Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 2

“Onwe Mamukalinga Onombangi Mbange”

“Onwe Mamukalinga Onombangi Mbange”

Sesusi wafwiikile ovalongwa vae opo vetyivile okululika ovilinga viokwivisa

Okapitulu aka kapolwa momukanda Ovilinga 1:1-26

1-3. Oñgeni Sesusi atundile pano pohi? Oityi tupondola okulipula?

 VAHAMBUKWA unene, ankho kavahandele ñgeno wenda liwa. Onosimanu mbahulilila-ko ovalongwa vakala na Sesusi mbevehambukisilwe unene! Etyi vatala Sesusi watutiliswa atyivehambukiswa unene namphila po tete veihamenenwe. Vakala ononthiki 40 otyo Sesusi evemonaikila, evelongesa, nokuvepameka. Mahi pahe onthiki oyo, oyo onthiki yahulilila-ko eli nokutomphola navo.

2 Ovalongwa vetai Komphunda Yomindyambi, otyo vatehelela umwe nawa-nawa atyiho Sesusi eli nokuvepopila. Tyina pahe amana okupopia — ngwe kovalongwa ngoti kasetele-ale — ayelula omavoko, evepeleyila oviwa. Pahe akatuka aende no peulu! Otyo ovalongwa vae vemutala umwe tyina aya no keulu. Vakati umwe ñgaa, pokati kavo patyika ekaka kavemweete vali. Ngwe wapita umwe, mahi ovalongwa otyo nkhele vatala vala meulu. — Luka 24:50; Ovil. 1:9, 10.

3 Okutuka opo, ovipuka ovinyingi pahe ankho viapiluluka kovalongwa va Sesusi. Oityi pahe ankho mavalingi tyina Omulongesi wavo, Sesusi Kilisitu apita no keulu? Tutyii okuti Sesusi wevefwiikile umwe nawa vetyivile okutwalako notyilinga ankho ahimbika. Oñgeni evefwiikile vetyivile okulinga otyilinga otyo otyinene? Oñgeni ovalongwa vatyo ngwe vakalele? Oñgeni otyo tyikalesa ovalanduli va Kilisitu vo hono? Okapitulu ko tete komukanda Ovilinga, kakumbulula omapulo oo nonondaka mbumwe mbuhambukiswa.

‘Walekesile Umwe Ovipuka Ovinyingi Viotyili’ (Ovilinga 1:1-5)

4. Oityi Luka apopia monondaka mbo tete mbomukanda Ovilinga?

4 Ponondaka mbokwahimbika omukanda Ovilinga, Luka wati wenda ku Tiyofilu, ou ahonekelele-ale o Evandyeliu yae. a Monovelesikulu mbo tete, Luka wapopia katutu ovipuka apopile-ale mo Evandyeliu yae, mahi apopi onondaka mbelikalela no ombu mbuli mo Evandyeliu, tupu apopi vali ovipuka ahapopile mo Evandyeliu. Otyo tyalekesa okuti ovipuka ahoneka momukanda Ovilinga, viahimbikila momukanda ahonekele po tete.

5, 6. (a) Oityi ankho matyikwatesako ovalongwa va Sesusi okukala apeho nonthumbi yapama? (b) Oityi tutila onthumbi yovalanduli va Kilisitu vo hono ituka “kovipuka ovinyingi viotyili”?

5 Oityi ankho matyipameka onthumbi yovalongwa va Sesusi? Omukanda Ovilinga 1:3 wati: “[Sesusi] elihololola kuvo nomwenyo, alekesa umwe ovipuka ovinyingi viotyili.” Mombimbiliya, o Luka vala “omuhakuli” wapopia ondaka oyo yokwati “ovipuka viotyili.” (Kolo. 4:14) Ondaka oyo ankho ipopiwa unene momikanda vionondotolo, ipopia okuti: Ovipuka vityilekesa, ovipuka viahaanywa-le, viyumbwa umwe onthumbi. Sesusi walekesile umwe ovipuka viatyo ngoovio. Wamonaikilile ehimbwe ovalongwa vae, pamwe wamonekelele vala wike, pamwe vevali, pamwe amonekela umwe ovatumwa aveho, ya pena umwe apa amonekelele ovalongwa valamba po 500. (1 Kol. 15:3-6) Ovio ovipuka umwe viotyili, viahaanywa-le vali!

