Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 16

Okuliongiya pala Okufenda

Okuliongiya pala Okufenda

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Tala eliyawiso nesilivilo liomaliongiyo etu

1. Tyina ankho ovalongwa veliongiya, ekuateso patyi vapolako? Iya omokonda yatyi?

 ETYI palamba katutu tunde etyi Jesus atutiliswa, ovalongwa aveliongiya opo velipameke. Mokonda yowoma wonondyale mbavo, avaiki omapito. Mahi owoma wavo aupu etyi Jesus amoneka pokati kavo, iya ati: “Tambulei ospilitu sandu!” (Tanga João 20:19-22.) Konyima, ovalongwa aveliongiya vali, iya Jeova eveuyulila ospilitu sandu. Tyotyili, otyo tyevepameka unene pala ovilinga viokuivisa ankho vikahi komutwe!​—Atos 2:1-7.

2. (a) Oñgeni Jeova etuavela epameko? Iya omokonda yatyi tuesukisila epameko olio? (b) Efendelo Liombunga liakolela unene mokonda yatyi? (Tala onondaka pokatoi, nokakasa kati “ Efendelo Liombunga,” pefo 175)

2 Nonthue hono tulwa novitateka vielifwa no vio vakuatate vetu pomuvo wo no apostolu. (1 Ped. 5:9) Pamwe, vamwe puonthue, vapondola okukala nowoma novanthu. Moluotyo, tuesukisa epameko Jeova aava opo tukoleleye movilinga viokuivisa. (Efé. 6:10) Haunene Jeova wava epameko olio momaliongiyo etu. Pahe tuna omaliongiyo etano mosimano: Eliongiyo Liounyingi, Elilongeso Liomutala Womulavi, Nelionsiyo liomokati kosimano hono litiwua Omuenyo Wetu Waukristau Novilinga Vietu. a Tupu, tuna ovionge vikuana kese nima, otyonge tyononthiki ononthatu, ovionge vivali vionthiki ike, Nehinangelo liononkhia mba Kristu. Omokonda yatyi tyakolela okuenda komaliongiyo oo? Omapiluluko patyi aenda-po, alo omaliongiyo etu akala ngetyi ekahi hono? Onkhalelo tutala omaliongiyo etu, ilekesa tyi konthele yetu?

Oityi Tuliongiyila?

3, 4. Oityi Jeova ahanda kovanthu vae? Popia onongeleka.

3 Tunde kohale, Jeova uhanda ovanthu vae veliongiye, opo vemufende. Mongeleka, mo 1513 P. K. E., Jeova waavelele elongo lio Isilayeli Ovitumino viae. Ovitumino ovio, ankho viakutikinya Otyasapalo tyosimano, opo kese mbunga imufende nokulongeswa Ovitumino. (De 5:12; 6:4-9) Tyina ova Isilayeli ankho vaendela monondonga ombo, onombunga ankho mbupamekwa, iya elongo aliho ankho litualako noupanga wapama na Jeova nokuasukuka. Mahi, tyina ankho elongo liyekapo okuendela Movitumino, nokuhaende komaliongiyo apeho opo vafende Jeova, ankho kavapandwa na Huku.​—Lev. 10:11; 26:31-35; 2 Crô. 36:20, 21.

4 Tupu, tala ongeleka Jesus aava. Ankho wenda apeho kondyuo yokufendela kese Tyasapalo. (Luc. 4:16) Konyima yononkhia mba Jesus netutilo liae, ovalongwa vae vatuaileko okuliongiya apeho, namphila ankho kavalandula vali otyitumino tyo Tyasapalo. (Atos 1:6, 12-14; 2:1-4; Rom. 14:5; Col. 2:13, 14) Momaliongiyo oo, Ovakristau votete ankho kavalongeswa vala nokupamekwa, tupu ankho vaava ovilikutila vinkhimaneka Huku nomalikuambelo avo, nomakumbululo, noviimbo.​—Col. 3:16; Heb. 13:15.

