Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 5

Ohamba Ikahi Nokuava Otyitei Konthele Youhamba wa Huku

Ohamba Ikahi Nokuava Otyitei Konthele Youhamba wa Huku

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Ovanthu va Huku vanoñgonoka otyili tyakolela konthele Youhamba wa Huku, novatumini vao na vana mavakatuminwa, netyi tyesukisa opo vakale ovakuatyili

1, 2. Oñgeni Jesus alekesa okuti omuhongoli omunongo?

 NKHELE soka ñgeno mukahi nokuhongolelwa kepundaumbo limwe ewa unene nomunthu omunongo. Ove navakuenyi kamuneende kepundaumbo olio, moluotyo mutehelela nawa onondaka mbo muhongoli oo. Mokueenda kuoungendi, pamwe mupula ovipuka vimwe muhe-nemone vio kepundaumbo olio. Tyina mupula komuhongoli ovipuka ovio, oe kakumbulula liwa, ukevelela alo otyipuka muapula tyihimbika okumoneka. Onwe muhuva unene nounongo wae, mokonda umupopila etyi muesukisa momuwo waviuka pala okutyinoñgonoka.

2 Ovakristau votyotyili vekahi monkhalelo ngo yo nongendi ombo. Nonthue tuhanda unene okulilongesa konthele yepundaumbo ewa unene “epundaumbo lina elisesu liotyotyili,” Ouhamba wa Huku. (Heb. 11:10) Puetyi Jesus ankho ekahi pano pohi, wahongolelele ovalanduli vae, okuvekuatesako okunoñgonoka nawa Ouhamba wa Huku. Okuti wakumbululile omapulo avo aeho, nokuvepopila atyiho konthele Youhamba oo motyikando tyike vala? Au. Oe wati: “Nkhele ndyina ovipuka ovinyingi pala okumupopila, mahi kamutyivili okuvinoñgonoka.” (João 16:12) Mokonda oe omuhongoli omunongo vali, Jesus kalongesile ovalongwa vae ovipuka ovinyingi vahapondola okunoñgonoka.

3, 4. (a) Oñgeni Jesus ekahi nokutualako okulongesa ovanthu vekolelo konthele Youhamba wa Huku? (b) Oityi matulilongesa mokapitulu aka?

3 Motyinthiki tyahulilila tyomuenyo wae pano pohi, Jesus wapopile onondaka mbuvasiwa mu João 16:12. Konyima yononkhia mbae, oñgeni ankho matualako okulongesa ovanthu vekolelo konthele Youhamba wa Huku? Oe walaa ono apostolu mbae okuti: “Ospilitu yo tyotyili . . . maimuhongolela kotyili atyiho.” a (João 16:13) Tupondola okusoka okuti ospilitu sandu omuhongoli wapua elundo. Jesus uundapesa ospilitu opo alongese ovalanduli vae etyi vesukisa okunoñgonoka konthele Youhamba wa Huku, momuvo waviuka pala okutyinoñgonoka.

4 Tutalei oñgeni ospilitu sandu ya Jeova ikahi nokuhongolela Ovakristau ovakuatyili kenoñgonoko enene konthele Youhamba oo. Tete, matutale oñgeni tuanoñgonoka okuti Ouhamba wa Huku ukahi nokutumina. Tupu, matutale ovalie mavakatumina Mouhamba oo, na vana mavakatuminwa, nekevelelo liavo. Konyima, atutale oñgeni ovalanduli va Kristu vanoñgonoka nawa oityi tyesukisa pala okukala ovakuatyili Nouhamba wa Huku.

Vanoñgonoka Enima Liakolela

5, 6. (a) Ovalilongesi Vombimbiliya vakalele nomalusoke patyi apenga konthele yokuvialekwa Kuouhamba wa Huku, nomuvo wokuteya? (b) Okuti omalusoke oo apenga alekesa okuti ankho Jesus kekahi nokuhongolela ovalanduli vae?

