Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 5

Oñgeni Motualako Tyeliyapuka Nouye

Oñgeni Motualako Tyeliyapuka Nouye

“Onwe kamulingi onthele youye.”—JOÃO 15:19.

1. Oityi Jesus apopia unene motyinthiki tyahulililako pano pohi?

MOTYINTHIKI tyehulililako pano pohi, Jesus walekesa esuko enene nouwa wovalanduli vae komutwe wandyila. Jesus alo umwe welikuambela konthele yotyo, okupopia ku Tate yae okuti: “Ame ndyikuita, hapala uvepole mouye, mahi o pala uveyunge, mokonda yondingavivi. Kavalingi onthele youye, ngetyi ame nahalingi onthele youye.” (João 17:15, 16) Nelikuambelo olio, Jesus walekesa okuti ankho uhole unene ovalanduli vae; tupu walekesa esilivilo lietyi ankho apopia kovalanduli vamwe motyinthiki otyo: “Onwe kamulingi onthele youye.” (João 15:19) Tyayandyuluka nawa, okuti ku Jesus ankho tyakolela unene ovalanduli vae vakale tyeliyapuka nouye!

2. Oityi “ouye” Jesus apopia?

2 “Ouye” Jesus apopia ulekesa ovanthu vayapuka ku Huku, vatuminwa na Satanasi vekahi moupika welungavi nomalityindailo atuka Keliapu. (João 14:30; Efésios 2:2; 1 João 5:19) Tyotyili, okulinga “oupanga nouye [ou] oundyale na Huku.” (Tiago 4:4) Oñgeni vana vahanda okutualako okukala mohole ya Huku vapondola okukala mouye iya nongotyo avayapukamo? Matulilongesa ononkhalelo ononthano: pokutualako okukala omukuatyili Nouhamba wa Huku konthele ya Kristu, nokuhelipake mopulitika youye, okulityilika ovituwa ine ontheto youye, okukala nonondunge monkhalelo yetu yokuvala nokulifiwisa, okutualako nomuenyo wapola pokati, nokumaneka ovimaneko viopaspilitu.

OKUTUALAKO NOUKUATYILI NOKUHELIPAKE MOPULITIKA

3. (a) Oñgeni Jesus ankho atala opulitika kononthiki mbae? (b) Omokonda yatyi tupopila okuti ovalanduli ovalembulwa va Jesus vaundapa ngovatumwa? (Kutikinyamo onondaka pokatoi.)

3 Jesus ankho kelipake mopulitika kononthiki mbae, ankho wesuka vali nokuivisa Ouhamba wa Huku, outumini wokeulu omu makala Ohamba. (Daniel 7:13, 14; Lucas 4:43; 17:20, 21) Etyi Jesus ankho ekahi nomutumini woko Roma Posiu Pilatu, wati: “Ouhamba wange kaulingi onthele youye uno.” (João 18:36) Ovalanduli vekolelo va Kristu vahetekela ongeleka yae pokukala ovakuatyili nae, Nouhamba wae nokuivisa Ouhamba oo mouye. (Mateus 24:14) Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Onthue tuvatumwa, vapinga pu Kristu. . . . Iya menyina lia Kristu, tumuita okuti: ‘Kondokei moupanga na Huku.’” *2 Coríntios 5:20.

4. Oñgeni Ovakristau votyotyili valekesa oukuatyili Kouhamba wa Huku? (Tala okakasa pefo 52.)

4 Mokonda ovatumwa vekahi polukalo luoutumini wavilapo ine otyilongo otyikuavo, ovo kavelipake mopulitika yotyilongo omu vekahi nokuundapa mahi vatualako okuhalingi onthele yopulitika yotyilongo otyo. Mahi, ovo vavatela omasuka outumini wotyilongo tyavo. Tupu, otyo tyelifwa novalanduli ovalembulwa va Kristu, “vena omphangu keulu.” (Filipenses 3:20) Tyotyili, mokonda yombili yavo yokuivisa Ouhamba, vekahi nokukuatesako “onongi ononkhuavo” ononyingi mba Kristu ‘vakondoke moupanga na Huku.’ (João 10:16; Mateus 25:31-40) Onongi ononkhuavo vaundapa ngovatumwa va Kristu mokonda vakuatesako ovakuatate ovalembulwa va Jesus. Mokonda ovalembulwa nonongi ononkhuavo vaamena Ouhamba wa Mesiya, aveho kavalingi onthele yopulitika youye uno.—Tanga Isaías 2:2-4.

