Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 13

Ovaivisi Vouhamba wa Huku Vatuala Omphela Yavo Kombonge

Ovaivisi Vouhamba wa Huku Vatuala Omphela Yavo Kombonge

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Ngetyi Jesus aulile, ovatumini pamwe vailika ovilinga viovanthu vae viokuivisa

1, 2. (a) Onkhalelo patyi Satanasi aundapesa unene opo autukile ovanthu va Huku? (b) Omokonda yatyi ono apostolu vaanyenene okuilikwa okuivisa?

 PALAMBA ononthiki mbuhehi tunde etyi ovalongwa vauyulilwa ospilitu sandu (Pendekoste) 33 P.K. Ewaneno lio Vakristau mo Jelusalei lina vala onosimano mbuhehi. Tyotyili, Satanasi wamona okuti oo omuvo waviuka pala okuutukila ewaneno. Uhanda okuhanyako ewaneno olio, putyina nkhele lihe-nepame. Liwa-liwa, Satanasi uundapesa ononkhalamutwe mbonongeleya, opo vailike ovilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku. Mahi nomutima wakola, ono apostolu vatualako okuivisa, iya ovalume ovanyingi novakai “avetavela Tatekulu.”—Atos 4:18, 33; 5:14.

Ono apostolu vahambukilwe “mokonda vatalwa okuti vatokala okupenyenyekwa mokonda yenyina liae”

2 Nokuanumana, onondyale mbeveutukila vali, avapake ono apostolu ambuho mokaleya. Mahi, kounthiki, o andyu ya Jeova aiikula omapito okaleya, etyi kuatya ono apostolu avakondoka vali okukaivisa! Iya aveya vali okuvekuata, avevetuala kovatumini vevehunga okuti kavetavelele otyitumino tyokuhaivisa. Ono apostolu avakumbulula okuti: “Onthue tuna okutavela ku Huku, tyipona kovanthu.” Ovatumini vanumana unene, vahanda “okuipaa” ono apostolu. Mahi, Gamaliyeli omulongesi wapandua Wovitumino, uveamena alondola ovatumini okuti: “Lungukei . . . Ovalume ava veyekei vende.” Nokuahuva, ovatumini avetavela etyi apopia avayeke ovalongwa vende. Oityi ovalume ovo vekolelo valinga? Nondundo avatualako “tyihatalama okulongesa, nokuivisa umbo na umbo onondaka onongwa konthele ya Kristu Jesus.”—Atos 5:17-21, 27-42; Pro. 21:1, 30.

3, 4. (a) Onkhalelo patyi Satanasi aundapesa unene opo autukile ovanthu va Huku? (b) Oityi matulilongesa mokapitulu aka novikuavo vivali mavilandulako?

3 Oo oundyale wotete wahimbika newaneno lio Vakristau wamonekele menima 33 P.K., mahi haoko wahulililako. (Atos 4:5-8; 16:20; 17:6, 7) Mononthiki mbetu, Satanasi utualako okuhongiliya onondyale mbefendelo liotyotyili, okulunda ovatumini opo vailike ovilinga vietu viokuivisa. Onondyale mbuhunga ovanthu va Huku okuti kavetavela ovitumino mononkhalelo ononyingi. Onkhalelo imwe vapopia okuti tuyuelela ovanthu, nokueta ovitateka. Onkhuavo, vati tuhindila ovanthu okuhetavela kovatumini. Tupu vapopia okuti tulandesa momatapalo. Momuvo waviuka, ovakuatate vetu avaende kombonge, okukalekesa okuti ovipuka ovio aviho omatutu. Otyo atyieta tyi? Oñgeni omatokolo alingwa nombonge omanima okualamba, ekuetela ouwa hono? Matulilongesa omatokolo ombonge, noñgeni etuvatela “okuyakulila nokuhonekesa onondaka onongwa kovatumini.”—Fil. 1:7.

4 Mokapitulu aka matulilongesa oñgeni tuhole okuyakulila ovilinga vietu viokuivisa. Movikapitulu vivali mavilandulako, matulilongesa onomphela mbumwe tuakoyesa kombonge, opo tutualeko tyahalingi onthele youye, atuendela movitumino Viouhamba wa Huku.

Vaeta Ovitateka ine Vayakulila Ouhamba wa Huku?

