Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 7

Okuti Utala Omuenyo Ngetyi Huku Eutala?

Okuti Utala Omuenyo Ngetyi Huku Eutala?

“Ku ove, oko kuna ondyivi-ndyivi yomuenyo.” — SALMO 36:9.

1, 2. Otyiawa patyi tyakolela unene Jeova etuavela?

JEOVA wetuavela otyiawa tyimwe tyihuvisa. Otyiawa otyo omuenyo. (Gênesis 1:27) Jeova uhanda tukale nomuenyo ukahi nawa. Ngotyo, wetuavela onondonga mbutulongesa oñgeni tupondola okulinga omatokolo ekahi nawa. Onthue tuna okuundapesa onondonga ombo opo mbutukuateseko “okupunga etyi tyaviuka netyi tyapenga.” (Hebreus 5:14) Tyina tulinga ngotyo, tukahi nokuyeka Jeova etulongese okusoka monkhalelo ikahi nawa. Tyina tuendela monondonga mba Huku iya omuenyo wetu aukala vali nawa, matunoñgonoka omokonda yatyi onondonga ombo mbakolela unene.

2 Omuenyo kawapepukile. Kuna ononkhalelo mbomuenyo Ombimbiliya ihapopi nawa-nawa etyi tuna okulinga. Mongeleka, konthele yohonde, pamwe tuesukisa okulinga omatokolo konthele yonkhalelo tuhanda okuhakulwa. Oñgeni matulingi omatokolo maahambukiswa Jeova? Ombimbiliya ina onondonga mbutulongesa oñgeni Jeova atala omuenyo, nohonde. Inkha tunoñgonoka onondonga ombo, matulingi omatokolo omawa iya atukala nomutima wasukuka. (Provérbios 2:6-11) Pahe, matulilongesa onondonga mbumwe.

OÑGENI HUKU ATALA OMUENYO NOHONDE?

3, 4. (a) Oñgeni Huku ahololola onkhalelo atala ohonde? (b) Ohonde ilekesa-tyi?

3 Ombimbiliya itulongesa okuti ohonde yakolela unene mokonda ilekesa omuenyo. Iya omuenyo wakolela unene ku Jeova. Etyi Kaim aipaa ondenge yae Abele, Jeova emupopila okuti: “Ohonde yondenge yove, ikahi pohi nokuliyava ku ame.” (Gênesis 4:10) Ohonde ya Abele ankho ilekesa omuenyo wae; iya etyi Kaim aipaa Abele, wemupola omuenyo wae.

4 Konyima Yombila Onene pononthiki mba Noe, Huku wapopilile ovanthu okuti ankho vapondola okulia ohitu. Mahi evepopila onondaka ombu mbayandyuluka nawa okuti: “Ohitu kumwe nomuenyo watyo, ohonde, muheiliei.” (Gênesis 9:4) Ovanthu aveho vatuka ku Noe, okukutikinyamo onthue hono, tuna okueendela motyitumino otyo. Ku Jeova, ohonde ilekesa omuenyo. Iya nonthue tuesukisa okuitala monkhalelo Jeova eitala. — Salmo 36:9.

5, 6. Oñgeni Ovitumino Huku apele Moisesi vilekesa onkhalelo Jeova atala ohonde?

5 Movitumino Jeova apele Moisesi, wapopile okuti: “Inkha omunthu umwe . . . ulia ohonde, ame mandyiyale omunthu oo walia ohonde iya andyimuiipaa pokati kovanthu vae. Mokonda omuenyo uvasiwa mohonde.” — Levítico 17:10, 11.

6 Ovitumino viapelwe Moisesi ankho vipopia okuti inkha omunthu wiipaa otyinyama opo alie, una okumomehila pohi ohonde yatyo. Otyo tyilekesa okuti omuenyo wotyinyama ankho ukondolwa ku Hekulu yao, Jeova. (Deuteronômio 12:16; Ezequiel 18:4) Mahi Jeova ankho kakevelela okuti ova Isilayeli vena umwe okupola ohonde aiho motyinyama. Tyina ankho valinga atyiho vevila opo vapole ohonde yotyinyama, ankho vapondola okulia ohitu nomutima wasukuka. Mokulekesa onthilo nohonde yotyinyama, tupu ankho vekahi nokulekesa okuti vena onthilo na Hekulu yomuenyo, Jeova. Ovitumino tupu ankho vituma ova Isilayeli vaave ovilikutila viovinyama opo vaevelwe ononkhali mbavo. — Tala Outoi 19 no 20 Konthyulilo Yomukanda.

