Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 3

Onosapi Onombali Opo Otyinepo Tyitualeko

Onosapi Onombali Opo Otyinepo Tyitualeko

1, 2. (a) Otyinepo tyalingwa opo tyikale omuvo ulifuepi? (b) Oñgeni otyo tyitavela?

 ETYI Huku anepesa omulume wotete nomukai wotete, ankho natyike tyilekesa okuti otyinepo tyavo kamatyitualako. Andau na Eva ankho opala vakale kumwe apeho. (Gênesis 2:24) Ku Huku otyinepo tyaviuka, omulume okukala vala nomukai wike. Ngetyi tyilekesa Ombimbiliya, ovalinepi velihenga vala opo anepe vali, inkha umwe walinga oundalelapo.—Mateus 5:32.

2 Okuti tyitavela ovanthu vevali vakale kumwe nehambu omuvo omunyingi? Tyotyili, Ombimbiliya ilekesa ovipuka vivali ine onosapi, vikuatesako otyinepo okutualako. Inkha omulume nomukai vembulandula, mavaikula epito liehambu noviwa ovinyingi. Ombupi onosapi ombo?

OSAPI YOTETE

3. Ononkhalelo patyi ononthatu mbohole ovalinepi vesukisa okukala nambo?

3 Osapi yotete ohole. Ombimbiliya ipopia ononkhalelo ononyingi mbohole mbelikalaila. Imwe ohole omunthu ena na mukuavo, ohole ivasiwa pokati komapanga omanene. (João 11:3) Onkhuavo ohole ikala mombunga. (Romanos 12:10) Yatatu, ohole ikala pokati kovanthu vevali velihanda, omulume nomukai. (Provérbios 5:15-20) Anthi, ononkhalelo ombo mbohole ambuho ovalinepi aveho vesukisa okukala nambo. Mahi kuna ohole onkhuavo yakuana, yakolela vali kuombo.

4. Oipi ohole yakuana?

4 Melaka liotete Movihonekwa vio Vakristau mo Gregu, ondaka ipopia ohole oyo yakuana, itiwa agape. Ivasiwa mu 1 João 4:8 yati: “Huku oluembia.” Moluotyo, “onthue tuna oluembia mokonda [Huku] walekesa tete okuti una oluembia nonthue.” (1 João 4:19) Ovakristau valekesa ohole oyo tete ku Jeova, konyima oko vanthu vakuavo. (Marcos 12:29-31) Ondaka agape, tupu ivasiwa mu Efésios 5:2 yati: “Tualeiko okuendela mohole, ngetyi Kristu akala noluembia nonwe.” Jesus wapopia okuti ohole oyo iimbukisa Ovakristau vae votyotyili, wati: “Moluotyo, ovanthu aveho mavaimbuka okuti muvalongwa vange inkha mukala nohole [agape] pokati kenyi.” (João 13:35) Tupu, tala etyi ondaka agape yapopiwa mu 1 Coríntios 13:13 okuti: “Pahe, ekolelo, nekevelelo, nohole, evi vitatu vitualako. Mahi, otyinene puvio ohole [agape].”

5, 6. (a) Omokonda yatyi ohole onene vali tyipona ekolelo nekevelelo? (b) Omahunga patyi alekesa okuti ohole ikuatesako otyinepo okutualako?

5 Oityi tyilingisa ohole oyo agape ikale vali onene tyipona ekolelo nekevelelo? Ohole oyo yatuka movitumino—ovitumino viaviuka—vivahiwa Mondaka ya Huku. (Salmo 119:105) Otyo, esuko enene omunthu ena liokulingila mukuavo otyiwa nokuaviuka komaiho a Huku, tyilinge omunthu oo watokala okutyilingwa ine katokalele. Ohole oyo ikuatesako ovalinepi okutavela onondonga mbo Mbimbiliya, mbati: “Tualeiko okulikoleleya pokati na vakuenyi, nokulievela pokati tyihakuluminyua, inkha umwe una ehunga liokunumana na mukuavo. Ngetyi Jeova emuevela, nonwe evelei vakuenyi.” (Colossenses 3:13) Ovalinepi velihole vaovola okukala “nohole [agape] kese umwe na mukuavo, mokonda ohole ipata ononkhali ononyingi.” (1 Pedro 4:8) Tala okuti ohole ihika oviponyo. Kaivimaneko, mokonda kutupu omunthu omukuankhali uhalingi oviponyo.—Salmo 130:3, 4; Tiago 3:2.

