?

4 UJesu wavuma ngokungananazi ukuthi ufundiswe nguYise. Ngikho ngesikhathi asenza ikonzwakhe yephasini wathi: “Ngikhuluma lokho uBaba angifundise khona.” (Jwa. 8:28) Yeke, wafundiswa nini begodu wafundiselwaphi? UJesu wathoma ukubandulwa msinyana ngemva kokudalwa kwakhe—njengezibulo lakaZimu. (Kol. 1:15) INdodana le beyihlezi hlanu kwakaYise ezulwini, begodu kwathatha isikhathi esingangesikhathi isolo ilalele begodu ifunda ‘kuMfundisi omKhulu.’ (Isa. 30:20, NW.) Ngokweza kwayo njalo, iNdodana yathola ifundo engeze yamadaniswa nalitho, okububuntu bakaYise, imisebenzi yakhe kunye neminqopho ayihlosileko.

5. UBaba wayifundisa njani iNdodana ngokuthi ikonzo yephasini kufuze yenziwe njani?

5 Kwathi ngesikhathi esifaneleko, uJehova wafundisa iNdodanakhe ngomsebenzi ebeyizowenza ephasini. Khewucabange ngesiphorofido esiveza ubuhlobo obukhona phakathi koMfundisi omKhulu neNdodana elizibulo lakhe. (Funda u-Isaya 50:4, 5.) Isiphorofidwesi sithi uJehova bekahlala ayivusa “ekuseni” iNdodanakhe. Isithombengqondo esisitholako la ngesomfundisi ovusa umfundi wakhe ngesamarimarima bona amfundise. Nesinye isikhombo seBhayibheli size sithi: “UJehova . . . umqala njengomntwana wesikolo, njengombana amfundisa ukuthi kutjhunyayelwa njani.” Nje-ke “esikolweni” esisezulwineso, uJehova wafundisa iNdodanakhe bona ‘ikhulume ini nokuthi ikhulume njani.’ (Jwa. 12:49) UBaba lo wafundisa iNdodanakhe nendlela yokufundisa. * Kwathi-ke uJesu nasekafika ephasini, ibandulwelo akhenge agcine ngokulisebenzisela ikonzwakhe kwaphela, kodwana walisebenzisela nokufundisa abalandeli bakhe bona bayizalise ngokuphumelelako ikonzo abaphathise yona.

6, 7. (a) UJesu wababandula njani abapostoli bakhe, begodu ibandulwelo labahlomisela ukwenzani? (b) UJesu wenza umude wokobana abalandeli bakhe banamhlanjesi bathole ifundobandulo yomhlobo bani?

6 Ngiyiphi ifundobandulo uJesu ayinikele abalandeli bakhe, njengombana kuveziwe ekuthomeni kwesahlukwesi? NgokwakaMatewu isahluko 10, wabafundisa iindlela ezinqophileko zokutjhumayela ezihlanganisa nokuthi: kufuze batjhumayele kuphi (amavesi 5, 6), batjhumayele muphi umlayezo (ivesi 7), bathembele kuJehova (amavesi 9, 10), bakhulume njani nabantu (amavesi 14, 15), nokuthi baphendule bathini nabatjhutjhiswako (amavesi 16-23). * Indlela uJesu ababandula ngayo abafundi bakhe yabahlomisela bona bakghone ukuzirhatjha iindaba ezimnandi emihleni leyo.

7 Kuthiwani-ke nganamhlanjesi? UJesu, iKosi yomBuso kaZimu iphathise abalandeli bayo umsebenzi oqakatheke khulu ‘wokutjhumayela ivangeli lombuso ephasini loke, kube bufakazi kizo zoke izizwe.’ (Mat. 24:14) Nje-ke, thina iKosi isibandulile na bona senze umsebenzi oqakathekileko lo? Iye isibandulile! Kusukela ezulwini, iKosi le yenze isiqinisekiso sokuthi boke abalandeli bayo babandulelwe umsebenzi wokutjhumayela ngaphandle ebandleni nokuthi zenziwa njani ezinye izabelo zangaphakathi kilo.

Iinkhonzi Zibandulelwa Ubuvangeli

8, 9. (a) Gade uyini umnqopho oyihloko wesiKolo seKonzo esingokweZulwini? (b) Ukusize njani umhlangano waphakathi neveke lo?

