Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 14

Vakuatesako Ouhamba wa Huku Noukuatyili

Vakuatesako Ouhamba wa Huku Noukuatyili

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Mokonda ovakuatyili Nouhamba wae, ovanthu va Huku vatualako okuhelipake movipuka viouye

1, 2. (a) Onondonga patyi mbukahi nokuhongolela ovalanduli va Jesus alo mononthiki mbetu? (b) Oñgeni onondyale mbuovola okutufinda iya atyieta tyi?

 PUETYI akoyeswa na Pilatu, omukoyesi omunene welongo lio va Judeu, Jesus wapopia onondonga mbuhongolela ovalanduli Vae ovakuatyili mononthiki mbetu. Oe wati: “Ouhamba wange kaulingi onthele youye uno. Inkha ouhamba wange walingile onthele youye uno, omapanga ange ñgeno valwa opo naha-pakulwe ko va Judeu. Mahi, ngetyi netyipopia, Ouhamba wange hawamuno-ko.” (João 18:36) Pilatu wafindile mokonda watuma okuipaa Jesus, mahi okufinda kwae kakuakalele ehimbwe. Jesus atutiliswa. Ovatumini Voutumini Omunene wo Roma, vahandele okunyimako ovalanduli va Kristu, mahi kavetyivilile. Ovakristau vayandyanesa onondaka Mbouhamba wa Huku mouye auho wokohale.—Col. 1:23.

2 Etyi Ouhamba wa Huku wavialekua mo 1914, omafualali amwe ahandele okunyimako ovanthu va Huku. Mahi kaevilile okutufinda. Omautumini omanyingi novikundyi vio vopulitika, vaovola okutukuluminya okulipaka movilwa viavo. Mahi kavetyivilile okutuyapaula. Hono, vana vetavela Ouhamba wa Huku, vakala movilongo vielikalela. Mahi no ngotyo, vena ewaneko liotyotyili novakuatate vavo mouye auho, nokutualako tyihelipake mopulitika youye. Ewaneko lietu, lilekesa okuti Ouhamba wa Huku ukahi nokutumina, iya Ohamba Jesus Kristu, utualako okuhongolela, nokukangula, nokuamena ovanthu vae. Tala oñgeni ekahi nokutyilinga, otale onomphela mbumwe etukuatesako okufinda, putyina tutualako “okuhelipake movipuka viouye.”—João 17:14.

Otyipuka Tyimwe Tyakala Nesilivilo Enene

3, 4. (a) Etyi Ouhamba wa Huku wavialekua oityi tyaendele-po? (b) Okuti ovanthu va Huku ankho apeho vanoñgonoka atyiho konthele yokuhelipake movipuka viouye? Hangununa.

3 Etyi Ouhamba wa Huku wavialekua, keulu akukala ovilwa, iya Satanasi atahelwa pano pohi. (Tanga Apocalipse 12:7-10, 12.) Tupu pano pohi apakala ovilwa, vialola etokolo liovanthu va Huku. Ankho vatokola okulandula ongeleka ya Jesus, yokuhalingi onthele youye. Mahi, potete ankho kavanoñgonokele nawa oityi vesukisa okulinga opo velityilike ovipuka aviho viopulitika.

4 Mongeleka omukanda Millennial Dawn Volume 6, a walingua mo 1904, walundile Ovakristau okuhelipake movita. Mahi, omukanda oo wapopia okuti inkha Omukristau aihanwa koufualali, upondola okulinga ononkhono mbokulinga vala ovilinga viokuhalu. Inkha otyo katyetavelele atumikiswa kovilwa, wesukisa okulityilika okuipaa. Herbert Senior ankho ukala ko Grã-Bretanha wambatisalua mo 1905, wapopia konthele yonkhalelo yavo pomuvo opo okuti: “Ankho ovakuatate vanguanguana unene, ankho petupu onondonga mbayandyuluka, inkha tyaviuka okuenda moufualali opo vakalinge vala ovilinga viokuhalu.”

