Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 12

Wetavela Okupamekwa na Huku

Wetavela Okupamekwa na Huku

1, 2. Oityi tyihangayalesa nthiki imwe tyaendelepo momuenyo wa Eliya?

ELIYA ankho ukahi nokuhateka mombila tyina kuwiwila. Ankho nkhele kuakamba unene opo ehike ko Jezreel ngwe hamukuendye. Nongotyo, wahateka tyihatalama, mokonda “okuoko kwa Jeova” kukahi nae. Ononkhono ankho ena mbelikalela nombu ehole okukala nambo. Anthi, wahatekele alambepo ononkhambe ankho mbukahi nokunana okatemba ko Hamba Akabe.​—Tanga 1 Reis 18:46.

2 Pahe komutwe wae kuna etapalo liaviukilila. Soka ku Eliya ukahi nokuhateka, otyo ombila imuveta motyipala nokusoka konthiki ina ihuvisa yovipuka ehenemone momuenyo wae. Tyotyili otyo tyaetele omunkhima omunene ku Huku ya Eliya, Jeova, nefendelo liotyotyili. Omphunda onene Karmelu yesala kokule, nokuhamoneka vali mokonda yenthiki liombila. Ovauli ovanyingi va Baale valekeswa okuti ononkhembi nokuatokala okuipawa. Konyima, Eliya welikuambela ku Jeova okuita omutenya upweko ankho ukahi nokuetela ononkhumbi otyilongo momanima etatu notyihupe. Iya ombila yaloka!​—1 Reis 18:18-45.

3, 4. (a) Etyi Eliya ankho alinga oungendi noko Jezreel oityi ankho akevela? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

3 Etyi Eliya aenda onokilometu 30 noko Jezreel, tyafuile ankho ukevelela okuti ovipuka pahe mavipiluluka. Akabe ankho una okupiluluka! Konyima yetyi ohamba yamona, itupu vali etyi isoka tyipona okuyekapo efendelo lia Baale, nokuyunga omukai wae, onkhai-hamba Jezabele, nokuyekapo okumonesa ononkhumbi ovanthu va Jeova.

“Eliya . . . wahateka apiti komutwe wa Akabe alo ko Jezreel”

4 Tyina ovipuka vienda nawa, katyitupuiya okukala nonthumbi movipuka maviya komutwe. Hamwe tusoka okuti ovipuka komutwe mavikala vali nawa alo umwe ovitateka vietu mavipu. Katyituhuvisa ankho Eliya wasokele ngotyo, mokonda nae ankho omunthu una “omalusoke ngo etu.” (Tia. 5:17) Mahi tyotyili Eliya watuaileko nokukala novitateka ovinyingi. Ankho kuakamba vala katutu opo akale nowoma umwe omunene, nokukala tyasoya, apeleya okunkhia. Omokonda yatyi? Oñgeni Jeova akuatesako omuuli oo okukala vali nekolelo liapama nehambu? Tutalei.

Omapiluluko Omanene

5. Etyi Akabe amona ovipuka viaendele Komphunda Karmelu okuti una etyi elilongesilako konthele ya Jeova, iya oñgeni tutyii?

5 Etyi Akabe ehika mombala yae mo Jezreel, okuti walekesile okuti wapiluluka nokukala omunthu una onthilo na Huku? Ehipululo liati: “Akabe wapopila Jezabele atyiho Eliya alinga netyi aipaa ovauli aveho va Baale nomutunga.” (1 Reis 19:1) Tala okuti Akabe kapopile natyike konthele ya Huku ya Eliya, Jeova. Mokonda ankho una omalusoke ovanthu, wapopia omahuviso ana ngatyina o ovanthu vala, etyi ati: “Etyi Eliya alinga.” Tyimoneka nawa okuti ankho kelilongesile natyike konthele ya Jeova. Otyo tyakalesa ñgeni omukai wae omuipai?

6. Onondaka patyi Jezabele atuma ku Eliya, iya otyo tyihangununa tyi?

6 Jezabele wanumanene unene iya atumu ovanthu okupopila Eliya okuti: “Ovikahuku vilinge ngotyo tupu aviyawisako, ankho muhuka moola nga ino, ame himalingi omuenyo wae ngomienyo viavo.” (1 Reis 19:2) Otyo ankho okumuhonga okuti mankhi. Tyotyili, Jezabele ankho ukahi nokuana okuti mankhi, inkha kaipaa Eliya onthiki onkhuavo mokonda uyavala ononkhia mbovauli va Baale. Nkhele soka motyinthiki otyo tyomphepo onene: Eliya ankho ukahi mondyuo imwe ko Jezreel, apahulwapo liwa-liwa nonondaka mbutilisa owoma mbaetua nomutumwa-ndaka wonkhai hamba. Oñgeni elitehelela?