Ovalongwa va Jesus ankho veliongiya opo velipe ondundo nokulipameka

5. Omokonda yatyi tuliongiyila kese simano nokuenda kovionge kese nima? (Tupu tala okakasa kati, “ Omaliongiyo Enima Awaneka Ovanthu va Huku,” pefo 176.)

5 Nonthue, tyina tuenda komaliongiyo etu kese simano, no kovionge kese nima, tulekesa okuti tuaama Kouhamba wa Huku. Tupu tulekesa okuti tupewa epameko liospilitu sandu, nokupameka vakuetu nomakumbululo etu ekolelo. Tyakolela vali unene, etuavela omphitilo yokufenda Jeova nomalikuambelo etu, nomakumbululo, noviimbo. Onkhalelo omaliongiyo etu alingwa, hamwe elikalela no yova Isilayeli no yo Vakristau votete. Mahi, ena vala esilivilo like. Omapiluluko patyi aenda-po, alo omaliongiyo etu akala ngetyi ekahi hono?

Omaliongiyo Omokati Kosimano Alunda “Ohole Novilinga Oviwa”

6, 7. (a) Oityi tuliongiyila? (b) Oñgeni omaliongiyo movikundyi ankho elikalaila?

6 Etyi Omukuatate Charles Taze Russell ahimbika okuovola otyili Mondaka ya Huku, waimbuka okuti tyesukisa okuliongiya navakuavo vekahi nokuovola otyili. Mo 1879, Russell ahoneka okuti: “Ame, navakuetu mo Pittsburgh, tuaonganeka otyikundyi tyo mbimbiliya opo tuliongiye movi Tyalumingu aviho, opo tuovolole Ovihonekwa.” Ovatangi Vomutala Womulavi ankho vapewa ondundo yokuliongiya. Iya mo 1881, mo Pittsburgh Pennsylvania, ankho omaliongiyo alinguale movi Tyalumingu aviho no Mutatu. Omutala Womulavi wa Kuhuhu yo 1895 wapopia okuti omaliongiyo oo, aonganekwa opo “Ovakristau vakale newaneko, nohole,” nokuavela omphitilo vana veya komaliongiyo opo velipameke.​—Tanga Hebreus 10:24, 25.

7 Momanima omanyingi, onkhalelo no nonthiki ankho ovikundyi vio Valilongesi Vombimbiliya valinga omaliongiyo, yelikalaila. Mongeleka, mo 1911 otyikundyi tyimwe mo Estados Unidos, tyahoneka omukanda wati: “Onthue tulinga omaliongiyo etano kese simano.” Ankho valinga eliongiyo mo Tyasikunda, no Mutatu, no Mutano, iya Tyalumingu evali. Omukanda omukuavo wotyikundyi tyimwe mo Afilika wahonekua mo 1914, wati: “Onthue tulinga omaliongiyo tuvali mohanyi, okuhimbika Mutano atumanuhula mo Tyalumingu.” Mokueenda kuomuvo, atuhimbika okuliongiya ngetyi tulinga hono. Tala ehipululo lia kese liongiyo.

8. Omalongomona amwe o potete ankho apopia konthele yonosapi patyi?

8 Eliongiyo Liounyingi. Mo 1880, enima lialandulako tunde etyi Omukuatate Russell ahimbika okulinga Omutala Womulavi, wahetekelele etyi Jesus alingile, iya ahimbika oungendi wokuivisa. (Luc. 4:43) Moungendi oo, Omukuatate Russell wasapo ongeleka yetyi hono tuihana okuti Eliongiyo Liounyingi. Omutala Womulavi wapopia oungendi oo wati, Russell “makala nehambu liokupopia momaliongiyo ounyingi konthele ‘Yovipuka vielikuata kumwe Nouhamba wa Huku.’” Mo 1911, etyi omawaneno aonganekwa movilongo ovinyingi, kese waneno liapewa ondundo yokutuma ovalongomoni vafuapo komawaneno omakuavo, opo vakalinge omalongomona epandu apopia konthele yekoyeso nofeto yeyovo. Konthyulilo ya kese longomona, akupopiwa enyina liomulongomoni malingi osimano mailandulako nosapi yatyo.