5. Konthyulilo yomanima 1930, omokonda yatyi ovaivisi Vouhamba vakuatelelwe? Iya oityi tyalinga vana vekahi komutwe?

5 Konthyulilo yomanima 1930, mo mapundaumbo aeho oko Estados Unidos da Amelika, Onombangi mba Jeova vakuluminyua okuhoneka omukanda opo valinge ovilinga viavo viokuivisa. Mahi ovakuatate avaanye. Ovakuatate ankho vetyii okuti omukanda kamautualako okuveyakulila, nokuti kutupu omutumini upondola okuilika otyitumino Jesus avela Ovakristau, tyokuivisa Ouhamba wa Huku. (Mar. 13:10) Mokonda yotyo, ovaivisi ovanyingi Vouhamba avakuatwa. Vana ankho vekahi nokuhongolela eongano avasoko okutuala omphela ko nombonge. Ovakuatate ovo, ankho vahanda okulekesa okuti Kaputu wailika ovilinga vio Nombangi tyihena ehunga liovitumino. Iya mo 1938 kuaenda otyitateka tyalunda ombonge onene, okulinga etokolo liavilapo. Oityi tyaendele ko?

6, 7. Oityi ombunga ya Cantwell yalingilwe?

6 Newton Cantwell, ankho womanima 60, nomukai wae Esther, novana vavo Henry, na Russell, na Jesse, aveho vetano ankho ovakokoli-ndyila vavilapo. Muvali komuhuka 26 ya Tyikukutu yo 1938, avakaivisa mepundaumbo lio New Haven Connecticut. Tyotyili, ankho velipongiya pala okukakalako ononthiki ononyingi. Omokonda yatyi? Omokonda ankho vakuatwa ovikando ovinyingi, iya ankho vetyii okuti vapondola okukuatwa vali. Mahi, ombunga ya Cantwell kayasoyele okuivisa Ouhamba wa Huku, mokonda yotyo. Vehika mo New Haven, nomatuku-tuku evali. Newton ankho utaha etuku-tuku liombunga liatyinda Omikanda no nofonografu. Iya omukulu wae Henry womanima 22, ankho utaha etuku-tuku liokuhikisa. Tyotyili, ngetyi ankho vakevelela, etyi papita onoola mbumwe, avatalamekwa no pulisa.

7 Tete, vakuata Russell womanima 18, konyima avakuate Newton na Esther. Iya Jesse womanima 16 ankho uli kokule, amono etyi ovo he nomukulu wae vatyindwa no pulisa. Henry ankho ukahi nokuivisa konthele onkhuavo yepundaumbo esala aike. No ngotyo, atyindi ofonografu yae, atualako nokuivisa. Ovalume vevali vo Katolika avetavela Jesse ahikise elongomona lio Mukuatate Rutherford lina osapi yati, “Onondyale.” Mahi putyina vatehelela elongomona olio avanumana unene, avahande okuveta Jesse. Nepoleyo, Jesse atundupo, mahi etyi aendako vala katutu opulisa aimutalameka. Jesse nae akuatwa. Opulisa kayahungile natyike Omphange Cantwell, mahi vahunga Omukuatate Cantwell novana vae. Anthi, vayekwa onthiki yatyo oyo, mahi avaitwa onombongo.

8. Omokonda yatyi Jesse Cantwell avelelelwe onombei mbokuti weeta ovitateka?

8 Etyi papita onohanyi mbuhehi, mu Tungonkhe yo 1938, ombunga ya Cantwell avakoyeswa otyikando tyotete mo New Haven. Newton, na Russell, na Jesse ankho vahungwa okuti vafetesa omikanda, tyihena elisesa. Namphila vatuala omphela Kombonge Onene yo Connecticut, mahi Jesse wavelua onombei okuti ukahi nokueta ovitateka vihanya ombembwa. Omokonda yatyi? Omokonda ovalume vevali vo Katolika vatehelela elongomona ahikisa, vapopia kombonge okuti elongomona olio liapenya ongeleya yavo nokuveleva. Opo vatetulule omphela oyo, ihakoyesilwe nawa, ovakuatate vekahi komutwe meongano, aveituala Kombonge Yavilapo yo Amelika.

9, 10. (a) Oityi tyatokola Ombonge Onene mo Amelika pomphela yombunga ya Cantwell? (b) Oñgeni etokolo olio nkhele lituetela ouwa?

