Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 4

Omokonda Yatyi Una Okuhumbila Outumini?

Omokonda Yatyi Una Okuhumbila Outumini?

“Humbei ovanthu aveho.”—1 PEDRO 2:17.

1, 2. (a) Omokonda yatyi tusoka okuti katyapepukile okukala nonthilo novatumini? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

WATALALE etyi omona alinga tyina he emutuma okulinga otyipuka ahahandele? Wonya potyipala. Omona utehela ondaka ya he iya utyii okuti una okukala nonthilo noutumini wae. Mahi kahande okutavela. Otyo, tyotyili tyilekesa otyipuka tyipita novanthu aveho.

2 Okukala nonthilo novatumini katyapepukile. Okuti ovikando vimwe usoka okuti katyapepukile okukala nonthilo novatumini? Inkha ongotyo, haveko vala. Hono ovanthu vetupu vali onthilo novatumini. Nongotyo, Ombimbiliya yapopia okuti tuesukisa okulekesa onthilo kuvana vapakua koutumini. (Provérbios 24:21) Tyakolela okulinga ngotyo inkha tuhanda okutualako okukala mohole ya Huku. Anthi, otyo tyikatula omapulo amwe. Omokonda yatyi okukala nonthilo novatumini tyipondola okutupuiya? Omokonda yatyi Jeova etuita okulinga ngotyo, iya oityi matyitukuatesako okutavela? Omononkhalelo patyi tupondola okulekesa onthilo novatumini?

OMOKONDA YATYI KATYAPEPUKILE

3, 4. Oñgeni onkhali yahimbika, iya omokonda yatyi katyapepukile okukala nonthilo novatumini?

3 Tutalei liwa-liwa omahunga evali alekesa okuti katyapepukile okukala nonthilo navana vena outumini. Tete, onthue tuvakuankhali; vali, vokuna outumini navo ovakuankhali. Onkhali yatuka kohale, motyikunino tyo Endene, etyi Andau na Eva vehetavelele outumini wa Huku. Ngotyo, onkhali yahimbika koumphuki. Mokonda yotyo, nonthue tuatyitwa neyembelo liokuhetavela okutuminwa.—Gênesis 2:15-17; 3:1-7; Salmo 51:5; Romanos 5:12.

4 Mokonda tuapiñgana onkhali, tyapepuka okulekesa omalityindailo, mahi, tuesukisa okulinga ononkhono ononene opo tukale nomutima weliola, otyituwa tyihalekeswa unene novanthu. Namphila tuna omanima omanyingi movilinga via Huku, tupondola okukala nomphata ine onkhango, nomalityindailo. Tala ongeleka ya Korá, wamuene ononkhumbi ononyingi kumwe novanthu va Jeova. Ankho unale outumini, mahi nongotyo, ankho nkhele uhanda vali okupola kononkhono outumini wa Moisesi, wali omutendi unene komuvo oo. (Números 12:3; 16:1-3) Soka tupu Kohamba Uzia, mokonda yomalityindailo wanyingila mondyuo ya Jeova alingi otyilinga ankho tyilingwa vala novanakwa. (2 Crônicas 26:16-21) Ovalume ovo, vamuene unene ononkhumbi mokonda youmphuki. Anthi, onongeleka ombo o pala tulilongesileko. Tuesukisa okulinga ononkhono opo tuhakale nomalityindailo, mokonda etutyilika okutavela ovatumini.