9. Oñgeni Eliongiyo Liounyingi liapiluluka mokueenda kuomanima? Iya oñgeni ove mokuatesako eliongiyo olio?

9 Mo 1945, Omutala Womulavi wapopia okuti, kese waneno malihimbika okulinga Eliongiyo Liounyingi, opo vatehelele omalongomona Ombimbiliya etyinana, maapopi “ovitateka vialumbanesa ankho vikahi nokumoneka.” Momanima omanyingi, ovalongomoni ankho kavapopi vala konthele yonosapi vapewa nomupika wekolelo, mahi tupu ankho vapopia konthele yonosapi vasoka ovo muene. Mahi, mo 1981, ovalongomoni aveho vatumwa okulinga vala omalongomona vapewa momawaneno. b Alo mo 1990, momalongomona amwe ounyingi, novateheleli ankho vapopia ine valinga omalekeso. Mahi menima olio, kualingwa omapiluluko, iya omalongomona ounyingi alingwa vala nomulongomoni. Mu Kupupu yo 2008 kualingwa omapiluluko omakuavo. Omalongomona ounyingi ankho alingwa mo nominutu 45, ahimbika okulingwa mo nominutu 30. Namphila omalongomona atepululwa, mahi tyina apongiyua nawa, atualako okupameka ekolelo liovanthu Mondaka ya Huku. Tupu etulongesa ovipuka ovinyingi konthele Youhamba wa Huku. (1 Tim. 4:13, 16) Okuti ove uhole okukonga vana utalailapo navakuavo vehe-Nombangi, opo vatehelele omalongomona oo Ombimbiliya akolela?

10-12. (a) Omutala Womulavi Wokulilongesa walingua omapiluluko patyi? (b) Omapulo patyi ove wesukisa okulilinga?

10 Elilongeso Liomutala Womulavi. Mo 1922, ovakuatate vatiwa peregrinos​—ovaivisi ankho vatumwa no Sociedade Torre de Vigia opo valinge omalongomona, nokuhongolela ovilinga viokuivisa​—vatuma omawaneno opo eliongiye apeho pala okulilongesa Omutala Womulavi. Avetavelwa, tete elilongeso Liomutala Womulavi ankho lilingwa mokati kosimano ine omo Tyalumingu.

Elilongeso lio Mutala Womulavi, Gana 1931

11 Omutala Womulavi 15 ya Pepo Linene yo 1932, walekesa vali nawa oñgeni eliongiyo olio ankho lina okulingwa. Onthele oyo yapopia okuti eliongiyo olio maliendeswa nomukuatate, ngetyi tyilingwa Mombetele. Ovakuatate vetatu vapumphama komutwe, opo velipinge-pinge kokutanga ono palagrafu. Pomuvo opo ononthele ankho kambueta omapulo. Moluotyo, omuendesi wiita ovateheleli opo valinge omapulo onthele ikahi nokulilongeswa. Konyima aiti kovateheleli vakumbulule omapulo oo. Inkha esukisa okuyandyululwa vali, omuendesi aave ehangununo “lihehi liayandyuluka nawa.”.

12 Ponthyimbi, kese ewaneno ankho olio liholovona onthele ovanyingi vahanda okulilongesa mo Mutala Womulavi. Mahi, monthiki 15 ya Tyikukutu yo 1933, Omutala Womulavi wapopila omawaneno aeho elilongese Omutala Womulavi omupe. Mo 1937, avapewa onondonga mbokuti elilongeso olio, lilingwe mo Tyalumingu. Omapiluluko omakuavo aviukisa eliongiyo olio monkhalelo tulilongesa alo hono, eya mo Mutala Womulavi 1 ya Kulindi yo 1942 (mo Ingelesi). Tete, wapopia okuti ononthele mbokulilongeswa mambuya nomapulo pombuelo ya kese efo, opo aundapeswe melilongeso. Iya auyawisako okuti eliongiyo olio, lilingwa vala oola ike. Tupu, waavela ondundo vana vaava omakumbululo, opo vakumbulule “monondaka mbavo muene,” avahatange vali po palagrafu. Elilongeso Liomutala Womulavi, litualako okukala eliongiyo liavilapo omupika wekolelo aundapesa, opo aave okulia kupameka oupanga wetu na Jeova momuvo watamo. (Mat. 24:45) Kese umwe puonthue wesukisa okulipula okuti: ‘Ame ndyipongiya umwe elilongeso Liomutala Womulavi kese simano? Okuti ndyilinga ononkhono mbokuava omakumbululo?’

