Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 7

Okuti Ove Upanda Omuenyo Nga Huku?

Okuti Ove Upanda Omuenyo Nga Huku?

“Ondyivi-ndyivi yomuenyo ikahi nove.” —SALMO 36:9.

1, 2. Epondolo patyi liakolela tuapewa hono, iya omokonda yatyi?

ETYI etuavela omuenyo, Tate yetu keulu wetuavela ounongo umwe welikalela—epondolo liokuhetekela ovituwa ine ontheto yae. (Gênesis 1:27) Tupandulei unene epondolo olio liakolela, mokonda litukuatesako okunoñgonoka ovitumino Viombimbiliya. Tyina tuviundapesa momuenyo wetu, matukala ovanthu vekula mopaspilitu, vehole Jeova nokuna ounongo “wokulilongesa okupunga etyi tyaviuka netyi tyapenga.”—Hebreus 5:14.

2 Epondolo liokunoñgonoka ovitumino Viombimbiliya tyakolela haunene hono, mouye wepuiya unene nokuhena ovitumino vipopia konthele yovitateka aviho vipondola okumoneka momuenyo wovanthu. Onosipitali mbutyilekesa nawa haunene tyina mbupopia konthele yovipuka viundapa nohonde. Otyipuka otyo tyesukisa nokuakolela unene kuvana vahanda okutavela Jeova. Mahi, inkha tunoñgonoka otyitumino tyipopia konthele oyo, matutyivili okulinga omatokolo aviuka, aetukalesa nomutima wasukuka nokutualako okukala mohole ya Huku. (Provérbios 2:6-11) Tala ovitumino vimwe Viombimbiliya.

OMUENYO NOHONDE VIAKOLELA

3, 4. Onalupi otyitumino tyokuhumba ohonde tyapopiwa otyikando tyotete Movihonekua, iya tyapolua movitumino patyi?

3 Etyi Kaim aipaa ondenge yae Abele, Jeova wapopia otyikando tyotete okuti omuenyo nohonde ovipuka vielikuata kumwe. Huku apopila Kaim okuti: “Tehelela! Ohonde yondenge yove ikahi pohi nokuliyava kuame.” (Gênesis 4:10) Komaiho a Jeova, ohonde ya Abele ankho ilekesa omuenyo wae, wapolwa nonya. Moluotyo, tyipondola okupopiwa okuti ohonde ya Abele ankho iliyava ku Huku nonkhongo.—Hebreus 12:24.

4 Konyima Yombila Onene kononthiki mba Noe, Huku wapopila ovanthu valie ohitu yovinyama, avahali ohonde. Huku wati: “Mahi, ohitu kumwe nomuenyo wayo, ohonde, muheiliei. Tupu, mandyimuiti munkhondolele ohonde, omuenyo wenyi.” (Gênesis 9:4, 5) Otyitumino otyo ankho o pala ombuto ya Noe, alo mononthiki mbuno. Tyilekesa etyi Huku apopila Kaim okuti ohande ine omuenyo wovanthu no wovinyama vikahi mohonde. Otyitumino otyo tupu tyiyandyulula nawa okuti ovanthu aveho vehena onthilo nomuenyo nohonde maveya okukoyeswa na Jeova, Ondyivi-ndyivi yomuenyo.—Salmo 36:9.

5, 6. Oñgeni Otyitumino tyapelwe Moisesi ankho tyiyandyulula nawa okuti ohonde yakolela nokuna esilivilo? (Tupu tala okakasa “ Kala Nonthilo Nomuenyo Wovinyama.”)

5 Otyili otyo tyakolela, ankho tyapopiwa nawa Movitumino viapelwe Moisesi. Levítico 17:10, 11 yati: “Kese omunthu . . . ulia ohonde, ame tyotyili mandyimuyale, iya andyimuhanyepo pokati kovanthu vae. Omuenyo wolutu ukahi mohonde, iya ame nemupayo opo muyundapese komutala wovilikutila, oku mulingaila ovilikutila vienyi. Mokonda ohonde oyo ipata ononkhali.” *—Tala okakasa “ Esilivilo Liokuhita Ononkhali Nohonde.”

6 Inkha ohonde yotyinyama tyalingwa otyilikutila kaipondola okuundapeswa Komutala Wovilikutila, ankho ina okunengulilwa pohi. Ngotyilekeso tyokuti omuenyo wakondolua ku Muene wao. (Deuteronômio 12:16; Ezequiel 18:4) Tala okuti ova Isilayeli ankho kavesukisile okupola ohonde aiho ivasiwa motyinyama. Inkha otyinyama tyaipawa nokuapolwa ohonde monkhalelo yaviuka, ova Isilayeli ankho vapondola okulia ohitu nomutima wasukuka, mokonda valekesa onthilo Nomuavi Womuenyo.