5. Oñgeni Omutala Womulavi 1 ya Tungonkhe yo 1915, wahimbika okukangula nawa enoñgonoko lietu?

5 Mahi, Omutala Womulavi 1 ya Tungonkhe yo 1915, wahimbika okukangula enoñgonoko lietu konthele oyo. Ngetyi tyapopia omukanda Estudos das Escrituras, wati: “Onthue tukahi nokulipula inkha okulinga ngotyo ha-kuponyoka movitumino.” Mahi, inkha Omukristau uhongwa okuti maloyua mokonda yokuanya ovikutu novilinga viomafualali? Onthele oyo yati: “Hahe vali okuloyua mokonda umukuatyili Kohamba Yombembwa nokutavela otyitumino Tyae, tyipona okuloyua mokonda yokuundapela ovatumini vouye uno nokuvekuatesako, okupengesa omalongeso Ohamba yetu Keulu? Pokati kononkhia ombo onombali, onthue tukoyapo okunkhia mokonda yekolelo Mohamba yetu Keulu.” Namphila onthele oyo yapopia onondaka ombo mbatona, yamanuhula okuti: “Katuatile onthue tuhanda okunkhia. Tualekesa vala etyi matulingi inkha otyo tyimoneka.”

6. Oityi welilongesila kongeleka Yomukuatate Herbert Senior?

6 Ovakuatate vamwe vanoñgonoka nawa onthele oyo, iya avetavela onondonga ombo. Herbert Senior wapopiua pombanda, wati: “Kuaame, ankho okulongolola onovala mombapolo, nokumbupaka mouta, [ovilinga viokuhalu].” (Luc. 16:10) Iya mokonda yekolelo liae Omukuatate Senior waanya ovilinga vioufualali, apakwa mokaleya. Kumwe novakuatate 4 avapakwa mokaleya, muna ononkhuatwa ononkhuavo avatuukisa 16 vaanya oufualali, vamwe ovo nongeleya ononkhuavo vaundapele mokaleya Richmond mo Grã-Bretanha, konyima okaleya oko akaihanwa okuti Richmond 16. Mahi, Herbert na vakuavo vena ekolelo ngo liae, tyihetyi avatualwa nombapolo kovita mo França. Iya oko avapopilwa okuti mavakala mokaleya alo vankhia. Oe navakuavo avapakwa omutete komutwe womatolopa opo vaipawe, mahi avahaipawa. Omanima vanakelwa mokaleya atepululwa, aakala vala ekwi.

“Ame nanoñgonoka okuti ovanthu va Huku vena okukala nombembwa novanthu aveho, alo umwe pomuvo wovita.”​—Simon Kraker (Tala palagrafu 7)

7. Konthyimbi Yovita via 2 Viouye Auho, oityi ovanthu va Huku vamuene?

7 Puetyi Ovita via 2 Viouye auho viahimbika, ovanthu va Jeova aveho ankho vanoñgonoka nawa, oityi tyihangununa okuhelipake movipuka viouye, netyi ankho vena okulinga inkha vahanda okulandula ongeleka ya Jesus. (Mat. 26:51-53; João 17:14-16; 1 Ped. 2:21) Mongeleka, Omutala Womulavi 1 ya Kuhuhu yo 1939, ankho muna onthele ina osapi yati, “Okuhelipake Movipuka Viouye,” yapopia okuti: “Otyitumino tyihongolela ovanthu va Jeova hono, okulityilika okulipaka movilwa viovilongo.” Simon Kraker konyima waundapa mombala Yonombangi mo Brooklyn, Nova York, wapopia konthele oyo okuti: “Ame nanoñgonoka okuti ovanthu va Huku vena okukala nombembwa novanthu aveho, alo umwe pomuvo wovita.” Onondonga ombo mbeya pomuvo waviuka, nokuapongiya ovanthu va Huku pala otyitateka otyinene tyalola ekolelo vena Nouhamba wa Huku.

Vahongwa Noundyale Omunene Ukahi ngo “Ndongi”

8, 9. Oñgeni eulo lio apostolu João liafuisuapo?

