Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 3

“Veyulwa Nomphepo Ikola”

“Veyulwa Nomphepo Ikola”

Etyi tyatuka kokwauyulilwa omphepo ikola mo Pendekosite

Okapitulu aka kapolwa momukanda Ovilinga 2:1-47

1. Popia oñgeni Otyipito tyo Pendekosite ankho tyikalesa ovanthu.

 MOMATAPALO o Selusalei, mweyula ovanthu vahambukwa. a Komutala wovilikutila kuli nokukatuka omwihi, otyo oku vokwatuka mu Levii vaimba o Hallele (Oviimbo 113 atee 118), mokutala otyo, otyo tyitiwa o Hallele, otyiimbo tyiti ava vatumbula-mo, ava vatavela. Momatapalo muli nokwaangauluka ovanthu vatunda kovilongo ovikwavo. Vatunda kovilongo viokokule, ngeetyi oko Elau, noko Mesopotamia, noko Kapandosiya, noko Pondu, noko Isitu, noko Loma. b Oityi tyeveeta? Tyeveeta o Pendekosite, tupu tyitiwa “otyipito tyonthiki yovikuna vyo tete.” (Onob. 28:26) Otyipito otyo tyilingwa like menima pokwamana okuteya osevata, pala okuhimbika okuteya otiliku. Ankho onthiki yehambu enene.

2. Oityi tyihuvisa unene tyamonekele mo Pendekosite, menima 33?

2 Monthiki yatyo omo, poola yokulupaula, apamoneka otyipuka tyimwe tyahuvisile ovanthu momanima nomanima. Vakatehela-ko vala keulu kwiivala “omuuno umwe omunene, uti vala nkhwali kuna omphepo onene.” (Ovil. 2:2; Bíblia Fácil de Ler) Mondywo mweliongiya ovalongwa va Sesusi vekehika po 120, amuywele unene. Apamoneka vali otyipuka tyimwe tyihuvisa unene. Oumutemo ulinga ngoti omalaka, uli pomitwe viovalongwa aveho. c Ovalongwa “aveyulwa nomphepo ikola” avahimbika okupopia momalaka ovilongo ovikwavo! Etyi ovalongwa valupuka mondywo omo, avahimbika okupopia naava vatunda-tunda kovilongo ovikwavo, veya ko Selusalei, vavasa momatapalo! Atyivehuvisa, mokonda veliivite tyina vatomphola. Tyati vala ou “uveivite melaka liae, ou uveivite melaka liae. “ — Ovil. 2:1-6.

3. (a) Oityi tutila mefendelo liotyotyili mwamonekele otyipuka tyimwe otyinene, mo Pendekosite menima 33 P.K.? (b) Oityi tutila Petulu pokwalinga elongomona liae lyo tete, ngootyo wahimbika okuundapa “nonosapi mbouhamba”?

3 Ehipululo olio lihuvisa unene, lipopia umwe otyipuka tyimwe otyinene tyamonekele mefendelo liotyotyili, oku kwahimbikila o Isilayeli ya Huku, ewaneno liovalanduli va Kilisitu ovalembulwa. (Ngal. 6:16) Petulu mokwapopia novanthu ovanyingi vali-po, opo ahimbika okuundapa “nonosapi ononthatu mbouhamba.” Onosapi ombo ononthatu ankho mambwiikula omapito ovilinga ovinene. Ankho matyiti ei iikulila ava, ei iikulila ava. (Mat. 16:18, 19) Osapi yo tete, yaikulila epito ova Sundaa naava vehe va Sundaa, vetavela oviwa ovipe, avalembulwa nomphepo ikola ya Huku. d Opo vala opo vakala o Isilayeli ya Huku, pahe avakevelela vakatie ovo onohamba ovo ovanakwa, Mouhamba wa Mesiya. (Ehol. 5:9, 10) Mokweenda kwomuvo, elao olio alikehika umwe noko va Samaliya, no kovanthu ovakwavo vehe va Sundaa. Oityi ovalanduli va Kilisitu vo hono velilongesila kovipuka ovio ovinene viamonekele mo Pendekosite menima 33 P.K.?