Watila Owoma Nokuasoya

7. Etyi Jezabele apopia tyakalesa ñgeni Eliya, iya oityi Eliya alinga?

7 Inkha Eliya ankho ukevela okuti ovilwa viefendelo lia Baale viapwa, hatyoko tyaendako. Omalusoke a Jezabele kapilulukile novipuka viaendako. Ankho waipale ovauli ovanyingi vekolelo, omapanga a Eliya iya pahe uhanda okuipaa Eliya. Otyo tyakalesa ñgeni Eliya? Ombimbiliya yati: “Wakala unene nowoma.” Okuti Eliya wasokele kononkhia Jezabele ankho emupangela? Tyotyili inkha ankho oko asoka, otyo tyemutilisile unene owoma. Ngotyo, Eliya ‘aende mokonda yomuenyo wae’​—okuenda nkholo opo akahupe.​—1 Reis 18:4; 19:3.

Inkha tuahanda okutualako tyapama omutima katupondola okusoka kovipuka vitutilisa owoma

8. (a) Oñgeni otyitateka tya Petulu tyelifwa no tya Eliya? (b) Oityi tupondola okulilongesila ku Eliya na Petulu?

8 Eliya hae vala omulume wekolelo wakalele nowoma. Konyima apostolu Petulu nae wakalele notyitateka ngotyo. Etyi Jesus aihana apostolu Petulu opo nae aendele komeva, Petulu wahimbika “okutala komphepo”. Akala tyehena nthumbi ehimbika okuenda kohi. (Tanga Mateus 14:30.) Ngotyo, etyi tyaenda na Petulu na Eliya tyitulongesa otyipuka tyimwe tyakolela. Inkha tuhanda okutualako tyapama omutima, katupondola okusoka kovipuka tuete vitutilisa owoma. Tuesukisa okusoka kuna kutunda ekevelelo lietu nononkhono.

“Tyatuuka!”

9. Popia oungendi wa Eliya netyi elitehelela pokuenda nkholo.

9 Mokonda yowoma Eliya akahateka no koutakelo. Waenda ono kilometu 150 alo ekehika ko Berseba, epundaumbo likahi popepi nonondimbu mbo Judaa. Asipo omukuatesiko wae akanyingila mohika aike. Ehipululo liati waenda “onthiki aiho.” Moluotyo, tupondola okusoka Eliya wahimbika okuenda tyina ekumbi litunda tyahatyindile onkhuta. Mokonda yowoma, Eliya waenda ondyila onde mohika yakukuta, nomutenya watokota. Tyina ekumbi likakuhuka pokunyingila, Eliya utupu vali ononkhono. Nokuaponwa aumphama mombuelo yotyinkhondo, tyalinga ngatyina otyitunge mohika ina yokuakukuta.​—1 Reis 19:4.

10, 11. (a) Oityi ankho tyihangununa elikuambelo Eliya alingila Jeova? (b) Okuundapesa ovihonekwa, popia oñgeni ovanthu ovakuavo navo vakalele tyasoya.

10 Eliya nokuhena ekevelo welikuambela ku Jeova okuita opo ankhie. Wati: “Ame havililepo kovakuaukulu vange.” Eliya ankho utyii okuti ovakuaukulu vae, eheke nomankhipa momaedo. Ankho kavapondola okulingilako vakuavo natyike. (Ecl. 9:10) Ngotyo, Eliya ukahi nokupopia okuti kasilivila tyipona ovakuaukulu vae. Katyihuvisa etyi apopia okuti: “Tyatuuka!” Omokonda yatyi mandyituailako nomuenyo?

11 Okuti tyitunumanesa okunoñgonoka okuti omunthu wa Huku wakalele tyasoya ngotyo? Au. Ombimbiliya ipopia ovalume novakai ovanyingi vekolelo vakalele tyasoya avafueve okunkhia. Puovo umwe o Rebeka na Jako na Moisesi na Job.​—Gên. 25:22; 37:35; Núm. 11:13-15; Jó 14:13.