9 Okuhimbikila mu 29 ya Tyitalale yo 1940, Charles E. Hughes Onkhalamutwe yovakoyesi, novakoyesi ovakuavo etyinana, avatehelela Omukuatate Hayden Covington, omuameni wo Nombangi mba Jeova. a Etyi omuameni wokuatumua novatumini mo Connecticut apopia okuti Onombangi mba Jeova tyili vaeta ovitateka, omukoyesi umwe apulu okuti: “Onondaka Kristu Jesus ankho aivisa pononthiki mbae, ovanthu ankho vembuhole?” Omuameni oo, akumbulula okuti: “Au, ankho vembuyele, mahi ngoti Ombimbiliya tupu ipopia etyi tyapitile na Jesus mokonda yokuivisa onondaka ombo.” Onondaka ombo mbalekesa nawa etyi vasoka! Tyihetyii, omuameni oo, waeleka Onombangi na Jesus, iya ovatumini eveeleka na vana vakuatele Jesus. Mu 20 ya Kapepo yo 1940, Ombonge ailingi etokolo liamena Onombangi.

Hayden Covington (komutwe, pokati), Glen How (kokumbili), navakuavo vatunda mombonge etyi vafinda onomphela

10 Oityi tyakolela unene metokolo olio Liombonge? Liyakulila onombangi motyilongo atyiho, nawike omutumini uveilika okufenda nokulinga ovilinga viavo. Tupu, ombonge yamona okuti ovituwa via Jesse “kavihanye. . . ombembwa, tupu kavietela ovanthu ovitateka.” Moluotyo, ailingi etokolo liayandyuluka, lilekesa okuti Onombangi mba Jeova kavaetela ovanthu ovitateka. Olio etokolo liakolela unene kovanthu va Huku! Oñgeni etokolo olio, nkhele lituetela ouwa? Omuameni umwe Ombangi ya Jeova, wati: “Okuyekwa okufenda tyihena otyiho nowoma wokuilikua, hono tyetuavela omphitilo onthue Onombangi, yokupopila vakuetu potyilongo, onondaka mbueta ekevelo.”

Vaeta Ovitateka Ine Vaivisa Otyili?

O Ódio Ardente de Quebec a Deus, a Cristo e à Liberdade É Uma Vergonha para Todo o Canada

11. Ovilinga patyi ovakuatate vetu valingile mo Canada? Iya omokonda yatyi?

11 Mokueenda kuomanima 1940, Onombangi mba Jeova mo Canada vapita moundyale omunene. Moluotyo, mo 1946, opo ovanthu vanoñgonoke okuti okufenda nombembwa tyikahi nokuilikwa, ovakuatate vetu vaava otratadu mononthiki 16 ina osapi yati, O Ódio Ardente de Quebec a Deus, a Cristo e à Liberdade É Uma Vergonha para Todo o Canadá. Otratadu oyo yomafo ekuana, yahololola omahongiliyo ononkhalamutwe mbonongeleya, nonya opulisa ankho ilinga, nononkhumbi ovakuatate vetu vamoneswa novanthu mo Quebec. Tupu yalekesa okuti, “Onombangi mba Jeova vatualako okukuatwa tyihalingile otyivi natyike. Kuna onomphela 800 mbo Nombangi mba Jeova, mbukevelela okukoyeswa mo Grande Montreal.”

12. (a) Oñgeni ovilinga viokuava otratadu oyo viakalesile onondyale? (b) Oityi ovakuatate vetu vahungilwe? (Tupu tala onondaka pokatoi.)

12 Maurice Duplessis Omutumini umwe mo Quebec, na Villeneuve o Cardeal yo katolika ko Romana, avakatulila Onombangi “ovilwa tyehena okankhenda” mokonda yo tratadu oyo. Ankho vakuatelwe ovikando 800, mahi pahe avilambe po 1.600. Omphange umwe omukokoli-ndyila wati: “Opulisa yetukuata ovikando ovinyingi atuhetyivili vali okuvivalula.” Onombangi mbuvasiwa nokuava otratadu, ankho vahungwa okuti “vahongiliya ovanthu okutyitukilapo ovatumini.” b