5. Oñgeni ewaneno lio Vakristau lielikalela no Isilayeli yokohale, iya oñgeni valekesa okuti velikalela?

5 Okukala ovakuatyili na Kristu hatyoko vala tyilunda Ovakristau votyotyili okuhalingi onthele yopulitika. Tyelikalela nova Isilayeli ankho vena otyilongo vapewa na Huku, onthue tulinga onthele yeongano liovakuatate ouye auho. (Mateus 28:19; 1 Pedro 2:9) Ngotyo, inkha tualingile onthele yopulitika, okupopia kuetu noukuatyili tyina tuivisa onondaka Mbouhamba nokulikuata kuetu okapandi pokati ko Vakristau, ñgeno tyakala motyiponga. (1 Coríntios 1:10) Tupu, momivo viovilwa, ñgeno tualwa Novakuatate vetu, vana tuatumwa okukala navo nohole. (João 13:34, 35; 1 João 3:10-12) Otyo Jesus apopila ovalongwa vae okuti kavapondola okulwa. Alo umwe wevepopila okuti vena okukala nohole nonondyale mbavo.—Mateus 5:44; 26:52; tala okakasa “ Okuti Ndyitualako Okuhelipake Mopulitika?

6. Oñgeni elipakulo walinga ku Huku likukuatesako okutavela ku Sesale?

6 Ovakristau votyotyili, vapakula omuenyo wavo ku Huku, kavapakula komunthu, eongano ine otyilongo. Omukanda wa 1 Coríntios 6:19,20 wati: “Onwe kamutei vali kuonwe muene. Mokonda onwe mualandwa nondando.” Ngotyo, ovalanduli va Jesus vaavela “Sesale” etyi tyemutokala, ehumbilo, nelilimu, mahi ovipuka ‘via Huku veviavela Huku.’ (Marcos 12:17; Romanos 13:1-7) Otyo muakutikinya efendelo liavo, ohole nomutima auho nokutavela noukuatyili. Inkha tyesukisa, vafuapo okunkhia tyipona okuyekapo okuendela movitumino via Huku.—Lucas 4:8; 10:27; tanga Atos 5:29; Romanos 14:8.

LITYILIKA ‘OVITUWA VIOUYE’

7, 8. Oityi “omphepo youye,” iya oñgeni ikahi “nokuhongiliya” ovanthu?

7 Onkhalelo onkhuavo Ovakristau vatualako okukala tyeliyapuka nouye, okulityilika ovituwa ovivi viouye. Paulu wahoneka okuti: “Onthue katuatambulile omphepo youye, mahi ospilitu ya Huku.” (1 Coríntios 2:12) Paulu watolela ova Efesu okuti: “Muna muaendaile kohale okulandula ovituwa viouye uno, okulinga ehando liomutumini womphepo, omphepo ikahi nokuundapa movanthu vehetavela.”—Efésios 2:2, 3.

8 “Omphepo” ine ovituwa viouye uno, ononkhono mbumwe ononene mbuhamoneka mbuhindila ovanthu okuhetavela ku Huku nokukala “nepeleyo liolutu, nepeleyo liomaiho.” (1 João 2:16; 1 Timóteo 6:9, 10) Omphepo “itumina” mokonda ihambukiswa omahando etu olutu, iya tyipuiya okunoñgonoka omphepo oyo. Ngomphepo tufima, omphepo oyo ikahi kononthele ambuho. Tupu, ‘ihongiliya’ katutu-katutu ovanthu okuhimbika okukala novituwa viehelikuatele novitumino via Huku, elungavi, okulipakako, otyituwa tyokulitumina, noumphuki. * Tyotyili, omphepo youye ihindila katutu-katutu omitima viovanthu okukala novituwa vie Liapu.—João 8:44; Atos 13:10; 1 João 3:8, 10.

9. Omononkhalelo patyi omphepo youye ipondola okunyingila momalusoke nomomutima wetu?

9 Okuti omphepo youye ipondola okunyingila momalusoke nomomutima wove? Enga, inkha kulunguka. (Tanga Provérbios 4:23.) Tupondola okuhongiliyua inkha tulinga oupanga novanthu tusoka okuti ovawa, mahi tyotyili kavehole Jeova. (Provérbios 13:20; 1 Coríntios 15:33) Tupu upondola okuhongiliyua nomphepo oyo tyina utanga omikanda vihindila ovanthu okulinga ovivi, okutala mo Internete ovanthu vahavalele, ine okunyingila mono site mbavana vayapuka motyili, novitalukiso vihaviukile, novipuka ovikuavo vilekesa onkhalelo yokusoka youye wa Satanasi.