5 Ngetyi tuamona Mokapitulu 2 komukanda uno, Ovalilongesi Vombimbiliya, momanima omanyingi vapopia okuti 1914 malikala enima liakolela mokufuisuapo kueulo lio Mbimbiliya. Mahi, pomuvo opo ankho vetavela okuti Kristu wehika tunde mo 1874, nokuti wahimbika okutumina keulu mo 1878. Tupu ankho vasoka okuti Ouhamba wa Huku mauvialekwa vala auho mu Kulindi yo 1914. Omuvo wokuteya mauhimbika pokati komanima 1874 no 1914, aumanuhuka tyina ovalembulwa vamaongololelwa keulu. Okuti omalusoke oo apenga, alekesa okuti Jesus ankho kekahi nokuhongolela ovanthu vekolelo nospilitu sandu?

6 Au, hatyoko! Nkhele soka kongeleka tuahimbika nayo. Okuti omalusoke nomapulo ahasokelwe nawa onongendi mbuna, alekesa okuti omuhongoli ha-munongo? Au! Namphila ovanthu va Huku pamwe vaovola okunoñgonoka nawa ehando lia Jeova putyina omuvo uhenehikepo opo ospilitu sandu ivekuateseko okunoñgonoka otyili otyo, tyilekesa nawa okuti Jesus oe ukahi nokuvehongolela. Ngotyo, ovanthu vekolelo valekesa okuti vahanda okuviukiswa, iya nomutima weliola vapilulula omalusoke avo.—Tia. 4:6.

7. Ovanthu va Huku vapewa otyitei patyi konthele yondaka yae?

7 Momanima alandula ko 1919, ovanthu va Huku vapewa vali unene otyitei konthele Yondaka ya Huku. (Tanga Salmo 97:11.) Mo 1925, Momutala Womulavi mueile onthele yati: “Okutyitwa Kuelongo.” Omukanda oo wayandyulula etyi Ovihonekwa vipopia okuti, Ouhamba wa Mesiya watyitua mo 1914. Otyo, tyafuisapo eulo liotyilekeso liomukai wa Huku wokeulu wakutula, ngetyi tyipopia okapitulu 12 ka Apocalipse. b Tupu onthele oyo, yalekesa okuti ononkhumbi ovanthu va Jeova vamoneswa no kuhataikiswa momanima oo ovita, otyilekeso tyayandyuluka tyokuti Satanasi wataatua keulu. Moluotyo, ankho una “onyengo onene, mokonda utyii okuti omuwo wae kauhi.”—Apo. 12:12.

8, 9. (a) Oñgeni esilivilo Liouhamba wa Huku liahimbika okunoñgonokwa? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

8 Okuti Ouhamba wa Huku wakolela umwe? Mo 1928, Omutala Womulavi wahimbika okupopia unene okuti Ouhamba wa Huku wakolela vali unene, tyipona eyovo liomunthu mokonda yotyilikutila tyeyovo. Mahi, Jeova maundapesa Ouhamba wa Mesiya opo asukukise enyina liae, nokuyakulila ouhamba wae wavilapo, nokufuisapo evangelo liae aliho konthele yovanthu.

9 Ovalie ankho mavatumina na Kristu Mouhamba oo? Ovalie mavatuminwa Nouhamba oo pano pohi? Iya ovilinga patyi ovalanduli va Kristu ankho vena okulinga?

Ovilinga Viokuteya Viongiya Ovalembulwa

10. Oityi ovanthu va Huku kohale ankho vanoñgonoka konthele yo 144.000?

10 Omanima omanyingi etyi 1914 ihenehike, Ovakristau votyotyili ankho vanoñgonokale okuti ovalanduli va Kristu vekolelo vena 144.000, mavakatumina nae keulu. c Ovalilongesi ovo Vombimbiliya, vamona okuti ombalulo oyo yahimbika Pomuvo wono apostolu.