13. Ovalie vatetekela okuhungwa okuti vahongiliya ovanthu okutyitukila-po ovatumini? Iya ombonge ailingi etokolo patyi?

13 Mo 1947, Omukuatate Aimé Boucher novana vae ovakainthu Gisèle, womanima 18, na Lucille, womanima 11, ovo vatetekela okukoyeswa mombonge okuti vahongiliya ovanthu okutyitukilapo ovatumini. Ankho vekahi nokuaava otratadu Ódio Ardente de Quebec, popepi nepia liavo koutakelo Wepundaumbo lio Quebec. Ankho tyipuiya okusoka okuti ovanthu ovo vaetela vakuavo ovitateka. Omukuatate Boucher, ankho una omutima weliola nokuapoleya. Ankho uhimama mepia liae nokulima, pamwe ankho wenda kepundaumbo nokatemba kakokwa nonkhambe. Mahi, ombunga yae yakoleleya ononkhumbi mbumwe mbapopiwa mo tratadu. Omukoyesi umwe mombonge ankho uyele Onombangi mba Jeova, aanye atyiho tyapopiwa konthele ya Bouchers, tyalekesa okuti kalingile otyivi natyike. Anthi, wetavela okuti Bouchers ongangala, nokuti otratadu ihongiliya ovanthu oungangala. Ngotyo, omukoyesi oo, walekesa okuti: Okupopia otyili, tyapenga! Aimé na Gisèle avakuatwa mokonda vati vahongiliya ovanthu oungangala, alo umwe omukainthu Lucille akala ononthiki onombali mokaleya. Ovakuatate avatuala omphela Kombonge Onene mo Canada, iya ombonge yavilapo motyilongo, aitavela okukoyesa otyitateka otyo.

14. Oityi ovakuatate mo Quebec valingile mokueenda kuomanima ononkhumbi?

14 Momuvo oo, ovakuatate vetu no nomphange mo Quebec, vatualako okuivisa Ouhamba wa Huku, no mononkhumbi ombo, iya ovikando ovinyingi atyieta ouwa omunene. Tunde mo 1946 etyi vahimbika okuava otratadu oyo, Onombangi mo Quebec ankho vena 300, momanima ekuana, ombalulo ailiyawisa, avakala 1.000! c

15, 16. (a) Oñgeni Ombonge Onene yo Canada yatokolele omphela yombunga ya Boucher? (b) Oñgeni etokolo olio liakalesa ovakuatate vetu novanthu ovakuavo?

15 Mu Pepo Linene yo 1950, ovakoyesi etyive Vombonge Onene yo Canada, vakoyesa omphela ya Aimé Boucher. Etyi palamba onohanyi epandu, monthiki 18 ya Kayovo yo 1950, Ombonge ailingi etokolo lietuamena. Omokonda yatyi? Omukuatate Glen How, omuameni wo Nombangi wahangununa okuti, Ombonge yetavela oumbangi auho waawa, walekesa okuti “oumphuki” wakutikinya okuhongiliya ovanthu okutyitukilapo ovatumini. Mahi otratadu oyo hayoko “ikahi nokuhongiliya ovanthu, anthi ilinga ovilinga vatokala, tyihailikwa.” Omukuatate How, ayawisako okuti: “Ame netyimona oñgeni Jeova etukuatesako okufinda.” d

16 Etokolo olio Liombonge Onene lialekesa nawa okuti Ouhamba wa Huku wafinda. Liamana-ko onomphela 122 ankho mbukevelela okulingwa no Nombangi mo Quebec, vahungwa okuti vahongiliya ovanthu okutyitukilapo ovatumini. Tupu, etokolo olio Liombonge, lialekesa okuti ovanthu aveho mo Canada novo ko Gra-Bretanha, pahe vapondola okupopia novatumini konthele yovitateka viavo. Etokolo olio, tupu liamana-ko ononkhumbi Onombangi mba Jeova ankho vamoneswa no Nongeleya Novatumini mo Quebec. e

Ovalandesi vo Momatapalo, Ine Ovaivisi Vombili Vouhamba wa Huku?

17. Oñgeni ovatumini vamwe vaovola okutyilika ovilinga viokuivisa?

17 Ngo Vakristau votete, onthue ovaumbili va Jeova hono, “katulandesa ondaka ya Huku.” (Tanga 2 Coríntios 2:17.) No ngotyo, ovatumini vamwe, pamwe vaita tufete ovilinga vietu, mokonda vasoka okuti tu-valandesi. Matutale onomphela onombali mbulekesa inkha Onombangi mba Jeova ovalandesi ine ovaumbili va Huku.