6 Tyina ovalinepi vaovola okukala nohole oyo na Huku na kese umwe na mukuavo, otyinepo tyavo tyitualako nehambu, mokonda “ohole kaiponyo na lumwe.” (1 Coríntios 13:8) Ohole “omuoyo wewaneko.” (Colossenses 3:14) Oñgeni ove nomukai wove mupondola okukala nohole oyo? Tangei kumwe Ondaka ya Huku amupopi konthele yetyi muatanga. Lilongesei ongeleka ya Jesus yohole nokumuhetekela, okusoka nokulinga ngetyi alingile. Tupu, endei komaliongiyo Ovakristau kuna kulilongeswa Ondaka ya Huku. Itei ku Huku emukuatesako okukala nohole oyo onene, onthele yotyinyango tyononkhono mba Huku.—Provérbios 3:5, 6; João 17:3; Gálatas 5:22; Hebreus 10:24, 25.

OSAPI YAVALI

7. Onthilo oityi, iya olie wesukisa okulekesa onthilo motyinepo?

7 Inkha ovalinepi tyilityili velihole, mavakala nonthilo pokati, iya onthilo osapi yavali opo otyinepo tyikale nehambu. Onthilo “okupakako vakuenyi nokuvepanda,” Ondaka ya Huku ilondola Ovakristau aveho, okukutikinyamo ovalinepi okuti: “Kalei ovatete kokukala nonthilo kese umwe namukuavo.” (Romanos 12:10) Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Onwe valume, tualeiko okukala [novakai venyi] nenoñgonoko, nonthilo navo ngombiya yahapamene.” (1 Pedro 3:7) Ovakai valondolwa okuti “omukai akale nonthilo onene nomulume wae.” (Efésios 5:33) Una uhanda okuhumba omunthu umwe umulinga nawa, nokutavela etyi apopia, nokutavela okulinga etyi emuita.

8-10. Omononkhalelo patyi ehumbilo likuatesako otyinepo okutualako nokukala nehambu?

8 Una uhanda otyinepo tyehambu uhumba una elinepa nae, ‘ahatale vala komasuka-suka [ae], mahi tupu utala omasuka-suka a una [elinepa nae].’ (Filipenses 2:4) Kaovola vala oviwa palae—otyo elungavi. Anthi, tupu wovola ouwa pala una elinepa nae. Tyotyili, upaka komutwe omasuka ae.

9 Onthilo maikuatesako ovalinepi okutavela etyi mukuavo asoka. Katyaviukile okukevela okuti ovanthu vevali vakale nomalusoke elifwa. Etyi pamwe tyakolela komulume, omukai kesukile natyo, iya etyi omukai ahanda pamwe omulume ketyihande. Mahi kese umwe una okuhumba omalusoke amukuavo netyi ahanda, inkha katyailikilwe novitumino via Jeova. (1 Pedro 2:16; tala Filêmon 14.) Tupu, kese umwe una okuhumba mukuavo mokuhapopi ine okumupenya, tyilinge tyina vekahi pounyingi ine aveke.

10 Tyilityili, ohole na Huku na kese umwe na mukuavo, nonthilo, ovio onosapi onombali mbesukisa opo otyinepo tyitualeko. Oñgeni mbuundapeswa mononkhalelo mbumwe mbakolela vali momuenyo wotyinepo?

OKUHONGOLELA NGA KRISTU

11. Ngetyi tyipopia Ombimbiliya, olie omutwe motyinepo?

11 Ombimbiliya itupopila okuti omulume watungwa nounongo umukuatesako okuhongolela nawa ombunga. Moluotyo, ku Jeova omulume oe una otyilinga tyokulongesa omukai novana ondaka ya Huku nokuvetekula. Una okulinga omatokolo omawa, elikuata nehando lia Jeova nokuava ongeleka yovituwa oviwa. “Vakai tavelei kovalume venyi, ngatyina oku Tatekulu. Mokonda omulume oe omutwe womukai wae, ngetyi Kristu oe omutwe wewaneno.” (Efésios 5:22, 23) Mahi, Ombimbiliya ipopia okuti omulume nae una omutwe, Una umutumina. Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Ndyihanda munoñgonoke okuti omutwe womulume o Kristu, iya omutwe womukai omulume, iya omutwe wa Kristu o Huku.” (1 Coríntios 11:3) Omulume omuna-ndunge uhongolela nawa ombunga yae, okuhetekela omutwe wae, Kristu Jesus.

