Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 7

Ononkhalelo Mbokuivisa—Vaundapesa Ononkhalelo Ambuho pala Okuvasa Ovanthu

Ononkhalelo Mbokuivisa—Vaundapesa Ononkhalelo Ambuho pala Okuvasa Ovanthu

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Ovanthu va Huku vaundapesa ononkhalelo mbelikalaila mbokuivisa opo vavase ovanthu ovanyingi

1, 2. (a) Ononkhalelo patyi Jesus aundapesa opo apopile ovanthu ovanyingi? (b) Oñgeni ovalongwa va Kristu vekolelo vemuhetekelele, iya omokonda yatyi?

 OTYINYINGI tyovanthu tyakongolokela pu Jesus ponthele yetala enene, mahi alondo mowato ahondovoka katutu. Omokonda yatyi? Oe ankho utyii okuti omaande maivalesa nawa ondaka yae, opo ovanthu ovanyingi veive nawa etyi evepopila.—Tanga Marcos 4:1, 2.

2 Momanima Ouhamba wa Huku waviala, ovalongwa va Kristu vekolelo vemuhetekelele, okuovola ononkhalelo onomphe opo vayandyanese onondaka onongwa Mbouhamba oo kovanthu ovanyingi. Nehongolelo lio Hamba, ovanthu va Huku vatualako okuovola ononkhalelo onomphe, mokonda yomapiluluko ouye, no nomakina onomphe mbukahi nokulingwa. Onthue tuhanda okupopila ovanthu ovanyingi tyina nkhele onthyulilo iheneye. (Mat. 24:14) Tala ononkhalelo mbumwe tuundapesa opo tupopie novanthu kese apa vakala. Tupu soka, ononkhalelo upondola okuhetekela ekolelo lia vana vatetekela okuyandyanesa onondaka onongwa.

Okuhikiya Onondaka Onongwa Kovanthu Ovanyingi

3. Oityi tyanumanesile vokuyele otyili etyi tuahimbika okuundapesa ono jornale?

3 Ono jornale. Omukuatate Russell nomapanga ae ankho valinga Omutala Womulavi tunde mo 1879, wayandyanesa onondaka Mbouhamba kovanthu ovanyingi. Momanima omanyingi etyi enima lio 1914 lihenehike-po, Kristu wapilulula ovipuka opo onondaka onongwa mbuhike kovanthu ovanyingi. Otyo tyahimbika mo 1903. Menima olio, Dr. E. L. Eaton omutumwa-ndaka wotyikundyi tyo va Protestande ko Pensilvania, walinga omapulo omanyingi Charles Taze Russell konthele yomalongeso Ombimbiliya. Momukanda umwe ahonekela Russell, Eaton wati: “Ame nasoka okuti omapulo amwe tupopia konthele yetyi ove utavela netyi ame ndyitavela . . . ovanthu mavesuku unene nao.” Russell nomapanga ae navo avasoko okuti akolela pala ovanthu. Moluotyo, valinga eonganeko opo ovipuka ovio vapopia vihonekwe mo jornale Pittsburgh Gazette. Ononthele mbo jornale ankho mbuiwe unene novanthu. Iya mokonda onkhalelo Russell ahangununa otyili tyo Mbimbiliya ankho yayandyuluka nawa nokuhika komutima, avetavela okuhoneka omalongomona ae kese simano mo jornale. Otyo atyinumanesa unene vokuyele otyili!

Mo 1914, omalongomona a Russell ankho eya mono jornale mbulamba po 2.000

4, 5. Otyituwa patyi otyiwa Russell ali natyo? Oñgeni vokuna otyilinga tyounkhalamutwe vapondola okumuhetekela?

4 Kapakalele ehimbwe, vono Jornale ononkhuavo navo avahande okuhoneka omalongomona a Russell. Mo 1908 Omutala Womulavi wapopia okuti omalongomona oo, ankho eya apeho “mono Jornale 11.” Anthi, ovakuatate ankho vokwi nawa ovilinga viono Jornale, vapakelamo Russell okuti inkha ailula onoseketa mbo Tyisangela mo Pittsburgh okuenda kepundaumbo liiwe nawa, ononthele ombo Mbombiliya mambukeya mono Jornale ononyingi vali. Etyi asoka nawa onondaka ombo, novipuka ovikuavo viesukisa, Russell ailulila oseketa ko Brooklyn, Nova York menima 1909. Ouwa patyi otyo tyaeta? Monohanyi mbehehi etyi vailuka, omalongomona oo aeya mono jornale 400, iya ombalulo yambo aitualako okuliyawisa. Puetyi Ouhamba wa Huku wavialekua menima lio 1914, omalongomona a Russell no nonthele ononkhuavo, ankho viya mono jornale mbulamba po 2.000 momalaka ekuana!