18, 19. Oñgeni ovatumini mo Dinamarka vaovolele okuilika ovilinga viokuivisa?

18 Dinamarka. Mu 1 ya Kulindi yo 1932, kuaawa otyitumino tyiilika okulandesa kese mukanda, tyihena elisesa. Mahi ovakuatate vetu, ankho kavapondola okulanda elisesa olio. Monthiki onkhuavo ovaivisi vetano, vaivisa onthiki aiho mo Roskilde, epundaumbo likala onokilometulu 30 koutakelo wo Copenhange. Kekumbi, apakambe omuivisi umwe, August Lehmann. Ankho wakuatua mokonda yokutambula onombongo mbomikanda tyihena elisesa.

19 Mu 19 ya Kayovo yo 1932, August Lehmann akoyeswa. Apopi okuti ankho ukahi nokuavela ovanthu omikanda vipopia konthele yo Mbimbiliya, ankho kekahi nokulandesa. Ombonge aitavela etyi apopia. Aipopi okuti: “Omunthu ou wahungua . . . upondola okulitekula oe muene, ovilinga evi alinga kapolo-mo onombongo, mahi nkhele [oe] vimana vali onombongo.” Okuamena Onombangi, ombonge yalekesa okuti August Lehmann, “kalandesa.” Onondyale mbovanthu va Huku, ankho vatokola okuilika ovilinga viokuivisa motyilongo atyiho. (Sal. 94:20) Ngotyo, ondyale imwe aituala omphela oyo Kombonge Onene yotyilongo. Oityi ovakuatate vetu valinga?

20. Ombonge Onene yo Dinamarka yalingile etokolo patyi? Iya oityi ovakuatate valingile?

20 Etyi konthiki yekoyeso kuakamba osimano, Onombangi mo Dinamarka aiho, avaundapa unene movilinga viavo viokuivisa. Muvali, 3 ya Kulindi yo 1933, Ombonge Onene aipopi etokolo liavo. Yetavela etyi tyapopia ombonge yotete, okuti August Lehmann kaponyene otyitumino natyike. Etokolo olio, lialekesa okuti Onombangi vapondola okutualako novilinga viokuivisa nombembwa. Opo valekese olupandu luavo ku Jeova wevevatela okufinda, ovakuatate no nomphange avayawisa vali unene ovilinga viavo viokuivisa. Tunde petokolo olio Liombonge, ovakuatate vetu mo Dinamarka, vatualako novilinga viavo viokuivisa nombembwa.

Onombangi mbakola omutima mo Dinamarka momanima 1930

21, 22. Etokolo patyi lialingilwe Nombonge Onene yo Amelika momphela Yomukuatate Murdock?

21 Estados Unidos. Mo tyalumingu 25 ya Hitandyila yo 1940, Robert Murdock Jr., omukokoli-ndyila no Nombangi vakuavo epandu-vali, vakuatwa puetyi ankho vaivisa mo Jeannette, epundaumbo likala popepi no Pittsburgh, mo Pennsylvania. Vakuatwa mokonda ankho kavalandele elisesa pala okuava omikanda vietu. Iya avatuala omphela Kombonge Onene yo Amelika, aitavela okukoyesa omphela oyo.

22 Mu 3 ya Kapepo yo 1943, Ombonge Onene yapopia etokolo liavo, liaamena Onombangi. Ombonge yaanya okuvefetesa elisesa, mokonda Kaputu ankho “waavale otyitumino tyiveyeka okulinga ovilinga via Huku.” Ombonge aimaneko otyitumino tyaavelwe nepundaumbo olio, ankho “tyiilika ovanthu okulinga ovilinga via Huku.” Omukoyesi William O. Douglas wapopia etokolo liovakoyesi ovanyingi Vombonge okuti, ovilinga vio Nombangi mba Jeova “ha-kuiivisa vala, tupu ha-kuava vala omikanda viongeleya. Mahi valinga ovipuka ovio vivali.” Ayawisako okuti: “Ovilinga ovio viongeleya, viakolela unene . . . ngetyi tyakolela efendelo lilingwa mokapela nokulongesila kotribuna.”