6 No hono onthumbi yovalongwa votyotyili va Kilisitu ituka “movipuka ovinyingi viotyili.” Okuti kuna ovipuka vilekesa okuti Sesusi wali pano pohi? Wankhililile ononkhali mbetu? Watutiliswa? Yoo oko vili! Ovipuka viahipululwa mondaka ya Huku yafiminwa, viapopiwa novanthu vetyii umwe, vayumbwa onthumbi, vetyilekesa umwe nawa okuti otyili noonthwe tutupu-ale apa tutyaanyena. Okulilongesa umwe nawa ovipuka ovio otyo tulikwambela, tyipondola okupameka unene onthumbi yetu. Hinangela okuti ovipuka viotyili, ovio vipondola okutukwatesako atukala nonthumbi yotyotyili atuhetavela vala motyipuka tweiva twahanoñgonokela nawa. Onthumbi yotyotyili yesukisa unene mokonda oyo ikaavela ovanthu omwenyo wahapu. — Swa 3:16.

7. Oityi tyalingile Sesusi ovalongwa vae vena okulandula pokulongesa no pokwivisa?

7 Sesusi tupu “wahipululile ovipuka viyemba Kouhamba wa Huku.” Tyimwe alingile wahangununine omaulo alekesa okuti Mesiya mamono ononkhumbi aipawa. (Luka 24:13-32, 46, 47) Sesusi mokwapotoyola otyilinga ena-tyo tyokwakala Mesiya, wapopia vali unene Ouhamba wa Huku mokonda ngwe oe Ohamba yatyo yanakwa. Sesusi apeho ankho pokwivisa upopia Ouhamba wa Huku. Novalongwa vae hono, otyipuka vapopia vali unene tyina vaivisa, Ouhamba wa Huku. — Mat. 24:14; Luka 4:43.

“Atee Konohika Mbokokule-kule Kombanda Yohi” (Ovilinga 1:6-12)

8, 9. (a) Omalusoke patyi evali apenga ovalongwa va Sesusi vali nao? (b) Omokonda yatyi Sesusi apopilile ovalongwa vae vaviukise omalusoke avo, ya oityi ovalanduli va Kilisitu hono velilongesila-ko?

8 Onthiki ovalongwa veliongiyile Komphunda Yomindyambi, oyo umwe onthiki yahulilila veliongiyile na Sesusi etyi ali pano pohi. Vemupulile okuti: “Tatekulu, okuti o pehepano mopindula-po ouhamba wa Isilayeli?” (Ovil. 1:6) Ngwe otyipuka otyo ankho vahanda umwe okutyinoñgonoka. Otyipuka otyo ovalongwa vapula, tyalekesile okuti ankho vena ovipuka vivali veli nokusoka viahaviukile. Tete ankho vasoka okuti ouhamba wa Huku maupindulwa-po mova Isilayeli vatyo umwe. Tya vali ankho vahanda Ouhamba wa Huku uhimbike umwe okutumina “pomuvo watyo opo.” Oñgeni Sesusi evekwatesileko vayeke-po omalusoke oo vali nao?