“Aveho Ankho Veliongiya Mphangwa Ike” (Ovilinga 2:1-4)

4. Oityi tutila ewaneno liovalanduli va Kilisitu vo hono, liatuka mewaneno liahimbika mo 33?

4 Ewaneno liovalanduli va Kilisitu liahimbika novalongwa vekehika po 120 valembulwa nomphepo ikola. (Ovil. 2:1) Tyina ekumbi liketaka monthiki yatyo oyo, pambatisalwa-le ovanthu ovanyingi-nyingi. Otyo ankho onthyimbi vala yeongano litwalako okukula atee hono! Ovanthu vamwe vatila Huku vewaneno liovalanduli va Kilisitu hono, ovo vapopia “oviwa ovipe Viouhamba” kombanda yoohi aiho opo ovanthu aveho vomihoko nomihoko mwene veliivile-ko tyina nkhele onthyulilo yeheneye. — Mat. 24:14.

5. Ouwa patyi utuka-po tyina ovanthu va Huku veliwaneka, tyilinge kohale tyilinge hono?

5 Ewaneno liovalanduli va Kilisitu ankho malikwatesako ovanthu opo vakale noupanga wapama na Huku. Ovanthu ovo ovalembulwa naava vekeya konyima, “onongi ononkhwavo.” (Swau 10:16) Paulu walekesa umwe nawa okuti ankho utyihole otyipuka vomewaneno velikwatesako etyi ahonekela ovalanduli va Kilisitu ko Loma okuti: “Ame nemwiivaluka unene ñgeno ndyimutala-vo vala, ndyimupolele katutu kotyali tya Huku, noonwe mwene mukole; hahe ndyitie, tulipameke, tyitie, onwe onthumbi yenyi ame imphameka, ei yange imupameka-vo.”— Loma 1:11, 12.

6, 7. Oñgeni Onombangi mba Siovaa hono veli nokulinga otyilinga Sesusi asapo tyokwivisa kovanthu vovilongo aviho?

6 Na hono, ovanthu va Siovaa vasuka umwe vala neetyi ankho tyisuka novanthu va Huku vo kohale. Sesusi wapa ovalongwa vae otyilinga tyimwe otyinene mahi tupu tyihambukiswa. Wevepopila okuti: “Kalongesei ovanthu vomihoko aviho valinge ovalongwa vange, amuvembatisala menyina lya Tate, no Liomona no liomphepo ikola.” — Mat. 28:19, 20.

7 Veli nokulinga otyilinga otyo hono, Onombangi mba Siovaa. Tyotyili, tyipwilisa unene okwivisa ovanthu momalaka elikalaila. Mahi nongootyo, Onombangi mba Siovaa vekahi nokulinga omikanda viapolwa mo Mbimbiliya momalaka alamba po 1.000. Ine noove apeho wenda komaliongiyo Onombangi mba Siovaa, tupu ukahi nokuundapa motyilinga tyokwivisa Ouhamba nokulongesa ovanthu valinge ovalongwa, una ovipuka ovinyingi vihambukiswa. Uli pokati kovanthu vamwe tyina uvetala ñgana, kavehi-ale kombanda yeheke, mahi vena elao limwe enene liokupa ovanthu oumbangi waoya wayemba kenyina lya Siovaa!

8. Otyipuka patyi otyiwa Siovaa etwavela?

8 Opo Siovaa ekukwateseko utyivile okukoleleya nehambu momuvo uno wokwepwiya, wekwavela vakwenyi mufenda navo mouye auho. Paulu wahonekelele ovalanduli va Kilisitu ova Hembeleu okuti: “Onthwe tusukei na vakwetu opo tyituhohiye molwembia no movilinga oviwa, atwahayeke-po okuliongiya, ngeetyi vamwe vetyiliya, mahi tulipamekei na vakwetu, haunene umwe vali tyina mutala onthiki ili nokufwena-po.” (Hemb. 10:24, 25) Siovaa wetwavela vakwetu tufenda navo vetupameke, noonthwe atuvepameka. Kala apeho ponthele ya vakwenyi mufenda navo Siovaa. Wahayekepo okwenda komaliongiyo!