7. Oñgeni David alekesa onthilo nohonde?

7 Ohamba David “omulume uhambukiswa omutima wa Huku” ankho wanoñgonoka nawa otyitumino tya Huku konthele yohonde. (Atos 13:22) Nthiki imwe, etyi ankhia unene ohunga, ovanthu vae vetatu vanyingila kononkhono monthanda yonondyale mbavo, avapolo amaande monyombo avemutuaila. Oityi David alingile? Wapula okuti: “Mandyinu ohonde yovanthu vapaka omuenyo wavo motyiponga?” Ku David, omaande ana ankho alekesa omuenyo wovanthu vae. Moluotyo, namphila ankho ankhia ohunga ‘eenengulila Jeova.’—2 Samuel 23:15-17.

8, 9. Okuti olusoke lwa Huku konthele yomuenyo nohonde luapiluluka etyi ewaneno lio Vakristau kohale liahimbika? Hangununa.

8 Etyi palamba omanima 2.400 Jeova aavela Noe otyitumino tyokuhali ohonde, netyi palamba omanima 1.500 etyi alinga omphango Yotyitumino, atumu ovakulu Ononkhalamutwe vewaneno lio Vakristau kohale okuhoneka okuti: “Tyamoneka nawa kospilitu sandu nonthue, okuti tuatokola okuhemutuiki vali omulemo. Mahi, lityilikei vala ovipuka evi viesukisa: Tualeiko okulityilika ovipuka vielikutililwa konondele, nohonde, novipuka viakamwa, noundalelapo.”—Atos 15:28, 29.

9 Tyimoneka nawa okuti ovakulu Ononkhalamutwe vewaneno lio Vakristau kohale vanoñgonoka okuti ohonde ikola iya okuyundapesa omapita tyapenga unene, tyelifwa nokufenda ovilolo ine okulinga oundalelapo. Ovakristau votyotyili hono, tupu vasoka ngotyo. Mokonda valandula ovitumino Viombimbiliya, vahambukiswa Jeova tyina valinga omatokolo konthele yohonde.

OKUUNDAPESA OHONDE PALA OKUHAKULA

Oñgeni mandyihangununa kondotolo etokolo liange liokuhapakwa ohonde momihipa?

10, 11. (a) Olupi olusoke luo Nombangi mba Jeova konthele yokupakwa ohonde? (b) Ononthele patyi mbohonde Ovakristau vena omalusoke elikalela?

10 Onombangi mba Jeova vaimbuka okuti ‘okulityilika ohonde’ tyihangununa okuhetavela okupakwa momihipa, nokuiava ine okupaka ohonde yove muene opo ha eipakwe momuhipa. Mokonda tuna onthilo notyitumino tya Huku, tupu katutavela ononthele ononkhuana mbohonde: ono globulu ononkhuhu, globulu onongonga, no plaqueta no plasma.

11 Hono, ononthele ombo ononkhuana mbohonde vembuyapula vali mononthele ononyingi pala okuhakula ovanthu. Tyaviuka Omukristau okutavela ononthele ombo? Okuti umbutala ngatyina “ohonde”? Kese umwe wesukisa okulinga etokolo liae konthele oyo. Tupu, otyo tyakutikinya ononkhalelo ononkhuavo mbokuhakulwa ngo hemodiálise, o hemodiluição nokuundapesa ohonde yomunthu utandwa, ikahi momakina ihapakelwe opo eikondolelwe.—Tala o Apendise,“Okuhakulwa Nononthele Mbohonde Nokutandwa.”

12. Oñgeni tupondola okutala ovipuka onthue muene tuna okutokola, iya oityi tuna okulinga?

12 Okuti ovipuka onthue muene tuna okutokola vina esilivilo lihehi komaiho a Jeova? Au, una esuko enene nomalusoke etu nomahando. (Tanga Provérbios 17:3; 24:12.) Ngotyo, tyina tuamaiti ehongolelo lia Jeova nokuovola onondotolo ine ovihemba matuhakulwa navio, tuesukisa okulandula omutima wetu walongesua Nombimbiliya. (Romanos 14:2, 22, 23) Tyotyili, vakuetu kavapondola okupopia etyi tuna okulinga; tupu nonthue katupulu kuvakuetu okuti: “Inkha ove, ñgeno walinga ñgeni?” Konthele yomatokolo oo kese Mukristau una “okutyinda omutengi wae.” *Gálatas 6:5; Romanos 14:12; Tala okakasa “ Ndyitala Ohonde Ngotyipuka Tyikola?”.

