Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 13

Okuti Ovipito Aviho Vihambukiswa Huku?

Okuti Ovipito Aviho Vihambukiswa Huku?

“Tualeiko okunoñgonoka etyi tyihambukiswa Tatekulu.” ​—⁠ EFÉSIOS 5:​10.

1. Oityi tuna okulinga opo efendelo lietu lihambukiswe Jeova, iya omokonda yatyi?

JESUS wati: “Ovafendi votyotyili mavafende Tate nospilitu notyili, mokonda Tate ukahi nokuovola ovanthu ovo opo vemufende.” (João 4:​23; 6:​44) Kese umwe pu onthue una ‘okutualako okunoñgonoka etyi tyihambukiswa Tatekulu.’ (Efésios 5:​10) Mahi otyo hapeho tyapepuka okutyilinga. Satanasi uhanda okutuyondya opo tulinge ovipuka vinumanesa Jeova. ​—⁠ Apocalipse 12:⁠9.

2. Hangununa etyi tyamonekele nova Isilayeli etyi vekahi popepi Nomphunda Sinai.

2 Oñgeni Satanasi ahetekela okutuyondya? Onkhalelo imwe o mokutungwangwanesa konthele yetyi tyaviuka netyi tyapenga. Tala etyi tyamonekele nova Isilayeli etyi ankho vekahi popepi Nomphunda Sinai. Moisesi ankho walonda komphunda iya ova Isilayeli ankho vekahi nokumukevela. Mahi mokonda ankho kavapuile elundo, avaiti Arau evelingileko otyikahuku. Arau evelingilako otyilolo tyo olu. Konyima ovanthu avalingi otyipito, otyo vanyana iya avafende otyilolo. Ankho vasoka okuti okufenda otyilolo, ngotyo vekahi nokufenda Jeova. Namphila ankho vasoka okuti ‘otyipito tyina vetyilingila Jeova,’ mahi no ngotyo ankho tyapenga komaiho ae. Ku Jeova ankho vekahi nokufenda ovilolo iya mokonda yotyo, ovanyingi avankhi. (Êxodo 32:​1-6, 10, 28) Oityi tulilongesila-ko? Tuna okulinga ononkhono opo tuhayondyue. “Uhakuate kotyipuka natyike tyasila” iya yeka Jeova ekulongese okupunga etyi tyaviuka, netyi tyapenga. ​—⁠ Isaías 52:​11; Ezequiel 44:​23; Gálatas 5:⁠9.

3, 4. Omokonda yatyi otyiwa okutala nawa oku kuatuka ovipito vilingwa novanthu ovanyingi?

3 Etyi Jesus ankho eli pano pohi, walongesile ono apostolu mbae opo vakale ongeleka ongwa konthele yokufenda monkhalelo yasukuka. Konyima yononkhia mbae, ono apostolu avatualako okulongesa onondonga mba Jeova kovalongwa ovape. Mahi etyi ono apostolu vankhia, ovalongesi vomatutu avahimbika okulongesa ovipuka viapenga, novipito vionongeleya mbomatutu mewaneno. Alo umwe ovipito ovio aveviluku omanyina omakuavo opo vikale ngatyina viatuka Kovakristau. (2 Tessalonicenses 2:​7, 10; 2 João 6, 7) Ovipito ovinyingi, alo hono viiwe iya vitualako okuyandyanesa omalongeso omatutu, noumbanda. * ​—⁠ Apocalipse 18:​2-4, 23.

4 Hono, mouye auho ovipito otyipuka tyakolela unene momuenyo wovanthu. Mahi, tyina utualako okulilongesa oñgeni Jeova atala ovipuka, moimbuka okuti hamwe wesukisa okupilulula omalusoke ove konthele yovipito vimwe. Otyo katyapepukile, mahi upondola okukala nonthumbi yokuti Jeova mekukuatesako. Tutalei oku kuatuka ovipito vimwe, atunoñgonoka nawa oñgeni Jeova elitehelela konthele yavio.

OÑGENI ONATALE YAHIMBIKA?