7. Oñgeni David alekesile okuti ankho una onthilo nohonde?

7 Tupondola okunoñgonoka esilivilo liohonde tyina tutala etyi tyalingile David etyi ankho ekahi nokulwa nova Filisteu. Omafualali a David aimbukile okuti ankho waliwa unene nohunga, moluotyo avapake omuenyo wavo motyiponga etyi vanyingila mepunda-umbo lionondyale mbavo opo vakapole-mo omeva opo vaavele David. Mahi etyi vaetela David omeva oo, ehetavela okuenwa, mahi “eenengulila Jeova.” David wapopia okuti: “Jeova, ku ame katyitavela okulinga ngotyo! Okuti ame mandyinu ohonde yovalume ava vapaka omuenyo wavo motyiponga?” David ankho wanoñgonoka okuti omuenyo, nohonde viakolela unene ku Huku. — 2 Samuel 23:15-17.

8, 9. Oñgeni Ovakristau hono vena okutala ohonde?

8 Pomuvo Wovakristau votete, ovanthu va Huku ankho kavesukisile vali okulinga ovilikutila viovinyama. Mahi no ngotyo, ankho vesukisa okutala ohonde monkhalelo yaviuka. Tyimwe povitumino Jeova aavelele Ovakristau “okulityilika . . . ohonde.” Okulityilika ohonde ankho tyakolela ngo kulityilika oundalelapo nokufenda ovilolo. — Atos 15:28, 29.

Oñgeni ndyipondola okuhangununa etokolo nalinga konthele yokuundapesa ononthele ononthutu mbohonde (fracções de sangue)?

9 Otyitumino otyo tyitualako alo hono. Mokonda Tuvakristau, tutyii okuti Jeova Ondyivi-ndyivi yomuenyo iya ovipuka aviho vina omuenyo vitunda kwe. Tupu, tuimbuka okuti ohonde yakolela unene iya ilekesa omuenyo. Moluotyo, tete tuna okulilongesa onondonga mbo Mbimbiliya tyina tulinga etokolo limwe konthele yokuhakulwa monkhalelo yelikuata nohonde.

OKUHAKULWA NOHONDE

10, 11. (a) Oñgeni Onombangi mba Jeova vatala okupakwa ohonde, nokupakwa ononthele ononkhuana mbohonde? (b) Oityi kese Mukristau ena okulinga?

10 Onombangi mba Jeova vanoñgonoka okuti “okulityilika . . . ohonde,” hakuheili vala ine okuinwa. Otyo tyakutikinya okuhapakwa ohonde molutu ine okupaka nawa ohonde yetu opo ha tuipakwe. Tupu, tyakutikinya okuhapakwa ononthele ononkhuana mbohonde, ngetyi ono globulu ononkhuhu, no noglobulu onongonga, no plaqueta no plasma.

11 Mononkhalelo mbumwe mbokuhakulwa, ononthele ombo ononkhuana mbohonde vembuyapula mononthele ononthutu (fracções de sangue). Kese Mukristau una okutokola inkha metavela ine kametavela okuhakulwa nononthele ombo ononthutu mbohonde. Tupu, kese umwe una okutokola inkha metavela okuhakulwa mononkhalelo mbumwe, ngetyi okupolwa ohonde opo isukukiswe momakina (hemodiálise), nokupolwa ohonde aiho opo italwe nawa (hemodiluição) iya nokupaka nawa ohonde yomunthu tyina atandwa opo ha eipakwe vali (recuperação intra-operatória de células). — Tala Okatoi 21 Konthyulilo Yomukanda.

12. (a) Omokonda yatyi omatokolo etu akolela unene ku Jeova? (b) Oñgeni tupondola okulinga omatokolo omawa tyina tuhanda okuhakulwa?