12. Inkha ulitehelela wasoya, omonkhalelo patyi wesukisa okuhetekela Eliya?

12 Hono, tukahi “kononthiki mbahulililako, nokuepuiya.” Moluotyo, katyituhuvisa tyina ovanthu ovanyingi, alo umwe ovaumbili vekolelo va Huku, pamwe vakala tyasoya. (2 Tim. 3:1) Inkha ove nthiki imwe welitehelela ngotyo, hetekela Eliya okunengulila omutima wove Huku. Mokonda Jeova o “Huku yeungumaneso.” (Tanga 2 Coríntios 1:3, 4.) Okuti Huku waungumanesile Eliya?

Jeova Wapameka Omuuli Wae

13, 14. (a) Oñgeni Jeova mokuatuma oandyu alekesa ohole komuuli wae ankho waponua? (b) Omokonda yatyi tyituungumanesa okunoñgonoka okuti Jeova wii atyiho konthele yetu, okukutikinyamo evi tuhevili?

13 Tyina usoka, oñgeni Jeova kuna keulu akala tyina atala omuuli wae ukahi mombuelo yotyinkhondo mohika ukahi nokuita opo ankhie? Ehipululo lituavela ekumbululo. Etyi Eliya alala, Jeova emutumu oandyu. Etyi yeya aiviyi Eliya, okumupahulapo, aiti: “Pindukapo, lia.” Eliya apindukapo, ankho oandyu yemuetela ombolo yatokota nomaande atenda nawa. Okuti Eliya wapandula oandyu? Ehipululo liati vala omuuli wapindukapo ali nokunwa, alangalapo vali. Okuti ankho wasoya unene tyihetavela umwe nokupopia? Tyilinge otyo ine hatyoko, oandyu yemupahulapo otyikando tyavali, tyafuile etyi kuatya. Aipopila vali Eliya okuti: “Pindukapo, lia”, aimupopila onondaka mbupameka mbati: “Nkhele moende unene.”—1 Reis 19:5-7.

14 Oandyu mokonda ankho yapopilwa na Huku, ityii opi Eliya maende nako. Tupu ankho ityii okuti ku Eliya katyapepukile okulinga oungendi oo kononkhono mbae. Tyiungumanesa unene okuumbila Huku wii nawa etyi tuhanda novitateka vietu tyipona onthwe! (Tanga Salmo 103:13, 14.) Okulia kuna kuakalesa ñgeni Eliya?

15, 16. (a)  Okulia Jeova apele Eliya kuemukuatesileko okulinga tyi? (b) Omokonda yatyi tupandela onkhalelo Jeova atekula ovaumbili vae hono?

15 Ehipululo liati: “Wapindukapo, ali nokunwa, iya okulia oko kuemukuatesako ovitenya 40, novinthiki 40 alo ehika ko Horebe, omphunda ya Huku wotyotyili.” (1 Reis 19:8) Ngetyi tyapitile na Moisesi momanima 600 konyima na Jesus omanima ehungi po 100 komutwe, Eliya wakala tyihali ovitenya 40 novinthiki 40. (Êxo. 34:28; Luc. 4:1, 2) Okulia kuna kakuamaneneko ovitateka aviho via Eliya, mahi kuemukuatesako komahuviso. Nkhele soka omulume wakulupa ulinga ononkhono okuenda mohika muhena etapalo nthiki na nthiki, simano nosimano, alo atuukisa ohanyi notyihupe!

16 Hono Jeova ukuatesako ovaumbili vae, hakuveavela okulia komahuviso, mahi omonkhalelo yavilapo vali, okuveavela onkhuta mopamphepo. (Mat. 4:4) Okulilongesa konthele ya Huku Nondaka yae nomikanda viapolwa Mombimbiliya, tyitukuatesako mopamphepo. Okulitekula nokulia oko, katyimaneko ovitateka vietu aviho, mahi tyitukuatesako okukoleleya. Okulia oko kuopamphepo kutuala “komuenyo wahapu.”​—João 17:3.

17. Eliya waya napi, iya omokonda yatyi omphangu oyo yakolela?

17 Eliya waendele onokilometu 320 alo ehika komphunda Horebe. Okomphunda oko Jeova Huku, amonekelele Moisesi, etyi atuma oandyu aimonekela motyinkhondo tyatema, kuna Jeova konyima alingilile omphango yovitumino nova Isilayeli. Eliya akala meleva.

Oñgeni Jeova Apameka Nokuungumanesa Omuuli Wae

18, 19. (a) Epulo patyi oandyu ya Jeova yalinga, iya oñgeni Eliya akumbulula? (b) Ovipuka patyi vitatu Eliya apopia ankho vimusukalalesa?