12. Ongeleka patyi ongwa Jesus aava yokutavela nokuhongolela?

12 Jesus nae una omutwe, Jeova, una etavela nawa-nawa. Jesus wati: “Hiovola okulinga etyi ame muene nahanda, mahi ndyilinga ehando lia una wanthuma.” (João 5:30) Oyo ongeleka ongwa! Jesus oe “watetekela kovipuka aviho viatungwa.” (Colossenses 1:15) Jesus wakala Mesiya. Wakala Omutwe wewaneno lio Vakristau ovalembulwa no Hamba waholovonwa na Huku, kombanda yonoandyu ambuho. (Filipenses 2:9-11; Hebreus 1:4) Namphila ena otyilinga otyo tyakolela, nokuavilapo, Jesus ankho hamukalavi, nokuepuiya okupopia nae ine okutumina vakuavo. Ankho katekula vakuavo nonya, nokuita apeho ovalongwa vemutavele. Jesus ankho una ohole nokankhenda, haunene novanthu ankho vamoneswa ononkhumbi. Oe wati: “Endyuei kuame amuho mukahi nokututumba, nokualemenwa, iya ame mandyimupameka. Lipakei okanga yange, nokulilongesila kuame, mokonda omutima wange wapoleya nokueliola, iya mamuvasi epameko pala omienyo vienyi. Mokonda okanga yange ongwa iya omutengi wange wapepuka.” (Mateus 11:28-30) Ankho okukala nae tyihambukiswa.

13, 14. Oñgeni omulume woluembia ahongolela ombunga, mokuhetekela Jesus?

13 Omulume uhanda okukala nombunga ina ehambu otyiwa atale nawa ovituwa via Jesus. Omulume omuwa katumina nonya, ine okukuluminya vakuavo, okuundapesa outumino ngatyina otyimuti opo atilise owoma omukai. Mahi una ohole nae nokumuhumba. Inkha Jesus ankho “weliola omutima”, omulume una omahunga omunyingi, okulinga ngotyo mokonda ulinga oviponyo, kekahi nga Jesus. Tyina alinga oviponyo, ukevela omukai wae emuevele. Ngotyo, omulume weliola omutima utavela oviponyo viae, namphila pamwe tyepuiya okupopia okuti “otyiponyo, ove waviukisa”. Komukai, okutavela etumino liomulume wapola pokati nokueliola omutima, tyapepuka vali tyipona okutavela outumini womulume womalityindailo nokuna onkhango. Tupu, omukai wokuna onthilo wiita oviponyo tyina apengesa.

14 Huku walinga omukai novituwa oviwa apondola okulekesa opo otyinepo tyikale nehambu. Omulume omuna-ndunge utyiimbuka iya emuyeke evilekese. Ovakai ovanyingi vena okankhenda okanene nokuaneñgena, ovituwa viesukisa pala okutekula ombunga nokupameka oupanga. Ovikando ovinyingi, omukai una ounongo wokukalesa eumbo omphangu yombembwa. “Omukai omuna-ndunge” wapopiwa mu Provérbios 31, ankho una ovituwa oviwa ovinyingi, nounongo, iya ombunga yae aipoloko ouwa. Omokonda yatyi? Omokonda omutima womulume wae ankho ‘uyumba onthumbi’ mwe.—Provérbios 31:10, 11.

15. Oñgeni omulume apondola okutekula omukai nohole nonthilo nga Kristu?

15 Momihoko vimwe, outumini womulume wavilapo unene, alo umwe omukai okumupula tyitalua ngatyina ehena onthilo nae. Omulume utekula omukai wae ngatyina omupika. Okutumina onya ngotyo katyinyono vala oupanga wavo, tupu tyinyona oupanga wavo na Huku. (Tala 1 João 4:20, 21.) Tupu, ovalume vamwe kavahongolela ombunga vayekela otyilinga otyo omukai. Omulume utavela nawa-nawa Kristu, katekula omukai wae ngomupika, umuyeka apopie etyi asoka. Anthi, uhetekela ohole ongwa ya Jesus nokulinga etyi Paulu apopia, okuti: “Valume, tualeiko okukala nohole novakai venyi, ngetyi Kristu ehole ewaneno, iya elipakula mokonda yalio.” (Efésios 5:25) Ohole ankho Jesus Kristu ena novalongwa vae ankho onene unene iya ankhi mokonda yavo. Omulume omuwa wovola okuhetekela otyituwa otyo otyiwa, okulinga oviwa omukai wae, tyihemukuluminya. Tyina omulume etavela ku Kristu nokulekesa ohole nonthilo nga Kristu, otyo tyilunda omukai okumutavela.—Efésios 5:28, 29, 33.