12 Okuti Jeova wesuka umwe nomatokolo tulinga? Yoo, wesuka nao. Jeova wesuka unene nomalusoke, nomahando etu. (Tanga Provérbios 17:3; 24:12.) Ngotyo, tyina tulinga omatokolo konthele yokuhakulwa, tuna okulikuambela okuita ehongolelo lya Jeova iya atulingi omaovololo konthele yonkhalelo tuhanda okuhakulwa. Konyima yotyo, tuundapesa omutima wetu walongesua no Mbimbiliya opo tulinge etokolo. Katupondola okupula ku vakuetu oityi ñgeno valingile inkha vakalele notyitateka ngo tyetu ine okuvepopila etyi vena okulinga. Kese Mukristau “matyindi omutengi wae.” — Gálatas 6:5; Romanos 14:12.

OVITUMINO VYA JEOVA VILEKESA OHOLE ENA NONTHUE

13. Oityi tulilongesila kovitumino no nondonga Jeova etuavela konthele yohonde?

13 Atyiho Jeova etuita tyituetela ouwa iya tyilekesa ohole ena nonthue. (Salmo 19:7-11) Mahi, katutavela vala Jeova mokonda ovitumino viae vituetela ouwa. Onthue tumutavela mokonda tumuhole. Ohole tuna na Jeova, oyo itulunda okuhetavela okupakwa ohonde. (Atos 15:20) Tupu, otyo tyiyakulila ekongoko lietu. Ovanthu ovanyingi hono vetyii okuti okupakwa ohonde tyipaka omuenyo motyiponga iya onondotolo ononyingi vetavela okuti okutanda omunthu tyihaundapesa ohonde tyikalesa nawa una ukahi nokuhakulwa. Tyayandyuluka nawa okuti Jeova omunongo iya utuhole. — Tanga Isaías 55:9; João 14:21, 23.

14, 15. (a) Ovitumino patyi Jeova aava opo ayakulile ovanthu vae? (b) Oñgeni upondola okuendela monondonga uvasa movitumino ovio?

14 Ovitumino vya Huku apeho vietela ouwa ovanthu vae. Jeova waavelele ova Isilayeli vo kohale ovitumino opo viveyakulile kovipuka ankho vipondola okupaka omuenyo wavo motyiponga. Mongeleka, otyitumino tyimwe ankho tyipopia okuti tyina omulume atunga ondyuo yaya unene peulu, ankho una okutunga otyimato tyiti monthulo opo kuhatoke omunthu nawike. (Deuteronômio 22:8) Otyitumino otyikuavo ankho tyipopia konthele yovinyama. Inkha omunthu ankho una ongombe iyaha ovanthu, ankho una okuiyunga nawa opo ihaipae ovanthu. (Êxodo 21:28, 29) Inkha omu Isilayeli ankho kaendela movitumino ovio, ankho uvelwa onombei tyina omunthu umwe amankhi mokonda yotyo.

15 Ovitumino ovio vitulongesa okuti omuenyo wakolela unene ku Jeova. Oñgeni okunoñgonoka onkhalelo Jeova atala omuenyo tyitukalesa? Onthue tuna okulekesa okuti tuna onthilo nomuenyo monkhalelo tuyunga eumbo lietu, netuku-tuku lietu, tupu nonkhalelo tutaha iya novitalukiso tuholovona. Ovanthu vamwe, haunene ovakuendye, vasoka okuti natyike tyipondola okuvemonekela iya mokonda yotyo valinga ovipuka vipaka omuenyo wavo motyiponga. Mahi Jeova kahande tulinge ovipuka ovio. Uhanda tutale okuti omuenyo wakolela unene, tyilinge omuenyo wetu, nomuenyo wa vakuetu. — Eclesiastes 11:9, 10.

16. Oñgeni Jeova atala okupola-po eimo?

16 Omuenyo wovanthu aveho wakolela unene ku Jeova. Alo umwe omuenyo wolukembe lukahi meimo wakolela unene ku Jeova. Movitumino Viapelwe Moisesi, inkha omunthu umwe uveta omulemi motyiponyo iya omulemi ankhi ine eimo alitundu-po, ku Jeova omunthu oo ankho uvelwa onombei mokonda yokuaipaa. Otyo tyilekesa okuti namphila alinga otyiponyo, mahi mokonda waipaa, nae ankho una okufeta nomuenyo wae. (Tanga Êxodo 21:22, 23.) Ku Huku, alo umwe olukembe lukahi meimo, omunthu. Ngotyo, ku ove oñgeni Huku elitehelela konthele yokupola-po eimo? Oñgeni elitehelela tyina atala omalukembe omanyingi-nyingi ekahi nokuipawa kese nima?