18 Etyi ekahi komphunda Horebe, Eliya weiva “onondaka” mba Jeova tyafuile mbapopiwa noandyu. Mbati: “Oityi ukahi nokulinga pano, Eliya? Tyafuile epulo olio lialingwa monkhalelo imwe ikahi nawa, mokonda Eliya waimbuka okuti wesukisa okupopia atyiho. Eliya alingi ngotyo! Wati: “Ame ankho ndyina otyiho otyinene na Jeova, Huku wongombo yovita; mokonda ova Isilayeli vayekapo omphango yavo, vahanyapo omitala viove viovilikutila nokuipaa ovauli vove nomutunga, pahe ame vala nahupapo, iya pahe vekahi nokundyovola opo vandyipae.” (1 Reis 19:9, 10) Onondaka mba Eliya mbulekesa ovipuka vitatu viemusoyesa.

19 Tete, Eliya wasoka okuti ovilinga alinga ononkhono-pwila. Namphila ankho ena “otyiho otyinene” movilinga via Jeova momanima omanyingi, okupaka komutwe enyina likola lia Huku nefendelo liae, tyipona ovipuka aviho, nongotyo, Eliya wamona okuti ononkhumbi mbukahi nokuvilapo. Ovanthu nkhele ankho vetupu ekolelo, onomphuki, tupu efendelo liomatutu ankho litualako okuliyawisa. Vali, Eliya ankho ulitehelela okuti omulike. Wati: “Ame vala nahupapo” okusoka okuti ankho oe vala aike mo Isilayeli umbila Jeova. Tatu, Eliya ankho watila owoma. Omapanga ae omanyingi tupu ankho ovauli, aipawale, iya ankho usoka okuti nae mavemuipaa. Katyapepukile ku Eliya okupopia okuti ankho ongotyo elitehelela, mahi kayekele omalityindailo ine ohonyi vimutyilike okulinga ngotyo. Mokonda wetyipopia nomutima auho ku Huku melikuambelo, wava ongeleka ongwa kovaumbili aveho vekolelo va Huku.​—Sal. 62:8.

20, 21. (a)  Popiapo etyi tyamuene Eliya etyi ekahi mombundi yeleva Komphunda Horebe. (b) Etyi Jeova alekesa epondolo liae ku Eliya tyemulongesa tyi?

20 Oñgeni Jeova atala omasuka nowoma wa Eliya? Oandyu yatuma Eliya akale mombundi yeleva. Eliya etavela, otyo ehetyii oityi matyimoneka. Liwa-liwa akuhimbika okufila omphepo imwe onene! Omuyuelo tyafuile utilisa owoma, mokonda omphepo oyo ankho onene unene alo umwe yañgeñgesa ominkhia ononkhanda no nomphunda. Nkhele soka Eliya wakuata omuvalo wae woseta okulihika komaiho, mokonda yepupa liomphepo likahi nokuliyawisa. Etyi apamekela opo ahatoke, pakala vala katutu ohi aihimbika nokuteketa​—ankho otyinimawe! Nkhele ankho owoma kaunemupwe, apatumbuka ekundungala liotupia, Eliya anyingila meleva mokonda youtokotwe.​—1 Reis 19:11, 12.

Jeova waundapesa epondolo liae enene opo aungumanese nokupameka Eliya

21 Ehipululo litupopila nawa okuti Jeova ankho kekahi mokati kotupia, Eliya ankho utyii nawa okuti Jeova ha huku yoviso nga Baale. Baale ankho utalwa novafendi vae ngatyina “avelama komakaka” ine okueta ombila. Jeova o Huku yotyotyili Ondyivi-ndyivi yepondolo livasiwa muatyiho tyikahiko, mahi ngwe wavilapo vali kovipuka aviho atunga. Alo umwe eulu eli tuete kapondola okukalamo! (1 Reis 8:27) Oñgeni ovipuka ovio viakuatesako Eliya? Hinangela okuti Eliya ankho watila owoma. Mokonda ankho Jeova Huku wepondolo aliho umukuatesako, Eliya ankho kesukisa okutila owoma Akabe na Jezabele!​—Tanga Salmo 118:6.

22. (a) Oñgeni “ondaka yatotoveka” yapameka Eliya ankho ulitehela okuti kasilivila? (b) “Ondaka yatotoveka” tyafuile oyalie? (Tala okatoi.)