5. Oñgeni ovanthu ovakuankhali vaundapesa omapita outumini wavo?

5 Tupu, ovanthu ovakuankhali vekahi koutumini valinga ovipuka vilingisa ovanthu vahakale nonthilo novatumini. Ovanyingi ovakalavi, nokuna onya. Tyotyili, tunde kohale, ovanthu kavekahi nokutumina nawa. (Tanga Eclesiastes 8:9.) Mongeleka, Saulu ankho omunthu omuwa nokueliola omutima etyi Jeova emuholovona opo akale ohamba. Mahi, wakala nomalityindailo nonkhi ahimbika okumonesa ononkhumbi David. (1 Samuel 9:20, 21; 10:20-22; 18:7-11) Konyima, David akala ohamba imwe ongwa melongo lio Isilayeli. Mahi, kaundapesile nawa epondolo liae etyi apolapo omukai wa Uria, omu Hitita, iya atumu omulume wae komutwe wovita opo aipawe. (2 Samuel 11:1-17) Ngotyo tuatala okuti oukuankhali ulingisa ovanthu okuhaundapesa nawa epondolo liavo. Iya tyina vana vekahi koutumini vahakala nonthilo na Jeova, ovitateka vivilapo. Konyima yokupopia onkhalelo ono papa mbo Katolika vamonesa ononkhumbi ovanthu, omulume wo ko Britania wati: “Outumini unyona, iya tyina omunthu ena outumini omunene unyona vali unene.” Okusoka konondaka ombo, tutalei epulo eli: Omokonda yatyi tuesukisila okukala nonthilo novatumini?

OMOKONDA YATYI TUESUKISILA OKUKALA NONTHILO NOVATUMINI?

6, 7. (a) Oityi ohole yetu na Jeova itulunda okulinga iya omokonda yatyi? (b) Oityi tyakutikinya okutavela natyina tuhahande, iya oñgeni tupondola okutyilekesa?

6 Otyipuka tyakolela tyituhindila okukala nonthilo novatumini ohole tuna na Jeova, no omunthele yetu noonthue muene. Mokonda tuhole Jeova tyipona ovipuka aviho, tuhanda okuhambukiswa omutima wae. (Tanga Provérbios 27:11; Marcos 12:29, 30.) Tutyii okuti Jeova oe watokala okutumina ouye auho, mahi tunde etyi Andau na Eva valinga onkhali mo Endene, ovanthu ovanyingi vekahi konthele ya Satanasi iya kavahande okutuminwa na Jeova. Tuahambukwa moluetyi tukahi konthele ya Jeova. Tyina tutanga onondaka mbuhuvisa mba Revelação (Apocalipse) 4:11, tyituhambukiswa unene. Tuetyimona nawa okuti Jeova Omutumini wouye auho! Tukuatesako Ouhamba wae nokutavela okutuminwa nae kese nthiki.

7 Okukala nonthilo noutumini wa Jeova muakutikinya okutavela ovipuka etutuma. Onthue tutavela Jeova mokonda tumuhole. Mahi, ovikando vimwe katyapepukile okutavela. Movikando ovio, tuesukisa okutavela natyina tuhahande, ngetyi omona wapopiwa konthyimbi yokapitulu aka. Tutyii okuti Jesus wetavelele ehando lia He namphila ankho katyapepukile. Oe watolela He okuti: “Tyilingwe ngetyi ove wahanda, hangetyiko ame nahanda.”—Lucas 22:42.

8. (a) Okutavela outumini wa Jeova hono muakutikinya tyi, iya oñgeni tupondola okunoñgonoka olusoke lwa Jeova konthele oyo? (b) Oityi matyitukuatesako okutehelela onondonga nokutavela okuviyulwa? (Tala  “Tehelela Onondonga Nokutavela Elondolo.”)

8 Tyotyili, Jeova hono kapopi nonthue; uundapesa Ondaka yae navana aholovona pano pohi. Ngotyo, ovikando ovinyingi tulekesa okuti tutavela outumini wa Jeova pokukala nonthilo novanthu aavela outumini, ine vana ayeka vatualeko nokutumina. Inkha katutavela kovanthu ovo—okuhetavela eviyulo liavo nonondonga mbapolwa Mombimbiliya—matunumanesa Huku. Etyi ova Isilayeli vahimbika okuñgoñga, nokutyitukilapo Moisesi, Jeova wetyitalele ngatyina oe vatyitukilapo.—Números 14:26, 27.