17. Oityi tyipondola okuungumanesa omukai wapolelepo eimo etyi ankho ehenenoñgonoke Jeova?

17 Mahi, inkha omukai umwe wapolele-po eimo, etyi ankho ehenenoñgonoke oñgeni Jeova etyitala? Upondola okukala nonthumbi yokuti Jeova memuevela pokati kotyilikutila tya Jesus. (Lucas 5:32; Efésios 1:7) Omukai wokualingile onkhali kohale, inkha welivela nomutima auho kesukisile vali okulivela onombei. “Jeova una okankhenda, omueveli . . . Ngetyi outundilo ukahi kokule noutakelo, tupu ononkhali mbetu umbupaka kokule nonthue.” — Salmo 103:8-14.

LITYILIKA OKUYALA VAKUENYI

18. Omokonda yatyi tuna okulinga ononkhono mbokulityilika omalusoke apenga konthele ya vakuetu?

18 Onthilo tuna nomuenyo Huku etuavela, ihimbikila momutima wetu. Tyakutikinya onkhalelo tutala vakuetu. Apostolu João wahoneka okuti “kese munthu uyele mukuavo, omuipai.” (1 João 3:15) Tyina tuhahande mukuetu, katutu-katutu tupondola okumuyala. Tyina tuyele omunthu, tyipondola okutulingisa okuhakala nonthilo nae, nokumutendeleya iya alo umwe nokuhanda omunthu oo ankhie. Jeova utyii nawa oñgeni tulitehelela konthele ya vakuetu. (Levítico 19:16; Deuteronômio 19:18-21; Mateus 5:22) Inkha tuaimbuka okuti tuna omalusoke apenga konthele yomunthu umwe, tuesukisa okulinga ononkhono mbokulityilika omalusoke oo. —Tiago 1:14, 15; 4:1-3.

19. Onkhalelo Jeova atala oungangala itukalesa ñgeni?

19 Kuna vali onkhalelo onkhuavo yokulekesa okuti tuna onthilo nomuenyo. Mu Salmo 11:5, tulilongesila-mo okuti Jeova “uyele una uhole oungangala.” Ngotyo, inkha tuholovona ovitalukiso vilekesa oungangala, tukahi nokulekesa okuti tuhole oungangala. Okuti tuhanda okupaka onondaka mbasila, nomalusoke asila momutima wetu? Tyelikalela notyo, onthue tuhanda okuyulisa omutima wetu nomalusoke asukuka iya etuetela ombembwa. — Tanga Filipenses 4:8, 9.

LITYILIKA OMAONGANOEHENA ONTHILO NOMUENYO

20-22. (a) Oñgeni Jeova atala ouye wa Satanasi? (b) Oñgeni ovanthu va Jeova valekesa okuti “kavalingi onthele youye”?

20 Ouye wa Satanasi utupu onthilo nomuenyo iya ku Jeova ouye uvelwa onombei mokonda yokuipaa. Tunde kohale, ovanthu vopulitika vaipaa ovanthu ovanyingi, okukutikinyamo ovanthu va Jeova. Ovatumini ovo, vapopiwa mo Mbimbiliya okuti ovinyama viokulia ovanthu. (Daniel 8:3, 4, 20-22; Apocalipse 13:1, 2, 7, 8) Hono, okulandesa omauta tyieta onombongo ononyingi. Ovanthu vamona onombongo ononyingi mokulandesa omauta. Tyayandyuluka nawa okuti “ouye auho ukahi pomaoko ondingavivi.” — 1 João 5:19.

21 Mahi Ovakristau votyotyili “kavalingi onthele youye.” Ovanthu va Jeova kavelipake mopulitika, no movita. Mokonda kavaipaa, tupu kavakuatesako omaongano aipaa ovanthu. (João 15:19; 17:16) Tyina vamoneswa ononkhumbi, Ovakristau kavalu. Jesus wetulongesa okuti tuna okukala nohole alo umwe no nondyali mbetu. — Mateus 5:44; Romanos 12:17-21.