22 Etyi otupia tuanyima, akuti filuu iya Eliya eivi “ondaka yatotoveka.” Ondaka oyo ankho ikahi nokuita Eliya apopie vali. Iya Eliya apopi otyikando tyavali omasukalalo ae. * Tyafuile otyo atyimukalesa nawa. Mahi Eliya wapamekelue vali netyi ‘ondaka yatotoveka’ yalandulisako. Jeova wapopila Eliya okuti una esilivilo enene. Ñgeni? Jeova wahololola ovipuka ovinyingi makalinga komutwe nefendelo lia Baale mo Isilayeli. Tyotyili, ovilinga via Eliya ankho hanonkhono-pwila, mokonda ehando lia Jeova ankho likahi nokufuiswapo petupu natyike tyipondola okutyika alinge etyi ahanda. Tupu, Eliya nkhele ankho ulinga onthele yevangelo olio, mokonda Jeova wapopia okuti kondoka kovilinga viove, nokumuavela onondongwa mbayandyuluka.​—1 Reis 19:12-17.

23. Omononkhalelo patyi onombali Jeova apopila Eliya ankho ulitehelela ngatyina omulike?

23 Iya oulike Eliya ankho elitehelela? Jeova walinga ovipuka vivali konthele yotyo. Tete wapopila Eliya opo alembule Eliseu omuuli mekemupingako. Omukuendye oo ankho makala mundyila nomukuatesiko wa Eliya momanima omanyingi. Otyo tyakuatesako unene Eliya! Vali, Jeova wapopile onondaka mbati: “Nasapo ovanthu 7.000 mo Isilayeli aveho vehelinyongamene ku Baale nokuhemupele onombesu nomilungu viavo.” (1 Reis 19:18) Eliya ankho kekahi aike. Otyo tyipondola tyahambukisilwe unene Eliya, okunoñgonoka okuti ovanthu ovanyingi vekolelo vaanyene okufenda Baale. Ankho tyesukisa Eliya atualeko novilinga viae viekolelo, nokuava ongeleka ongwa yokupamena mu Jeova momuwo una wokuepuiya. Tyotyili, Eliya wahambukilwe unene etyi eiva ‘onondaka ombo mbatotoveka’ mbapopiwa nomutumwa wa Jeova. Ku Eliya ongatyina o Huku wapopia nae.

Ombimbiliya maikala ‘ngondaka itotoveka’ inkha tuyeka etuhongolele nayo hono

24, 25. (a) Omonkhalelo patyi hono tutehelela ‘ondaka ya Jeova itotoveka’? (b) Omokonda yatyi tuna onthumbi yokuti Eliya wetavelele okupamekwa na Jeova?

24 Nga Eliya hamwe tuhuva nononkhono mba Huku mbumonekela movipuka atunga. Otyo otyili mokonda ovipuka viatungwa vilekesa nawa epondolo Liomupakeko. (Rom. 1:20) Jeova nkhele uhanda okuundapesa epondolo liae enene opo akuateseko ovaumbili vae. (2 Crô. 16:9) Moluotyo, Huku upopia nonthue haunene nondaka yae yahonekwa, Ombimbiliya. (Tanga Isaías 30:21.) Tupu, Ombimbiliya maikala ‘ngondaka itotoveka’ inkha tuyeka ituhongolele. Nombimbiliya Jeova utuviyula nokutupameka, nokulekesa oluembia lwae.

25 Okuti Eliya wetavela eungumaneso Jeova emuavela Komphunda Horebe? Enga Wetavelele! Momuwo wehehi omuuli una wekolelo nokuapama omutima, ankho waluile okumanako ongeleya younkhembi, atualako vali nokulwa. Nonthue inkha tulandula nawa onondaka mba Huku, “eungumaneso lio Vihonekwa”, matutyivili okuhetekela omuuli Eliya, omuuli wekolelo​—Rom. 15:4.

^ pal. 22 “Ondaka yatotoveka” tyafuile ankho oyo andyu yapopile “onondaka mba Jeova” mbukahi mu 1 Reis 19:9. Moversikulu 15 oandyu yaihanwa vala okuti o Jeova. Otyo tyituhingelesa oandyu ina Jeova atumine opo ihongolele ova Isilayeli etyi vekahi moluhandya ina apopia okuti: “Enyina liange likahi kwe.” (Êxo. 23:21) Tyayandyuluka nawa okuti onthue katutyii nawa olie oandyu oyo, mahi etyi Jesus eheneye pano pohi ankho utiwa “Ondaka” Omutumwa-Ndaka wakolela kovaumbili va Jeova.​—João 1:1.