5 Oityi tyakolela tulilongesila keliyawiso olio? Aveho vekahi komutwe meongano lia Huku hono, otyiwa vahetekele otyituwa tya Russell tyokuliola omutima. Monkhalelo patyi? Tyina ulinga omatokolo akolela, tehelela etyi vakuenyi vapopia.—Tanga Provérbios 15:22.

6. Oñgeni otyili ankho tyiya mo jornale tyakalesile omunthu umwe?

6 Otyili Tyouhamba wa Huku ankho tyiya mono Jornale omo, tyapilulula omuenyo wovanthu. (Heb. 4:12) Mongeleka Ora Hetzel, wambatisalua mo 1917, o umwe povanyingi welilongesa otyili mono Jornale ombo. Ora wati: “Etyi nanepa, andyikatalelapo me ko Rochester Minnesota. Iya etyi nehika-ko, nemuvasa ukahi nokuteta ononthele mbumwe mo jornale. Ankho omalongomona alingwa na Russell. Me ahangununa ovipuka elilongesa momalongomona oo.” Ora etavela otyili eiva, iya momanima alamba po 60 aivisa nekolelo Ouhamba wa Huku.

7. Omokonda yatyi vokukahi komutwe vasokelele vali nawa konthele yokuundapesa ono jornale?

7 Mo 1916, kuaenda ovipuka vivali viahindilile vokukahi komutwe okutala nawa onkhalelo yokuyandyanesa onondaka onongwa nono jornale. Tete, Ovita Ovinene ankho viahimbika, moluotyo ankho tyipuiya ovanthu okutambula omikanda. Mo 1916, omukanda umwe watunda koseketa yetu yo jornale mo Britania, wapopia unene otyitateka ankho tuna okuti: “Pahe Omalongomona eya vala mono jornale mbulamba po 30. Iya ombalulo oyo nkhele maitepuluka vali, mokonda opelesu yonopapelo itualako okulonda unene.” Vali, ononkhia mbo Mukuatate Russell monthiki 31 ya Kulindi yo 1916. Ngotyo, Omutala Womulavi 15 ya Kayovo yo 1916, waivisa okuti: “Pahe etyi Omukuatate Russell anyima, omalongomona ankho [eya mono jornale] kamaalingwa vali.” Namphila onkhalelo oyo yokuivisa yatalama, ononkhalelo ononkhuavo ngo “Fotodrama da Criação,” mbatuaileko okuundapeswa unene.

8. Oityi ankho tyesukisa pala okulinga o “Fotodrama da Criação”?

8 Osinema. Russell nomapanga ae, vaundapa omanima etatu opo valinge o “Fotodrama da Criação,” osinema onene yahimbika okulekeswa mo 1914. (Pro. 21:5) Osinema oyo omphe ankho iihanwa okuti Ondalama, ankho ilekesa ovanthu novinyama vienda-enda, nomalutalatu alombwa, nonondaka mbuivala. Omakwi nomakwi ovanthu, valinga omalekeso ononthele mbo Mbimbiliya otyo vangalavalwa opo valingwe osinema kumwe novinyama. Omukanda umwe mo 1913, wati: “Vaundapesa ovanthu novinyama ovinyingi pala okulinga osinema yo pomuvo wa Noe ina ovanthu vapopia nokuliminya, ailekeswa kovanthu ovanyingi.” Tupu, avakongo ovanongo vo ko Londres, Nova York, Paris, no ko Filadelfia opo valombe omalutalatu oo.

9. Omokonda yatyi tyamanenene omuvo nonombongo ononyingi pala okulinga o “Fotodrama”?

9 Omokonda yatyi ankho vamanena omuvo omunyingi, nonombongo pala okulinga o “Fotodrama da Criação”? Etokolo limwe lialingilwe movionge menima 1913 liati: “Ono jornale mbo Amelika ankho mbuhika komitima viovanthu, mokonda vaundapesa omalutalatu omawa. Otyo tyilekesa okuti omalutalatu akolela unene. Iya onthue atuimbuka okuti mokonda tuvaivisi novalongesi Vombimbiliya, okulinga osinema kumwe nomalutalatu omawa, matuvili okuhika komitima viovanthu. Iya onkhalelo oyo yaviuka nawa nokuapandwa novaivisi.”