10. Oñgeni matulityilika omphepo youye?

10 Oñgeni matulityilika omphepo youye nokutualako okukala mohole ya Huku? Oputyina tupola esilivilo konkhuta Jeova etuavela nokulikuambela apeho okuita ospilitu sandu. Jeova omunene vali tyipona Eliapu nouye uno wovivi ukahi nokutuminwa nalio. (1 João 4:4) Moluotyo, tyakolela unene okutualako tyafuena ku Jeova melikuambelo!

KALA NONONDUNGE MONKHALELO YOKUVALA NOKULIFIWISA

11. Oñgeni omphepo youye ikahi nokuhongiliya ovanthu monkhalelo yokuvala?

11 Onkhalelo omunthu avala nokulifiwika, nolusoke lwae konthele yokulikoha tyilekesa nawa omphepo patyi ikahi nokuhongiliya omuenyo wae. Omulume umwe wapopia mo televisau okuti kovilongo ovinyingi ovanthu vavala unene omapita, iya apa katutu matyipuiya okuimbuka omakunga komuvalo. Alo umwe ovana ovatutu vekahi nokuhongiliyua notyituwa otyo. Ngetyi tyapopia o jornale imwe: “Ovanthu kavekahi nokuvala nawa, vekahi nokuvala ovikutu ovisupi nokumonekela.” Otyituwa otyikuavo okuvala monkhalelo imwe ilekesa oumphuki nokuhena ohole nolutu lwae muene.

12, 13. Ovitumino patyi vituhongolela monkhalelo yetu yokuvala nokulifiwisa?

12 Mokonda tuvaumbili va Jeova, tuna omahunga omawa pala okukala tyasukuka nawa, tyihangununa okuvala apeho ovikutu viasukuka nawa. Katyasukisile apa tukahi, omuvalo wetu una okulekesa okuti “tuna onondunge nokuapola pokati,” kumwe “novilinga oviwa” viaviuka pala kese umwe, tyilinge omulume ine omukai “ufenda Huku.” Tyotyili, etyi tyavilapo hakutala kuonthue muene, mahi “okutualako [onthue] okukala mohole ya Huku.” (1 Timóteo 2:9, 10; Judas 21) Mahi, onthue tuhanda okukala ‘ovasukuki momutima . . . , otyipuka tyakolela vali unene komaiho a Huku.’—1 Pedro 3:3, 4.

13 Tupu tuna okunoñgonoka okuti onkhalelo yetu yokuvala nokulifiwisa ikuatesako ovanthu okutavela efendelo liotyotyili. Ondaka yo Gregu yapitiyua ‘onondunge’ tyina ipopia kovituwa ilekesa okukala nehumbilo, nonthilo nomalusoke ine onondaka mbavakuetu. Tyina tuholovona etyi matuvale tupakei omalusoke avakuetu komutwe tyipona omalusoke etu. Haunene, onthue tuhanda okunkhimaneka Jeova novanthu vae nokulekesa okuti tuvaumbili va Huku, mokulinga “ovipuka aviho pala okunkhimaneka Huku.”—1 Coríntios 4:9, 10:31; 2 Coríntios 6:3, 4; 7:1.

Okuti omuvalo wange unkhimaneka Jeova?

14. Konthele yomuvalo wetu nokulikoha, oityi tuesukisa okulipula?

14 Ovikutu vietu, nonkhalelo yokulifiwisa nokulikoha viesukisa vali unene tyina tuenda movilinga viokuivisa no komaliongiyo. Lipula okuti: ‘Ovikutu viange nolutu viasukuka nawa? Okuti vakuetu vapopia konthele yovikutu viange? Okuti ndyisukalala vali unene naame konthele oyo tyipona okuovola ovilinga mewaneno?’—Salmo 68:6; Filipenses 4:5; 1 Pedro 5:6.