9 Mokutala Sesusi ankho utyii-ale okuti olusoke lwo tete, kamapakala-le ononthiki ononyingi mavetyimono okuti kalwaviukile. Mokonda okutuka opo ankho mapakala vala ononthiki 10 pahe avamono okutyitwa kwo Isilayeli omphe, o Isilayeli ya Huku! Oupanga Huku ali nao nova Isilayeli vokwatuka umwe mu Isilayeli, ankho pahe kwakamba vala katutu maupu. Mahi pahe pala okuvepola olusoke lwa vali, Sesusi apopi umwe nonkhenda evehinangelesa otyipuka tyimwe ati: “Otyo hatyenyi tyokunoñgonoka ononthiki nomivo Tate apaka kolutei lwae.” (Ovil. 1:7) Siovaa oe ohekulu yomivo, utyivila okunaka omivo. Pweetyi Sesusi ehenenkhie wapopile-ale okuti, nomona kei onthiki noola onthyulilo maiya, “uyii vala o Tate.” (Mat. 24:36) No hono ine ovalanduli va Kilisitu vesuka vala nokunoñgonoka onthiki yonthyulilo youye ou, opo vasuka vala notyipuka tyehetei kuvo.

10. Otyituwa patyi ovalongwa va Sesusi vali natyo nonthwe twesukisa okukala natyo, ya omokonda yatyi?

10 Mahi tupu tuna okulunguka twahapole-po vala omapita ovatumwa va Sesusi, mokonda vali ovanthu vamwe vena onthumbi onene. Ngwe velikondolele umwe koututu avetavela etyi Sesusi evepopila. Namphila epulo valinga lilekesa okuti ankho vena omalusoke amwe ahaviukile, mahi tupu ankho lilekesa okuti vavindya. Sesusi wapopailile ehimbwe ovalongwa vae okuti: “Kalei tyavindya.” (Mat. 24:42; 25:13; 26:41) Ngwe ankho vavindya umwe, veli umwe nokutala nawa ovipuka vilekesa okuti apa katutu Huku una etyi malingi. Noonthwe hono otyo tuna okukala ngootyo. Tyotyili “ononthiki mbuno mbahulilila” tyisukisa umwe vali unene onthwe tukale tyavindya. — 2 Tim. 3:1-5.

11, 12. (a) Otyilinga patyi Sesusi apa ovalongwa vae? (b) Oityi tutila tyatamo umwe Sesusi okupopia omphepo ikola, pahe apopi ovilinga viokwivisa?

11 Sesusi wahinangelesile ovatumwa vae otyipuka ankho vena okusuka vali natyo. Wevetile: “Onwe mamupewa ononkhono tyina omphepo ikola yamemulaukila, mamukalinga onombangi mbange mo Selusalei no mo Sundeya no mo Samaliya, amwii atee konohika mbokokule-kule kombanda yohi.” (Ovil. 1:8) Mo Selusalei omu Sesusi aipaelelwe omo ankho muna okutetekela okwiviswa okuti pahe watutiliswa. Ondaka pahe ngamo itunda omo aihahana mo Sundeya aiho, no mo Samaliya nokovilongo ovikwavo.

12 Soka tyilinga ovipuka, Sesusi wakapopia vala ovilinga viokwivisa, etyi awana-po vali okuti ovalongwa vae mavauyulilwa omphepo ikola ivekwatesako. Ondaka oyo “omphepo ikola” momukanda Ovilinga yapopaiwa-mo ehimbwe tyikalamba po 40. Omukanda Ovilinga wetyipotoyola umwe nawa okuti onthwe katutyivili okulinga etyi Siovaa ahanda ine katukwatesiwa-ko nomphepo ikola. Naina tyesukisa umwe apeho okwiita omphepo oyo ikola! (Luka 11:13) Onthwe twesukisa umwe vali unene omphepo oyo ikola.

13. Otyilinga tyokwivisa ovanthu va Huku vapewa hono tyikehika atee-pi, ya omokonda yatyi twesukisila umwe okutavela nomutima auho otyilinga otyo?