9. Omokonda yatyi okukala nohole navakuetu tyituavela ondundo yokukala nonthilo novatumini? Ava ongeleka.

9 Tupu, tulekesa onthilo kovatumini mokonda tuna ohole no omunthele yetu. Ñgeni ngotyo? Soka ñgeno ufualali mongombo yovita. Opo ongombo oyo yuundape nawa, nokuhupa, kese efualali liesukisa okuundapa kumwe na vana vevetumina, okuvetavela nokukala nonthilo navo. Inkha kutavela, mopake vakuenyi motyiponga. Tyotyili omafualali hono ekahi nokunyona unene ouye. Mahi, Jeova una ongombo yovita ilinga ovipuka pala ouwa wovanthu. Ovikando ovinyingi, Ombimbiliya ipopia okuti “Jeova owongombo yovita.” (1 Samuel 1:3) Oe Onkhalamutwe yonoandyu. Pamwe, Jeova weeleka ovaumbili vae nongombo yovita. (Salmo 68:11; Ezequiel 37:1-10) Inkha katutavela vana Jeova apaka koutumini, tukahi nokupaka motyiponga vakuetu, navo omafualali a Huku. Tyina Omukristau ehetavela kovakulu vewaneno, vakuavo mewaneno navo vamona ononkhumbi. (1 Coríntios 12:14, 25, 26) Tyina omona umwe omphuki, ombunga aiho imona ononkhumbi. Tulekesa ohole na vakuetu, pokukala nonthilo nokuundapela kumwe.

10, 11. Oñgeni ehando liokupolako ouwa litulunda okutavela ovatumini?

10 Tupu, tuna onthilo novatumini mokonda tupolako ouwa. Tyina Jeova etuita opo tukale nonthilo novatumini, upopia ouwa utundililako. Mongeleka, wapopila ovana vetavele ovohe opo vakale nehambu nomuenyo omule. (Deuteronômio 5:16; Efésios 6:2, 3) Utupopila opo tukale nonthilo novakulu vewaneno, mokonda inkha katulingi ngotyo, matyinyono oupanga wetu na Jeova Huku. (Hebreus 13:7, 17) Iya wetutolela tutavele ovatumini vomouye mokonda vetuamena.—Romanos 13:4.

11 Kutavela okuti okunoñgonoka omokonda yatyi Jeova ahanda tutavele tyitukuatesako okukala nonthilo novatumini? Tutalei, oñgeni tupondola okulekesa onthilo kovatumini mononthele ononthatu mbakolela mbomuenyo.

ONTHILO MOMBUNGA

12. Otyilinga patyi Jeova aavela omulume mombunga iya oñgeni apondola okutyifuisapo?

12 Jeova ondyivi-ndyivi yombunga. Mokonda o Huku yeonganeko, waonganeka ombunga opo yundape nawa. (1 Coríntios 14:33) Waavela omulume otyitumino tyokukala onkhalamutue yombunga. Omulume ulekesa onthilo ku Kristu Jesus, omutwe wae, mokuhetekela onkhalelo Jesus ahongolela ewaneno. (Efésios 5:23) Ngotyo, omulume una okufuisapo otyilinga tyae, kapondola okukala omukalavi ine okutekula ombunga noonya, mahi una okupola pokati, nokukala noluembia. Omulume una okuimbuka okuti outumini wae kawevililepo vali koutumini wa Jeova.

Ovohe Ovakristau vahetekela Kristu monkhalelo ahongolela ewaneno

13. Oñgeni omukai apondola okufuisapo otyilinga tyae mombunga monkhalelo imwe ihambukiswa Jeova?

13 Omukai walingua opo akale omukuatesiko womulume. Tupu una outumini mombunga, mokonda Ombimbiliya ipopia “onondonga mba nyoko.” (Provérbios 1:8) Tyotyili, outumini wae kaulambe womulume wae. Omukai Omukristau ulekesa onthilo nomulume wae mokumukuatesako okufuisapo otyilinga tyounkhalamutwe yombunga. Kemutombo, nokulipaka komutwe womulume wae. Mahi, umukuatesako nokuundapela kumwe. Tyina ehetavela omatokolo omulume, una okupopia nae nonthilo, mahi atualako nokumutavela. Inkha omulume wae kelilongesa, oe upondola okukala novitateka viepuiya, mahi okutualako okutavela tyipondola okulunda omulume okufenda Jeova.—Tanga 1 Pedro 3:1.