15. Omokonda yatyi Ondaka ya Huku kaituavela ovitumino ovinyingi konthele yokuvala nokulifiwisa ine okulikoha?

15 Ombimbiliya kaituavela ovitumino ovinyingi konthele yokuvala nokulifiwisa ine okulikoha. Jeova kahande okututyilika epondolo liokuholovona etyi tuhanda ine okuundapesa epondolo liokusoka. Mahi, uhanda tukale ovanthu vanoñgonoka nawa Ovihonekwa vasokolola ovipuka konthele yovitumino Viombimbiliya, na vana “vokuna onondunge mbavo pala okupunga etyi tyaviuka netyi tyapenga mbalongoka mokonda yokumbuundapesa.” (Hebreus 5:14) Tyakolela vali, uhanda tuhongolelwe nohole—ohole na Huku novomunthele. (Tanga Marcos 12:30, 31.) Kuna omivalo ovinyingi vielikalela, nononkhalelo mbokulifiwisa mbaviuka pala Ovakristau. Otyo tyimoneka nawa monkhalelo yokuvala yelikalela yovanthu va Jeova, katyasukisile otyilongo patyi vekahi.

OKUTUALAKO NOMUENYO WAPOLA POKATI

16. Oñgeni omphepo youye yelikalela netyi Jesus alongesa, iya omapulo patyi tuesukisa okulilinga?

16 Omphepo youye ikahi nokuyondya ovanthu ovanyingi, okuvehindila vayumbe onthumbi monombongo no komalumono opo vakale nehambu. Mahi Jesus wati: “Namphila omunthu ena omalumono omanyingi, omuenyo wae kautundu movipuka ena.” (Lucas 12:15) Jesus kaavelele ondundo ovanthu velimonese ononkhumbi, mahi walongesa okuti vana “vaimbuka omasuka-suka avo opamphepo” nokutualako okukala nomuenyo “wapola pokati” nokusuka noupanga wavo na Huku vena ehambu liotyotyili iya mavakapewa omuenyo wahapu. (Mateus 5:3; 6:22, okatoi.) Lipula okuti: ‘Ame ndyitavela etyi Jesus alongesa, ine ndyikahi nokuhongiliyua na “he younkhembi”? (João 8:44) Oityi onondaka mbange mbulekesa konthele yomahando ange, omasuka ange, nonkhalelo yange yomuenyo?’—Lucas 6:45; 21:34-36; 2 João 6.

17. Popia ononkhano onongwa mbukala navana vatualako okukala nomuenyo wapola pokati.

17 Jesus wati: “Ounongo utalelwa kovilinga viao inkha waviuka.” (Mateus 11:19) Vana vatualako nomuenyo wapola pokati, vapolako ouwa. Ovilinga Viouhamba viveavela epameko liotyotyili. (Mateus 11:29, 30) Ovo velityilika okusukalala unene novipuka viehesukisile vieta omuihamo omunyingi. (Tanga 1 Timóteo 6:9, 10.) Mokonda vahambukwa novipuka vesukisa momuenyo wavo, vena vali omuvo pala ombunga yavo nomapanga. Vetyivila okulala nawa. (Eclesiastes 5:12) Vena ehambu enene litundilila kokuava, tyina vetyilinga apeho. (Atos 20:35) Vena “ekevelelo enene” nombembwa momutima nehambu. (Romanos 15:13; Mateus 6:31, 32) Ombo ononkhano onongwa mbakolela unene!

MANEKEI “OVITI AVIHO VIA HUKU”

18. Oñgeni Ombimbiliya ipopia ondyale yetu, nomaliva ae noku kutuka “ovilwa” vietu?

18 Vana vatualako okukala mohole ya Huku, tupu vaamenwa ku Satanasi uhanda okutyilika Ovakristau opo vahakale nombembwa nomuenyo wahapu. (1 Pedro 5:8) Paulu wapopia okuti “katukahi nokulwa nohitu nohonde. Mahi , tuna ovilwa ovinene nomautumini, novatumini venthiki liouye uno, onoandyu onombi keulu.” (Efésios 6:12) Ondaka “okulwa” ilekesa okuti ovilwa vietu haviokulitandela ngatyina tukahi nokuholama metililo mahi oviokuluila popepi. Tupu, onondaka “omautumini,” “novatumini vouye” mbulekesa okuti ovilulu vina omaongano aundapa kumwe.