‘Munthu na Munthu . . . Uveivite Vapopia Melaka Liae’ (Ovilinga 2:5-13)

“Atuho tuveivite, veli nokupopia momalaka etu ovipuka ovinene vya Huku.” — Ovilinga 2:11

9, 10. Oityi vamwe vehole okulinga mokuliava vaivise vana vapopia omalaka omakwavo?

9 Pahe soka kehambu liakalele novanthu vokweile po Pendekosite menima 33, tyati vamwe ova Sundaa vamwe ha va Sundaa-ko. Tyipondola ovanyingi ankho veile-po ankho vapopia umwe elaka like. Vamwe ankho vapopia o Ngeleku, ava vamwe vapopia o Hembeleu. Mahi aveho valipo, “veivile [ovalongwa] vapopia momalaka avo mwene.” (Ovil. 2:6) Etyi ovanthu vana veiva oviwa ovipe melaka liavo mwene, atyivehambukiswa unene. Ovalanduli va Kilisitu vo hono kavapelwe ounongo oo wokupopia omalaka omakwavo okovilongo ovikwavo komahuviso. Mahi nongootyo, ovanthu ovanyingi veliava umwe vaivise ondaka Youhamba kovanthu vovilongo ovikwavo. Vetyilinga ñgeni? Vamwe velilongesa umwe elaka ekwavo vetyivile okukwatesako omawaneno apopia elaka ekwavo, ya pamwe vailukila umwe kotyilongo otyikwavo. Ovanyingi vetyimona-monale okuti ovanthu vavasa vahuva tyina vatala okuti valinga ononkhono mbokulilongesa elaka liavo.

10 Tala vala etyi tyalingile umwe utiwa o Christine. Tyatile nae na vamwe vali vena epandu-vali Onombangi mba Siovaa avelilongesa elaka litiwa Gujarati. Etyi hono velivasa nomukai umwe vaundapa nae upopia umwe vala elaka olio tundee pouna, Christine emukukunya melaka liae. Omukai oo atyimuhuvisa unene okutala Christine ulikwatehila apopie elaka liae lipwilisa. Pahe esuku nokunoñgonoka oityi Christine elilongesila elaka Gujarati. Christine ngaako umwe ahimbikila oko, apopila oviwa ovipe omukai oo. Pahe omukai oo apopila Christine, ati: “Onwe tyafwa muna otyipuka otyinene mwahanda okutupopila.”

11. Oityi matyitukwatesako tutyivile okupopila oviwa ovipe ovanthu vapopia omalaka omakwavo?

11 Otyili, ha-atuho matutyivili okulilongesa elaka ekwavo. Mahi tupondola okukala tyafwapo, tutyivile okwivisa oviwa ovipe Viouhamba kovanthu vapopia omalaka omakwavo. Oñgeni matutyilingi? Tyimwe tupondola okulinga, okulilongesa onondaka mbumwe mbuli mo JW Language® tunoñgonoke oñgeni tyilikukunywa momalaka omakwavo. Upondola okulilongesa onondaka mbumwe mopopi pokulivasa novanthu, vakale nolumbwe avetutehelela. Tupu upondola okuvelekesa onovindiu nomikanda vivasiwa mo jw.org, melaka liavo. Ine tutyilinga, noonthwe matuhambukwa ngeetyi tyalingile vakwetu vo potyita tyo tete, etyi ovanthu vahuvile okweiva oviwa ovipe momalaka avo mwene.