23. Omokonda yatyi omatokolo alingilwe mo 1943 akolela kuonthue hono?

23 Etokolo olio Liombonge Onene, lialekesa okuti ovanthu va Huku vafinda monkhalelo yavilapo. Lialekesa nawa okuti onthue vaumbili Ovakristau, katulandesa ondaka ya Huku. Monthiki oyo mo 1943, Onombangi mba Jeova po nomphela 13 vafinda 12 Mombonge Onene, okukutikinyamo ya Murdock. Omatokolo oo ombonge, etukuatesako mo nomphela tukatulilwa no nondyale mononthiki mbuno, konthele yovilinga vietu viokuivisa Ouhamba wa Huku momatapalo nomo maumbo.

“Tuna Okutavela ku Huku Tyipona Kovanthu”

24. Oityi tulinga tyina ovatumini vailika ovilinga vietu viokuivisa?

24 Onthue vaumbili va Jeova, tuhambukwa unene tyina ovatumini vaava otyitumino tyituyeka okuivisa Ouhamba wa Huku nombembwa. Mahi, tyina ovatumini vailika ovilinga vietu viokuivisa, tuovola ononkhalelo ononkhuavo, opo tutualeko novilinga vietu. Ngo no apostolu, “onthue tuna okutavela ku Huku, tyipona kovanthu.” (Atos 5:29; Mat. 28:19, 20) Tutuala onomphela mbetu kombonge, opo tuyekwe okulinga ovilinga vietu. Tala onongeleka onombali.

25, 26. Ovipuka patyi viapita mo Nicaragua, vialundile Ombonge okukoyesa omphela yetu? Iya atyieta tyi?

25 Nicaragua. Monthiki 19 ya Kuhuhu yo 1952, Donovan Munsterman omisionaliu ankho uundapa mo filiyale, waile Koseketa yo Nongendi mo Managua. Ankho watumua okukapopia na Arnoldo García Omutumini wo seketa oyo. Omutumini oo, apopila Donovan okuti Onombangi mba Jeova aveho mo Nicaragua, “vailikwa okuivisa omalongeso avo nokulinga ovilinga viongeleya yavo.” Etyi omukuatate apula omokonda yatyi, Omutumini García ahangununa okuti Onombangi mba Jeova vailikwa novatumini okulinga ovilinga viavo, tupu vahungwa okuti ovo pulitika yo komunisimu. Ovalie vetuhunga? Onkhalamutwe Yongeleya yo Katolika Romana.

Ovakuatate mo Nicaragua momuvo vailikwa okuivisa

26 Omukuatate Munsterman, liwa-liwa atuala omphela ko Seketa ya Kaputu konthele Yonongeleya, no Komutumini Anastasio Somoza García, mahi avahasuku nae. Moluotyo, ovakuatate avaovola ononkhalelo ononkhuavo. Vaika Ondyuo Yomaliongiyo, avahimbika okuliongiya ovikundyi ovitutu. Vayekapo okuivisa momatapalo, mahi no ngotyo, vatualako okuivisa Ouhamba wa Huku. Tupu, avahokenela Ombonge Onene yo Nicaragua, okuita imaneko eiliko olio. Ono jornale ambuyandyanesa eiliko olio nomikanda vahonekela ombonge. Iya Ombonge Onene aitavela okukoyesa omphela oyo. Otyo atyieta tyi? Mu 19 ya Pepo Linene yo 1953, Ombonge Onene yahoneka etokolo liavo liaamena Onombangi. Ombonge yaimbuka okuti eiliko olio, liaponya otyitumino tyaawa, tyiyeka ovanthu okupopia etyi vahanda netyi vahahande, nokupopila vakuavo omatavelo avo. Etokolo olio, tupu liatuma ovatumini mo Nicaragua vakale noupanga ankho venale no Nombangi mba Jeova.

27. Omokonda yatyi ovanthu mo Nicaragua vahuvilile netokolo Liombonge? Iya oñgeni ovakuatate vatala etokolo olio?

27 Ova Nicaragua avahuvu, mokonda Ombonge Onene yaamena Onombangi. Alo opo, ononkhalamutwe mbo nongeleya ankho mbutumina, iya Ombonge ankho kaihande okulinga oundyale navo. Tupu, ovatumini ankho vena epondolo enene, iya Ombonge ankho kaipondola okuanya omatokolo avo. Ovakuatate vetu ankho vena onthumbi yokuti vetyivila okufinda, mokonda vayakulilwa no Hamba yavo, avatualako nokuivisa.—Atos 1:8.