8 Ihlangano kaJehova beyisolo isebenzisa imihlangano emicani, emikhulu, neyebandla—njengomHlangano weKonzo—bona ibandule abantu bakaZimu malungana nomsebenzi wokutjhumayela. Kuthe ngeminyaka yabo-1940, abazalwana abadosa phambili emzimkhulu bathoma ukuhlela nezinye iinkolo ezihlukahlukeneko zefundobandulo.

9 IsiKolo seKonzo esingokweZulwini. Njengombana sibonile esahlukweni esigadungileko, isikolwesi sathoma ngo-1943. Nje-ke, kghani umnqopho wesikolwesi bekukubandula abafundi bona bakwazi ukubeka iinkulumo ezizuzisako kwaphela emihlanganweni yebandla? Awa. Kodwana umnqopho waso oyihloko bewusolo ukufundisa abantu bakaZimu bona basebenzise isipho sabo sokukhuluma ekutheni badumise uJehova ekonzweni. (Rhu. 150:6) Isikolwesi sahlomisa boke abazalwana nabodade abebatlolise kiso bona babe ziinkhonzi eziphumelelako zomBuso. Nje, ibandulo elinjalo sele balifumana ngomhlangano waphakathi neveke.

10, 11. Nje, sebobani abangangenela isiKolo seGiliyadi, begodu umnqopho wefundo le uyini?

10 IsiKolo seBhayibheli seGiliyadi. Lesi-ke sikolo esathoma ngoMvulo womhlaka ka-1 Febherbari 1943. Isikolwesi besitlanyelwe ukubandula amaphayona nezinye iinkhonzi zesikhathi esizeleko, bona ziyokuba zinthunywa zevangeli ndawana thize ephasini. Kodwana kusukela ngo-Oktoba 2011, isikolwesi sathoma ukuvulekela kwaphela labo abasekonzweni ekhethekileko yesikhathi esizeleko—njengamaphayona akhethekileko, ababonisi abakhambako nabomkabo, iinkhonzi zeBethel, neenthunywa zevangeli ezingakhenge ziye esikolwenesi.

11 Uyini-ke umnqopho wefundobandulo etholakala esiKolweni seGiliyadi? Omunye umfundisi esekanesikhathi eside afundisa, uphendula ngokuthi: “Siqinisa ukukholwa kwabafundi ngefundo edephileko yeliZwi lakaZimu, sibasize nokuthi bathuthuke ebuntwini babo nangokomoya, khona bazokukghona ukuqalana neentjhijilo ezingabehlela ezabelweni zabo. Omunye umnqopho osisekelo wefundo le, kufundisa abafundi bona babe nelulukelo elizikileko lokuzibandakanya emsebenzini wobuvangeli.”—Efe. 4:11.

12, 13. IsiKolo seGiliyadi saba namuphi umthelela emsebenzini wephasi loke wokutjhumayela? Yiza nesibonelo.

12 IsiKolo seGiliyadesi sibe namuphi-ke umphumela emsebenzini wokutjhumayela? Kusukela ngo-1943, sekunabantu abangaphezu kwe-8 500 ababandulwe esikolwenesi, * begodu iinthunywa zevangeli ezibandulwe khona zikhonze emazweni angaphezu kwe-170 ephasini mazombe. Iinthunywa zevangeli ziyisebenzisa kuhle ifundo ezayithola esikolwenesi, njengombana zisibonelo sokukhuthalela ikonzo nokufundisa abanye ukuthi benze njalo. Godu iinthunywa zevangelezi ziwurhatjhe yoke indawo umsebenzazo, bekwafika neendaweni ebezinomtjhumayeli womBuso oyedwa kwaphela nengabe nakhona bakhona abantu abanjalo endaweni leyo.