“Petulu Akatuka” (Ovilinga 2:14-37)

12. (a) Oityi omuuli Sowele apopile tyamonekele mo Pendekosite menima 33? (b) Omokonda yatyi ovanthu vakevelelele unene okufwiswapo kweulo olio potyita tyotete?

12 “Petulu akatuka” apopile ovaunyingi vovilongo vielikalaila. (Ovil. 2:14) Ahangununina umwe nawa aveho ankho veli-po vesuka nokutehelela, okuti otyipuka otyo tyihuvisa tyovanthu veli nokupopia momalaka elikalaila, vetyipewa na Huku, mokuli nokufwisapo etyi tyapopile omuuli Sowele, watile: “Mandyikauyulila omphepo yange kohitu yatyo aiho.” (Sowe. 2:28) Pweetyi Sesusi eheneende keulu, wapopilile ovalongwa vae okuti: “Ame mandyipopi na Tate, memwavela vali ou memukwatesako.” Sesusi yatyo wapopia okuti oo mevekwatesako, “omphepo ikola.” — Swau 14:16, 17.

13, 14. Oityi Petulu alingile ehike komitima vya vana ankho veli nokumutehelela, ya oñgeni onthwe matumuhetekela?

13 Petulu pokumanuhula, pahe apopi ati: “Pahe eumbo aliho lya Isilayeli tyinoñgonokei okuti, tyili Huku wemulinga Tatekulu, wemulinga Kilisitu, Sesusi ou onwe mwaipaelele momuti.” (Ovil. 2:36) Mokutala ovanyingi valipo, kavamwene Sesusi tyina aipawa umwe ñgana momuti, mahi mokonda navo ova Isilayeli, ankho vena-po umwe ombei. Otyipuka tyimwe Petulu alingile, okwapopia umwe na va Sundaa vakwavo, mahi apopi nonthilo, opo tyivehike komutima. Petulu etyi ankho ahanda hakuvevela onombei, mahi ankho uhanda okuvekwatesako velivele. Okuti ovanyingi vanumanene etyi veiva onondaka ombo mba Petulu? Nii vala kavanumanene. Mahi etyi veiva onondaka ombo, “atyivelingi navi komutima” avapulu avati: “Vakwe ya pahe tulinga ñgeni?” Tyotyili, omu Petulu apopila okwayemba vala koviwa viatyo, ovanyingi atyivehiki umwe komutima, avelivele. — Ovil. 2:37.

14 Noonthwe, tuhetekelei Petulu mokwovola apeho okuhika komitima viovanthu. Tyina tuli movilinga viokwivisa, katwesukisile vala okuti tyina twamavasi omunthu upopia etyi tyehelikwatele no Mbimbiliya atuti otyo wapopia hatyoko. Mahi otyiwa okuyemba vali kweevi tweete okuti matulitavela. Ine tulinga ngootyo, matutyivili okulongesa ovanthu Nondaka ya Huku, navo avasoko umwe nawa kweetyi tuli nokutomphola. Ovanthu ovanyingi vokuna omutima omuwa, vatona umwe okutavela otyili tyo Mbimbiliya tyina tutomphola nawa navo.

“Amuho Mbatisalwei” (Ovilinga 2:38-47)

15. (a) Oityi Petulu apopile, ya oñgeni vokwetyiivile vakalele? (b) Oityi tutila vokweivile oviwa ovipe mo Pendekosite yenima 33, ankho vafwapo vapondola okumbatisalwa monthiki yatyo omo?