11. Oñgeni vana valinga onthele yondombwa ya Kristu vatualako okunoñgonoka otyilinga tyavo pano pohi?

11 Otyilinga patyi tyapewa vana valinga onthele yondombwa ya Kristu, putyina veli pano pohi? Vaimbuka okuti Jesus wapopia unene ovilinga viokuivisa, evieleka nomuvo wokuteya. (Mat. 9:37; João 4:35) Ngetyi tuamona Mokapitulu 2, ankho vasoka okuti omuvo wokuteya maukala omanima 40, maamanuhuka pokuongololela ovalembulwa keulu. Mahi, mokonda ovilinga viatualako etyi omanima 40 apwa, ankho vesukisa vali eyandyuluko. Pahe, tutyii okuti omuvo wokuteya no wokupunga otiliku kevu, Ovakristau ovalembulwa vekolelo ko Vakristau vokuhetekela, wahimbika mo 1914. Omuvo ankho wehikapo pala okuongiya otyihupe tyo vokuenda keulu!

Omuvo wokuteya wahimbika menima lio 1914 (Tala opalagrafu 11)

12, 13. Oñgeni onongeleka mba Jesus mbo vamphembela ekwi no notalendu mbukahi nokufuisuapo mononthiki mbahulilila?

12 Tunde mo 1919 okuenda no komutwe, Kristu watualako okuhongolela omupika wekolelo nokualunguka, pala okutoneka vali ovilinga viokuivisa. Waava otyilinga otyo pomuvo wono apostolu. (Mat. 28:19, 20) Tupu walekesa ovituwa patyi ovalanduli vae ovalembulwa, vesukisa okukala navio opo vafuisepo otyilinga tyokuivisa eveavela. Ñgeni ngotyo? Mongeleka yae yo vamphembela, Jesus walekesa okuti ovalembulwa vena okutualako tyipahi, okupameka oupanga wavo na Jeova, inkha vahanda okuhika motyipito otyinene tyotyinepo keulu, tyina Kristu makawanekua “nondombwa” yae o 144.000. (Apo. 21:2) Tupu, mongeleka yo notalendu, Jesus walongesa okuti ovaumbili vae ovalembulwa, mavakala nombili yokufuisapo ovilinga viokuivisa eveavela.—Mat. 25:1-30.

13 Ovalembulwa valekesa okuti vekahi tyipahi nokuna ombili motyita tyomanima okualamba. Tyotyili, mavayambwa mokonda yokulinga ngotyo! Mahi, okuti ovilinga ovinene viokuteya, ankho o pala vala okuongiya otyihupe tyo 144.000 mavatumina na Kristu?

Ouhamba Wongiya Vana Mavakakala Pano Pohi!

14, 15. Ovikundyi patyi vikuana viapopiwa momukanda O Mistério Consumado?

14 Ovalume novakai vekolelo, vakala ehimbwe nolumbwe olunene luokunoñgonoka “otyinyingi otyinene tyovanthu,” tyapopiwa mu Apocalipse 7:9-14. Puetyi omuvo wa Kristu wokuhololola otyikundyi otyo otyinene uhenehike-po, atyiho ankho tyipopiwa konthele oyo, ankho tyikahi kokule unene notyili tyayandyuluka hono twii iya tuhole.

15 Mo 1917, Omukanda Mistério Consumado, wapopia okuti kuna “ovikundyi vivali vieyovo lio Keulu, novikundyi vivali vieyovo lia pano pohi.” Ovalie valinga onthele movikundyi ovio vikuana viomakevelelo oo okuyovolwa elikalela? Tete, ovo 144.000, mavakatumina na Kristu. Vali, otyinyingi otyinene tyovanthu. Pomuvo opo, ankho vasoka okuti votyikundyi otyo, ovanthu vokuliti ovakristau nkhele vekahi monongeleya mbo mouye. Ovanthu ovo vena ekolelo, mahi kalituuka pala okutokola okutundamo. Moluotyo, mavakapewa onomphangu ononthutu keulu. Konthele ya pano pohi, ankho vasoka okuti otyikundyi tyatatu, ovanthu “vokohale vokuapandwa”, vekolelo nga Abraiau, na Moisesi, na vakuavo. Ovanthu ovo mavakatumina otyikundyi tya kuana tyovanthu vouye.