OKUTAVELA KUOMUKAI

16. Ovituwa patyi omukai ena okulekesa moupanga wae nomulume wae?

16 Etyi palamba omuwo umwe tunde etyi Andau atungwa, “Jeova Huku apopi okuti: ‘Hatyiwa omulume atualeko okulala vala ngotyo, mandyimulingila omukuatesiko, opo akale omuvateli wae.’” (Gênesis 2:18) Huku walinga Eva opo akale “omukuatesiko” ha pala elilolele nomulume wae. Otyinepo katyipondola okukala ngombapolo ina ovasingi vevali veliyele. Omulume onkhalamutwe, iya omukai ulekese ohole, nonthilo nokutavela tyahakuluminyua.

17, 18. Omononkhalelo patyi omukai apondola okukala omukuatesiko womulume wae?

17 Mahi, omukai omuwa ha youna utavela vala. Oe wovola okukuatesako nawa omulume wae, okutavela omatokolo omulume. Tyilityili, otyo tyipepuka vali tyina omukai etavela omatokolo ae. Mahi alo umwe tyina asoka okuti etokolo kaliaviukile, upondola okutavela opo etokolo olio liende nawa.

18 Omukai upondola okukuatesako omulume wae mononkhalelo ononkhuavo. Omukai upondola okulekesa olupandu komulume ulinga ononkhono mbokuhongolela ombunga, tyihapopi omapita omulume wae, ine okusoka okuti kemetyivili okufuisapo otyilinga otyo. Tyina aundapela kumwe nomulume wae, omukai una okuhinangela okuti “otyituwa tyahiliya noutendi, tyakolela vali unene ku Huku,” tyipona komulume wae. (1 Pedro 3:3, 4; Colossenses 3:12) Iya inkha omulume kaumbila Huku? Nongotyo Ovihonekwa vilunda ovakai “vakale nohole novalume vavo, novana vavo. Opo vakale ovanandunge, nokuasukuka, novaundapi meumbo, no nondalawa, vokutavela kovalume vavo, opo ondaka ya Huku ihapopiwe omapita.” (Tito 2:4, 5) Inkha omukai una etyi ahanda okulinga, omulume uhelilongesa metavela etyi omukai asoka, inkha omukai utyipopia “nomutima wapoleya nehumbilo enene.” Ovalume vamwe ankho vehelilongesa vetavela otyili, “tyihena ondaka novituwa viovakai vavo. Mokonda yokutala ovituwa viaviuka viomukai, kumwe nehumbilo enene.”—1 Pedro 3:1, 2, 15; 1 Coríntios 7:13-16.

19. Oityi omukai malingi inkha omulume umutuma okulinga etyi tyailikwa na Huku?

19 Oñgeni omukai malingi inkha omulume umutuma okulinga etyi tyailikwa na Huku? Una okuhinangela okuti Huku Omutumini wae wavilapo. Ulinga etyi tyalingile ono apostolu etyi ovatumini vevekuluminya okuanya otyitumino tya Huku. Atos 5:29, yati: “Petulu no noapostolu ononkhuavo vakumbulula okuti: ‘Tuna okutavela ku Huku, tyipona kovanthu.’”

ETOMPHO EWA

20. Omononkhalelo patyi ohole nonthilo viesukisa?

20 Ohole nonthilo viesukisa monkhalelo onkhuavo motyinepo—metompho. Omulume una ohole utomphola nomukai wae konthele yovilinga viae, novitateka viae, netyi asoka konthele yovipuka ovikuavo. Omukai otyo esukisa. Omulume wovola omuvo wokupopia nomukai nokutehela etyi apopia, ulekesa okuti umuhole nokuemuhumba. (Tiago 1:19) Ovakai vamwe veliyava okuti ovalume vavo kavatomphola navo. Otyo otyivi. Tyotyili mouye uno wepuiya pamwe omulume uhimama kovilinga, iya mokonda yokuhena onombongo pamwe nomukai uundapa. Mahi ovalinepi vesukisa okutaindya omuvo opo vakale kumwe. Mokonda kese umwe upondola okulitumina. Tyipondola okueta ovitateka inkha umwe ulinga oupanga nomunthu ulinga ngatyina epanga ewa kondye yotyinepo.

