Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 8

Vomewaneno “Avamono Umwe Ombembwa”

Vomewaneno “Avamono Umwe Ombembwa”

Saulu kamonesa vali ononkhumbi ovalanduli va Kilisitu, ukala omwivisi uta ombili ovilinga vya Huku

Okapitulu aka kapolwa momukanda Ovilinga 9:1-43

1, 2. Oityi Saulu ankho ahanda okukalinga ko Ndamasiku?

 OVALUME vamwe ovakalavi venda noko Ndamasiku, vakalinge otyipuka tyimwe otyivi. Mokonda veyele ovalanduli va Sesusi, pahe ankho vahanda okukevepola momaumbo avo, avevekutu avevemonesa ononkhumbi, avevetwala noko Selusalei vakamoneswe ononkhumbi Nombonge Onene.

2 Ankho wakalela komutwe ovanthu ovo, o Saulu, wokwamwene-ale etyi omapanga ae vekahi nokutyopa Sitevau nomamanya atee ankhia. a Saulu mwene ankho otyo ahanda. (Ovil. 7:57–8:1) Saulu ankho kayeve vala ovalanduli va Sesusi vakala mo Selusalei, tupu ankho ukahi umwe ngotyiihi tyatema mokonda ankho wahanda ovanthu aveho vayale ovalanduli va Sesusi. Ankho una nokulinga ngootyo mokonda wahanda okumanako elongeso limwe litiwa “Ondyila.” — Ovil. 9:1, 2; tala okakasa kati: “ Evi Saulu Ankho Apondola Okulinga mo Ndamasiku.”

3, 4. (a) Oityi tyamonekele na Saulu? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

3 Pokuli mondyila, Saulu avetwa notyitei tyatunda keulu, epwila monohanya. Ava ankho ena-vo mondyila etyi vetyimona, avateketa, avakukuta omate nokupopia avehetyivili. Saulu akala omumphoki, atokela pohi. Kuna tyeheeteko, aivi ondaka yapopila peulu yati: “Saulu, Saulu, oityi umonehila emone?” Tyatila owoma, Saulu apulu okuti: “Ovelie Tatekulu?” Saulu eivi ondaka yemukumbulula yati: “Ame, ame Sesusi, ou ove uli vala nokumonesa emone.” Otyipuka otyo atyimupolo umwe ononkhono. — Ovil. 9:3-5; 22:9.

4 Otyipuka Sesusi apopilile Saulu tyitulongesa-tyi? Oñgeni okulilongesa nawa ovipuka viakwatesileko Saulu okutavela otyili mavitukwatesako? Oityi tulilongesila kweetyi tyalingile ovalanduli va Kilisitu pomuvo nkhele ankho veheli nokuhukaiswa?

“Oityi Umonehila Emone?” (Ovil. 9:1-5)

5, 6. Oityi tulilongesila kweetyi Sesusi apopilile Saulu?

5 Etyi Sesusi apopia na Saulu metapalo liokwenda noko Ndamasiku, kemupulile okuti: “Oityi umonesila emone ovalongwa vange?” Mahi ngwe wemupula okuti: “Oityi umonehila emone?” (Ovil. 9:4) Otyo tyilekesa umwe nawa okuti tyina ovanthu va Siovaa vamoneswa ononkhumbi, Sesusi tyimwiihama unene. — Mat. 25:34-40, 45.

6 Ine ove ukahi nokumoneswa emone mokonda yokuna eyumba-nthumbi mu Kilisitu, yumba-ko onthumbi yokuti ovo Siovaa na Sesusi veete emone ukahi nokumona. (Mat. 10:22, 28-31) Pamwe otyitateka tuna-tyo kamatyilambe liwa. Wahalimbweko okuti etyi Sitevau ekahi nokwiipawa, Sesusi ankho weete okuti Saulu nae opo eli. Tupu etyi ovalanduli vae vekahi nokuhukaiswa mo Selusalei, Sesusi ankho utyeete. (Ovil. 8:3) Mahi nongootyo Sesusi ehelipake-po opo amaneko ovitateka vina. Mahi Siovaa aavela Sitevau novalongwa ovakwavo ononkhono ankho vesukisa opo vetyivile okukoleleya ononkhumbi ankho vekahi nokumoneswa.

7. Oityi tuna okulinga tyina tumoneswa ononkhumbi?

7 Noove motyivili okukoleleya tyina umoneswa ononkhumbi. Oityi matyikukwatesako? (1) Ngomonaiswa emone, likwatehila umwe ohayeke-po Siovaa. (2) Ita Siovaa ekukwateseko. (Fili. 4:6, 7) (3) Ovitateka viove viyekela pomavoko a Siovaa. (Loma 12:17-21) (4) Yumba-ko onthumbi yokuti Siovaa mekwavela ononkhono otyivili okukoleleya atee amanako otyitateka tyove. — Fili. 4:12, 13.

