Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 2

Oñgeni Molifuiika Opo Ukale Notyinepo Otyiwa

Oñgeni Molifuiika Opo Ukale Notyinepo Otyiwa

1, 2. (a) Oñgeni Jesus alekesa okuti okulifuiika nawa tyakolela? (b) Haunene okonthele yatyi tyesukisa okulifuiika nawa?

 OKUTUNGA ondyuo tyesukisa okulifuiika. Tyina nkhele uhenehimbike okutunga tyesukisa okulanda ohika nokunthinda oñgeni ondyuo maikala. Mahi, kuna etyi tyakolela vali. Jesus wati: “Olie puonwe, tyina ahanda okutunga ondyuo, kapumphama tete iya avalula otyiñgapi mapesela, opo atale inkha una etyi tyituuka pala okuivitula?”—Lucas 14:28.

2 Etyi tyilingwa pokutunga ondyuo, tupu otyo tyesukisa opo ukale notyinepo otyiwa. Ovanyingi vati: “Nahanda okunepa.” Mahi veñgapi vaumphama avasoko nawa etyi mavapesela? Namphila ombimbiliya ipopia nawa konthele yotyinepo, mahi tupu ilekesa okuti katyapepukile. (Provérbios 18:22; 1 Coríntios 7:28) Anthi, vana vasoka okunepa otyiwa vahasoke vala kouwa otyinepo tyieta, tupu vasoke kovitateka vimoneka motyinepo.

3. Omokonda yatyi Ombimbiliya yakolela ku vana vahanda okunepa, iya omapulo patyi etatu itukuatesako okukumbulula?

3 Ombimbiliya ipondola okukuatesako. Onondonga mbayo mbatumwa okuhonekwa na Jeova Huku, Omuhindi wotyinepo. (Efésios 3:14, 15; 2 Timóteo 3:16) Tyina tuendela movitumino viomukanda oo omukulu, mahi una esilivilo hono, otyiwa tulipule (1) Oñgeni omunthu manoñgonoka okuti pahe wafuapo opo anepe? (2) Oityi aovola ku una mavelinepe nae? iya (3) Oñgeni mavelihande monkhalelo yaviuka?

OKUTI WAFUAPO UMWE PALA OKUNEPA?

4. Oityi tyesukisa vali opo otyinepo tyiende nawa, iya omokonda yatyi?

4 Okutunga ondyuo tyipesela onombongo ononyingi mahi okutualako okuilinga nawa tupu tyesukisa onombongo. Otyo tyelifua notyinepo. Okunepa katyapepukiliale, mahi okutualako noupanga omuwa motyinepo omanima omanyingi, tupu tyesukisa okutyitala nawa. Oityi tyesukisa opo oupanga oo utualeko? Otyipuka tyesukisa unene okutavela etyi walaa motyinepo. Ombimbiliya ipopila ovalinepi, okuti: “Omulume masipo he na ina, iya una okuliwaneka nomukai wae, avakala vala olutu lwike.” (Gênesis 2:24) Jesus Kristu walekesa otyipuka tyike Ombimbiliya yapopia okuti otyo tyilihengesa, omunthu akanepa vali. Otyo, “oundalelapo,” okulala nomunthu wehelinepele nae. (Mateus 19:9) Ankho ukahi nokusoka okunepa, hinangela ovitumino ovio Viombimbiliya. Inkha kumetyivili okuendela movitumino ovio, kuafuilepo pala okunepa.—Deuteronômio 23:21; Eclesiastes 5:4, 5.

5. Namphila ovanyingi vahanunuka okusoka okutavela etyi valaa motyinepo, omokonda yatyi ñgeno tyina okupandwa navana vahanda okulinepa?

5 Olusoke luokutualako okutavela etyi walaa motyinepo, tyihanununa ovanyingi. Omukuandye umwe wati: “Okunoñgonoka okuti pahe tuakutua kumwe alo kononkhia, tyinumanesa unene.” Mahi inkha tyotyili uhole umwe una uhanda okulinepa nae, otyinepo kumetyitale ngomulemo. Anthi, motyitale ngatyina ondyivi-ndyivi yepamo. Okutavela etyi walaa motyinepo, tyikuatesako ovalinepi okukala kumwe pomivo oviwa nomivi nokulikuatesako pokati, muetyi tyivetumbukila. Omukristau apostolu Paulu wahoneka okuti, ohole yotyotyili ‘ilikuatesila movipuka aviho, nokukoleleya movipuka aviho.’ (1 Coríntios 13:4, 7) Omukai umwe wati: “Okutavela etyi walaa motyinepo tyimphameka. Ndyipanda unene etyi tuelipopila, netyi tuapopila ovaunyingi okuti tuahanda okukala kumwe apeho.”—Eclesiastes 4:9-12.