14. Oñgeni ovana vapondola okuhambukiswa ovohe na Jeova?

14 Ovana vahambukiswa omutima wa Jeova tyina vetavela nokuhumba ovohe. (Provérbios 10:1) Ovana vatekulwa vala na he ine oina, navo valandula otyitumino tyokutavela, okuimbuka okuti he ine oina wesukisa vali ombatelo yavo nokuundapela kumwe. Onombunga mbukala nombembwa onene nehambu tyina aveho vafuisapo otyilinga vapewa na Huku. Otyo tyietela enkhimano Jeova Huku, Omupakeko wonombunga ambuho.—Efésios 3:14, 15.

OKUKALA NONTHILO MEWANENO

15. (a) Oñgeni matulekesa mewaneno okuti tuna onthilo noutumini wa Jeova? (b) Ovitumino patyi mavitukuatesako okutavela ovakulu vewaneno? (Tala okakasa  Tavelei ku Vana Vekahi Komutwe.)

15 Jeova waholovona Omona wae ahongolele ewaneno lio Vakristau. (Colossenses 1:13) Jesus waholovona “omupika wekolelo nokualunguka” opo akuateseko ovanthu va Huku pano pohi okufenda Huku. (Mateus 24:45-47) Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova ovo vaihanwa okuti “omupika wekolelo nokualunguka.” Ngetyi tyaendele pomuvo wo Vakristau votete, ovakulu vewaneno hono vapewa eviyulo nonondonga no Nonkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova, tyilinge momikanda ine novatalelipo vomawaneno. Tyina tukala nonthilo nehongolelo liovakulu vewaneno, tukahi nokutavela Jeova. —Tanga 1 Tessalonicenses 5:12; Hebreus 13:17.

16. Omonkhalelo patyi ovakulu vewaneno vaholovonwa nospilitu sandu?

16 Ovakulu vewaneno novakuatesiko vovakulu vewaneno ovakuankhali. Ovo vaponyoka, ngetyi atuho tuponyoka. Ovakulu vewaneno ‘ovalume Jeova aava’ pala okukuatesako ewaneno opo lipame mopaspilitu. (Efésios 4:8) Ovakulu vewaneno vaholovonwa nospilitu sandu. (Atos 20:28) Ñgeni ngotyo? Tyina nkhele veheneholovonwe, ovalume ovo vesukisa okufuisapo ovitumino vikahi Mondaka ya Huku. (1 Timóteo 3:1-7, 12; Tito 1:5-9) Tupu, ovakulu vewaneno vatala inkha omukuatate ekahi nokufuisapo ovitumino vikahi Mondaka ya Huku avelikuambela nomutima auho okuita ehongolelo liospilitu sandu.

17. Omokonda yatyi ovakai Ovakristau pamwe vakuta elesu komutwe tyina valinga otyilinga mewaneno?

17 Pamwe, mewaneno mupondola okuhakala ovakulu vewaneno ine ovakuatesiko vavo pala okuendesa eliongiyo liokuenda movilinga viokuivisa. Monkhalelo oyo, ovakuatate vakuavo vambatisalwa vapondola okulinga eliongiyo olio. Inkha petupu omukuatate nawike omphange wanoñgonoka nawa Ovihonekwa upondola okuendesa eliongiyo. Mahi, tyina omukai alinga otyilinga ñgeno ankho tyilingwa nomukuatate wambatisalua, una okukuta elesu komutwe. * (1 Coríntios 11:3-10) Okukuta elesu komutwe katyitombesa ovakai. Mahi, tyiveavela omphitilo yokulekesa onthilo kotyitumino tyounkhalamutwe wapakuako na Jeova tyilinge mombunga nomewaneno.