“Saulu, Mukulu Wange, Tatekulu . . . Wanthuma Kwoove” (Ovil. 9:6-17)

8, 9. Etyi Ananiya apewa otyilinga otyinene na Sesusi, mokutala wakalele ñgeni?

8 Etyi Saulu apula okuti “Ovelie Tatekulu?” Sesusi emukumbulula, emupopila vali okuti: “Katuka, nyingila mepunda-umbo, ukatolelwe etyi una okulinga.” (Ovil. 9:6) Mokonda yokweheetepo, Saulu akwatwa mokuvoko avemutwala ko Ndamasiku, oku akakala ononthiki ononthatu tyahali otyo elikwambela. Pomuvo watyo opo, Sesusi apopi nomulongwa umwe womepunda-umbo olio liomo Ndamasiku utiwa o Ananiya, emupopila etyi tyaenda na Saulu. Ananiya yatyo oo ankho omunthu umwe “upopiwa nawa nova Sundaa aveho” vakala mo Ndamasiku. — Ovil. 22:12.

9 Pahe soka kotyiho Ananiya akalele natyo mokweiva etyi Sesusi apopia nae! Ankho o Sesusi Kilisitu, Omutwe wewaneno ukahi nokupopia na Ananiya, emwavele otyilinga tyimwe otyinene. Otyo ankho elao limwe enene, mahi tupu ankho otyilinga tyimwe tyalema! Etyi Sesusi apopila Ananiya okuti kapopie na Saulu, ngwe Ananiya emukumbulula okuti: “Tatekulu, ovanthu ovanyingi vapopia unene omulume oo, vati ulinga unene onya ovanthu vakola veli mo Selusalei. Wetyitumwa umwe kuno nononkhalamutwe mbovanakwa tyokukwata aveho vakalavandya menyina liove.” — Ovil. 9:13, 14.

10. Oityi tulilongesila kweetyi Sesusi apopile na Ananiya?

10 Sesusi ahapopila Ananiya okuti wapopila-tyi ngootyo. Mahi emupopila umwe nawa-nawa etyi ankho malingi. Sesusi wakala umwe nonthilo nae mokwemupopila oityi ankho ahandela akapopie na Saulu. Sesusi apopila Ananiya okuti: “Omulume oo ame nemukoya, alinge otyuma tyityinda enyina liange, melitwala kovanthu vovilongo, no konohamba, no kovana va Isilayeli. Ame mandyimulekesa umwe nawa ovipuka malingwa, amono ononkhumbi kombanda yenyina liange.” (Ovil. 9:15, 16) Ananiya etavela umwe etyi apopilwa na Sesusi. Aende umwe noku Saulu, emupopila okuti: “Saulu, mukulu wange, Tatekulu Sesusi wamoneka kwoove etyi uli metapalo eli weya nalio, pahe oe wanthuma kwoove wati omaiho ove apatuke, yulwa nomphepo ikola.” — Ovil. 9:17.

11, 12. Oityi tulilongesila ku Sesusi noku Ananiya noku Saulu?

11 Ku Sesusi noku Ananiya noku Saulu tulilongesila-ko ovipuka ovinyingi. Sesusi ukahi umwe nokuhongolela ovilinga viokwivisa ngeetyi apopile. (Mat. 28:20) Namphila Sesusi hono kapopi novanthu, mahi uli umwe nokuhongolela ovilinga viokwivisa pokati komupika omukwatyili walunguka, ou apa otyilinga tyokwavela okulia ovanthu va Huku. (Mat. 24:45-47) Ovaivisi vamwe novakokoli-ndyila vehole okutumwa kovilongo kuna ovanthu vahanda okunoñgonoka Ondaka ya Huku. Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Siovaa ovo vakalela komutwe otyilinga otyo. Ngeetyi twelilongesa-le mokapitulu kokwalamba, ovanthu ovanyingi vehole okulikwambela ku Huku apahakala-le ehimbwe, Onombangi mba Siovaa aveya opo vevekwateseko. — Ovil. 9:11.