6. Omokonda yatyi otyiwa okuhanepe liwa tyina uhenekole?

6 Opo utavele etyi walaa tyesukisa onondunge. Otyo Paulu alondolela Ovakristau okuti vahanepe tyina vehenepite “meti lioukuendye” omuwo vahanda unene otyihola, tyipondola okuvenguanguanesa okuholovona nawa. (1 Coríntios 7:36) Ovakuendye novahikuena vapiluluka liwa-liwa tyina vekula. Ovanyingi vanepa tyina nkhele vehenekole, vaimbuka okuti tyina pamalambe omanima ehehi omahando avo nomasuka avo nauna velinepa nae apiluluka. Omaovololo alingwa alekesa okuti vana vanepa otyo vehenekole kavakala nehambu, nokulihenga liwa tyipona vana velinepa tyakola. Anthi, uhanepe tyihasokele nawa. Okukala omanima amwe nkhele nokuhanepele matyikulongesa onondunge mambukekukuatesako okukala omunthu wafuapo tyina wamanepe. Okuhanepe tyina uhenekule tyikukuatesako okulinoñgonoka ove muene, iya otyo tyesukisa opo ukale noupanga omuwa motyinepo.

TETE LINOÑGONOKA OVE MUENE

7. Omokonda yatyi vana vahanda okunepa otyiwa vatetekele okulitala?

7 Ove usoka okuti tyapepuka okutala ovituwa via una monepe? Ovanyingi vasoka okuti tyapepuka. Mahi, ovituwa viove muene? Ovituwa patyi ove una mavikukuatesako okukala notyinepo otyiwa? Mokala omulume ine omukai patyi? Tyina wamatiwa wapengesa utavela, nokutavela okuviyulwa ine uliamena? Apeho una ehambu nokusoka nawa ine unumana vala, nokuliyava? (Provérbios 8:33; 15:15) Hinangela okuti otyinepo kamatyikupilulula. Inkha tyina uhenenepe una omalityindailo, nokunumana liwa ine nokusoka okuti kese tyipuka tyapenga, natyina wamanepe motualako ngotyo. Mokonda tyepuiya okulitala ngetyi vakuetu vetutala, omokonda yatyi uhapulila ko voho ine epanga uyumba onthumbi vapopie etyi watuwa nokukupakelamo? Inkha unoñgonoka okuti wesukisa okulinga omapiluluko amwe, otyiwa weelinge tyina uhenenepe.

Putyina nkhele uhenenepe ovola okukala novituwa, oviwa, nontheto ongwa, nounongo, mavikukuatesako tyina wamanepe

8-10. Onondonga patyi Mbombimbiliya onongwa pala una uhanda okunepa?

8 Ombimbiliya itulunda tuyeke ononkhono mba Huku mbukale muonthue, opo tukale “nohole, nehambu, nombembwa, noumphua-lundo, nokankhenda, nouwa-tima, nekolelo, nepoleyo, nokulikondola omutima.” Tupu ipopia okuti muna “okukala ovape mononkhono mbuundapesa omitima vienyi. Muesukisa okukala omunthu omupe watungua ngetyi Huku ahanda, mouviuki wotyotyili nekolelo.” (Gálatas 5:22, 23; Efésios 4:23, 24) Okulandula onondonga ombo tyina nkhele uhenenepe ongatyina wapakesa onombongo kombango, matyikekukuatesako tyina wamanepe.

9 Mongeleka, inkha umukai lilongesa okuovola “okukala omuwa wo momutima” tyipona ouwa wolupe. (1 Pedro 3:3, 4) Okupola pokati nokukala nonondunge matyikukuatesako okukala nounongo, “onkhata youwa” wotyotyili. (Provérbios 4:9; 31:10, 30; 1 Timóteo 2:9, 10) Inkha umulume lilongesa okutekula ovakai nehumbo nohole. (1 Timóteo 5:1, 2) Putyina ulilongesa okulinga omatokolo nokufuisapo ovilinga, tupu lilongesa okupola pokati nokuliola omutima. Otyituwa tyokutumina matyikaeta ovitateka motyinepo.—Provérbios 29:23; Miquéias 6:8; Efésios 5:28, 29.

