Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 2

Ouhamba wa Huku Watyitua Keulu

Ouhamba wa Huku Watyitua Keulu

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Oñgeni ovanthu va Huku velipongiyile pala okutyitwa Kuouhamba

1, 2. Oityi tyavilapo tyaenda mehipululo liouye auho? Omokonda yatyi katyihuvisila okunoñgonoka okuti katyamuenwe novanthu?

 OKUTI ove welipulale oñgeni ovipuka vikala, pomuvo wepiluluko enene mouye? Ovanyingi velipulale. Mahi nkhele soka: Inkha ove wakalele pomuvo ngoo, okuti ñgeno waimbuka ovipuka viakolela viaeta epiluluko? Hamwe ñgeno kueviimbukile. Ovipuka vipilulula ononkhalelo ononkhulu, nokuyulisa omafo omikanda viomahipululo, pamwe vipita avihamoneka kovanthu ovanyingi. Pamwe ovipuka ovinyingi, vilingilwa apa pehena ovanthu ovanyingi, monondyuo mbo nohamba, no momaliongiyo ovatumini. Mahi omapiluluko oo, aetela ovitateka ovanthu ovanyingi.

2 Kuaenda otyipuka tyavilapo, mehipululo liouye auho. Otyipuka otyo, tyapilulula omuenyo wovanthu ovanyingi. Mahi, katyamonekele komaiho ovanthu. Tukahi nokupopia okutyitwa Kuouhamba wa Huku keulu, outumini wa Mesiya walaua kohale, maukanyimako apa katutu ouye uno wovivi. (Tanga Daniel 2:34, 35, 44, 45.) Mokonda ovanthu kavamuene okutyitwa oko kuakolela, tupondola okusoka okuti Jeova wetyiholeka kovanthu? Ine, watetekela okupongiya ovanthu vae ovakuatyili opo vakevelele okutyitwa oko? Tutalei.

“Omutumwa Wange, Mapongiya Ondyila Yange”

3-5. (a) Olie “omutumwa womphango” wapopiua mu Malaquias 3:1? (b) Oityi ankho matyimoneka tyina “omutumwa womphango” eheneye mondyuo ya Huku?

3 Tunde kohale, Jeova watokola okupongiya ovanthu vae pala okutyitwa Kuouhamba wa Mesiya. Mongeleka, tala eulo lia Malaquias 3:1 liati: “Tala! Ame ndyikahi nokutuma omutumwa wange, opo apongiye ondyila yange. Iya opo Tatekulu yotyotyili, una muovola, meya otyiuhulukila mondyuo Yae, nomutumwa womphango una muhole.”

4 Oñgeni hono Jeova “Tatekulu yotyotyili,” eya okutala nawa vana vemuumbila pepata liondyuo yae? Eulo lipopia okuti Jeova meya “nomutumwa womphango.” Omutumwa oo olie? Ohamba Mesiya, Jesus Kristu! (Luc. 1:68-73) Mokonda Omutumini omupe wavialekua, Jesus matale nawa nokuviukisa ovanthu va Huku pano pohi.—1 Ped. 4:17.

5 Olie “omutumwa” omukuavo, watetekela okupopiwa mu Malaquias 3:1? Omunthu oo ankho mamoneka putyina nkhele Ohamba Mesiya eheneye. Puetyi enima lio 1914 lihenehikepo, okuti pena umwe “wapongiya ondyila” Yohamba Mesiya?

6. Olie walinga otyilinga “tyomutumwa” weya tete okupongiya ovanthu va Huku vekolelo pala ovipuka maviya komutwe?

6 Matuvasi omakumbululo omapulo oo, mehipululo liava ondundo liovanthu va Jeova mononthiki mbetu. Ehipululo olio, lilekesa nawa okuti etyi enima lio 1870 lihenehikepo, kuamoneka otyikundyi otyitutu tyovanthu vekolelo, tyalekesa okuti otyo vala otyikundyi tyo Vakristau votyotyili, pokati ko vokuhetekela. Ankho vatiwa Ovalilongesi Vombimbiliya. Vana ankho vokukahi komutwe, Charles Taze Russell nomapanga ae, ovo “omutumwa” waulilue, vaavela ovanthu va Huku ehongolelo nokuvepongiya pala ovipuka maviya komutwe. Tutalei ononkhalelo ononkhuana “omutumwa” etyilinga.

Okufenda Notyili

7, 8. (a) Mokueenda kuomanima ahimbika 1800, ovalie vahimbika okuhololola elongeso liomatutu liohande ihankhi? (b) Omalongeso patyi amakuavo omatutu, C. T. Russell nomapanga ae vahololola?