16. Otyitei patyi tyo Ndaka ya Huku tyamoneka mo 1923 no mo 1932?

16 Oñgeni ospilitu sandu yahongolela ovalanduli va Kristu kenoñgonoko tuna hono? Otyitei tyo Ndaka ya Huku tyatualako okuliaima katutu-katutu. Konthyimbi yo 1923, Omutala Womulavi wapopia konthele yotyikundyi tyovanthu vehena ekevelo liokuenda keulu, mavakakala pano pohi moutumini wa Kristu. Mo 1932, Omutala Womulavi, wapopia konthele ya Jonadabe (Jeonadabe), welipakele kumwe nomulembulwa wa Huku Ohamba Jeuu omu Isilayeli, opo emukuateseko okulwisa efendelo liomatutu. (2 Reis 10:15-17) Onthele oyo, yapopia okuti hono kuna otyikundyi tyovanthu vekahi nga Jonadabe. Aiyawisako okuti Jeova mayovola otyikundyi otyo, “mononkhumbi mbo Armagedon,” opo vakakale pano pohi.

17. (a) Mo 1935, oñgeni otyitei tyo Ndaka ya Huku tyayandyululwa vali nawa? (b) Oñgeni enoñgonoko epe konthele yotyinyingi otyinene, liakalesile Ovakristau vekolelo? (Tala okakasa kati “ Ehambu Enene.”)

17 Mo 1935, otyitei tyo Ndaka ya Huku tyayandyuluka vali nawa. Otyonge tyalingilwa mo Washington, D.C., tyalekesa okuti otyinyingi otyinene, ovanthu mavakakala pano pohi, vana Jesus apopia monthengele-popia yae yonongi novinkhombo. (Mat. 25:33-40) Otyinyingi otyinene, “onongi ononkhuavo” mbuna Jesus apopia okuti: “Tupu nambo ndyina okumbueta.” (João 10:16) Etyi omulongomoni J. F. Rutherford, ati: “Aveho vokuna ekevelelo liokukala apeho pano pohi, mbambavo vakatuke.” Otyinyingi pu vana ankho vekahi-po, avakatuka! Iya ati: “Otyinyingi otyinene” “otyetyi!” Ovanthu ovanyingi, ankho vahanda unene okunoñgonoka olipi ekevelelo liavo.

18. Oñgeni ovalanduli va Kristu valinga ononkhono movilinga viokuivisa? Iya otyo tyaeta tyi?

18 Tunde opo, Kristu ukahi nokuhongolela ovanthu vae, opo valinge ononkhono mbokuongiya ovanthu votyinyingi otyo otyinene, mavakahupiswa mononkhumbi ononene. Potete, ankho ngoti kamavakala ovanyingi unene. Alo umwe Omukuatate Rutherford nthiki imwe wati: “Ngoti ‘otyinyingi otyinene tyovanthu,’ kamatyikala otyinene unene.” Tyotyili, pahe tueete okuti Jeova ukahi nokukanena nawa ovilinga viokuteya! Nehongolelo lia Jesus nospilitu sandu, ovalembulwa nomapanga avo “onongi ononkhuavo,” vekahi ngetyi Jesus aula, “otyunda tyike” tyiumbila kumwe metumino “liomunthita wike.”