13 Khewucabange ngokwenzeka eJapan, mhla ihlelo lokutjhumayela lijanyiswa ngesikhathi sePi yePhasi II. Ngo-Arhostosi 1949, bekunabatjhumayeli abambalwa khulu eJapan, bebangafiki netjhumini ngesibalo. Kwathi ngekupheleni komnyaka loyo, kwaba neenthunywa zevangeli ezili-13 ebeziphasi phezulu nokutjhumayela eJapan, kwaya nokuya zingezeleleka. Ekuthomeni, iinthunywezi bezitjhumayela khulu emadorobheni amakhulu; ngokukhamba kwesikhathi, zaya nakwamanye amadojana. Bezibakhuthaza ngokusuka ehliziyweni boke labo ezibafundisako kunye nabanye bona bangenele ikonzo yobuphayona. Imiphumela yokuzikhandla yeenthunywezi yaba mihle kwamambala. Sikhuluma nje, sekunabatjhumayeli bomBuso abangaphezu kwabayi-216 000 eJapan, begodu amaphesenti angaba ma-40 wabo akhonza njengamaphayona! *

14. Iinkolo zakaZimu zibufakazi bani obunamandla? (Qala nebhoksi elithi, “ Iinkolo Ezibandula Iinkhonzi ZomBuso,” ekhasini 188.)

14 Ezinye iinkolo zakaZimu. IsiKolo seKonzo samaPhayona, isiKolo seBhayibheli samaKrestu aTjhadileko, nesiKolo seBhayibheli sabaZalwana abangakaTjhadi zibasize bathuthuka ngokomoya labo abaye kizo, begodu bawudosa phambili ngekuthalo umsebenzi wokutjhumayela. * Zoke iinkolwezo zisiqinisekiso esinamandla sokuthi iKosethu ibabandulile beyabahlomisela nekonzo abalandeli bayo.—2 Thim. 4:5.

Abazalwana Babandulelwa Ukusingatha Izabelo Ezikhethekileko

15. Amadoda aphathisiweko afuna ukumlingisa njani uJesu?

15 Khumbula isiphorofido saka-Isaya esiveza uJesu njengofundiswe nguZimu. “Esikolweni” sezulwini ekhesakhuluma ngaso, iNdodana yafunda “ukukhuluma kuhle nodiniweko.” (Isa. 50:4) UJesu wasisebenzisa isifundweso, ngani ngoba ngesikhathi asephasini, wabaphumuza ‘abadiniweko nabadisibezekileko.’ (Mat. 11:28-30) Kunjalo-ke nangamadoda anomthwalo, kufuze alingise uJesu ngaso soke isikhathi, abe mthombo wesikhuthazo kubanakwabo nabodadwabo. Bona lokho kwenze, kunezinye iinkolo ezihlukahlukeneko ezasungulelwa ukusiza abazalwanaba bakuhlomele kuhle ukukhonza amakholwa abakunye nawo.

16, 17. Uyini umnqopho wesiKolo seKonzo somBuso? (Qala nomtlolo ophasi.)

16 IsiKolo seKonzo somBuso. Iklasi lokuthoma lesikolwesi belingomhla ka-9 Matjhi 1959, eSouth Lansing, eNew York. Kwamenywa ababonisi abakhambako kunye neenceku zebandla efundweni eyadosa inyanga yoke. Ngokukhamba kwesikhathi, ifundo le yatjhugululelwa nakwamanye amalimi kususelwa esiNgisini, okwaba mphumela wokuthi nabanye abazalwana ephasini loke bayithole. *

UMzalwana uLloyd Barry ufundisa esiKolweni seKonzo somBuso eJapan, ngo-1970

17 Malungana nomnqopho wesiKolo seKonzo somBuswesi, INcwadi Yonyaka ka-1962 yathi: “Ephasini eliyalukakweli umuntu ombonisi ebandleni kufuze ayihlele kuhle ipilo yakhe, ukwezela bona abe naso isikhathi sebandla, khona azokuba sikhuthazo nesibusiso kilo. Ngesikhathi esifanako angekhe azibe umndenakhe avike ngokuthi unomthwalo okufuze awutjheje ebandleni, kunalokho kufanele asebenzise ukuhluzeka kwengqondo. Qala bona lelo kwaba lithuba elihle kangangani ebelifunyenwe ziinceku zebandla ephasini loke, ngokubizelwa esiKolweni seKonzo somBuso bona zizokufumana ibandulo elizozisiza zenze ngokuvumelana neBhayibheli nalikhuluma ngeemfuneko zokuba ngumbonisi!”—1 Thim. 3:1-7; Tit. 1:5-9.