7 Ovalilongesi ovo Vombimbiliya, velilongesa nomalikuambelo, avetavela, avaonganeka, iya avahoneka omatavelo ayandyuluka nawa otyili. Mokueenda kuomanima omanyingi, Ovakristau vouye vekahi menthiki. Omalongeso avo omanyingi atuka konongeleya mba vana vehe-Vakristau. Ongeleka yotete, elongeso liohande ihankhi. Mokueenda kuomanima ahimbika 1800, ovalongwa ovakuatyili vehehi Vombimbiliya, velilongesa nawa konthele yelongeso olio, avaimbuka okuti kaliatundile Mondaka ya Huku. Henry Grew, na George Stetson, na George Storrs, vahoneka nokupopia tyihena owoma okuti elongeso olio ounkhembi wa Satanasi. a Ovilinga viavo, avilundu unene Charles T. Russell nomapanga ae.

8 Otyikundyi otyitutu tyo Valilongesi Vombimbiliya vaimbuka okuti omalongeso omakuavo elikuata nohande ihankhi, nao omatutu tupu anguanguanesa. Nga ana okuti ovanthu aveho valinga oviwa venda keulu, ine liokuti Huku uyoka ovanthu valinga ovivi motupia tuo ifelunu. Russell nomapanga ae vahololola tyihena owoma omatutu oo momikanda ominyingi, no notratadu no momalongomona.

9. Oñgeni omukanda Torre de Vigia de Sião, wahololola elongeso liomatutu Lioutatu Ukola?

9 Tupu, Ovalilongesi Vombimbiliya valekesa okuti elongeso liokuahumbwa unene Lioutatu Ukola o liomatutu. Mo 1887 omukanda Torre de Vigia de Sião, wati: “Ovihonekwa viyandyuluka nawa okuti Jeova na Tatekulu Jesus velikalela no ñgeni velikahi.” Omukanda oo, walekesa okuti tyihuvisa okutala oñgeni ovanthu ovanyingi vetavela “olusoke olo lueliyandyana unene, lwo no Huku ononthatu mu wike, ine o Huku wike mu vetatu. Otyo tyotyili, tyilekesa okuti ongeleya ankho ilele puetyi ondyale yanyingiyamo omalongeso omatutu.”

10. Oñgeni Omutala Womulavi walekesa okuti 1914 enima liakolela?

10 Ngetyi osapi yao ilekesa, omukanda Torre de Vigia de Sião e Arauto da Presença de Cristo, ankho wasuka unene nomaulo apopia okuhika kwa Kristu. Ovalembulwa vekolelo vahoneka omukanda oo, valekesa okuti eulo lia Daniele “liomivo epanduvali,” lipopia omuvo wokufuisapo ehando lia Huku konthele Youhamba wa Mesiya. Konthyimbi yomanima 1870, valekesa okuti omivo epanduvali mavipu menima lio 1914. (Dan. 4:25; Luc. 21:24) Namphila ovakuatate pomuvo opo ankho kavanoñgonokele nawa esilivilo lienima olio, mahi vaivisa etyi ankho vei mouye auho, iya etyi vaivisa na hono tutyeete.

11, 12. (a) Omukuatate Russell ankho upopia okuti etyi alongesa otyalie? (b) Ovilinga Russell nomapanga ae valinga etyi 1914 ihenehike, viakolela mokonda yatyi?

11 Tyilinge Russell ine omapanga ae, kavaovolele omunkhima mokonda yokuahololola nokuanoñgonoka otyili otyo tyakolela. Russell ankho wavela vali omunkhima vana vatetekela kwe. Haunene, waavela unene omunkhima Jeova Huku, ukahi nokulongesa ovanthu Vae etyi vesukisa okunoñgonoka, momuvo vesukisa okutyinoñgonoka. Tyimoneka nawa okuti, Jeova wakuatesako Russell nomapanga ae, okupunga otyili komatutu. Putyina omanima alamba, vatualako okukala vali tyeliyapuka nokuelikalela no Vakristau vouye.