Omukuatate Rutherford ankho ketyii okuti otyinyingi otyinene matyiliyawisa unene (Okuhimbikila kokumbili okuenda no kokulio: Nathan H. Knorr, Joseph F. Rutherford, na Hayden C. Covington)

19. Oityi tupondola okulinga opo otyinyingi tyovanthu tyitualeko okuliyawisa?

19 Ovanthu ovanyingi vekolelo, mavakakala apeho momphangu yombembwa pano pohi, avatuminwa na Kristu no 144.000. Katyihambukiswa okutala oñgeni Kristu ekahi nokukuatesako ovanthu va Huku okunoñgonoka nawa ekevelelo liapopiwa Movihonekwa? Tuna otyilinga otyiwa ngatyi, tyokupopila ekevelelo olio vana tuvasa movilinga viokuivisa! Tuundapei nombili yatokala monkhalelo yetu, opo otyinyingi otyinene tyitualeko okuliyawisa, nokukuwilila nondaka onene nokunkhimaneka enyina lia Jeova!—Tanga Lucas 10:2.

Otyinyingi otyinene tyitualako okuliyawisa

Oityi Tyesukisa pala Okukala Omukuatyili Nouhamba

20. Ovalie valinga onthele meongano lia Satanasi? Oñgeni otyo tyilola oukuatyili wo Vakristau?

20 Ovanthu va Huku vatuaileko okulilongesa konthele Youhamba wa Huku. Tupu, ankho vesukisa okunoñgonoka nawa oityi tyihangununa okukala omukuatyili nouhamba oo wokeulu. Moluotyo, mo 1922, Omutala Womulavi walekesa okuti kuna omaongano evali ekahi nokuundapa, lia Jeova no lia Satanasi. Lia Satanasi muna ovakuavitanda, no vonongeleya mbouye, no vo pulitika. Ovakuatyili Nouhamba wa Huku utuminwa na Kristu, vena okulityilika okunyona oukuatyili wavo, mokuhelipake motyipuka natyike tyeongano lia Satanasi. (2 Cor. 6:17) Otyo tyihangununa tyi?

21. (a) Oñgeni omupika wekolelo ekahi nokulondola ovanthu va Huku konthele yovitanda ovinene? (b) Mo 1963, Omutala Womulavi wahololola tyi konthele yo “Mbambilonia Onene”?

21 Omikanda nonondonga vitunda komupika wekolelo, vipopia ounkhembi movitanda ovinene, nokulondola ovanthu va Huku okuhatokela mepeleyo liomalumono. (Mat. 6:24) Tupu, omikanda vietu vitualako okupopia onongeleya mbulinga onthele yeongano lia Satanasi. Mo 1963, Omutala Womulavi walekesa nawa okuti “Ombambilonia Onene,” ha nongeleya vala mbo Vakristau vouye, mahi onongeleya ambuho mbomatutu. Ngotyo, ngetyi matukatala vali nawa Mokapitulu 10 komukanda ou, ovanthu va Huku movilongo aviho no mononkhalelo ambuho, vekahi nokukuatesuako “okutunda-mo,” nokuyekapo ovituwa aviho vionongeleya mbomatutu.—Apo. 18:2, 4.

22. Mokueenda Kuovita 1 Viouye Auho, oñgeni otyinyingi povanthu va Huku vanoñgonoka elondolo lia Romanos 13:1?

22 Iya konthele yopulitika, onthele onkhuavo yeongano lia Satanasi? Okuti Ovakristau vapondola okulipaka movita novilwa viovilongo? Mokueenda Kuovita 1 Viouye Auho, Ovalilongesi Vombimbiliya vanoñgonoka okuti, ovalanduli va Kristu kavapondola okuipaa ovanthu vakuavo. (Mat. 26:52) Mahi, ovanthu ovanyingi, ankho vasoka okuti elondolo livasiwa mu Romanos 13:1, liokutavela “kovatumini,” lilekesa okuti vena okukala omafualali, nokuvala ovikutu vioufualali, nokutyinda omauta. Mahi, tyina vatumwa okukaipaa onondyale, avaloyo vala meulu.