18. Abantu bakaZimu bazuza njani boke esiKolweni seKonzo somBuso?

18 Boke abantu bakaZimu bazuzile esiKolweni seKonzo somBuso. Sikutjho ngaliphi loko? Sikutjhwiso kukuthi abadala neenceku ezikhonzako bayakusebenzisa abakufunde esikolwenesi. NjengoJesu, bamthombo wesikhuthazo kilabo abakholwa nabo. Yeke, uyalamukela na ilizwi lesikhuthazo, izwelo, namkha ivakatjho lesikhuthazo olilethelwa ngumdala namkha inceku ekhonzako? (1 Thes. 5:11) Amadoda afanelekako la, asikhuthazo samambala emabandleni abakhonza kiwo!

19. Ngiziphi ezinye iinkolo ezenganyelwe yiKomidi yokuFundisa, begodu iinkolwezo zitlanyelwe ukwenzani?

19 Ezinye iinkolo zakaZimu. IKomidi yokuFundisa yesiHlopha esiBusako yengamela nezinye iinkolo ezibandula abazalwana malungana namalungelo angeziweko ngaphakathi ehlanganweni. Iinkolwezo zitlanyelwe ukusiza abazalwana abaphathisiweko—njengabadala bebandla, ababonisi abakhambako, namalunga weKomidi yeGatja—bona bayiphathe ngokuphumelelako imithwalo yabo eminengi abaphathiswe yona. Ifundobandulo yakhona esekelwe eBhayibhelini ikhuthaza abazalwana bona bahlale baqinile ngokomoya begodu bazisebenzise iinkambisolawulo zemiTlolo nebasebenzelana nezimvu zakaJehova eziligugu abaphathise zona bonyana bazitlhogomele.—1 Pit. 5:1-3.

Iklasi lokuthoma lesiKolo seKonzo somBuso eMalawi, ngo2007

20. UJesu wakutjhwiso yini ukuthi soke ‘sifundiswa nguJehova,’ begodu wena urhuluphele ukwenzani?

20 Kuyakhanya ukuthi iKosi enguMesiya iqinisekile bona abalandeli bayo babandulwa kuhle. Yoke ifundiso le isuka phezulu: uJehova ubandule iNdodanakhe, yona yabandula abalandeli bayo. Ngikho uJesu athi soke nje ‘sifundiswa nguJehova.’ (Jwa. 6:45; Isa. 54:13, NW) Yeke, asirhulupheleni ukusebenzisa woke amathuba asivulekelako wefundo evela eKosinethu. Begodu asihlaleni siwukhumbula umnqopho wefundiso le ukuthi, isihlomisela bona sihlale siqinile ngokomoya, khona sizoyenza ngokuzeleko ikonzo yethu.

^ isig. 5 Sazi njani bona uBaba nguye obandule iNdodana ngendlela yokufundisa? Cabangela naku: UJesu ngesikathi asebenzisa imifanekiso eminengi ekufundiseni kwakhe, lokho bekuzalisa isiphorofido esatlolwa emakhulwini weminyaka ngaphambi kokubelethwa kwakhe. (Rhu. 78:2; Mat. 13:34, 35) Kuyakhanya-ke bona umTloli wesiphorofidwesi, uJehova, bekanerhuluphelo lokuthi iNdodanakhe izokufundisa ngemifanekiso namkha iimbonelo.—2 Thim. 3:16, 17.

^ isig. 6 Ngemva kweenyanga ezimbalwa, uJesu wathuma abama-70 ‘wabathuma ngababili’ bona batjhumayele. Wababandula.—Luk. 10:1-16.

^ isig. 12 Abanye babafundaba bebangathomi ukungenela isiKolo seGiliyadi.

^ isig. 13 Nawufuna ilwazi elinabileko ngokuthi iGiliyadi yabandula iinthunywa zevangeli ezingangani esimini yephasi, qala isahluko 23 sencwadi ethi, OFakazi BakaJehova—Abamemezeli BoMbuso KaNkulunkulu.

^ isig. 14 Iinkolo ezimbilezi zijanyiselelwe siKolo sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso.

^ isig. 16 Nje boke abadala sebayazuza emaklasini atjhiyatjhiyanako wesiKolo seKonzo somBuso esibanjwa qobe ngemva kweminyaka ethileko. Kusukela ngo-1984, iinceku ezikhonzako nazo zathoma ukubandulwa esikolwenesi.