OVITUMINO VIA JEOVA VILEKESA OLUEMBIA LUAE

13. Oityi ovitumino via Jeova vilekesa konthele yae? Ava ongeleka.

13 Ovitumino vivahiwa Mombimbiliya vilekesa okuti Jeova Omuavi Wovitumino, tupu vilekesa okuti o Tate woluembia una esuko enene novana vae iya uhanda vakale nomuenyo omuwa. (Salmo 19:7-11) Namphila otyitumino ‘tyokulityilika ohonde’ katyapakelueko pala okuamena ekongoko, tyina tutyitavela tulityilika ovitateka vitundilila kokupakwa ohonde momihipa. (Atos 15:20) Tyotyili, hono onondotolo ononyingi mbutala okuti okutanda omunthu avehemupake ohonde onkhalelo imwe ongwa. Pala Ovakristau votyotyili, enoñgonoko olio lio nondotolo lilekesa ounongo omunene nohole ya Jeova.—Tanga Isaías 55:9; João 14:21, 23.

14, 15. (a) Ohole ya Huku novanthu vae italelwa Kovitumino patyi? (b) Oñgeni upondola okuundapesa ovitumino ovio opo ulityilike oviponga?

14 Esuko Huku ankho ena nouwa wovanthu vae ova Isilayeli kohale, liamoneka nawa movitumino viae eveavelele. Mongeleka, mokonda onondyuo mbova Isilayeli ankho mbutungwa noluhandya keulu oku ovanthu vakala unene, Huku wevepopila vatunge otyimato kononthele opo ovanthu vahatokeko. (Deuteronômio 22:8; 1 Samuel 9:25, 26; Neemias 8:16; Atos 10:9) Tupu Huku wevepopila okuti ononthuei ononkhalavi mbuna okuyevelwa. (Êxodo 21:28, 29) Okuhetavela ovitumino ovio ankho tyilekesa okuti omunthu utupu onthilo nonkhalelo ongwa yavakuavo iya upondola okukala nonkhali yohonde.

15 Oñgeni upondola okuundapesa onondonga konthele yovitumino ovio? Soka ketuku-tuku liove, onkhalelo ove usinga, kovinyama viove, kondyuo yove, pomphangu ove uundapa, novitalukiso uholovona. Kovilongo vimwe, ovakuendye ovanyingi vankhia mokonda vapaka omuenyo wavo motyiponga novipuka viehesukisile. Mahi, ovakuendye vahanda okutualako okukala mohole ya Huku vaavela esilivilo omuenyo iya kavelipake movipuka vipaka omuenyo wavo motyiponga. Kavasoko okuti mokonda ovakuendye petupu otyipuka otyivi matyipiti navo. Mahi, velityilika ovipuka vivenyona.—Eclesiastes 11:9, 10.

16. Otyitumino patyi Tyombimbiliya tyiundapeswa konthele yokupolapo omaimo? (Tupu tala onondaka pokatoi.)

16 Alo umwe omuenyo wolukembe luhenetyitue luakolela komaiho a Huku. Ko Isilayeli kohale, inkha omunthu umwe aveta omukai omulemi, iya omukai ankhi ine olukembe, Huku ankho utala unthu oo ngomuipai, iya ankho una okufeta “omuenyo nomuenyo.” * (Tanga Êxodo 21:22, 23.) Soka oñgeni Jeova elitehelela tyina atala omalukembe omanyingi ekahi nokuipawa omanima aeho, amwe aipawa mokonda ovoina kavahande okukala ovalemi.

17. Oñgeni ove uungumanesa omunthu wapolelepo eimo puetyi ehenelilongese ovitumino via Huku?

17 Mahi, inkha omukai upolapo eimo tyina nkhele ehenelilongese otyili? Okuti upondola okukevelela okankhenda ka Huku? Enga! Omunthu welivela nomutima auho upondola okukala nonthumbi yokuti Jeova memuevela menyina liotyilikutila tya Jesus. (Salmo 103:8-14; Efésios 1:7) Kristu wati: “Ame heile okuihana ovaviuki, mahi ovakuankhali opo velivele.”—Lucas 5:32.

LITYILIKA OMALUSOKE OMAVI!