13 Okuhimbikila umwe pononthiki mbatyo opo, ovalongwa va Sesusi avahimbika okunoñgonoka nawa otyityi onondaka “atee konohika mbokokule-kule kombanda yohi” mbuhangununa. Ngeetyi twetyitala mokapitulu ko tete komukanda ou, Onombangi mba Siovaa vetavela umwe nomutima auho otyilinga tyokwivisa, mokonda vetyii okuti Huku wahanda ovanthu vatyo aveho veive oviwa ovipe Viouhamba wae. (1 Tim. 2:3, 4) Okuti noove welipaka umwe motyilinga otyo tyiyovola ovanthu? Kutupu vali otyilinga ngeetyi tyati otyo otyiwa, otyo tyihambukiswa! Siovaa mekwavela ononkhono wesukisa opo utyivile okutyilinga. Omukanda Ovilinga maukulekesa etyi una okulinga pokulinga ovilinga ovio, nolusoke una okukala nalo opo utyivile umwe okuvilinga nawa.

14, 15. (a) Oityi onoandyu mbapopia tyayemba kokuya kwa Kilisitu, ya onondaka mbapopia mbulekesa-tyi? (Tupu tala okatoi) (b) Oñgeni okweya kwa Kilisitu kwaenda umwe ngo pokwaile kwae?

14 Ngeetyi tyapopiwa konthyimbi yokapitulu aka, Sesusi waile umwe no keulu ahamoneka vali. Mahi ovatumwa 11 nkhele avesala vala opo tyitai tyitala vala peulu, pahe akuya onoandyu onombali ambuvepopila umwe nokankhenda ambuveti: “Valume vo mo Ngalileya, oityi mwatalamena apa, mutala-tyi peulu? Sesusi ou wapolwa apa pwoonwe, waya no keulu, haa meya ngo omu mwemumonena pokwenda no keulu.” (Ovil. 1:11) Okuti onoandyu ombo ankho mbuli nokuti Sesusi makondoka nolutu luna ankho ena-lo, ngeetyi vomalongeso amwe vapopia? Au, otyo hatyoko. Oñgeni tutyii?

15 Onoandyu mbapopile okuti Sesusi “meya ngo omu mwemumonena” kambatile ngeetyi ekahi. b Pokwenda no keulu, Sesusi waya ñgeni? Tyina onoandyu ankho mbuli nokupopia, Sesusi ankho kamoneka-le vali. Ovalume ovo vala vehehi ovatumwa vetyimwene okuti Sesusi pano pohi kepo-ale vali, watunda-po waya ku Tate yae keulu. No pokukondoka kwa Kilisitu ankho ongootyo matyeende. Ngwe otyo umwe tyaenda. Hono ovanthu vala vehehi vanoñgonoka umwe nawa ovihonekwa vetyimona okuti Sesusi weya-le mahi pahe ohamba. (Luka 17:20) Twesukisa umwe okukungunyika nawa ovipuka vilekesa okuti Kilisitu weya-le, atuvipopila vakwetu navo vetyimone umwe okuti onthyulilo youye uno ili unene popepi.

“Naka Ou . . . Ove Wakoya” (Ovilinga 1:13-26)

16-18. (a) Tyina tutanga omukanda Ovilinga 1:13, 14, oityi tunoñgonoka-mo tyayemba komaliongiyo ovalanduli va Kilisitu? (b) Oityi tulilongesila kweetyi tyalingile Maliya mee ya Sesusi? (c) Omokonda yatyi omaliongiyo ovalanduli va Kilisitu hono esukisila unene?

16 Ovipuka ovio ovalongwa va Sesusi vamwene hapala-le “vahakondoke ko Selusalei tyahambukwa unene.” (Luka 24:52) Mahi okuti pahe mavalandula etyi Kilisitu evetolela vena okulinga? Omukanda Ovilinga 1:13, 14 upopia okuti ovalongwa va Sesusi ankho veliongiya mosapalalo imwe, ya otyo tyitulongesa ovipuka vimwe viyemba komaliongiyo atyo oo ankho valinga. Pomuvo watyo opo ankho tyakaka unene mo Palestina okutunga onosapalalo kweendwa nondondelo ili kondye. Okuti osapalalo oyo ankho “o kondywo” ya mee ya Maluku yapopiwa momukanda Ovilinga 12:12? Tyilinge otyo ine hatyo, mahi mokutala ankho omphangu imwe ikahi nawa, itavela umwe ovalongwa va Kilisitu veliongiyile-mo. Mahi ovalie vali-po peliongiyo liatyo, ya oityi valingile?