8 Apostolu João waulile okuti tyina Ouhamba wa Huku wamaviala mo 1914, enyoka enene Satanasi Eliapu, maovola okunyimako vana vakuatesako Ouhamba oo, mokunthia omaande ngenyana. b (Tanga Apocalipse 12:9, 15.) Oñgeni eulo lia João liafuisuapo? Tunde momanima 1920 okuenda no komutwe, ovanthu va Huku valingililwe oundyale omunene. Ngetyi tyaendele novakuatate ovanyingi ankho vakala Kokulio kwo Amelika mokueenda kuovita via vali viouye auho, Omukuatate Kraker apakwa mokaleya mokonda yekolelo ena Nouhamba wa Huku. Mokueenda kuovita ovio, mo Estados Unidos Onombangi ononyingi mba Jeova vapakwa movikaleya mokonda yokuanya okuenda kovita.

9 Eliapu novanthu ankho liundapesa, vaovola okunyona ekolelo lia vana vakuatesako Ouhamba wa Huku, kese apa vavasiwa. Mo Afilika, no Europa, no Estados Unidos, ankho vatualwa ko nombonge no kovakoyesi. Mokonda yokuatokola okuhelipake movipuka viouye, ankho vapakwa movikaleya, vavetwa, nokulemanekwa. Mo Alemanha, ovanthu va Huku vamoneswa ononkhumbi mokonda yokuanya okupopia okuti heil Hitler ine okuenda kovita. Onombangi mba Jeova mo Alemanha vehungi po 6.000 vapakwa movikaleya mokueenda kuomuvo wo Nazisimu, iya valamba po 1.600 kumwe na vana vahatyitililwe mo Alemanha avaipawa. No ngotyo, Eliapu kalietyivilile okumanako ovanthu va Huku.—Mar. 8:34, 35.

“Ohi” Inyina “Ondongi”

10. “Ohi” otyilekeso tyatyi iya oñgeni ihole okuyakulila ovanthu va Huku?

10 Eulo liahonekwa no apostolu João, lialekesa okuti “ohi,” ovanthu vamwe vomouye vasoka monkhalelo yapola pokati, mavanyini-po “ondongi” yononkhumbi, avayakulila ovanthu va Huku. Oñgeni onthele oyo yeulo liafuisuapo? Mokueenda kuomanima omanyingi alandula Kovita via 2 Viouye Auho, “ohi” ihole okuyakulila vana vakuatesako Ouhamba wa Mesiya. (Tanga Apocalipse 12:16.) Mongeleka, onombonge ononyingi ononene mbuhole okuyakulila omatokolo Onombangi mba Jeova okuanya okulinga ovilinga vioufualali novipito vio tyilongo. Tete, tala vala onomphela mbumwe ononene konthele yovilinga vioufualali, Jeova akuatesako ovanthu vae okufinda.—Sal. 68:20.

11, 12. Ovitateka patyi viapita Nomukuatate Sicurella na Thlimmenos? Iya avieta tyi?

11 Estados Unidos. Anthony Sicurella, o umwe povana epandu vatekulwa novohe Onombangi mba Jeova. Etyi atuukisa omanima 15 ambatisalwa. Puetyi ena omanima 21, ekelihonekesa koufualali mahi alekesa okuti omuumbili wa Huku. Etyi palamba omanima evali mo 1950, aihanwa apopi okuti kaende kovilwa mokonda yekolelo liae mu Huku. Namphila Ombonge yapopia okuti etyi aita katyapengele, mahi Oseketa Yokukoyesa kayetyitavelele. Konyima yo nomphela ononyingi, Ombonge Onene yo Amelika, aitavela okukoyesa omphela Yomukuatate Sicurella. Iya aimaneko etokolo liombonge onthutu, mokuaava etokolo liaamena Omukuatate Sicurella. Etokolo olio liakuatesako aveho mo Estados Unidos vahahande okuenda kovilwa mokonda yokuumbila Huku.