12 Ananiya etavela umwe otyilinga apelwe, ayambwa unene. Okuti noove utavela otyitumino tyokwaava oumbangi waoya, namphila pamwe utila owoma? Ku vamwe okwenda umwe momaumbo ovanthu vehei vekevepopile Ondaka ya Huku, tyivetilisa unene owoma. Vamwe kavetyivili okwivisa monovenda, nomomatapalo nokwivisa notelefone, nokuhonekela ovanthu omikanda. Ananiya welikwatehilile umwe ahatili owoma, akwatesako Saulu okutambula omphepo ikola. b Ananiya wetyivilile okulinga nawa otyilinga tyae mokonda wayumbile onthumbi mu Sesusi, atale Saulu okuti nae upondola okukala omulanduli wa Sesusi. Nga Ananiya, otyipuka matyitukwatesako okwahatili owoma, okukala nonthumbi yokuti Sesusi oe ukahi nokuhongolela ovilinga viokwivisa, nokukala nokankhenda novanthu, nonthumbi yokuti nthiki imwe navo mavakala Onombangi mba Siovaa, atee umwe vana vetuyele. — Mat. 9:36.

Saulu “Apopila Ovanthu Sesusi” (Ovil. 9:18-30)

13, 14. Ine ove ukahi nokulongeswa Ombimbiliya mahi kunembatisalwe, oityi welilongesila kweetyi tyalingile Saulu?

13 Saulu alingi umwe etyi apopilwa. Etyi ahakulwa, ambatisalwa, elipake kumwe novalongwa va Sesusi ankho vakala mo Ndamasiku. Mahi otyo hatyoko vala alingile. Ombimbiliya ipopia okuti: “Kasetele-ale ahimbika okwivisila monondywo mbokufendela apopila ovanthu Sesusi, ati oo yatyo Omona wa Huku.” — Ovil. 9:20.

14 Ine ove ukahi nokulongeswa Ombimbiliya mahi nkhele kunembatisalwe, okuti molingi ngeetyi tyalingile Saulu, oendela mweetyi ukahi nokulongeswa? Tyili Saulu wamwene umwe etyi Kilisitu emumonekela, otyipuka otyo atyimukwatesako okupiluluka liwa-liwa. Mahi haeko vala wamwene etyi Sesusi alingile. Novakwavo navo vamwene ovipuka Sesusi alingaile. Ova Faliseu ovanyingi vamwene Sesusi etyi ahakulile omulume umwe ankho walemana okuvoko. Ankho vetyii umwe nawa okuti Sesusi oe watutilisile Lasalu. Mahi nongootyo ovanyingi puvo ankho kavetavela etyi Sesusi apopia tupu ankho vemuyele umwe. (Malu. 3:1-6; Swau 12:9, 10) Mahi Saulu kalingile ngovanthu ovo. Wapilulukile umwe unene. Opo naina oñgeni tyati Saulu wetavelele etyi alongesilwe, mahi ovakwavo avehetavela? Omokonda ankho Saulu una owoma na Huku tyipona ovanthu, tupu ankho upandula okankhenda Kilisitu emulingila. (Fili. 3:8) Ine noove ulinga ngeetyi tyalingile Saulu, kumayeke natyike tyikutyike okwivisa oviwa ovipe okala tyafwapo opo umbatisalwe.

15, 16. Oityi Saulu ankho alinga monondywo mbokufendela, ya oityi ova Sundaa voko Ndamasiku valingile?

15 Ovanthu ovanyingi vahuvile unene, avanumana etyi veiva okuti Saulu ukahi nokwivisa etyi tyayemba ku Sesusi monondywo mbokufendela. Ovanthu avahimbika okulipula okuti: “Omulume ou hae ankho uhukaisa ava vakalavandya enyina eli mo Selusalei?” (Ovil. 9:21) Pokuvepopila etyi tyayemba ku Sesusi, Saulu ankho upotoyola umwe nawa, “ati oo yatyo oe umwe Kilisitu.” (Ovil. 9:22) Mahi okupotoyola umwe nawa ovipuka, hatyoko tyikwatesako omunthu wokukakatela moviso, tupu una elungavi. Nongootyo, Saulu ahayeke-ko.

16 Etyi palamba omanima etatu, ova Sundaa ankho vakala mo Ndamasiku nkhele ankho veli vala nokutañgunisa Saulu. Pahe avahande umwe okumwiipaa. (Ovil. 9:23; 2 Kol. 11:32, 33; Ngal. 1:13-18) Etyi tyeivala movanthu okuti vahanda okwiipaa Saulu, avemulupula mepunda-umbo, avemutululila pembololo limwe nepanda, aende nkholo. Ovo vokwakwatesileko Saulu okwenda nkholo, Luka wevepopia okuti ‘ovalongwa va [Saulu].’ (Ovil, 9:25) Onondaka ombo mbulekesa okuti ovanthu vamwe vatehelele Saulu ko Ndamasiku, vetavelele oviwa ovipe avakala ovalongwa va Kilisitu.