21. Omonkhalelo patyi onondaka onongwa mbueta ehambu motyinepo?

21 Onkhalelo omulume atomphola nomukai yakolela. “Onondaka onongwa . . . mbuoholola komutima nokuhakula omankhipa. (Provérbios 16:24) Tyilinge una welinepa nae uumbila Huku ine kemuumbila, onondonga ombu Mbombimbiliya mbakolela: “Onondaka mbenyi mbukale apeho onongwa, mbahingwa nawa omongwa”. (Colossenses 4:6) Inkha umwe wepuila, okumupopila onondaka onongwa nokankhenda matyimukalesa nawa unene. “Ondaka yapopiwa momuvo watyo ikahi, ngomapelu oolu pelonga liopalata.” (Provérbios 25:11) Ondaka yetu noñgeni tupopia viakolela unene. Mongeleka, umwe upondola okupopia nonyengo nokuanumana, okuti: “Ika epito olio!” Mahi nondaka yavo ‘yahingwa omongwa’ ine nondaka ivova nokuna okankhenda, upondola okuti: “Tyitavela okuika epito olio?”

22. Ovituwa patyi ovalinepi vesukisa okulala navio opo vakale netompho ewa?

22 Etompho ewa litualako tyina ovanthu vapopia onondaka onongwa, nokulitala, nokulinga evi vihambukiswa, nokupopia nouwa tima, nokankhenda. Mokulinga ononkhono mbokukala netompho ewa, tyilinge omukai ine omulume, upopia etyi ahanda, nokulipameka, nokulikuatesako tyina umwe anumana ine asoya. Ondaka ya Huku ilondola okuti “popiei onondaka mbuungumanesa vana vasoya.” (1 Tessalonicenses 5:14) Pamwe omulume upondola okukala tyasoya, ine pamwe omukai. Mahi vapondola okupopia “onondaka mbuungumanesa” opo velipameke.—Romanos 15:2.

23, 24. Oñgeni ohole nonthilo vikuatesako tyina ovalinepi vehelivilile? Popiapo ongeleka.

23 Ovalinepi vena ohole nehumbilo haapeho tyina vehelivilile vetyitala ngatyina otyitateka. Mahi valinga ononkhono “mbokuhelitekula onya.” (Colossenses 3:19) Aveho vahinangela okuti “ekumbululo liapoleya, likondola onyengo.” (Provérbios 15:1) Kavatombo ine okulivela onombei, tyina umwe apopia ovitateka viae. Anthi, otyo vetyitala ngatyina omphitilo yokutala etyi mukuavo asoka. Aveho vaovola okutomphola konthele yovitateka vena nokuvitetulula.

24 Hinangela etyi Sara aitile omulume wae, Abraiau, opo atetulule otyitateka ankho Abraiau atala okuti katyisilivila. Anthi, Huku wapopila Abraiau, okuti “Tehelela etyi apopia.” (Gênesis 21:9-12) Abraiau, ngatyo alinga, atyimuetela ouwa. Tupu, inkha omukai wiita okulinga tyimwe tyelikalela netyi omulume asoka, wesukisa okumutehelela. Omukai tupu kapondola vala okupopia unene, nae wesukisa okutehelela etyi omulume apopia. (Provérbios 25:24) Inkha omukai ine omulume apeho waanyena momalusoke ae okuti otyipuka ñgeno tyilingwe vala ngetyi ahanda, tyilekesa okuti utupu ohole nonthilo.

25. Oñgeni etompho ewa lieta ehambu momuenyo wovalinepi?

25 Etompho ewa tupu liesukisa konthele yotyihola. Elungavi nokuhelikondola omutima, vipondola okunyona unene oupanga motyinepo. Etompho liotyotyili, kumwe noumphua-lundo, viakolela. Tyina kese umwe aovola ouwa wamukuavo, otyihola hatyitateka otyinene. Konthele oyo, novikuavo, “kese umwe ahatualeko vala okuovola ouwa wae muene, mahi atualeko okuovola ouwa wamukuavo.”—1 Coríntios 7:3-5; 10:24.

26. Namphila kese otyinepo tyina ovitateka, oñgeni okutehelela Ondaka ya Huku matyikuatesako ovalinepi okukala nehambu?

26 Ondaka ya Huku yaava omalondolo omawa! Tyotyili kese otyinepo tyina oviwa novitateka. Mahi, tyina ovalinepi valandula omalusoke a Jeova, ekahi Mombimbiliya, nokukala nohole yelikuata novitumino, nonthilo, vapondola okuyumba onthumbi yokuti otyinepo tyavo matyitualako nehambu. Ngotyo, kamavelipande vala poyavo, mahi tupu mavapande, Jeova Huku, Omuhindi wotyinepo.