18. Ngetyi tyipopia Ombimbiliya, oityi tyitutuala okuyala vakuetu?

18 Jeova kahande vala tulityilike okunyona vakuetu, mahi uhanda tupole momutima wetu omalusoke apondola okututuala okuyala vakuetu. Apostolu João wahoneka okuti: “Kese munthu uyele mukuavo omuipai.” (1 João 3:15) Omunthu oo, keyele vala omukuatate wae mahi uhanda ankhie. Oundyale oo umoneka tyina atendeleya mukuavo nonondaka onombi opo ahitiswe na Huku. (Levítico 19:16; Deuteronômio 19:18-21; Mateus 5:22) Tyakolela unene tulinge ononkhono opo tupole kese otyivi tyikahi momutima wetu.—Tiago 1:14, 15; 4:1-3.

19. Oñgeni omunthu uhongolelwa novitumino Viombimbiliya atala onotestu nga Salmo 11:5 na Filipenses 4:8, 9?

19 Vana vapanda omuenyo nga Jeova iya vahanda okutualako okukala mohole yae velityilika oungangala. O Salmo 11:5 yati: “Jeova uyele una uhole oungangala.” Otestu ei kaipopi vala otyituwa tya Huku, ina otyitumino tyina okuhongolela omuenyo wetu. Tyilunda una uhole Huku okulityilika ovitalukiso aviho vilekesa oungangala. Tupu, okunoñgonoka okuti Jeova o “Huku yombembwa” tyilunda ovaumbili vae okupaka momutima wavo ovipuka viholwe, nomalusoke omawa novipuka aviho viapandwa vieta ombembwa.—Tanga Filipenses 4:8, 9.

UHALINGE ONTHELE YOMAONGANO ENA ONKHALI YOHONDE

20-22. Konthele youye ovitumino patyi Ovakristau vesukisa okulandula, iya omokonda yatyi?

20 Komaiho a Huku, ouye auho wa Satanasi una onkhali yohonde. Omaongano opulitika, apopiwa Movihonekwa ngovinyama viomohika, aipaa ovanthu ovanyingi okukutikinyamo ovaumbili va Jeova. (Daniel 8:3, 4, 20-22; Revelação 13:1, 2, 7, 8) Ovakuavitanda novanongo vomouye vaundapela kumwe nomaongano oo, elifwa novinyama pala okunthila omauta omanene opo vapolemo onombongo ononyingi. Tyotyili, “ouye auho ukahi pomaoko ondingavivi!”—1 João 5:19.

21 Mokonda ovalanduli va Jesus “kavalingi onthele youye” nokuhelipake mopulitika no movita, velityilika okukala nonkhali yohonde. * (João 15:19; 17:16) Tyina vamoneswa ononkhumbi valandula ongeleka ya Kristu yokuhakondolela. Mahi, valekesa ohole konondyale mbavo, alo umwe okuvelingilako omalikuambelo.—Mateus 5:44; Romanos 12:17-21.

22 Ovakristau votyotyili velityilika okulipaka “Mombambilonia Onene,” eongano lio nongeleya mbomatutu lina onkhali onene yohonde. Ondaka ya Huku yati: “Mokati komukai oo, muavasiwa ohonde yovauli no yonosandu, nohonde yaaveho vaipawa kombanda yoohi.” Ngotyo, tulondolwa okuti: “Tundeimo vanthu vange.”—Revelação 17:6; 18:2, 4, 24.

23. Oityi tyihangununa okutunda Mombambilonia Onene?

23 Okutunda Mombambilonia Onene, katyihangununa vala okuyekapo ongeleya ankho tukahi. Tupu, muakutikinya okuyala ovituwa ovivi vilingwa mongeleya yomatutu—omaundalelapo, okulipaka mopulitika nokuovola omalumono. (Tanga Salmo 97:10; Revelação 18:7, 9, 11-17) Ovikando ovinyingi ovituwa ovio vituala kokumomesa ohonde!

24, 25. (a) Otyitumino patyi tyilekesa okuti Huku ulekesa okankhenda komunthu ankho una onkhali yohonde pahe elivele? (b) Otyo tyituhinangelsa epongiyo patyi?

24 Etyi nkhele tuhenetavele efendelo liotyotyili, kese umwe puonthue ankho ulinga onthele yeongano lia Satanasi iya ankho una onkhali yohonde. Mahi, mokonda tuapilulula onkhalelo yetu yokulinga ovipuka, nokuna ekolelo motyilikutila tyeyovo tya Kristu, nokuapakula omuenyo wetu ku Huku, tuapewa okankhenda ka Huku neameno liopaspilitu. (Atos 3:19) Eameno olio ankho kohale otyilekeso tyo mapundaumbo okutilila.—Números 35:11-15; Deuteronômio 21:1-9.