17. (a) Ovanthu vamwe vakala ñgeni tyina tuvepopila Ondaka ya Huku? (b) Oityi apeho tuna okulinga, ya omokonda yatyi?

17 Etyi ove wahimbika okupopila vomombunga yove nomapanga ove ovipuka ankho uli nokunoñgonoka mondaka ya Huku, tyipondola wasokele okuti ankho mavetavela etyi uli nokuvepopila otyili tyo Mbimbiliya. Tyipondola vamwe vetavelele umwe, mahi ovanyingi avehesuku-ale. Tupu vamwe hamwe mombunga yove avehekuhande vali. (Mat. 10:32-38) Mahi inkha ulinga umwe ononkhono mbokuviukisa vali ounongo wove wokulongesa Ondaka ya Huku okala omunthu una wonondunge, atee umwe vana vahahande mavetavela etyi movepopila. — Ovil. 17:2; 1 Pet. 2:12; 3:1, 2, 7.

18, 19. (a) Etyi Mbalanambee akwatesako Saulu, atyeeta oviwa patyi? (b) Oñgeni tupondola okuhetekela ovo Mbalanambee na Saulu?

18 Etyi Saulu apita no mo Selusalei, ovalongwa avehetavela okuti tyili wakala umwe omulongwa wa Sesusi. Mahi etyi Mbalanambee apopia okuti tyili wakala umwe omulongwa wa Sesusi, ovatumwa avetavela, akala umwe navo omuvo umwe. (Ovil. 9:26-28) Saulu ankho omunthu umwe wapola pokati, mahi tupu ankho okwivisa oviwa ovipe katyimukundisa. (Loma 1:16) Ahimbika umwe okwivisa oviwa ovipe mo Selusalei, epunda-umbo soka ankho amonehila umwe ovalongwa va Sesusi Kilisitu ononkhumbi. Ova Sundaa ovanyingi avanoñgonoka okuti Saulu kuvo pahe watunda-ko, wahula konondyale mbavo. Mokonda yootyo avahande okumwiipaa. Ombimbiliya ipopia okuti: “Etyi vakwavo vetyimona, avemutwala no ko Sesaleya, avemutumu ko Talusu.” (Ovil. 9:30) Saulu wetavelele umwe etyi Sesusi emupopila pokati kewaneno. Atyiti nae no vomewaneno atyivekwatesako.

19 Tala okuti Mbalanambee oe watetekelele okukwatesako Saulu. Otyipuka tyalingile Mbalanambee tyakwatesileko ovo Saulu na Mbalanambee okukala omapanga omanene. Okuti noove uhole okukwatesako ovape mewaneno nokuundapa navo movilinga viokwivisa, nokuvekwatesako okupama motyili ngeetyi tyalingile Mbalanambee? Ine noove ukwatesako vakwenyi, Siovaa mekuyambe. Ine ove umwivisi omupe, okuti utavela okukwateswako na vakwenyi, ngeetyi tyalingile Saulu? Ine uundapa novaivisi ovanongo movilinga viokwivisa, mokala omunongo, okala nehambu, okala nomapanga maekukwatesako apeho.

“Ovanyingi Avetavela” (Ovilinga 9:31-43)

20, 21. Oityi ovanthu va Huku vekahi nokulinga hono, tyelifwa neetyi tyalingile ovanthu vae vokohale ‘pomuvo wombembwa’?

20 Etyi Saulu akala omulongwa wa Kilisitu, atundu mo Selusalei “pahe aveho vomewaneno lyo mo Sundeya aiho no mo Ngalileya no mo Samaliya avamono umwe ombembwa.” (Ovil. 9:31) Oityi ovalongwa valingile etyi ankho nkhele vena ombembwa? (2 Tim. 4:2) Ombimbiliya ipopia okuti ankho “vekahi nokupamekwa.” Ovatumwa novakulu ankho valulika ovilinga, ankho vapameka onthumbi yovalongwa tupu ankho vahongolela ewaneno “putyina ankho vaendela mowoma na Siovaa otyo vapamekwa nomphepo ikola.” Mongeleka, Petulu wapamekele ovalongwa ankho vakala mepunda-umbo lyo Linda, kotyipunda tyo Saloo. Otyipuka otyo alingile atyikwatesako ovanthu ovanyingi vakala ko Linda, okuya noku “Tatekulu.” (Ovil. 9:32-35) Ovalongwa avahayeke ovipuka ovikwavo vali vivetalule, mahi ankho velikwatesako na vakwavo otyo vaivisa oviwa ovipe. Otyo atyivekwatesako umwe unene, ovanthu mewaneno aveliyawisa.