15 Monthiki oyo ihambukiswa yo Pendekosite yenima 33, Petulu apopila ova Sundaa na vana vehe va Sundaa vetavela otyili eveti: ‘Livelei, amuho amumbatisalwa.’ (Ovil. 2:38) Opo yatyo umwe, ovanthu vekehika po 3.000 avambatisalwa. Mokutala vambatisalelelwe metangi limwe lili mo Selusalei, okuti hatyo lili vala ponthele po Selusalei yatyo. e Okuti vambatisalelwe vala pahe tyokwati tulinga ñgeni? Okuti otyo tyilekesa okuti vana vokulongesiwa Ombimbiliya, novana Vonombangi nkhele vehenembatisalwe, vena vala okumbatisalwa, mahi nkhele avehenefwepo? Au, otyo hatyoko. Hinangela okuti, ova Sundaa vana vokwambatisalelwe mo Pendekosite yenima 33 P.K., ankho ovanthu-ale velilongesa Ondaka ya Huku, tupu ankho ovanthu vamwe vatuka movanthu va Siovaa. Tupu ankho vata-le ombili ovilinga vya Huku. Vamwe ankho vatunda kokule-kule okuya motyipito otyo tyilingwa like menima. Etyi vanoñgonoka otyili otyo tyipa ovanthu omwenyo tyayemba kotyilinga Sesusi Kilisitu ena-tyo monomphango mba Huku, pahe ankho vafwapo umwe vatwaleko nokulingila Huku — mahi pahe otyo ovalongwa va Kilisitu vambatisalwa.

16. Oñgeni ovalanduli va Kilisitu vokohale valekesile okuti vahanda okulikwatesako na vakwavo?

16 Ovalanduli va Kilisitu vokohale ankho vakwatesiwako na Siovaa. Ombimbiliya yati: “Aveho vetavelele ankho veli vala mphangwa ike, ovipuka aviho otyo velitepaulila. Avalandesa ovipuka vena-vio, nomaheke avo, avelitepaulila aveho, atyiti umwe ou wapewa tyae, ou wapewa tyae.” f (Ovil. 2:44, 45) Tyotyili, ovalanduli va Kilisitu aveho vahanda umwe okuhetekela olwembia olo, nokulikwatesako na vakwavo.

17. Ovipuka patyi omunthu ena okulinga opo ambatisalwe?

17 Ombimbiliya ipopia ovipuka omunthu ena okulinga opo ehike kokumbatisalwa. Wesukisa okunoñgonoka Ondaka ya Huku. (Swau 17:3) Tupu una okuyumba onthumbi mweetyi elilongesa nokulekesa okuti welivela kovipuka ovivi alingaile kohale. (Ovil. 3:19) Pahe apiluluka, ahimbika okulinga ovipuka Huku ahanda. (Loma 12:2; Efe. 4:23, 24) Nga alinga ovipuka ovio, pahe elipakula ku Huku melikwambelo, ambatisalwa. — Mat. 16:24; 1 Pet. 3:21.

18. Elao patyi ovalongwa va Kilisitu vambatisalwa vena-lio?

18 Okuti noove umulongwa wa Sesusi Kilisitu, welipakula-le, wambatisalwa? Ine noove welipakula-le wambatisalwa, pandula elao olio una-lio. Ngeetyi ovalongwa vo tete va Kilisitu vakalele tyeyula omphepo ikola, noove mopewa ononkhono na Siovaa utyivile okupa ovanthu oumbangi waoya, olingi etyi ahanda!

c Oumutemo oo ulinga “ngomalaka,” hatupia-tupia twatyo mwene, mahi “tyafwa vala otupia.” Mokutala otyipuka tyina tyamonekelele ovalongwa, ankho tyafwa vala otupia.

d Tala okakasa kati: “ Ovalie Veheva Sundaa?

e Monthiki 7 ya Kwenye Kunene yo 1993, motyonge tyovilongo ovinyingi tyo Nombangi mba Siovaa tyalingililwe ko Kiev, mo Ukrania, mwambatisalelwe umwe ovanthu vena 7.402, momatangi ena epandu. Pokumbatisala, vakalele umwe onoola onombali nono minutu 15.

f Otyipuka otyo valingile tyesukisa umwe mokonda vokweile mo Selusalei, vakalele umwe ehimbwe opo valongesiwe vanoñgonoke vali nawa Huku. Otyo otyipuka valingile mokwelihinda kwavo mwene, hakuti otyipuka tyapakwa-ko novatumini. — Ovil. 5:1-4.