KALA NONTHILO NOVATUMINI VOMOUYE

18, 19. (a) Oñgeni ove uhangununa otyitumino tyikahi mu Romanos 13:1-7? (b) Oñgeni tulekesa okuti tuna onthilo novatumini vomouye?

18 Ovakristau votyotyili vetavela otyitumino tyahonekua mu Romanos 13:1-7. (Tanga.) Tyina utanga onondaka ombu, upondola okutala okuti “ovatumini” vapopiwa apa ovatumini vouye. Putyina Jeova ayeka vatualeko okutumina, ovo valinga ovilinga viakolela, okutualako okuyunga nawa ovanthu nokufuisapo ovilinga viesukisa. Tulekesa onthilo kovatumini ovo mokutavela ovitumino viavo. Tufetei apeho omalilimu, nokuhoneka nawa omikanda ovatumini vetuita nokutavela ovitumino vitukuatesako onthue nombunga yetu, no nondando, nomalumono. Mahi, katutavela ovitumino vituhindila okuhetavela ovitumino via Huku. Monkhalelo oyo, tulinga ngetyi tyalingile ono Apostolu etyi vati: “Tuna okutavela ku Huku, tyipona kovanthu.”—Atos 5:28, 29; tala pokakasa kati “ Outumini Walie Ndyina Okutavela?”.

19 Tupu tulekesa okuti tuna onthilo novatumini monkhalelo tupopia navo. Pamwe tuesukisa okupopia novanthu vaundapa kumwe novatumini. Apostolu Paulu wapopile novatumini, ngo Hamba Herode Agripa Nomutumini Festu. Ovalume ovo ankho valinga oviponyo ovinene, mahi Paulu wapopile navo nonthilo. (Atos 26:2, 25) Tuhetekelei ongeleka ya Paulu, tyilinge tupopia novatumini ovanene ine omakakunye opotyilongo. Kosikola, ovakuendye Ovakristau vaovola okulekesa onthilo oyo kovalongesi, ovatumini, na vana vaundapa kosikola. Onthue katulekesa vala onthilo kuvana vetavela omalongeso etu, tupu tulekesa onthilo kuvana vapopia omapita Onombangi mba Jeova. Tyotyili, ovanthu aveho vahafende Jeova vena okutyimona okuti tuna onthilo novanthu.—Tanga Romanos 12:17, 18; 1 Pedro 3:15.

20, 21. Ouwa patyi utundilila kokukala nonthilo novatumini?

20 Tukalei apeho nonthilo. Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Humbei ovanthu aveho.” (1 Pedro 2:17) Tyina ovanthu vetyimona okuti tuna onthilo navo, otyo tyivehindila okupopia nawa konthele yetu. Hinangela okuti, ovanthu mouye hono vetupu onthilo navakuavo. Ngotyo, okulekesa otyituwa otyo onkhalelo imwe yokutavela otyitumino tya Jesus tyati: “Yekei otyitei tyenyi tyiliaimine ovanthu, vamone ovilinga vienyi oviwa, opo vankhimaneke Tate yenyi ukahi keulu.”—Mateus 5:16.

21 Mouye ou ukahi menthiki, ovanthu vokuna omutima omuwa vekahi nokukokelwa motyitei tyopaspilitu. Ngotyo, okulekesa onthilo mombunga, mewaneno, no kovatumini tyipondola okukokela vamwe nokuvelunda opo vaendele motyitei kumwe nonthue. Otyo tyihambukiswa ngatyi! Mahi, namphila ovanthu vahaendela motyitei, tupondola okukala nonthumbi yokuti: onthilo tuna novanthu ihambukiswa Jeova Huku nokutukuatesako okutualako okukala mohole yae. Okuti pena ouwa wavilapo vali tyipona okukala mohole ya Huku?