21 Momanima 1990, Onombangi mba Siovaa movilongo ovinyingi vakalele “momuvo wombembwa.” Ovatumini ovanyingi ankho vamonesa ononkhumbi Onombangi mba Siovaa etyi pakala avetyiyeke-po. Onombangi avayekwa valinge umwe ovilinga viavo tyahailikwa vali. Avakwate nawa omphitilo oyo avaivisa umwe unene, akutuku oviwa ovinyingi.

22. Oityi una okulinga momuvo nkhele una ombembwa?

22 Okuti ove uundapa unene movilinga viokwivisa tyina nkhele una ombembwa? Ine ove ukala motyilongo ovilinga vietu viahailikilwe, Satanasi wahanda ñgeno uliovolela vala omalumono, ohesuku novilinga vya Huku. (Mat. 13:22) Wehetavele okuyondywa na Satanasi. Undapa unene movilinga vya Huku tyina nkhele mwahailikilwe okufenda Siovaa. Tala omuvo nkhele muna ombembwa ngomphitilo yokuundapa unene movilinga viokwivisa, nokupameka vakwenyi mewaneno. Mahi tupu wahalimbweko okuti, pamwe ovipuka vipondola okupiluluka momuvo ankho wahakevelela.

23, 24. (a) Oityi tulilongesila kweetyi tyaendele na Tambita? (b) Oityi apeho tuna okulinga?

23 Tala etyi tyaendele nomulongwa umwe ankho utiwa o Tambita, tupu utiwa o Ndoloka. Ankho ukala mepunda-umbo lyo Sope, likala popepi nepunda-umbo lyo Linda. Omukai oo ankho una eyumba-nthumbi mu Huku, ankho kanyane nomuvo wae. Ombimbiliya ipopia okuti “oviwa ankho alinga kavilifwa-le pano.” Mahi kapakalele-ale, avele, anyimi umwe. c Ononkhia mbae mbaihamene unene ovalongwa ankho vakala mepunda-umbo lyo Sope, haunene umwe ovahepe ankho akwatesako. Etyi Petulu ehika mondywo ankho muna olutu lwa Tambita luli nokuviukiswa opo lukapakwe, alingi ehuviso limwe liehenemonwe-ale novalongwa ovakwavo. Petulu welikwambela, atutilisa Tambita! Tyina usoka, ovalongwa vana novahepe vakalele ñgeni etyi vamona Tambita watutiliswa? Otyipuka otyo tyevepamekele unene movitateka ankho mavakala navio komutwe wandyila! Otyo umwe naina Ombimbiliya ipopila okuti etyi Tambita atutiliswa, “atyihahana movanthu aveho vomepunda-umbo lyo Sope, ovanyingi avetavela Tatekulu.” — Ovil. 9:36-42.

Oñgeni ove mohetekela Tambita?

24 Kweetyi tyaendele na Tambita, tulilongesila-ko ovipuka vivali vitupameka unene. (1) Omwenyo kaulae. Otyo tyilekesa okuti tuna okulinga ovipuka vilekesa okuti twahanda okulinga enyina ewa ku Huku tyina nkhele tuna omwenyo! (Omup. 7:1) (2) Ovanthu vokwankhia, mavakatutiliswa. Siovaa wamwene ovipuka oviwa Tambita alingilile-ko vakwavo, emuyambe. Siovaa makahinangela ovipuka oviwa twemulingila. Ine tunkhia tyina nkhele o Alumangendom yehenehike-po, meketukondola vali komwenyo. (Hemb. 6:10) Ngootyo, tyilinge tuli “pononthiki mbepwiya” tyilinge tuli “momuvo wombembwa” tutwaleiko okwaava oumbangi wayemba ku Kilisitu. — 2 Tim. 4:2.

a Tala okakasa kati: “ Omu Faliseu Saulu.”

b Mwene ovatumwa ankho ovo vayambeka omavoko kovanthu opo vatambule omphepo ikola. Mahi ngeetyi tyapopiwa mo palangalafu, mokutala Sesusi wayekele Ananiya ape Saulu omphepo ikola. Etyi Saulu akala omulanduli wa Kilisitu, pakalele umwe omuvo omunyingi opo velivase novatumwa 12. Mahi momuvo nkhele Saulu ehenelivase novatumwa, ankho uli umwe nokuundapa unene movilinga vya Huku. Mokutala Sesusi wapele Saulu evililo na etyivile okulinga nawa ovilinga viae viokwivisa.