Ondyuo mulekesilwa o “Fotodrama”; Omalutalatu o “Fotodrama

10. O “Fotodrama” yalekesilwe alo pi?

10 Mokueenda kwo 1914, kese nthiki ankho o “Fotodrama” ilekeswa momapundaumbo 80. Ovanthu vehika ponomiliau 8 mo Estados Unidos no mo Canada vatalele osinema oyo. Menima olio, o “Fotodrama” yalekeswa mo Australia, Grã-Bretanha, Dinamarca, Finlândia, Alemanha, Nova Zelândia, Noruega, Suécia, no mo Suíça. Tupu, akulingwa osinema onkhuavo onthutu, ina vala omalutalatu, opo ilekeswe momapundaumbo omatutu. Osinema oyo, ankho itiwa “Eureka Drama.” Ankho kaimane onombongo ononyingi pala okuilinga, tupu ankho yapepuka okuityinda. Mo 1916, osinema “Fotodrama” no “Eureka Drama”, ankho mbapitiyua melaka lio Armenia, Noruega, França, Alemanha, Grécia, Italia, Polonia, Epanha, no lio Suécia.

Mokueenda kwo 1914 o “Fotodrama” yalekeswa mo nomphangu mbeyula ovanthu

11, 12. Oñgeni o “Fotodrama” yakalesile omukuendye umwe? Otyo tyitulongesa tyi?

11 O “Fotodrama” oyo melaka lio Francês, yehikile unene komutima womukuendye Charles Rohner ankho una omanima 18. Charles wati: “Osinema oyo yalekeswa mepundaumbo liange mo Colmar ko Alsace mo França. Tunde konthyimbi, nahuvile okutala otyili tyo Mbimbiliya tyayandyululwa nawa mosinema oyo.”

12 Moluotyo, Charles wambatisalua mo 1922, iya ahimbika ovilinga vioukokoli-ndyila. Otyilinga tyimwe tyotete apelwe, okukuatesako okulekesa o “Fotodrama” kovanthu mo França. Charles wapopia konthele yovilinga ovio okuti: “Ame napelwe ovilinga ovinyingi: okuhika o violino, nokupaka nawa onombongo, nokuava omikanda. Tupu ankho ndyitumwa okupopila ovanthu opo vahaviele tyina osinema ihenehimbike. Momuvo wokuomba, atuavela ovanthu omikanda. Kese umwe puonthue omukuatate ine omphange, upewa apa maundapa mondyuo ankho tueliongiya. Iya kese umwe una onthumbo yomikanda pala okuavela ovanthu aveho. Tupu, pombundi yondyuo oyo, ankho tuna onomesa mbeyula omikanda.” Mo 1925, Charles wakongua opo akaundape ko Mbetele mo Brooklyn, Nova York. Oko apewa otyilinga tyokuhongolela otyikundyi tyo vokuimba molaliu WBBR ankho yahimbika okuundapa. Pahe tuamana okutala ongeleka Yomukuatate Rohner, tupondola okulipula okuti, ‘Ame ndyina umwe ehando liokutavela kese tyilinga ndyipewa, pala okuyandyanesa onondaka Mbouhamba wa Huku?’—Tanga Isaías 6:8.

13, 14. Oñgeni olaliu yaundapeswa pala okuyandyanesa onondaka onongwa? (Tupu tala okakasa kati “ Ono programa mbo WBBR” no kokuati “ Otyonge Tyavilapo.”)

13 Olaliu. Momanima 1920, otyilinga tyo “Fotodrama” tyahimbika okutepuluka. Mahi vahimbika okuundapesa olaliu, onkhalelo ankho yaviuka vali pala okuyandyanesa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. Monthiki 16 ya Tyikukutu yo 1922, Omukuatate Rutherford wapopila molaliu otyipuka tyimwe onthue hono tuhalimbua mo Teatro Metropolitano de Opera mo Filadelfia Pensilvania. Ovanthu vehika po 50.000 avatehelela elongomona liokuati: “Ovanyingi Vokuna Omuenyo Hono Kamavakankhia Vali!” Iya mo 1923, olaliu yaivalesa otyikando tyotete onthele yotyonge. Tupu okuyawisa ko nolaliu mbufetelwa ankho vaundapesa, vatokola okutunga omphangu pala olaliu yavo muene aitungilwa mo Staten Island, Nova York, aihanwa okuti WBBR. Olaliu oyo, yahimbika okuundapa monthiki 24 ya Hitandyila yo 1924.