5. Oityi tyilekesa okuti Jesus katyitilwe monthiki 25 ya Dezembro?

5 Movilongo ovinyingi, Onatale ilingwa monthiki 25 ya Dezembro iya ovanthu vasoka okuti oyo onthiki Jesus atyitwa. Ombimbiliya kaitupopila onthiki, nohanyi Jesus atyitwa, mahi itupopila ovipuka vimwe konthele yomuvo atyitwa. Luka wahoneka okuti etyi Jesus atyitwa, mo Mbelei “ovanthita ankho vakala mohika” nokulisa ovipako viavo. (Lucas 2:​8-11) Mohanyi ya Dezembro, mepunda-umbo lyo Mbelei mutenda unene, muloka unene iya mukala ombundu, ngotyo ovanthita ankho kavapondola okulala mohika novipako viavo. Otyo tyitulongesa-tyi? Tyitulongesa okuti Jesus watyitua etyi ankho ombila ihenehimbike, katyitilwe mu Dezembro. Ombimbiliya, nomahipululo omakuavo alekesa okuti Jesus watyitua pokati kohanyi ya Setem-bro na Outubro.

6, 7. (a) Oñgeni ovituwa vimwe vyo Natale viahimbika? (b) Ehunga patyi tuna liokuava?

6 Ngotyo, oñgeni Onatale yahimbika? Yatuka kovipito viovanthu vahafende Huku, ngetyi Saturnalia otyipito tyokufenda o tyikahuku tyokulima yova Roma, ankho tyitiwa o Saturno. Omukanda umwe utiwa Enciclopédia Americana wati: “O Saturnalia, otyipito tyova Roma ankho tyilingwa pokati kohanyi ya Dezembro. Motyipito tyo Saturnalia omo muatuka oviso ovinyingi vilingwa hono mo Natale. Mongeleka, motyipito otyo omo muatuka ovituwa viokulinga ovipito vimana onombongo ononyingi, nokuliavela ovipuka iya nokuyakesa onovela.” Tupu, otyipito tyomanima tyo tyikahuku yekumbi yo Persia tyitiwa o Mitra, ankho tyilingwa mu 25 ya Dezembro.

7 Hono, ovanthu ovanyingi valinga Onatale kavesukile nokuti otyipito otyo tyahindwa novanthu ankho vafenda ovikahuku. Vatala Onatale ngomphitilo yokukala omuvo umwe nombunga, nokulia nawa iya nokuliavela ovipuka. Onthue tuhole ombunga yetu, nomapanga etu. Iya Jeova uhanda ovaumbili vae vakale ovanthu vena ohole, notyali. Ngetyi tyipopia 2 Coríntios 9:​7, “Huku uhole una waava nehambu.” Jeova kahande onthue tukevele onthiki imwe opo tuave. Ovanthu va Jeova kavakevela onthiki imwe yenima opo valinge oviawa ine opo vakale nomapanga avo nombunga, mahi vetyilinga tyina vahanda iya tupu tyihakevelela okukondolelwa natyike. Valinga oviawa mokonda vehole vakuavo. ​—⁠ Lucas 14:​12-14.

Okunoñgonoka oku kuatuka ovipito, tyipondola okutukuatesako okuimbuka etyi tuna okulityilika

8. Okuti ovalume vetatu vakatalelepo Jesus, vemuavelele ovipuka etyi ankho olukembe? Hangununa.

8 Opo ovanthu vetavele okuti otyituwa tyokulinga oviawa mo Natale tyaviuka, ovanyingi vapopia okuti ovalume vetatu ovanongo vaavelele Jesus ovipuka etyi ankho olukembe. Tyotyili ovalume vetatu vakatalelepo Jesus iya avemuavela ovipuka vimwe. Kohale, ankho tyakaka unene okutuaila oviawa omunthu wakolela unene. (1 Reis 10:​1, 2, 10, 13) Mahi, ankho utyii-ale okuti ngetyi Ombimbiliya ipopia, ovalume ovo ankho velilongesa ononthungululu, tyilekesa okuti ankho valinga oumbanda iya tupu ankho kavafende Jeova? Tupu, ovalume ovo kavakatalelepo Jesus etyi ankho olukembe mohambo. Mahi vekemutalelepo etyi ankho “onkhupula” meumbo liavo. ​—⁠ Mateus 2:​1, 2, 11.

OITYI OMBIMBILIYA IPOPIA KONTHELE YOVIPITO VIOKUHINANGELA ONTHIKI OMUNTHU ATYITWA?

9. Ovipito patyi viomanima viapopiwa mo Mbimbiliya?

9 Onthiki omona atyitwa ihambukiswa unene. (Salmo 127:⁠3) Mahi otyo katyilekesa okuti tuna okulinga otyipito tyokuhinangela onthiki tuatyitwa. Soka ku etyi: Ombimbiliya ipopia vala konthele yovipito vivali viomanima. Tyimwe otyipito tyokuhinangela onthiki Farao atyitwa iya otyikuavo otyo Hamba Helode Antipa. (Tanga Gênesis 40:​20-22; Marcos 6:​21-29.) Onohamba ombo onombali ankho kavafende Jeova. Mombimbiliya mutupu ehipululo lilekesa okuti umwe povaumbili va Jeova nae walingile otyipito tyokuhinangela onthiki atyitwa.