25 Oñgeni epongiyo olio ankho liundapa? Inkha omu Isilayeli umwe uveta mukuavo motyiponyo ankhi ankho una okuenda nkholo nomepundaumbo lietililo. Tyina ovakoyesi ovanongo vamatetulula otyitateka, omunthu waveta mukuavo motyiponyo ankhi, ankho una okukala mepundaumbo lietililo alo Omunene-nakwa ankhia. Konyima yotyo, una okuyovoka opo akakale pomphangu onkhuavo. Oyo ongeleka ongwa yokankhenda ka Huku nesilivilo enene aavela omuenyo wovanthu! Tyelifwa notyo, epongiyo lia Huku hono, lialingwa menyina liotyilikutila tya Kristu, opo lituamene kononkhia tyina tuponyoka movitumino via Huku konthele yokukala nonthilo nomuenyo nohonde. Ove upanda epongiyo olio? Oñgeni motyilekesa? Onkhalelo imwe okukonga vakuenyi vetavele epongiyo lia Huku lieameno, haunene mokonda “ononkhumbi ononene” mbukahi popepi.—Mateus 24:21; 2 Coríntios 6:1, 2.

PANDA OMUENYO MOKUIVISA ONONDAKA ONONGWA MBOUHAMBA

26-28. Omonkhalelo patyi ovitateka vietu hono vielifwa nomuuli Ezekiele, iya oñgeni tupondola okutualako okukala mohole ya Huku?

26 Onkhalelo yomuenyo wovanthu va Huku hono ituhinangelesa omuuli Ezekiele, una Jeova aavela otyilinga tyokukala omulavi opo apopie omalondolo a Huku meumbo lio Isilayeli. Huku wati: “Tyina utehelela ondaka itunda momulungu wange, una okuvepopila elondolo liange.” Inkha Ezekiele wanyene okulinga otyilinga tyae, ñgeno wakala nonkhali yohonde yovanthu vaipawa etyi o Jelusalei yahanyaunuapo. (Ezequiel 33:7-9) Mahi, Ezekiele wetavelele ahakala nonkhali yohonde.

27 Hono, tukahi popepi yonthyulilo youye wa Satanasi. Ngotyo, Onombangi mba Jeova vena otyilinga nelao liokuivisa onondaka Mbouhamba “nonthiki yonkhongo” ya Huku. (Isaías 61:2; Mateus 24:14) Ove ukahi nokuundapa nombili movilinga ovio viakolela? Apostolu Paulu waundapele nombili movilinga viokuivisa. Otyo apopila okuti: “Nasukuka mohonde yovanthu aveho. Tyetyi, ame helityilikile okumupopila onwe amuho, onondonga ambuho mba Huku.” (Atos 20:26, 27) Oyo ongeleka ongwa pala onthue!

28 Tyotyili, okutualako okukala mohole ya Jeova nokankhenda kae, muakutikinya ovipuka ovinyingi tyipona vala okukala nolusoke ngo lwae konthele yomuenyo nohonde. Tupu tuesukisa okukala tyasukuka komaiho ae ngetyi matukelilongesa mokapitulu makalandulako.

^ palag. 5 Konthele yonondaka ombu mba Huku “omuenyo wohitu ukahi mohonde” omukanda Scientific American (Ounongo woko Amelika) wati: “Namphila otyili okuti ohonde otyilekeso tyomuenyo, kese oselula mohonde yesukisa pala omuenyo.”

^ palag. 12 Tala o Despertai! ya Agosto yo 2006, pomafo 3-12, yalingwa Nonombangi mba Jeova.

^ palag. 16 Ovanongo vamwe velilongesa konthele Yombimbiliya vapopia okuti onondaka mbo testu yo Hebreu “kambupopi vala ovivi vilingwa ovakai.” Tupu, tala okuti Ombimbiliya kaipopi natyike tyilekesa okuti ononthiki ine onohanyi omona ekahi meimo lia ina otyo matyitokola ekoyeso lia Jeova.

^ palag. 21 Tala Okapitulu 5 kati “Oñgeni Motualako Tyeliyapuka Nouye.”

^ palag. 70 Opo unoñgonoke vali konthele oyo, tala o Apendise,“Okuhakulwa Nononthele Mbohonde Nokutandwa”.