17 Peliongiyo opo, ha vatumwa vala vali-po, tupu ha valume vala vali-po, pali umwe “novakai.” Umwe wali-po, o Maliya mee ya Sesusi. Apa opo Ombimbiliya yahulilila umwe okupopia Maliya. Tyimoneka nawa okuti ankho keile-po opo aovole omunkhima, mahi mokweliola kwae omutima, weliongiyile umwe na vakwavo opo vafendele kumwe Huku. Tyipondola tyapamekele unene Maliya okutala ovana vae vekwana ankho vehevalanduli va Sesusi pahe veliongiya opo navo. (Mat. 13:55; Swau 7:5) Ovalume ovo vapiluluka vala okutuka apa omukulu wavo aipawa atutila. — 1 Kol. 15:7.

18 Tala otyipuka otyikwavo ovalongwa ovo veliongiyila: “Aveho avelipake kumwe avahimbika okulikwambela.” (Ovil. 1:14) Nkhele vala tyakohale, okuliongiya pala okufenda Huku otyipuka tyesukisa unene kovalongwa va Kilisitu. Onthwe tuliongiya opo tulipameke na vakwetu, tulongesiwe, tupakailwe-mo, mahi haunene tuliongiya opo tufende tate yetu wo keulu Siovaa. Okulikwambela nokwiimba oviimbo vihilivika Huku tyina tweliongiya, tyimuhambukiswa unene. Mwene no kwoonthwe vala tyesukisa unene. Twahayekei-po okuliongiya, mokonda otyipuka tyimwe tyikola, tupu tyitupameka. — Hemb. 10:24, 25.

19-21. (a) Oityi tyitulongesa okwatala Petulu walinga otyilinga otyinene meliongiyo vali nalio? (b) Omokonda yatyi pu Sunda ankho pesukisila okupinga omukwavo, ya oityi tulilongesila kweetyi tyalingilwe-po?

19 Pahe ankho ovalanduli va Kilisitu vena otyipuka tyimwe otyinene vena okulinga tyesukisa unene. Petulu ngae uhimbika-ko okupopia etyi vena okulinga. (Ovelesikulu 15 atee 26) Katyitupameka okunoñgonoka oñgeni Petulu akakala vala nawa liwa-liwa ngootyo ngwe ankho pakala vala onosimanu mbehehi okutuka apa aanyene tutatu Tatekulu yae? (Malu. 14:72) Atuho twayemba kokulinga evi viapenga, apeho twesukisa umwe okuhinangela okuti, ‘Siovaa ukahi nawa, kasete okupolela-po oviponyo vana velivela umwe nomutima auho.’ — Ovii. 86:5.

20 Petulu pahe etyinoñgonoka okuti pu Sunda, omutumwa una wokwapakulile Sesusi, pena okupinga omukwavo. Mahi pahe olie mapingi-po? Petulu ati omutumwa upinga-po una okulinga ou walandulile Sesusi movilinga viae aviho, tupu wamwene umwe etutilo Liae. (Ovil. 1:21, 22) Otyo atyeendela umwe omu Sesusi etyipopilile etyi atile: “Onwe vokuli nokundandula mamukapumphama kovipundi 12 vioutumini, amutete omphela yomihoko 12 vya Isilayeli.” (Mat. 19:28) Mokutala Siovaa nae ankho una umwe omphango oyo yokuti, ovatumwa 12 valandulile umwe Sesusi movilinga aviho alinga pano pohi, ovo vakapumphama ‘komamanya 12 elisesu,’ o Selusalei Omphe. (Ehol. 21:2, 14) Huku akwatesako Petulu anoñgonoke eulo lipopia umwe Sunda, liokwati: “Potyipundi tyae tyounene papinge mukwavo.” — Ovii. 109:8.