10. Oñgeni Ovakristau votete ankho vatala ovipito viomanima?

10 Omukanda Enciclopédia Delta Universal wapopia okuti Ovakristau votete “ankho vetavela okuti otyipito tyokuhinangela onthiki omunthu atyitwa, tyatuka kovanthu vafenda ovikahuku.” Ovipito ovio ankho viatuka komatavelo omatutu. Mongeleka, ova Gregu vokohale ankho vetavela okuti kese munthu uyakulilwa nohande ine oandyu ili-po monthiki omunthu atyitwa. Iya ankho vasoka okuti ohande oyo yelikuata kumwe notyikahuku tyatyitwa monthiki omunthu atyitwa. Tupu, ovipito viomanima vielikuata noumbanda.

11. Oñgeni Jeova elitehelela konthele yokukala notyali?

11 Ovanthu ovanyingi vasoka okuti monthiki atyitwa, una okuhumbwa iya vakuavo vena okumulekesa okuti vemuhole. Mahi onthue tupondola okulekesa okuti tuhole ombunga yetu nomapanga etu mononthiki ambuho mbenima, atuhakevelela vala onthiki ike. Jeova uhanda onthue tulekese ohole, nokukala notyali ononthiki ambuho. (Tanga Atos 20:​35.) Tupandula unene Jeova mokonda yomuenyo etuavela ononthiki ambuho, iya katutyilingi vala monthiki tuatyitwa. ​—⁠ Salmo 8:​3, 4; 36:⁠9.

Ovakristau votyotyili vaavela vakuavo ovipuka mokonda vevehole

12. Omonkhalelo patyi onthiki tunkhia yakolela vali tyipona onthiki tuatyitwa?

12 Eclesiastes 7:⁠1 yati: “Enyina ewa liakolela vali tyipona omulela unika nawa, iya onthiki yokunkhia yakolela vali tyipona onthiki yokutyitwa.” Omonkhalelo patyi onthiki yokunkhia yakolela vali tyipona onthiki yokutyitwa? Tyina tutyitwa nkhele katunelinge natyike momuenyo wetu, tyilinge otyipuka otyiwa ine otyivi. Mahi tyina tuundapesa omuenyo wetu opo tuumbile Jeova, nokulingilako vakuetu ovipuka oviwa, ngotyo tukahi nokulinga “enyina ewa” iya Jeova metuhinangela alo umwe tyina tuamankhi. (Jó 14:​14, 15) Ovaumbili va Jeova kavalingi otyipito tyomanima, tyilinge pala okuhinangela onthiki vatyitwa ine onthiki Jesus atyitwa. Tyotyili, Jesus wetutuma vala Okuhinangela onthiki yononkhia mbae. ​—⁠ Lucas 22:​17-20; Hebreus 1:​3, 4.

OPI KUATUKA OPASIKWA YO HONO?

13, 14. Opasikwa yononthiki mbetu, yelikuata natyi?

13 Ovanthu ovanyingi vetavela okuti tyina valinga Opasikwa, ngotyo vekahi nokuhinangela etutilo lya Jesus. Mahi, Opasikwa yononthiki mbuno yelikuata no Eastre, otyipito ankho tyilingilwa otyikahuku yotyimimi nondyovo, ankho itiwa Anglo-Saxão. Omukanda Dicionário de Mitologia wahangununa okuti Anglo-Saxão tupu ankho otyikahuku tyolutyito. Oviso vimwe vyo Pasikwa yo hono vielikuata notyipito otyo. Mongeleka omukanda Enciclopédia Britânica wapopia okuti omayiyi “aundapeswa opo valekese omuenyo omupe ine etutilo.” Tupu, tunde kohale ovindimba viundapeswa ngotyilekeso tyolutyito mefendelo liomatutu. Tyayandyuluka nawa okuti opasikwa yo hono kayelikuatele netutilo lya Jesus.

14 Okuti Jeova uhambukwa tyina atala ovanthu vahonyeka oviso vionongeleya mbomatutu netutilo Liomona wae? Otyo katyimuhambukiswa. (2 Coríntios 6:​17, 18) Tyotyili, Jeova nalumwe etuita tuhinangele etutilo lya Jesus.

ONTHIKI YO NONGANGA OITYI?