23, 24. Oñgeni ankho tuanoñgonoka Romanos 13:1 mokueenda Kuovita 2 Viouye auho? Enoñgonoko patyi vali liaviuka ovalanduli va Kristu vapewa?

23 Puetyi Ovita 2 Viouye Auho vihimbika mo 1939, Omutala Womulavi wapopia unene konthele yokuhelipake movilwa viouye. Onthele yalekesa nawa okuti ovalanduli va Kristu, kavapondola okulipaka nalumwe movita novilwa viovilongo viouye wa Satanasi. Ankho onondonga momuvo waviuka! Ovakristau vayakulilwa kokukala nonkhali yohonde, yapeseka movilongo mokueenda kuovita ovio. Mahi, tunde mo 1929, omikanda vietu, tupu vialekesa okuti ovatumini vapopiwa mu Romanos 13:1, ha vatumini vouye, o Jeova na Jesus. Ankho vesukisa vali enoñgonoko liaviuka.

24 Ospilitu sandu yahongolela ovalanduli va Kristu kenoñgonoko olio mo 1962, etyi ononthele mbumwe mbo Mutala Womulavi wa 15 ya Kuhuhu no wa 1 Kayovo, mbapopia konthele ya Romanos 13:1-7. Okuhulililako, ovanthu va Huku vanoñgonoka otyitumino konthele yokutavela monkhalelo yapola pokati, Jesus ahololola monondaka mbae mbankhimana mbati: “Fetei ku Sesale ovipuka via Sesale, mahi, ovipuka via Huku viavei ku Huku.” (Luc. 20:25) Ovakristau votyotyili pahe vanoñgonoka okuti ovatumini vapopiwa, ovatumini vouye uno, iya Ovakristau vena okuvetavela. Mahi, omonkhalelo yapola pokati. Tyina ovatumini vouye vetutuma okulinga otyipuka Jeova Huku eyele, onthue tukumbulula ngo no apostolu kohale vatile: “Tuna okutavela ku Huku, tyipona kovanthu.” (Atos 5:29) Movikapitulu 13 ne 14 viomukanda uno, matulilongesa vali oñgeni ovanthu va Huku vekahi nokuendela motyitumino tyo Vakristau okuhelipake movilwa viouye.

Otyilinga otyiwa unene, okupopila vakuetu ekevelelo Liombimbiliya liomuenyo wahapu!

25. Omokonda yatyi ove upandela ehongolelo liospilitu sandu mokuanoñgonoka Ouhamba wa Huku?

25 Soka kuatyiho otyo ovalanduli va Kristu valongeswa, konthele Youhamba wa Huku momanima otyita okualamba. Tualongeswa onalupi Ouhamba wa Huku wavialekua, no ñgeni wakolela unene. Tuanoñgonoka nawa omakevelelo evali ovanthu vekolelo vapewa, liokeulu no lia pano pohi. Tupu tutyii oñgeni tuna okulekesa okuti tuvakuatyili Nouhamba wa Huku, putyina tutavela kovatumini vouye monkhalelo yapola pokati. Pahe lipula okuti: ‘Ñgeno nanoñgonoka otyili otyo otyiwa, inkha Jesus Kristu kakuatesileko omupika wae wekolelo pano pohi okutyinoñgonoka, nokutyilongesa?’ Ouwa omunene okuhongolelwa na Kristu nospilitu sandu!

a Ngetyi tyipopia omukanda umwe, ondaka yo Gregu yapitiyua “okuhongolela” mo versikulu ei, ihangununa “okulekesa ondyila.”

b Kohale, ankho vasoka okuti emonekelo lipopia ovita vionongeleya mba vana vehe-Vakristau mo Roma nongeleya yo katolika.

c Mu pepo-linene yo 1880, omukanda A Torre de Vigia de Sião wapopia okuti o 144.000 ova Judeu kokutyitwa vetavela otyili mo 1914. Mahi, konthyulilo yo 1880, omukanda oo wahangununa vali nawa enoñgonoko olio litualako alo hono.