12 Grecia. Mo 1983, Iakovos Thlimmenos akuatwa mokonda ketavelele okuvala ovikutu viomafualali, apakwa mokaleya. Konyima etyi atundamo, avasi ovilinga, mahi kavemutavelele mokonda yokuali mokaleya. Iya atuala omphela oyo kombonge, mahi onombonge mo Grecia kambeikoyesile nawa. Moluotyo, aende Kombonge Onene Yokuamena Ovanthu mo Europa (CEDH). Mo 2000, ovakoyesi 17 Vombonge oyo Onene, valinga etokolo liemuamena, nokuaava ongeleka ongwa konthele oyo. Etyi etokolo olio lihenelingwe, ankho mo Grecia muna ovakuatate 3.500 vakalele movikaleya mokonda yokuhelipake movipuka viouye. Tunde petokolo olio ewa, o Grecia aipakeko otyitumino tyayovola ovakuatate aveho movipuka ankho vahungwa. Tupu, ovitumino vio Grecia viatalwa nawa, amuyawiswa otyitumino vaaveleale omanima amwe konyima, tyavela ovanthu aveho omphitilo yokulinga ovilinga ovikuavo vihe-vioufualali.

“Etyi nehe-nenyingile mombonge, nelikuambela unene ku Jeova, andyilitehelela okuti wanthulisa omutima.”—Ivailo Stefanov (Tala palagrafu 13)

13, 14. Kuove, oityi tulilongesila kuetyi tyapita Novakuatate Stefanov na Bayatyan?

13 Bulgaria. Mo 1994, Ivailo Stefanov ankho una omanima 19, aihanwa moufualali. Aanye okukala efualali novilinga ovikuavo vioufualali. Iya anakelwa mokaleya onohanyi 18. Mahi atuala omphela yae kombonge mokonda yehunga liae liokuumbila Huku. Okuhulililako Omphela yae aitualwa ko CEDH. Mo 2001, etyi vehe-neikoyese, Omukuatate Stefanov walingilua etokolo ewa unene. Outumini wo Bulgaria wapakako otyitumino tyiyeka Omukuatate Stefanov novanthu aveho mo Bulgaria, vahanda okulinga ovilinga vipinga po vioufualali. c

14 Armenia. Mo 2001 Vahan Bayatyan ankho watuukisa omanima okuenda koufualali. d Mahi aanye okuenda moufualali, iya onombonge ambuho ambuanye okukoyesa omphela yae. Mu Tungonkhe yo 2002, wahimbika okukala mokaleya omuwo anakelwa, omanima evali no nohanyi epandu, mahi ayekwa etyi akalamo onohanyi ekwi no nonthiki mbumwe. Mokueenda kuomuvo oo, atuala omphela Kombonge Onene, aitavela okuikoyesa. Anthi, mo 27 ya Kulindi yo 2009, Ombonge oyo aimuyembesila omphela. Etokolo olio liovakoyesi liaetela ononkhumbi ononene ovakuatate mo Armenia vena otyitateka ngotyo. Mahi, Ovakoyesi Vombonge Onene CEDH, avatale vali nawa etokolo liavo. Mu 7 ya Kakwenye yo 2011, Ombonge ailingi etokolo liaamena Omukuatate Bayatyan. Otyo, otyikando tyotete Ombonge yaimbuka okuti vana vahahande oufualali mokonda yomatavelo ongeleya yavo, vesukisa okuyakulilwa. Etokolo olio kaliaamenene vala Onombangi mba Jeova, tupu novanthu ovanyingi vakala movilongo vituala onomphela mbavo Mombonge Onene yo Europa. e

Ovakuatate mo Armenia vayovolua Nombonge Onene yo Europa CEDH

Otyitateka Tyovipito Viovilongo

15. Omokonda yatyi ovanthu va Jeova vaanyena okulipaka movipito vio tyilongo?

15 Ovanthu va Jeova vatualako nekolelo Mouhamba wa Mesiya, mokuanya ovilinga vioufualali novipito viovilongo. Haunene tunde etyi Ovita 2 Viouye Auho viahimbika, okunkhimaneka ovilongo atyiliyandyana mouye auho. Ovanthu vovilongo ovinyingi vehole okuitwa vaane etyi mavalingi opo vakuateseko otyilongo tyavo, nokuimba otyiimbo tyihivilika otyilongo nokuhilivika epandela. Mahi, onthue tufenda vala Jeova. (Êxo. 20:4, 5) Moluotyo, tuhole okulambela mononkhumbi ononene. No ngotyo, Jeova ukahi nokuundapesa “ohi” pala okumanako ononkhumbi mbumwe. Nkhele tala vala onomphela mbehehi Jeova etukuatesako okufinda menyina lia Kristu.—Sal. 3:8.