15. Oñgeni onthiki yo nonganga yahimbika?

15 Onthiki yo nonganga, tupu iiwe okuti Onthiki yo Vokuankhia yelikuata no nonganga, no matyituka. Otyipito otyo hatyipe. Tyina Ohanyi yaoya, okuhimbikila mu 1 ya Novembro, ova Selta vokohale ankho vakala mo Grã-Bretanha no ko Irlanda, valinga ovipito vyo Samhain. Ovanthu ovo ankho vetavela okuti mokueenda kuotyipito, onohande mbovanthu vokuankhia ankho mbukondoka. Ovanthu ankho vapaka okulia nokunwa opo onohande mbehevelinge omapita. Tyina ovana hono vavala ovikutu vielikalela iya avaende momaumbo okukaita ovikulia, kavetyii okuti vekahi nokuhetekela ovituwa vioumbanda ankho vilingwa kohale.

OVIPITO VIOVINEPO VIASUKUKA, VIHAMBUKISWA HUKU

16, 17. Oityi tuna okusoka tyina tukahi nokupongiya otyinepo tyetu?

16 Otyinepo tyihambukiswa unene. Ovinepo vilingwa mononkhalelo ononyingi mbelikalela mouye auho. Ovanthu ovanyingi kavasoko opi ovituwa, noviso vimwe viotyinepo viatuka, ngotyo hamwe kavetyii okuti oviso vimwe viatuka komatavelo ovanthu ankho vahafende Huku. Mahi, Ovakristau vekahi nokupongiya otyinepo tyavo, vahanda okulinga atyiho opo otyinepo tyavo tyihambukiswe Jeova. Inkha velilongesa konthele yoku kuatuka oviso vimwe viotyinepo, matyivekuatesako okulinga omatokolo omawa. ​—⁠ Marcos 10:​6-⁠9.

17 Ovanthu valinga oviso vimwe viotyinepo mokonda vetavela okuti otyo tyietela “elao” ovalinepi ovape. (Isaías 65:​11) Mongeleka, movilongo vimwe ovanthu vayumba oluoso ine otyipuka otyikuavo kovalinepi. Valinga ngotyo mokonda vetavela okuti otyo matyivekalesa novana, nehambu, nokukala omuvo omunyingi nomuenyo iya nokuveyakulila kovipuka ovivi. Mahi, Ovakristau vatala nawa opo velityilike kese tyipuka tyelikuata nefendelo liomatutu. ​—⁠ Tanga 2 Coríntios 6:​14-⁠18.

18. Onondonga patyi ononkhuavo mbukahi Mombimbiliya mbupopia konthele yotyinepo?

18 Ovakristau vahanda onthiki yotyinepo tyavo yeende nawa opo aveho vakongwa vakale nehambu. Vana vakongwa motyipito tyotyinepo kavapondola okupopia ovipuka vihalekesa onthilo, vipopia konthele yotyihola ine vihakalesa nawa ovalinepi novanthu ovakuavo. (Provérbios 26:​18, 19; Lucas 6:​31; 10:​27) Ovinepo viovanthu va Jeova kavilekesa okuti vekahi “nokulihapa mokonda yomalumono omunthu ena.” (1 João 2:​16) Inkha ukahi nokupongiya otyinepo tyove, linga atyiho opo ha uhinangele ovipuka oviwa konthele yotyinepo tyove. ​—⁠ Tala Okatoi 28 Konthyulilo Yomukanda.

OKUVETA KUMWE ONOKOPO TYATUKA-PI?

19, 20. Okuveta kumwe onokopo tyatuka-pi?

19 Otyipuka tyimwe tyilingwa unene movinepo, no movipito ovikuavo, okuveta kumwe onokopo. Tyina ovanthu vaveta kumwe onokopo, vembuyelula iya umwe apopi okuti, ‘ekongoko.’ Oñgeni ovanthu va Jeova vena okutala otyituwa otyo?

20 Omukanda International Handbook on Alcohol and Culture (Wovilongo Upopia Konthele Yokunwa Noviso) wapopia okuti tyafuile otyituwa otyo tyatuka kovanthu vokohale ankho vahafende Huku iya “tyina valinga ngotyo ankho vaavela ovikahuku ovikunwa vikola.” Tupu “opo vapewe etyi vahanda, tyina vetyilinga vapopia onondaka mbelikuambelo okuti ‘omuenyo omule’ ine ‘ekongoko ewa!’ ” Kohale ovanthu ankho vayelula onokopo mbavo okuita ovihuku viavo viveyambe. Mahi, ha ngotyo-ko Jeova ayamba ovanthu. ​—⁠ João 14:⁠6; 16:⁠23.