19. Popia oviti viopaspilitu vio Vakristau.

19 Namphila tuvakuankhali, tupondola okufinda. Ñgeni? “Pokumaneka oviti aviho via Huku.” (Efésios 6:13) Omukanda wa Efésios 6:14-18 upopia oviti ovio okuti: “Tualeiko lutai, nokulikuta mombunda epoha liotyili, amuvale ondyakulilo youviuki yotyivela monthulo. Iya konomphai mbenyi amuvale ononkhaku opo mukaivise onondaka onongwa mbombembwa. Haunene, manekei ondyakulilo onene yekolelo, opo muyakule nayo omihongo aviho viatokota via Satanasi. Tupu, tavelei okapasete keyovo, nomutunga wospilitu, ondaka ya Huku. Iya otyo mulikuambela mospilitu omuvo auho.”

20. Oñgeni ovilwa vietu vielikalela novilwa viomafualali?

20 Mokonda ovimaneko ovio tuevipewa na Huku, inkha tuviundapesa apeho mavitukuatesako. Ovilwa viomafualali pamwe vipwa avakala nombembua, mahi ovilwa vietu mavipu vala tyina Huku amahanyaunako ouye wa Satanasi iya ayumbu ovilulu aviho mokaleya. (Revelação 12:17; 20:1-3) Moluotyo, uhetyiyekepo inkha ukahi nokulwa noviponyo ine omahando omavi, mokonda tuna ‘okuveta olutu’ opo tutualeko nekolelo mu Jeova. (1 Coríntios 9:27) Tyotyili, tyina tuhekahi nokulwa otyo tuna okusukalala!

21. Oñgeni matufindi ovilwa vietu viopaspilitu?

21 Tupu, kamatufindi ovilwa ovio kononkhono mbetu. Moluotyo, Paulu utuhinangelesa okuti tuesukisa ‘okulikuambela ku Jeova mospilitu omuvo auho.’ Tupu, tuna okutehelela Jeova mokulilongesa Ondaka yae nokukala pamwe novakuatate vetu Ovakristau opo tuhakale atuike movilwa ovio! (Filêmon 2; Hebreus 10:24, 25) Vana vatualako nekolelo movipuka ovio aviho kamavafindi vala, mahi tupu mavakala tyafuapo pala okuamena ekolelo liavo tyina vekahi nokulolwa.

KALA TYAFUAPO PALA OKUYAKULILA EKOLELO LIOVE

22, 23. (a) Omokonda yatyi tuna okukala apeho tyafuapo pala okuyakulila ekolelo lietu, iya omapulo patyi tuesukisa okulilinga? (b) Oityi matulilongesa mokapitulu makalandulako?

22 Jesus wati: “Mokonda onwe kamulingi onthele youye . . . , ouye umuyelele.” (João 15:19) Moluotyo, Ovakristau vesukisa apeho okukala tyafuapo pala okuyakulila ekolelo liavo, mahi vetyilinge nomutima wapoleya nehumbilo enene. (Tanga 1 Pedro 3:15.) Lipula okuti: ‘Nanoñgonoka omokonda yatyi Onombangi mba Jeova ovikando ovinyingi valinga omatokolo elikalela novanthu ovanyingi? Tyina ndyivasiwa notyitateka otyo tyepuiya, ndyilinga omatokolo nonthumbi yokuti etyi Ombimbiliya nomupika wekolelo apopia tyaviuka? (Mateus 24:45; João 17:17) Tyina ndyilinga etyi tyaviuka komaiho a Jeova ndyihambukwa mokonda yetokolo olio nalinga?’—Salmo 34:2; Mateus 10:32, 33.

23 Ovikando ovinyingi, etokolo liokutualako tyayapuka kouye lilolwa mononkhalelo mbelikalaila. Ngetyi tyapopiwale, Eliapu liovola okukokela ovaumbili va Jeova mouye okuundapesa ovitalukiso. Oñgeni matuholovona ovitalukiso viaviuka vitupameka nokukala nomutima wasukuka? Okapitulu makalandulako makapopi konthele oyo.

^ palag. 3 Tunde mo Pendekoste yo 33 P.K, Jesus Kristu Ohamba ukahi nokuhongolela ewaneno liovalanduli vae ovalembulwa pano pohi. (Colossenses 1:13) Mo 1914, Kristu wapewa outumini pala okutumina “ouhamba wouye.” Moluotyo, Ovakristau ovalembulwa hono navo vekahi ngovatumwa Wouhamba wa Mesiya.—Revelação 11:15.

^ palag. 8 Tala momukanda Raciocínios à Base das Escrituras, pomafo 147-150, walingua no Nombangi mba Jeova.