22 Onongeleya mbaipaa ovanthu ovanyingi. Konthele Yombambilonia Onene, eongano lionongeleya mbomatutu ouye auho, Ombimbiliya ipopia okuti: “Momukai oo, muavasiwa ohonde yovauli no yo nosandu, nohonde yaaveho vaipawa kombanda yoohi.” Okuti wanoñgonoka omokonda yatyi Jeova etupopila okuti “tundeimo vanthu vange”? Vana vaumbila Jeova kavelipake monongeleya mbomatutu. — Apocalipse 17:6; 18:2, 4, 24.

23. ‘Okutunda’ Mombambilonia Onene tyakutikinya-tyi?

23 “Okutunda” Mombambilonia Onene tyakutikinya okulekesa nawa-nawa okuti katulingi vali onthele yongeleya naike yomatutu. Mongeleka, tuna okukala nonthumbi yokuti enyina lietu liapolwa momikanda viongeleya ankho tuali. Mahi tuna okulinga vali otyipuka otyikuavo. Tupu, tuesukisa okuyala, nokuanya ovipuka ovivi vilingwa no nongeleya mbomatutu. Onongeleya mbomatutu mbuyandyanesa ovipuka viasila, mbulipaka mopulitika iya mbulunda ovanthu okuovola omalumono. (Tanga Salmo 97:10; Apocalipse 18:7, 9, 11-17) Mokonda yotyo, tunde kohale ovanthu ovanyingi vekahi nokunkhia.

24, 25. Oñgeni okunoñgonoka Jeova tyituetela ombembwa, nomutima wasukuka?

24 Etyi ankho tuhenenoñgonoke Jeova, kese umwe pu onthue welipakele movipuka ovivi vilingwa mouye wa Satanasi. Mahi pahe tualinga omapiluluko. Tuetavela ofeto yeyovo iya tuelipakula ku Huku. Tuamona okuti ‘Jeova wetuavela ononthiki mbomapole.’ Pahe tuna ombembwa, nomutima wasukuka mokonda tutyii okuti tukahi nokuhambukiswa Huku. — Atos 3:19; Isaías 1:18.

25 Alo umwe inkha tualingile-ale onthele yeongano lihena onthilo nomuenyo, Jeova upondola okutuevela mokonda yofeto yeyovo. Tyotyili, onthue tupanda unene omuenyo, mokonda otyiawa tyomuenyo tyatunda ku Jeova. Tulekesa okuti tupandula otyiawa otyo tyina tulinga atyiho tuvila opo tukuateseko vakuetu okulilongesa konthele ya Jeova, opo vatunde mouye wa Satanasi iya avakala nehambu liokukala noupanga wapama na Huku. — 2 Coríntios 6:1, 2.

POPILA VAKUENYI KONTHELE YOUHAMBA

26-28. (a) Otyilinga patyi tyakolela unene Jeova aavelele Ezekiele? (b) Oityi Jeova etuita tulinge hono?

26 Mo Isilayeli yo kohale, Jeova wapopilile omuuli Ezekiele opo alondole ovanthu konthele yehanyauno lyo Jelusalei, ankho likahi unene popepi iya nokuvelongesa oityi ankho vesukisa okulinga opo vahupe. Inkha Ezekiele kalondolele ovanthu ovo, Jeova ankho upondola okumuvela onombei mokonda yomuenyo wavo. (Ezequiel 33:7-9) Ezekiele walekesile okuti una onthilo nomuenyo mokulinga atyiho evila opo apopile ovanthu onondaka mba Huku.

27 Jeova wetuavela otyilinga tyokulondola ovanthu okuti ouye wa Satanasi apa katutu mauhanyuako, nokuvekuatesako okunoñgonoka Jeova opo vakakale mouye omupe. (Isaías 61:2; Mateus 24:14) Onthue tuhanda okulinga atyiho tuvila opo tupopile ovanthu onondaka ombo. Tuhanda okupopia, ngetyi apostolu Paulu apopile okuti: “Nasukuka mohonde yovanthu aveho, mokonda ame helityilikile okumupopila onondonga ambuho mba Huku.” — Atos 20:26, 27.

28 Tupu, pena ononkhalelo ononkhuavo mbomuenyo tuesukisa okukala tyasukuka. Matulilongesa ononkhalelo ombo mokapitulu makalandulako.