28, 29. Momanima 1980, omapiluluko patyi alingilwe mo Zaire?

28 Zaire. Momanima 1980, mo Zaire, hono itiwa Republika Democratica do Congo, ankho muna Onombangi mbuhungi po 35.000. Opo vakuateseko ovilinga Viouhamba ankho viliyawisa, avatungu ofiliyale onkhuavo omphe. Mu Kayovo yo 1985, mepundaumbo lio Kinshasa mualingilwa otyonge tyovilongo ovinyingi, iya amukala ovanthu 32.000 vatunda kononthele ononyingi mbouye. Mahi, onkhalelo yovaumbili va Jeova yahimbika okupiluluka. Oityi tyaendapo?

29 Omukuatate Marcel Filteau, omisionaliu watunda ko Quebec, Canada, wapitile mononkhumbi moutumini wa Duplessis, ankho ukahi nokuundapa mo Zaire pomuwo oo. Wapopia etyi tyaendapo ati: “Mu 12 ya Tyitalale yo 1986, ovakuatate ononkhalamutwe vatambula omukanda wapopia okuti eongano lio Nombangi mba Jeova mo Zaire kaliiwe novatumini.” Omukanda oo, Mobutu Sese Seko omutumini wotyilongo wahoneka-mo enyina liae.

30. Etokolo patyi liakolela Okomisau Yofiliyale ankho yesukisile okulinga? Iya avatokola okulinga tyi?

30 Monthiki onkhuavo, molaliu amupopiwa okuti: “Katukeiva vali Onombangi mba Jeova mo [Zaire].” Liwa-liwa ononkhumbi ambuhimbika. Onondyuo mbo Maliongiyo ambuhanyua, ovakuatate avapundwa ovipuka viavo, avavetwa nokupakwa mokaleya. Alo umwe ovana Vonombangi avapakwa mokaleya. Mu 12 ya Kulindi yo 1988, ovatumini vapunda ovipuka vieongano, iya Omafualali aeya okukala mo filiyale. Ovakuatate vokuli komutwe avaiti opo vapopie Nomutumini Mobutu, mahi avehetavelwa. Moluotyo, Okomisau yo Filiyale ankho ina okulinga etokolo enene: “Okuti matutuala omphela Kombonge Onene ine matukevelela?” Timothy Holmes omisionaliu tupu ankho onkhalamutwe yo Komisau yo Filiyale pomuvo opo, wati: “Onthue tuaita ehongolelo nounongo ku Jeova.” Etyi velikuambela unene, okomisau aimbuka okuti ha-muvo wokuenda kombonge. Ngotyo, avasukalala nokukuatesako ovakuatate nokuovola ononkhalelo mbokutualako nokuivisa.

“Mokueenda kuomuvo wovitateka, tuamona oñgeni Jeova apilulula ovipuka”

31, 32. Etokolo patyi lihuvisa Ombonge Onene yo Zaire yalingile? Iya atyikalesa ñgeni ovakuatate vetu?

31 Palamba omanima omanyingi. Ononkhumbi mbo Nombangi ambutepuluka iya ovanthu motyilongo avahumbwa. Okomisau yo Filiyale aisoko okuti pahe ankho omuvo wehikapo pala okutuala omphela Kombonge Onene Yokukoyesa yo Zaire. Tyihuvisa okutala okuti, Ombonge Onene yetavela okukoyesa omphela oyo. Palamba omanima epandu-vali tunde etyi Mobutu ailika ovilinga vietu. Monthiki 8 ya Kupupu yo 1993, Ombonge yalinga etokolo lialekesa okuti etyi ovatumini valinga Onombangi, tyapenga movitumino, iya aimaneko eiliko olio. Nkhele soka vala oityi otyo tyihangununa! Ovakoyesi vapaka omienyo viavo motyiponga, avamaneko etokolo lialingwa nomutumini wotyilongo! Omukuatate Holmes wati: “Mokueenda kuomuvo wovitateka, tuamona oñgeni Jeova apilulula ovipuka.” (Dan. 2:21) Etokolo olio, liapameka ekolelo liovakuatate vetu. Vamona okuti Ohamba Jesus wahongolela ovanthu vae opo vaimbuke etyi mavalingi no nalupi.