13, 14. Elilongeso Liombimbiliya Mewaneno lialingwa omapiluluko patyi? Iya oityi ove uhole vali meliongiyo olio?

13 Elilongeso Liombimbiliya Mewaneno. Momanima 1890, etyi kualingwa omikanda ominyingi Aurora do Milênio, Omukuatate H. N. Rahn, Omulilongesi wo Mbimbiliya ankho ukala mepundaumbo lio Baltimore Maryland mo Amelika, wapopia okuti omawaneno esukisa okulilongesa omukanda “Círculos da Aurora” melilongeso Liombimbiliya mewaneno. Potete, omaliongiyo oo, ankho alingilwa monondyuo mbovakuatate. Mu Tungonkhe yo 1895, omukanda Círculos da Aurora, ankho ukahi nokulilongeswa nawa momapundaumbo aeho mo Estados Unidos. Omutala Womulavi wohanyi oyo, wapopia okuti aveho velilongesa otyili, vesukisa okuenda komaliongiyo oo. Wapopia okuti eliongiyo olio, lihongolelwa na una utanga nawa. Utanga alo popondu atalama, akevelela ovateheleli opo vaave omakumbululo. Tyina vamatange nokulilongesa o palagrafu aiho, oe utala onotestu mbukahi-po embutange. Konthyulilo yokapitulu, kese umwe po vateheleli upitulula liwa-liwa etyi velilongesa.

14 Enyina lieliongiyo olio, liapilauluka ovikando ovinyingi. Ankho litiwa Círculos Bereanos de Estudos Bíblicos, lielikuata no va Bereia kohale ankho velilongesa nawa Ovihonekwa. (Atos 17:11) Mokueenda kuomuvo, enyina alipiluluka alikala Elilongeso Liomukanda Mewaneno. Pahe liihanwa okuti Elilongeso Liombimbiliya Mewaneno. Ewaneno aliho liliongiya Mondyuo Yomaliongiyo, ha-monondyuo vali mbovakuatate, pala eliongiyo olio. Mokueenda kuomanima, muhole okulilongeswa omikanda ominyingi, no nombrochula, no nonthele mbo Mutala Womulavi. Tunde kohale, aveho veya keliongiyo, vapewa ondundo yokuava omakumbululo. Eliongiyo olio, likahi nokutuvatela okunoñgonoka vali nawa Ombimbiliya. Okuti ove apeho ulipongiya pala eliongiyo olio, nokuava omakumbululo monkhalelo uvila?

15. Oityi Osikola Yovilinga via Huku ankho yaonganekelwa?

15 Osikola Yovilinga via Huku. Carey Barber, ankho uundapa mombala yo Nombangi mo Brooklyn, New York pomuvo opo, uhinangela okuti: “Mo Tyasikunda kounthiki 16 ya Hitandyila yo 1942, ovakuatate aveho vombunga yo Mbetele mo Brooklyn, vakongwa opo velihonekese mosikola pahe itiwa Osikola Yovilinga via Huku.” Omukuatate Barber, konyima wakala umwe po Nonkhalamutwe mbo Nombangi, wapopia osikola okuti: “Oyo, o imwe pononkhalelo mbavilapo Jeova atekula ovanthu vae hono.” Osikola oyo, yakuatesako ovakuatate okuyawisa ounongo wavo wokulongesa, nokuivisa. Moluotyo, okuhimbikila mo 1943 omukanda Curso de Ministério Teocrático autumikiswa katutu-katutu momawaneno ouye auho. Omutala Womulavi 1 ya Pepo Linene yo 1943, wapopia okuti, Osikola Yovilinga via Huku, yaonganekwa opo ikuateseko ovanthu va Huku “okulilongesa ovo muene opo vakale onombangi ovanongo movilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku.”​—2 Tim. 2:15.

