Okutauluka omutete

ONOTESITU MBO MBIMBILIYA MBAHANGUNUNWA

Josué 1:9 — “Kola omutima, kala tyapama”

Josué 1:9 — “Kola omutima, kala tyapama”

 “Ame hekupopilile okuti kola omutima kala tyapama? Wahatekete, nii wahatile owoma, mokonda Siovaa, Huku yove makala noove kese oku wenda nako.” — Josué 1:9, Tradução do Novo Mundo.

 “Hameko nekupopila? Okuti kola omutima kala tyapama! Wahatile owoma, nii wahasoye, mokonda TATEKULU, Huku yove, makala nove kese oku wenda nako.” — Josué 1:9, Nova Versão Internacional.

Okuhangununa Josué 1:9

 Nonondaka ombo, Siovaa a Huku wapopila omuuli wae omukwatyili Susuwe okuti “makolo omuti nokupama”, aloo umwe tyina alambela movitateka viepuiya vimoneka ngoti kamevivili. Ankho Susuwe wetavelele ovitumino vya Huku, ankho kesukisa okutila owoma wetyi matyiya komutwe, mokonda ankho Siovaa makala ponthele yae opo emukwatesako. Huku walekesa okuti ukahi na Susuwe etyi emulongesa nokumukwatesako okufinda onondyale mbae.

 Oityi ankho matyikwatesako Susuwe “okupama nokukola omutima”? Ankho matyimupameka okukola omutima nokupama, ovihonekwa viatumwa okuhonekwa na Siovaa ankho vikahiko pomuwo pana. Ovihonekwa ovio ankho viakutikinya “ovitumino viapelwe Muisesi, [omuumbili wa Siovaa], atumine [Susuwe]”. b (Josué 1:7) Siovaa wapopila Susuwe etyi ankho ena okulinga nomukanda Wovitumino, wati: “Tanga ovitumino nondaka yavova-po tyitenya na tyinthiki” ine, ngetyi tyipopia Ombimbiliya Nova Versão Internacional, ankho una “okusokolola [monondaka mbomukanda oo] komutenya nokounthiki”. (Josué 1:8) Okusokolola ankho matyikwatesako Susuwe okutwalako okulinga etyi Huku ahanda. Otyo, ankho matyikwatesako Susuwe okulinga ngetyi ekahi nokulilongesa Mondaka ya Huku, “opo etavele nawa-nawa etyi tyahonekwa momukanda oo”. Ankho ulinga ngotyo, ankho malingi ovipuka nounongo iya aviho alinga aviende nawa. Iya Susuwe tyotyili ongotyo umwe alingile. Namphila alambelele movitateka ovinyingi, Susuwe wali nomwenyo ukahi nawa mokonda watwaileko okufenda Huku noukwatyili. — Josué 23:14; 24:15.

 Onondaka Siovaa apopilile Susuwe na hono mbutupameka. Onondaka ombo mbulekesa okuti Siovaa wesuka novaumbili vae aveho, haunene tyina valambela movitateka. Huku uhanda ovaumbili vae vafinde ovitateka viepuiya, ngetyi Susuwe alingile. Iya ngetyi tyalingile Susuwe, navo vapondola okupamekwa nokukola omutima tyina vatanga nokusokolola apeho Mondaka ya Huku, Ombimbiliya, nokulinga ngetyi velilongesa.

Onovelesikulu mbelilandula na Josué 1:9

 Konyima yetyi Muisesi ankhia, Siovaa aholovona Susuwe opo ahongolele elongo lyo Isilayeli. (Josué 1:1, 2) Pomuwo pana, ankho kwakamba katutu opo ova Isilayeli vanyingile mo Kanaa, Otyilongo Valaelwe. Mahi, opo vanyingile-mo, ankho mavesukisa okuluisa onondyale mbapama. Mongeleka, Susuwe ankho wesukisa okuluisa ova Kanaa, ankho ovakalavi unene. c (Deuteronômio 9:5; 20:17, 18) Hatyo vala, ova Kanaa ankho ovanyingi vali nokuna vali oviti viokulwa tyipona ova Isilayeli. (Josué 9:1, 2; 17:18) Mahi Susuwe walandulile nawa onondongwa mba Siovaa nomutima wakola. Iya Siovaa ankho ukahi umwe nokumukwatesako. Otyo tyakwatesileko ova Isilayeli okufinda onondyale mbavo ambuho momanima vala epandu namphila ankho ovanyingi vali. — Josué 21:43, 44.

a Siovaa enyina lya Huku, liapitiywa ngotyo molunyaneka, mo Hebeleu ankho liahonekwa nonoletela ombu ononkhwana יהוה (YHWH), mbutiwa o Tetragrama. Mombimbiliya Nova Versão Internacional, enyina olio liapitiywa okuti “TATEKULU”. Opo unoñgonoke vali konthele ya Siovaa, nomokonda yatyi mono Mbimbiliya mbumwe muhena enyina olio lya Huku, tala onthele yati: “Olie Siovaa iya omokonda yatyi enyina liae liakolela unene?”.

b Ovihonekwa ankho vikahiko pomuwo wa Susuwe, mokutala ankho omikanda vitano Muisesi atumwa na Huku okuhoneka (Gênesis na Êxodo na Levítico na Números na Deuteronômio), nomukanda wa Jó nononthele mbumwe mbono salmo. Omikanda ovio aviho vikahi Mombimbiliya opo tuvitange.

c Opo unoñgonoke omokonda yatyi ankho ova Isilayeli vesukisila okuluisa ova Kanaa, tala onthele yati: “Omokonda yatyi Huku aluisile ova Kanaa?”, Momutala Womulavi wa 1 ya janeiro yo 2010.