Onombangi mo Republika Demokratika do Kongo vahambukwa etyi vayekwa okufenda Jeova

32 Mokonda eiliko liapwa, ofiliyale aiyekwa okutunga ofiliyale omphe nokutambula onomisionaliu, Nomikanda motyilongo. f Atyihambukiswa unene ovaumbili va Huku ouye auho, okutala oñgeni Jeova ekahi nokuyakulila oupanga wae novanthu vae!—Isa. 52:10.

“Jeova Omuvateli Wange”

33. Oityi tulilongesila ko nomphela tuafinda?

33 Onomphela mbumwe tuafinda tuelilongesa, mbulekesa nawa okuti Jesus ukahi nokufuisapo omulao wae wati: “Ame mandyimupe onondaka nounongo, onondyale mbenyi ambuho vehevili okukumbulula ine okupatana.” (Tanga Lucas 21:12-15.) Tyimoneka nawa okuti, ovikando vimwe Jeova uundapesa ovanthu vekahi nga Gamaliyeli, opo ayakulile ovanthu vae ine okulunda ovakoyesi vomutima wakola novatumini valinge omatokolo aviuka. Jeova ukahi nokuandesa omauta onondyale mbetu. (Tanga Isaías 54:17.) Onondyale kambupondola okutalameka ovilinga via Huku.

34. Onomphela tuafinda mbakolela unene mokonda yatyi? Iya mbulekesa tyi? (Tupu tala okakasa kati “ Omatokolo Akolela Ombonge Yavilapo Atuala Komutwe Ovilinga Viokuivisa.”)

34 Onkhalelo tufinda ihuvisa unene mokonda yatyi? Nkhele tala: Onombangi mba Jeova vetupu omunkhima. Onthue katuholovona ovatumini, katulipake mo pulitika, ine okuhongiliya vo pulitika. Tupu, vana puonthue vatualwa ko nombonge, haunene “ovanthu vala, kavatangele unene.” (Atos 4:13) Tyotyili, mokusoka kuovanthu, onombonge mbutupu epondolo enene liokutuamena konondyale mbetu mbonongeleya novo pulitika. No ngotyo, onombonge ovikando ovinyingi mbutuamena! Otyo tyilekesa okuti tukahi nokuendela “kumwe na Kristu komaiho a Huku.” (2 Cor. 2:17) Moluotyo, ngo apostolu Paulu, onthue tupopia okuti: “Jeova omuvateli wange, himakala nowoma.”—Heb. 13:6.

a Omphela ya Cantwell vs. Outumini wo Connecticut, oyo tete po nomphela 43, mbatualwa Kombonge Onene yo Amelika ei omukuatate Hayden Covington, akala omuameni. Omukuatate Hayden wankhia mo 1978. Omukai wae Dorothy, watualako nekolelo movilinga vioukokoli-ndyila alo ankhia mo 2015 nomanima 92.

b Vahungwa mokonda yotyitumino tyahimbika mo 1606. Otyitumino otyo, ankho tyiyeka omukoyesi avele omunthu onombei, tyina vasoka okuti etyi apopia tyihongiliya oungangala, no putyina etyi tyapopiwa otyili.

c Mo 1950, mo Quebec ankho muna ovakokoli-ndyila 164, okukutikinyamo 63 vapita mosikola yo Gileade. Ovaumbili ovo ankho vetavelele nehambu otyilinga tyavo, namphila ankho vakevelela okuyalwa.

d Omukuatate W. Glen How, omuameni ankho wakola omutima, waundapa nounongo tunde mo 1943 alo 2003, mo nomphela ononyingi mbo Nombangi mba Jeova mo Canada novilongo ovikuavo.

e Opo unoñgonoke vali nawa omphela oyo, tala onthele yati: “Ovilwa Havienyi-ko, ovia Huku,” mo Despertai! 22 de Abril de 2000, pomafo 18-24.

f Okuhulililako Omafualali mo filiyale aatundu-mo, mahi ofiliyale omphe aitunguilwa komphangu onkhuavo.