10 Namphila tyahapepukile okupilulula ovituwa viove, mahi, Ovakristau aveho vena okutyilinga nononkhono. Iya otyo matyikekukuatesako okukala omulume ine omukai omuwa.

OITYI WOVOLA KU UNA MOLINEPE NAE

11, 12. Oñgeni ovanthu vevali vapondola okunoñgonoka ankho velivila ine kavelivili?

11 Potyilongo tyove okuti omunthu oe wovola una melinepe nae? Inkha ongotyo, oñgeni alinga tyina amavasi una ahanda? Tete lipula: ‘Okuti tyili-tyili nahanda umwe okunepa?’ Otyivi okupopisa omunthu mahi ngwe kuhande okunepa. (Provérbios 13:12) Nkhele lipula: ‘Nafuapo umwe pala okunepa?’ Inkha ukumbulula nawa omapulo oo, etyi molingi pahe tyitei kuetyi tyilingwa potyilongo tyove. Kovilongo vimwe, tyina wamatalela kokule omunthu umwe, pahe upondola okupopia nae okuti umuhanda. Mahi ankho ketavelele, uhemukuluminye alo anumana. Hinangela okuti, mukuenyi nae ulikoyelavo. Mahi inkha wetavela, ovolei omuwo wokukaka kumwe nokulinga kumwe ovipuka. Otyo matyikukuatesako opo utale nawa ankho upondola okulinepa nae. a Pomuwo opo, ovituwa patyi moovola mwe?

12 Opo ukumbulule epulo olio soka konoñgoma onombali. Inkha mbalundwa nawa mbuhika otyiimbo otyiwa. Mahi oñgeni tyikala inkha onoñgoma ombo mbuhikilwa kumwe? Pahe tyesukisa ike ikale oina onkhuavo aikala omphingindyo. Otyo tyelifwa nove nauna molinepe nae. Kese umwe walinga ononkhono ononene opo “alunde” nawa ovituwa viae. Mahi epulo olieli: “Pahe muelilunda opo muhikile kumwe? Ngokuti mulivila?

13. Omokonda yatyi katyaviukile okulihanda na una uhaumbila Jeova?

13 Tyakolela mukale nomatavelo novitumino vike. Apostolu Paulu wahoneka okuti “Muhelipakei kokanga ike na vana vehetavela ku Huku.” (2 Coríntios 6:14; 1 Coríntios 7:39) Okunepa nauna uhena ekolelo mu Huku, tyieta ovitateka ovinene. Mahi, okutavela amuho ku Jeova Huku otyo tyieta ewaneko. Jeova uhanda ove ukale nombembwa nokuvasa oupanga omuwa na una monepe. Jeova uhanda muliwaneke Kwe nohole, onwe vetatu amulikuate okapandi mohole yotyotyili.—Eclesiastes 4:12.

14, 15. Okufenda kumwe Huku okuti otyo vala tyiwaneka otyinepo? Hangununa.

14 Okufenda amuho Huku tyakolela unene opo mulikuate kumwe, mahi kuna vali etyi tyesukisa. Opo muhikile kumwe, muna okukala no nomalusoke elifua na una molinepe nae. Muna onomphango patyi? Oityi musoka konthele yokukala novana? Ovipuka patyi mupaka komutwe momuenyo wenyi? b (Mateus 6:33) Motyinepo tyikahi nawa, omukai nomulume omapanga nokuhanda okukala kumwe. (Provérbios 17:17) Moluotyo, tyesukisa mukale nomahando elifwa. Katyapepukile okutualako okukala noupanga nomunthu, iya otyinepo tyesukisa vali oupanga wavilapo. Ngotyo, inkha una welinepa nae uhole tyimwe, ngokuenda-enda iya ove kutyihande, otyo tyilekesa okuti kamupondola okulinepa? Au. Hamwe mupondola okulingila kumwe ovipuka ovikuavo viakolela vali. Tupu, ove mohambukiswa una welinepa nae mokulingila kumwe ovilinga oviwa ehole.—Atos 20:35.