Mo 1922, ovanthu 50.000 vatehelele molaliu elongomona liati, “Ovanyingi Vokuna Omuenyo Hono Kamavakankhia Vali”

14 Omutala Womulavi 1 ya Kayovo yo 1924 wahangununa etyi o WBBR yalingilwa, okuti: “Tutavela okuti olaliu kaimane unene onombongo, tupu onkhalelo yaviuka vali pala okuyandyanesa otyili tukahi nokuundapesa.” Auyawisako okuti: “Inkha Tatekulu uhanda kutungwe onondyuo ononkhuavo mbolaliu pala okuyandyanesa otyili, metukuatesako okumona onombongo monkhalelo yae yaviuka.” (Sal. 127:1) Mo 1926, ovanthu va Jeova ankho vena onomphangu epandu mbolaliu: Onombali ankho mbuli mo Estados Unidos. O WBBR ankho ikahi mo Nova York, iya o WORD ankho ikahi popepi no Chicago. Ononkhuavo ononkhuana ankho mbuli ko Canada, mo Alberta, no Colúmbia Britânica, no Ontario, no mo Saskatchewan.

15, 16. (a) Oñgeni onkhalelo yetu yokuyandyanesa otyili yakalesile ononkhalamutwe mbonongeleya mo Canada? (b) Oñgeni omalongomona aiviswa molaliu, novilinga viokuivisa umbo na umbo ankho vilikuatesako?

15 Onkhalelo oyo yokuyandyanesa otyili tyo Mbimbiliya, ainumanesa ononkhalamutwe mbo Vakristau vouye. Albert Hoffman ankho wii nawa ovilinga vilingwa molaliu yo mo Saskatchewan mo Canada, wati: “Ovanthu ovanyingi-nyingi, avahimbika okunoñgonoka Ovalilongesi Vombimbiliya [hono vatiwa Onombangi mba Jeova]. Kuaavelwe oumbangi omuwa alo mo 1928, puetyi ononkhalamutwe mbonongeleya vahongiliya ovatumini, iya onolaliu ambuho ankho Ovalilongesi Vombimbiliya vena mo Canada, ambuikwa.”

16 Namphila onolaliu mbetu mo Canada mbaikwa, mahi omalongomona Ombimbiliya atualako okupopiwa monolaliu mbufetelwa. (Mat 10:23) Opo vakuateseko ovilinga vio nolaliu ombo, Momutala Womulavi no mo The Golden Age (pahe utiwa Despertai!) ankho muya omanyina onolaliu mbuivisa otyili tyo Mbimbiliya, opo tyina ovaivisi vakaivisa umbo na umbo valunde ovanthu okutehelela omalongomona molaliu ikahi popepi navo. Otyo tyaeta tyi? O Bulletin ya Kupupu yo 1931 yati: “Ovilinga violaliu aviavela ovakuatate ondundo yokuivisa umbo na umbo. Atutambula omikanda ominyingi, vitutolela okuti ovanthu vekahi nokutavela, mokonda vatehelela omalongomona Omukuatate Rutherford. Moluotyo, ankho vafuapo vali pala okuava omikanda vapewa.” O Bulletin yapopia konthele yokuundapesa olaliu, nokuenda umbo na umbo, okuti “ombo ononkhalelo onombali ononene mbokuivisa, mbeongano lia Tatekulu.”

17, 18. Namphila ononkhalelo mbapilauluka, oñgeni olaliu yatualako okuundapa?

17 Mokueenda kuomanima 1930, onondyale ambunumana unene mokonda yo nolaliu mbufetelwa ankho tuundapesa. Ngotyo, konthyulilo yenima lio 1937, ovanthu va Jeova avaovola ononkhalelo ononkhuavo. Vayekapo okuundapesa onolaliu, iya avaundapa vali unene movilinga viokuivisa umbo na umbo. a No ngotyo, nkhele olaliu yatualako okulinga otyilinga otyinene tyokuyandyanesa onondaka Mbouhamba wa Huku, kononthele mbukahi kokule nomapundaumbo. Mongeleka, tunde menima 1951 alo 1991, olaliu Koutakelo wo Berlin, mo Alemanha, ankho ipopia apeho omalongomona Ombimbiliya. Ngotyo, vana vakala Koutundilo wo Alemanha ankho vapondola okutehelela onondaka Mbouhamba wa Huku. Mokueenda kuomanima alamba po 30, okuhimbikila mo 1961, olaliu mo Suriname Amelika do Sul, ankho kese osimano ipopia otyili tyo Mbimbiliya mo nominutu 15. Tunde mo 1969 alo 1977, eongano lialinga ono programa mbolaliu mbulamba po 350, mononthele mbati: “Ovihonekwa Aviho Vina Esilivilo.” Onolaliu 291 ankho mbuundapela momapundaumbo 48 mo Estados Unidos. Mo 1996 olaliu yo mo Apia mombala yo Pacífico Sul ko Samoa, kese Osimano ankho ipopia ononthele mbati, “Omakumbululo Omapulo Ove Ombimbiliya.”