16, 17. Okuti Osikola Yovilinga via Huku ankho ilongesa vala ounongo wokulongesa? Hangununa.

16 Potete, ovanyingi ankho tyivepuiya unene okupopila komutwe wovateheleli ovanyingi. Clayton Woodworth, Jr., omona womukuatate umwe wapakelue mokaleya kumwe Nomukuatate Rutherford navakuavo mo 1918, uhinangela oñgeni elitehelele potete etyi elihonekesa mosikola oyo mo 1943. Omukuatate Woodworth wati: “Ankho kuame tyepuiya unene okulinga omalongomona. Elaka liange ngoti ankho liakala elale, momulungu wange omalute akukukuta-mo, iya ondaka yange aihimbika okutyetyema.” Putyina Clayton ayawisa ounongo wae wokulongesa, apewa otyilinga tyokulinga omalongomona omanyingi. Osikola yemulongesa vali unene tyipona vala okukala nounongo oo. Yemulongesa esilivilo liokuliola omutima nokuyumba onthumbi mu Jeova. Clayton wati: “Naimbuka okuti, omulongomoni hatyipuka tyakolela. Mahi, inkha ulipongiya nawa nokuyumba onthumbi mu Jeova, ovanthu mavekutehelela nehambu avapoloko esilivilo.”

17 Mo 1959, onomphange navo avakongwa opo velihonekese mosikola oyo. Omphange Edna Bauer uhinangela puetyi tyapopiwa motyionge aile. Wati: “Ame ndyihinangela ehambu onomphange vakalele nalio. Pahe onomphitilo mbavo ankho mbeliyawisa.” Tyilinge ovakuatate no nomphange vapandula omphitilo oyo yokulihonekesa Mosikola Yovilinga via Huku opo ulongeswe na Jeova. Hono, tutualako nokulongeswa mokati kosimana.​—Tanga Isaías 54:13.

18, 19. (a) Oñgeni tupewa ehongelelo opo tutualeko novilinga viokuivisa? (b) Oityi tuimbila momaliongiyo etu? (Tala okakasa kati, “ Vaimba Otyili.”)

18 Eliongiyo Liovilinga. Konthyimbi yo 1919, ankho kulingwa omaliongiyo okuonganeka ovilinga viokuivisa. Peliongiyo olio, ha aveho mewaneno vakala-po. Pakala vala vana vaundapa movilinga viokuava omikanda. Ovikando ovinyingi menima 1923, Eliongiyo Liovilinga ankho lilingwa like mohanyi, iya aveho mewaneno avakala-po. Menima 1928, omawaneno apewa ondundo yokulinga Eliongiyo Liovilinga kese simano. Mo 1935, Omutala Womulavi awavela ondundo omawaneno aeho opo apole ononthele Mbeliongiyo Liovilinga momukanda Director (weya okuihanwa okuti Informante, iya nkhele utiwa Ovilinga Vietu Viouhamba). Eliongiyo olio, alikutikinyua mononthele mbulingwa apeho nomawaneno.

19 Hono tutambula onondonga mokati kosimana opo tukale ovanongo movilinga viokuivisa. (Mat. 10:5-13) Inkha ove uhole okutambula omukanda Omuenyo Wetu Woukristau Novilinga Vietu, okuti ulilongesa-o nawa, nokuundapesa onondonga mbukahi-mo tyina ukahi movilinga viokuivisa?

Eliongiyo Liakolela Vali Menima

Tunde potyita tyotete, P.K. Ovakristau Veliongiya kese nima opo Vahinangele ononkhia mba Kristu (Tala opalagrafu 20)

20-22. (a) Omokonda yatyi tuhinangelela ononkhia mba Kristu? (b) Ouwa patyi upola kokukala Pehinangelo Liononkhia mba Tatekulu kese nima?