15 Tyotyili okulivila katyitei kokulifwa, mahi tyitei kokulityiliya. Wehelipule okuti: “Tulitavela muaviho?” Mahi lipula okuti: “Oityi tulinga tyina tuhelivilile? Okuti tuafwapo opo tutetulule ovitateka, nokuahiliya, nonthilo, nehumbilo? Ine pokutetulula ovitateka tutañguna vala?” (Efésios 4:29, 31) Inkha uhanda okunepa lityilika omunthu womalityindailo, utavela vala etyi apopia, uhetavela etyi ove upopia, ine uhanda vala ovipuka vilingwe ngetyi ahanda.

TYIIMBUKA TETE

16, 17. Ovituwa patyi omukuendye ine omuhikuena ena okuovola ku una melinepe nae?

16 Vana vapewa ovilinga meuaneno lio Vakristau vesukisa okutalwa tete “ankho vafuisapo ovilinga vapewa.” (1 Timóteo 3:10) Nove upondola okulandula otyitumino otyo. Mongeleka, omukai upondola okulipula, “Oñgeni omulume ou atuwa? Omapanga ae ovalie? Ulikondola omutima? Oñgeni atekula ovakulu? Omombunga patyi atunda? Oñgeni akala nombunga yae? Oñgeni atala onombongo? Onkholwa? Una ononyengo nokuhanda vala okulwa? Ovilinga patyi ena mewaneno iya oñgeni evilinga? Mandyimuhumbu umwe?”—Levítico 19:32; Provérbios 22:29; 31:23; Efésios 5:3-5, 33; 1 Timóteo 5:8; 6:10; Tito 2:6, 7.

17 Omulume upondola okulipula okuti: “Omuhikuena ou una ohole nonthilo na Huku? Utyivila okuyunga eumbo? Oityi ombunga yae maikevela kuonthue? Okuti wapola pokati, uundapa nombili ine upesela ovipuka? Upopia vali konthele yatyi? Uhandela umwe ouwa vakuavo ine wesuka vali nae muene, nokulipaka po viamuene? Wayumbwa onthumbi? Utavela okutuminwa ine watomboka, nokuhetavela?”—Provérbios 31:10-31; Lucas 6:45; Efésios 5:22, 23; 1 Timóteo 5:13; 1 Pedro 4:15.

18. Inkha waimbuka oviponyo vimwe pokulihanda, oityi wesukisa okuhinangela?

18 Hinangela okuti omunthu ukahi nokuhanda, omukuankhali watuka ku Andau, uhemutale ngatyina omunthu uhalingi oviponyo. Ovanthu aveho valinga oviponyo, iya vimwe tyihanda okuhesuku navio, tyilinge viove ine ovia una molinepe nae. (Romanos 3:23; Tiago 3:2) Mahi, okuimbuka oviponyo tyipondola okulekesa okuti tukahi nokukula. Soka ñgeno tyina mulihanda amutañguna. Tala: Alo umwe ovanthu vana velihole unene pamwe velipona. (Tala Gênesis 30:2; Atos 15:39.) Okuti amuho muesukisa ‘okulikondola omutima’ nokulilongesa okutetulula ovitateka nombembwa? (Provérbios 25:28) Okuti omunthu molinepe nae ulinga ononkhono mbokulinga omapiluluko? Iya ove? Upondola okulilongesa okuhanumana liwa, nokuhelimotesa? (Eclesiastes 7:9) Okulilongesa okutetulula ovitateka matyimukuatesako okukala netompho ewa, liesukisa tyina muamelinepe.—Colossenses 3:13.

19. Oityi una okulinga inkha pokulihanda wamona okuti mukuenyi una ovitateka ovinene?

19 Mahi, oñgeni molingi inkha wamona ovipuka wahahandele? Ovipuka ovio viesukisa okutalwa nawa. Namphila omunthu umuhanda unene ine wesuka unene nokunepa, mahi wahatombe ovivi ovio. (Provérbios 22:3; Eclesiastes 2:14) Inkha omunthu uhanda una ovitateka ovinene, otyiwa muliyeke, amuhelinepe.