16, 17. Ovitateka patyi Lillian na William Gobitas vakalela navio? Otyo tyikulongesa tyi?

16 Estados Unidos. Mo 1940, ko Estados Unidos ovakoyesi 8 Vombonge Onene wike aamena Onombangi mba Jeova, momphela yaihanwa okuti Distrito Escolar de Minersville vs. Gobitis. Lillian Gobitas, f ankho womanima 12, nondenge yae William, womanima 10, vatuaileko nekolelo mu Jeova mokuanya okuhivilika epandela ine okuimba otyiimbo tyokuhivilika otyilongo. Moluotyo, avataatwa mosikola. Omphela aitualwa Kombonge Onene yapopia okuti etyi osikola yalinga tyaviuka mokonda vekahi nokuamena ovitumino “vio tyilongo.” Etokolo olio alieta ononkhumbi. Ovana ovanyingi Vonombangi mba Jeova avatewa mosikola, ovakulu avatewa movilinga, iya Onombangi ononyingi avautukilwa novikundyi viovanthu, avamoneswa emone. Omukanda Lustre of Our Country (Okulaima kuotyilongo tyetu) wati “ononkhumbi Onombangi vamoneswa tunde 1941 alo 1943 ankho onthyimbi yemone enene lio nongeleya mo Amelika motyita 20.”

17 Ehambu lionondyale mba Huku kaliakalele ehimbwe. Mo 1943 Ombonge Onene yakoyesa omphela onkhuavo yelifwa no ya Gobitis. Omphela oyo, yaihanwa okuti Secretaria da Educação do Estado da Virgínia Ocidental vs. Barnette. Otyikando etyi, Ombonge Onene yaamena Onombangi mba Jeova. Otyo otyikando tyotete mo Amelika, Ombonge Onene ipilulula etokolo liayo momuvo uhehi. Konyima yetokolo olio, ononkhumbi mbovanthu va Jeova mo Estados Unidos, ambutepuluka unene. Etokolo olio, liayandyulula nawa okuti ovanthu aveho mo Estados Unidos vapondola okuholovona etyi vahanda.

18, 19. Ngetyi Pablo Barros apopia oityi tyemukuatesako okutualako tyapama? Iya oñgeni ovaumbili ovakuavo vapondola okuhetekela ongeleka yae?

18 Argentina. Pablo na Hugo Barros, vena omanima epandu-vali netyinana, vatewa mosikola mo 1976, mokonda kavahivilika epandela tyina litulikwa. Onthiki imwe, onkhalamutwe yovalongesi wakunyuna Pablo emuvete momutwe. Iya esala novana ovo vevali mosikola onoola onombali, ankho uhanda okuvekuluminya vetavele ovipito vio tyilongo. Okuhinangela otyitateka otyo, Pablo wati: “Inkha Jeova ketukuatesile-ko, ame ñgeno hetyivilile okuyakulila ekolelo liange.”

19 Etyi omphela yatualwa kombonge, omukoyesi etavela etokolo liosikola liokutaata Pablo na Hugo mosikola. Mahi, mo 1979, omphela yavo aitualwa Kombonge Onene yo Argentina. Ombonge oyo, aipilulula etokolo liombonge oyo, aiti: [“Okutaata] omunthu katyelikuatele notyitumino tyilekesa okuti umwe una okulongeswa (Artigo 14), notyilinga tya Kaputu tyokulongesa ovanthu mo nosikola (Artigo 5).” Etokolo olio liakuatesako ovana Vonombangi vena 1.000. Vamwe kavehikile kokutewa mosikola, vana vataatelwe nga Pablo na Hugo, avetavelwa vakondoke mosikola.

Ovakuendye ovanyingi Onombangi mba Jeova vakoleleya tyina valolwa

20, 21. Oñgeni otyitateka tyapita na Roel na Emily Embralinag, tyipameka ekolelo liove?