“ONWE VOKUHOLE JEOVA, YALEI OVIVI”

21. Ovipito patyi ovikuavo ovanthu va Huku vena okulityilika?

21 Tyina utokola inkha moende motyipito tyimwe ine kumaende, soka nawa konthele yovituwa otyipito otyo tyiyandyanesa. Mongeleka, movipito vimwe, mulingwa ovinyano viokulihanda, nokunwa unene iya alo umwe nouhayo wotyihola. Ovipito ovio vipondola okuyandyanesa otyituwa tyovalume, novakai okulala poyavo ine hamwe otyituwa tyokuhumba unene otyilongo tyove. Inkha tulipaka movipito ovio, okuti ngotyo tukahi nokuyala etyi Jeova eyele? ​—⁠ Salmo 1:​1, 2; 97:​10; 119:⁠37.

22. Oityi tyipondola okukuatesako omunthu wa Jeova okutokola inkha maende ine kamaende kotyipito tyimwe?

22 Ovanthu va Huku vena okulunguka opo velityilike ovipito vimunumanesa. Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Tyilinge mulia, tyilinge munwa, ine mulinga otyipuka otyikuavo, lingei ovipuka aviho opo munkhimaneke Huku.” (1 Coríntios 10:​31; tala Okatoi 29 Konthyulilo Yomukanda.) Tyotyili, pena ovipito vimwe vihelikuatele noundalelapo, nefendelo liomatutu ine okuhumba unene otyilongo. Inkha motyipito tyimwe kamulingwa ovipuka Ombimbiliya iilika, tuna okutokola inkha matuende ine kamatuende. Tupu, tuhanda okusoka konthele yo ñgeni etokolo lietu malikalesa vakuetu.

NKHIMANEKA JEOVA MUETYI UPOPIA NEVI ULINGA

23, 24. Oñgeni onthue tupondola okuhangununina ombunga yetu vehe Nombangi, etokolo tualinga konthele yovipito vimwe?

23 Ove hamwe wayekapo okulinga ovipito vihahambukiswa Jeova. Mahi hamwe ombunga yove vehe Nombangi mba Jeova vapondola okusoka okuti otyo tyilekesa okuti ove utupu ohole navo ine kuhande vali okukala navo. Hamwe kuvo, ovipito ovio omphitilo vena yokuwaneka ombunga. Ngotyo, oityi upondola okulinga? Kuna ononkhalelo ononyingi upondola okuvelekesa okuti uvehole iya vakolela unene ku ove. (Provérbios 11:​25; Eclesiastes 3:​12, 13) Upondola okuvekonga opo vakale nove mononthiki ononkhuavo.

24 Inkha uhanda ombunga yove inoñgonoke omokonda yatyi uhalingila vali ovipito ovio, upondola okuovola onondonga momikanda vietu, no mo jw.org mambukukuatesako okuhangununa omahunga una opo uhalinge vali ovipito ovio. Uhalinge ngatyina ukahi nokuveyayesa ine okuvekuluminya vasoke ngove. Kuatesako ombunga yove okuimbuka okuti etyi walinga etokolo olio, watala ovipuka ovinyingi viakutikinya kovipito ovio. Uheveyayese iya “onondaka mbove mbukale apeho onongwa, mbahingwa nawa omongwa.” ​—⁠ Colossenses 4:⁠6.

25, 26. Oñgeni vohe vapondola okukuatesako ovana vavo okukala nohole novitumino vya Jeova?

25 Tyakolela unene kese umwe pu onthue anoñgonoke omokonda yatyi ahalingila ovipito ovio. (Hebreus 5:​14) Etyi tuhanda, okuhambukiswa Jeova. Inkha tuna ovana, tuna okutaindya omuvo opo tuvekuateseko okunoñgonoka, nokupanda onondonga mbo Mbimbiliya. Tyina vamanoñgonoka nawa Jeova, mavahande okumuhambukiswa. ​—⁠ Isaías 48:​17, 18; 1 Pedro 3:⁠15.

26 Jeova uhambukwa unene tyina atala ononkhono tulinga opo tumuumbile monkhalelo yasukuka, nokukala ovanthu ovakuatyili. (João 4:​23) Mahi, ovanyingi vasoka okuti omunthu kapondola okukala omukuatyili mouye uno womatutu. Okuti otyo otyili? Matulilongesa konthele yotyo mokapitulu makalandulako.

^ pal. 3 Upondola okuvasa onondaka mbupopia vali konthele yotyo mo Índice das Publicações da Torre de Vigia, no Momukanda Wokuovolola wo Nombangi mba Jeova, no mo site jw.org.