TUALEIKO OKULIHANDA NONONDUNGE

20. Oñgeni ovanthu velihanda vapondola okulityilika kovivi?

20 Oñgeni mupondola okulihanda no nondunge? Tete, wesukisa okutala ove inkha ovituwa viove viaviuka. Potyilongo tyove, okulikuata momaoko, nokulihipa onombesu ine okulipondakana, okuti tyaviuka ku vana velihanda? Alo umwe ankho katyapengele, tyina vala okulingwa inkha mutyiete okuti mamulinepe umwe. Liyungei opo okulikuata-kuata tyehemutuale kokulinga ovivi ine oundalelapo. (Efésios 4:18, 19; tala Cântico de Salomão 1:2; 2:6; 8:5, 9, 10.) Mokonda omutima omukengeleli, onwe muesukisa okulityilika okukala amuike mondyuo, ine ometuku-tuku litai, ine pomphangu onkhuavo paholama, otyo tyipondola okumulingisa otyivi. (Jeremias 17:9) Okutualako okulihanda monkhalelo yasukuka tyilekesa okuti ulikondola omutima nokuesuka nouwa wa mukuenyi tyipona omahando ove. Tyakolela vali, okulihanda monkhalelo yasukuka, tyihambukiswa Jeova Huku, watuma ovaumbili vae velityilike ouheha noundalelapo.—Gálatas 5:19-21.

21. Etompho patyi lioukuatyili liesukisa opo mutualeko okulihanda nonondunge?

21 Vali, okulihanda nonondunge tyakutikinya okutomphola tyahakembe. Tyina pahe muhungi kokulinepa ovipuka vimwe viesukisa okuvitala nawa. Opi makukakala? Amuho mamukaundapa ku kaputu? Muhanda okukala novana? Tyaviuka okuhololola ovipuka viokohale, vipondola okunyona otyinepo. Otyo tyipondola okukutikinyamo onongele onene ine ekongoko, ngomauvela omanene ine ouvela ulitambuliswa. Mokonda ovanthu ovanyingi vokuna HIV (ouvela wo Sida) kavamoneka liwa, katyapengele inkha una mulihanda nae ine ovohe, vaite omunthu watyindile omuenyo wasila ine okulitoma ovihemba vikoleswa, akatalwe kosipitali ankho utupu ouvela. Inkha umonwa okuti una ouvela, kapondola okukuluminya mukuavo opo velinepe, tyina oe ahanda veliyekepo. Tyotyili, ovanthu vatyindile omuenyo wasila, valinga nawa ankho vakatalwa ouvela wo Sida tyina veheneovole omphunga.

SOKEI KOMUTWE WOTYINEPO

22, 23. (a) Oñgeni otyinepo tyahafuiikilwe nawa tyipondola okueta ovitateka? (b) Oityi tyesukisila okukala nolusoke luapola pokati konthele yotyipito tyokunepa, nokutala komutwe komuenyo wovalinepi?

22 Tyina muhungi konthiki yotyinepo, tyipondola amuho mamukala unene novilinga viokufuiika otyinepo. Ove upondola okulityilika okutokota omutwe inkha upola pokati. Okulinga otyipito otyinene tyipondola okuhambukiswa ombunga novanthu ovakuavo, mahi ovalinepi nombunga mavesala tyepuila nokuhena onombongo. Okulandula ovituwa vio potyilongo otyiwa, mahi okutavela vala nokulinga okalolela tyipondola okunyona ehambu lionthiki oyo. Namphila otyiwa okulandula etyi vakuenyi vekupopila, omunepi oe haunene una okutokola oñgeni otyipito matyilingwa.—João 2:9.

23 Hinangela okuti otyipito tyilingwa vala onthiki ike, mahi otyinepo tyina okutualako momuenyo wove auho. Moluotyo, uhasoke vala kokunepa. Anthi, taindya ehongolelo lia Jeova Huku nokupanga omuenyo wokukala tyanepa. Ngotyo, molifuiika nawa opo uhimbike otyinepo otyiwa.

a Otyo tyilingwa kovilongo kuna tyaviuka Ovakristau okuendaenda kumwe tyina vehenelinepe.

b Alo umwe meuaneno lio Vakristau, vamwe nkhele vati mphai-motyilwa, mphai-motyiputu. Kavakala ovaumbili vena ombili va Huku, hamwe veliyeka okuhongiliyua novituwa novityindya viouye.—João 17:16; Tiago 4:4.