20 Jesus wapopila ovalanduli vae opo vahinangele ononkhia mbae alo akondoka. Ngetyi ankho tyilingwa otyipito tyo Pasikwa, Ehinangelo Liononkhia mba Kristu lilingwa otyikando tyike menima. (1 Cor. 11:23-26) Kese nima, ovanthu ovanyingi veya keliongiyo olio. Lihinangelesa ovalembulwa ehambu vena liokukala onomphinga Mbouhamba wa Huku. (Rom. 8:17) Iya onongi ononkhuavo, vena onthilo onene nekolelo mo Hamba Youhamba wa Huku.​—João 10:16.

21 Omukuatate Russell nomapanga ae, vaimbuka esilivilo liokuhinangela Ononkhia mba Tatekulu, iya ankho vetyii okuti tyesukisa okulingwa kese nima. Omutala Womulavi wa Tyikukutu yo 1880, wati: “Momanima omanyingi, ovanyingi ponthue muno mo Pittsburgh, vena otyituwa . . . tyokuhinangela Opasikwa [Ehinangelo lia Tatekulu], nokulia ombolo novinyu, otyilekeso tyolutu lwa Tatekulu yetu nohonde yae.” Pakala katutu, Ovionge avilingilwa kumwe Nehinangelo lia Tatekulu. Vimwe povionge viotete viahonekwa, vialingilwe mo 1889. Ankho pali ovanthu vena 225, iya 22 avambatisalwa.

22 Hono, Ehinangelo lia Tatekulu kalilingilwa vali kumwe novionge. Mahi, tukonga aveho potyilongo apa tukala, opo veliongiye nonthue Mondyuo Yomaliongiyo ine ondyuo onkhuavo yafetelwa. Mo 2013, ovanthu onomiliau 19, vakala pehinangelo liononkhia mba Jesus. Tuna ehambu liokukala Pehinangelo lia Tatekulu, no liokuavela vakuetu ondundo opo veye okuliwaneka nonthue motyinthiki otyo tyakolela unene! Okuti nombili onene, ove uhole okukonga ovanthu ovanyingi, opo veye Kehinangelo lia Tatekulu kese nima?

Oityi Ovituwa Vietu Vilekesa

23. Oñgeni ove utala omaliongiyo etu?

23 Ovaumbili ovakuatyili va Jeova kavatale otyitumino tyokuliongiya ngatyina tyalema. (Heb. 10:24, 25; 1 João 5:3) Mongeleka, Ohamba David ankho utyihole tyokuenda kondyuo ya Jeova yefendelo. (Sal. 27:4) Haunene, ankho uhole okuliongiya na vana vehole Huku. (Sal. 35:18) Soka kongeleka ya Jesus. Namphila ankho omututu, wakalele nesuko enene nondyuo yefendelo lia Tate yae.​—Lucas 2:41-49.

Ehando lietu enene liokuliongiya lilekesa okuti Ouhamba wa Huku owotyotyili kuonthue

24. Tyina tuenda komaliongiyo, onomphitilo patyi tukala nambo?

24 Tyina tuenda komaliongiyo, tulekesa okuti tuhole Jeova iya tuhanda okupameka vakuetu tufenda navo. Tupu, tulekesa okuti tuhanda okulongeswa okutyinda omuenyo ulekesa okuti, tu-vatuminwa Vouhamba wa Huku. Iya momaliongiyo, no movionge, omo haunene tupewa onondonga ombo. Tupu, omaliongiyo etu etuavela ounongo, nepameko tuesukisa opo tukoleleye movilinga viakolela vali, vikahi nokulingwa Nouhamba wa Huku hono, viokulinga ovalongwa vo Hamba Jesus Kristu nokuvelongesa. (Tanga Mateus 28:19, 20.) Tyotyili, ehando enene tuna liokuliongiya lilekesa okuti, Ouhamba wa Huku owotyotyili ku kese umwe ponthue. Tupandei apeho omaliongiyo etu!

a Okuyawisa komaliongiyo etu ewaneno mosimano, kese mbunga ine kese munthu upewa ondundo opo akale apeho nomuvo mosimano, wokulinga elilongeso liae ine efendelo liombunga.

b Alo 2013, ankho kuna omalongomona ounyingi alamba po 180.