20 Filipinas. Mo 1990, Roel Embralinag, g womanima 9, nomphange yae Emily, womanima 10, kumwe novana ovakuavo Onombangi valamba po 66, avataatwa mosikola mokonda yokuanya okuhivilika epandela. Ovohe ya Leonardo, Roel na Emily vaovola okukapopia novalongesi, mahi avehetavelwa. Mokonda ononkhumbi ankho mbukahi nokuvilapo, Leonardo atuala omphela Kombonge Onene. Leonardo ankho wahepa nokuhena omukoyesi umuamena. Ombunga ailikuambela unene ku Jeova okuita ehongolelo. Ovana ovo aveho avamoneswa ononkhumbi nokulewa. Leonardo asoko okuti onomphela mambumupengela mokonda katangele mosikola ilongesa okukoyesa onomphela.

21 Ombunga yae aikuatesuako na Felino Ganal, omuameni waundapele meongano liavilapo liovaameni motyilongo. Pomuvo opo, Omukuatate Ganal ankho wayekapo okuundapa meongano olio, akala Ombangi ya Jeova. Etyi omphela yeya Mombonge Onene, Ovakoyesi aveho avatokola okuamena Onombangi, iya avamaneko otyitumino tyokutaata ovanthu mosikola ine movilinga. Ngotyo, una wahandele vali okunyona ekolelo liovanthu va Huku, ketyivilile.

Okuhelipake Movipuka Viouye Tyieta Ewaneko

22, 23. (a) Omokonda yatyi tuevilila okufinda onomphela ononyingi? (b) Ombembwa yetu novakuatate mouye auho, otyilekeso tyatyi?

22 Omokonda yatyi ovanthu va Jeova vevilila okufinda monomphela ononyingi? Onthue katukuatesuako no vopulitika. Anthi, movilongo ovinyingi no monombonge, ovakoyesi ovakuatyili vehole okutuamena konondyale vetuutukila, iya avaave ongeleka yaviuka yokuundapesa ovitumino. Tyotyili, Kristu ukahi nokuvatela ononkhono tulinga opo tufinde. (Tanga Apocalipse 6:2.) Omokonda yatyi tukalela no nomphela ombo? Onthue katuhande okupilulula ovitumino vio tyilongo. Anthi, tuhanda okutualako okuumbila Ohamba yetu Jesus Kristu, tyihatyilikwa.—Atos 4:29.

23 Mouye uno wayapaulua novilwa vio pulitika, nokueyula oundyale, Ohamba yetu Jesus Kristu, ukahi nokukuatesako ovalanduli vae mouye auho, opo vatualeko okulityilika ovipuka viouye. Satanasi ketyivili okutuyapaula nokutufinda. Ouhamba wa Huku ukahi nokuongiya ovanthu ovanyingi vahahande “vali okulilongesa ovilwa.” Eongano lietu liovanthu vombembwa mouye auho, likahi-ko kehuviso. Otyo tyilekesa nawa okuti Ouhamba wa Huku ukahi nokutumina!—Isa. 2:4.

a Omukanda ou tupu wiiwe okuti The New Creation. Konyima omikanda o Aurora do milênio aviihanwa okuti Studies in the Scriptures.

b Opo ulilongese vali konthele yeulo eli, tala omukanda Revelação—Seu Grandioso Clímax Está Próximo!, okapitulu 27, pomafo 184-186.

c Etokolo olio, tupu ankho liaita kovatumini vo Bulgaria, opo vayeke aveho vahahande ovilinga vioufualali mokonda yomatavelo avo, valinge ovilinga ovikuavo.

d Opo unoñgonoke vali nawa ehipululo aliho, tala onthele mo Sentinela 1 ya Novembro yo 2012, pomafo 29-31.

e Mokueenda kuomanima 20, ovatumini vo Armenia vapaka mokaleya Onombangi valamba po 450 ovakuendye. Ovakuendye vahulililako, vayovoka mokaleya mu Kuhuhu yo 2013.

f Enyina liombunga ankho liahonekwa omapita momikanda viombonge.

g Enyina liombunga ankho liahonekwa omapita okuti Ebralinag, momikanda viombonge.