21 Oityi tyalingilwe-po pokukoya ou mapingi Sunda? Avalingi etyi ankho tyakaka pomuvo opo, okutalesa vapule ku Siovaa. (Omih. 16:33) Apa opo umwe Ombimbiliya yahulilila okupopia okutalesa pokulinga ovipuka ngoovio. Mokutala etyi konyima ovalongwa va Sesusi vauyulilwa omphepo ikola, otyipuka otyo atyivombo-ko. Tala omokonda yatyi vatalesila. Ovatumwa velikwambelele avati: “Ove Siovaa, ove wokwii omitima viovanthu aveho, naka ou ove wakoya povalume ava vevali.” (Ovil. 1:23, 24) Ngwe ankho vahanda Siovaa akoye-ko. Apakoywa Matiya, mokutala wali povalongwa 70 Sesusi atumine vakaivise. Matiya ngae utuukisa “12.” cOvil. 6:2.

22, 23. Oityi twesukisila okutavela, nokutehela kwaava vena otyilinga tyokululika ewaneno hono?

22 Otyipuka otyo tyituhinangelesa okuti, tyesukisa unene ovipuka aviho vilingwa novanthu va Huku viongane umwe nawa. No hono, meongano lya Huku mukoywa ovalume vamwe, avapewa otyilinga tyokululika omawaneno. Ovakulu vewaneno pokunaka ovalume ovo, vatala umwe nawa etyi tyipopia Ovihonekwa tyiitwa kovanthu ngoovo mavalulika ewaneno, tupu velikwambela vahongolelwe nomphepo ikola. Otyo ovanthu mewaneno vapopila okuti ovalume ovo vakoywa nomphepo ikola. Onthwe tutavela kuvo tyina vetululika, tutehelela kuvo opo tuundapele kumwe na vakwetu mewaneno. — Hemb. 13:17.

Onthwe apeho tutehela, tupu tutavela kovakulu vaholovonwa vetululike

23 Etyi ovalongwa vana vamona Sesusi watutiliswa, tupu avaviukaisa ovipuka vimwe ankho viesukisa okuviukiswa. Otyo atyivepameka unene, avakala umwe tyafwapo vetyivile okulinga ovilinga ovikwavo ankho mavakala navio. Okapitulu makalandula-ko oko maketyipopi vali nawa.

a Mo Evandyeliu Luka ahoneka, pokwapopia Tiyofilu wati, “tatekulu.” Otyo ovanyingi vasokela okuti Tiyofilu wali notyilinga otyinene etyi ehenekale omulanduli wa Kilisitu. (Luka 1:3) Mahi momukanda Ovilinga, Luka wemuti umwe vala “Tiyofilu.” Vamwe vokutanga Ombimbiliya vati Tiyofilu wakakala vala omulanduli wa Kilisitu etyi atanga o Evandyeliu ya Luka. Otyo Luka momukanda Ovilinga ehekemutile vali tatekulu, mokonda pahe nae omulanduli wa Kilisitu ngae.

b Ondaka yapopiwa apa, ondaka yo Ngeleku troʹpos ipopia omu otyipuka “tyalingilwa” handaka-ko mor·pheʹ ipopia omu otyipuka “tyakalela.”

c Konyima, Paulu nae akala ‘omutumwa wovilongo,’ mahi kavalulililwe po vo 12. (Loma 11:13; 1 Kol. 15:4-8) Ngwe kalandulile Sesusi movilinga viae viokwivisa pweetyi eli pano pohi, otyo ahakalelele notyilinga otyo otyinene, tyali novatumwa 12.