18 Konthyulilo yo 1999, otyilinga tyolaliu pala okuyandyanesa onondaka onongwa, tyatepuluka. Mahi, kueya onomakina ononkhuavo mbukuatesako okuhikiya vali ondaka ya Huku kovanthu ovanyingi.

19, 20. Omokonda yatyi ovanthu va Jeova valingila jw.org? Oñgeni ikahi nokulinga ovilinga oviwa? (Tupu tala okakasa kati “ JW.ORG.”)

19 O Internete. Mo 2013, ovanthu valamba po nombiliau 2,7, vaundapesa o Internete. Iya onombiliau 2, veyundapesa mono telefone no mo no tablete. Ombalulo itualako okuliyawisa ouye auho, mahi ovanthu vaundapesa o Internete mono telefone, vekahi nokuliyawisa unene mo Afilika. Pahe ovanthu valamba po nomiliau 90 velihonekesa mo Internete. Omapiluluko oo, apilulula onkhalelo ovanthu ovanyingi vanoñgonoka ovipuka nokupewa onondonga.

20 Okupolelela mo 1997, ovanthu va Jeova vekahi nokuundapesa unene onkhalelo oyo pala okupopia novanthu. Mo 2013, o site jw.org yundapeswa momalaka 300. Pahe muvasiwa omikanda novipuka ovikuavo viatunda Mombimbiliya, vipondola okupolwa-mo momalaka 520. Ononthiki ambuho, ovanthu valamba po 750.000 vanyingila mo site oyo. Kese hanyi, ovanthu kavatale vala onovidiu, tupu vapola-mo omikanda vilamba po nomiliau 3, no nomiliau 4 mbo Mutala Womulavi no Despertai!, no nomiliau 22 ononthele ononkhuavo mbangalavalwa opo vakatehelele.

21. Oityi ulilongesila kongeleka ya Sina?

21 O site, pahe onkhalelo yaviuka vali nawa pala okuyandyanesa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku, alo umwe movilongo muna ovilinga vietu viailikwa. Mongeleka, konthyimbi yo 2013, omulume utiwa Sina wamona o site jw.org, iya atelefonalela kombala Yonombangi mba Jeova mo Estados Unidos, okuita opo vemupe vali ekuateso konthele Yombimbiliya. Etyi tyalinga omunthu oo katyakakele. Sina, omu musulumanu ukala potyilongo tyimwe Onombangi mba Jeova vailikwa. Moluotyo, akulingwa eonganeko opo Sina alongeswe Ombimbiliya ovikando vivali mosimano Nombangi ya Jeova mo Estados Unidos. Ankho velilongesa okuundapesa oprograma yo Internete itavela okutomphola otyo veliete.

Okulongesa Ovanthu

22, 23. (a) Ononkhalelo tuundapesa opo tuhikiye ondaka ya Huku kovanthu ovanyingi, mbupinga pokuivisa umbo na umbo? (b) Oñgeni Ohamba ikahi nokukuatesako ononkhono mbetu?

22 O “Foto-Drama,” no nojornale, nolaliu, no site, tuhole okuundapesa opo tuhikiye ondaka ya Huku kovanthu ovanyingi, kavipingi povilinga viokuivisa umbo na umbo. Omokonda yatyi? Omokonda ovanthu va Jeova, vahetekela etyi ankho tyilinga Jesus. Oe kalongesile vala apa pena ovanthu ovanyingi, tupu ankho wesuka nokukuatesako kese omunthu. (Luc. 19:1-5) Tupu, Jesus walongesa ovalongwa vae navo valinge ngotyo, nokuvepopila onondaka mavakaivisa. (Tanga Lucas 10:1, 8-11.) Ngetyi tyapopia Okapitulu 6, vokuna otyilinga tyounkhalamutwe, vaavela apeho ondundo kese muumbili wa Jeova okupopia novanthu.—Atos 5:42;20:20.

23 Etyi palamba omanima 100 tunde etyi Ouhamba wa Huku waviala, ovaivisi valamba ponomiliau 7,9 vaundapa nombili okulongesa vakuavo ehando lia Huku. Tyotyili, Ohamba ikahi nokutukuatesako mononkhalelo tuundapesa opo tuivise Ouhamba wa Huku. Ngetyi, okapitulu makalandulako makalekesa, ikahi nokutuavela oviti tuesukisa opo tuyandyanese onondaka onongwa komalongo aeho, nomihoko, nomalaka.—Rev. 14:6.

a Menima 1957, ononkhalamutwe vatokola okuika olaliu yahulililako, o WBBR mo Nova York.