Omukuatate Russell nomapanga ae, vayakulila otyili tyo Mbimbiliya

12 Ovilinga ovalume ovo vekolelo valinga viokuyakulila otyili, mokueenda kuomanima etyi o 1914 ihenehike-po, vihuvisa unene! Okutala konyima, omukanda A Torre de Vigia e Arauto da Presença de Cristo, wa 1 ya Kuhuhu yo, 1917, wati: “Ovanthu ovanyingi hono, vayovoka komulemo wowoma, utuka kelongeso liotupia tuo ifelunu nomalongeso omakuavo omatutu . . . Omeva Otyili, okuahimbika okuhateka omanima alamba po 40 konyima, ekahi nokuliyawisa, iya maatualako okuliyawisa alo otyili tyiyula ohi aiho. Onondyale kamavetyivili okutyilika Otyili tyiliyandyane mouye auho, mokonda tyikahi ngomeva ahateka ine ngomanyonda elunga.”

13, 14. (a) Oñgeni “omutumwa” akuatesako okupongiya ondyila pala Ohamba Mesiya? (b) Oityi tulilongesila kovakuatate vetu vo kohale?

13 Nkhele soka: Okuti ovanthu ankho vapondola okukevelela onthyimbi yokuhika kwa Kristu, inkha kavetyivili okupunga Jesus na Tate yae Jeova? Au! Tupu, ankho kavapondola okukala tyelipongiya, inkha vasoka okuti okupewa omuenyo wahankhi vali, epingo liovanthu aveho, ha-tyaawa matyipewa vala ovalanduli vehehi va Kristu. Ine inkha vasoka okuti Huku umonesa ovanthu ononkhumbi mbahapu motupia tuo ifelunu, tyihena ekevelo liokutundamo! Tyotyili, “omutumwa” wapongiya ondyila pala Ohamba Mesiya!

14 Iya mononthiki mbetu? Oityi tulilongesila kovakuatate vetu vokohale? Nonthue tuesukisa okukala nombili yokutanga nokulilongesa Ondaka ya Huku. (João 17:3) Putyina ouye ou wovanthu vahanda vala omalumono, kawasukile Nondaka ya Huku, ehando lietu liokunoñgonoka Ondaka ya Huku litualeko okuliyawisa!—Tanga 1 Timóteo 4:15.

“Tundeimo Vanthu Vange”

15. Oityi Ovalilongesi Vombimbiliya vahimbika okupunga katutu-katutu? (Tupu tala pokatoi.)

15 Ovalilongesi Vombimbiliya ankho valongesa okuti tyesukisa okutunda monongeleya mbouye. Mo 1879, omukanda Torre de Vigia, wapopia konthele “yongeleya yo Mbambilonia.” Okuti ankho upopia o papa? Ine Ongeleya Katolika Romana? Momanima omanyingi omaongano o Protestande ankho apopia okuti Ombambilonia yapopiwa meulo Liombimbiliya, Ongeleya yo Katolika. Mahi, Ovalilongesi Vombimbiliya vahimbika okuimbuka okuti onongeleya ambuho mbo Vakristau vouye, mbakutikinyua “Mombambilonia” yo hono. Omokonda yati? Omokonda ambuho mbulongesa omalongeso omatutu apopiwa kombanda. b Mokueenda kuomuvo, omikanda vietu viatualako okulekesa nawa, oityi ovanthu vomutima omukuatyili vekahi monongeleya mbo Mbambilonia vesukisa okulinga.

16, 17. (a) Oñgeni omukanda Aurora do Milênio volume 3 Nomutala Womulavi vialondola ovanthu okutunda monongeleya mbomatutu? (b) Otyipuka patyi tyatepulula ononkhono mbomalondolo oo? (Tala pokatoi.)

16 Mongeleka, menima 1891, omukanda Aurora do Milênio volume 3, wapopia okuti Huku uyele Ombambilonia yo hono, iya auti: “Onongeleya ambuho mbo Mbambilonia, umbuyele.” Auyawisako okuti, aveho “vehetavela omalongeso ayo omatutu netyi ilinga, vekahi nokulondolwa opo vatundemo.”

17 Mu Kupupu yo 1900, omukanda Torre de Vigia, waavela onondonga vana ankho nkhele vena omanyina momikanda vionongeleya mbo Vakristau vouye, nkhele veliamena okuti: “Ame nayemba kotyili muaviho, hiende vali unene komaliongiyo omakuavo.” Omukanda wapula okuti: “Mahi okuti tyaviuka, okukala mphai mo Mbambilonia mphai kondye? Okuti okutavela ngoko Huku ahanda . . . apanda nokumuhambukiswa? Au, hakoko. Etyi omunthu anyingila mongeleya [ankho ekahi], walingile omphango mounyingi, yokuti malingi atyiho ongeleya oyo iita, . . . apopie vali mounyingi okuti matundumo.” Mokueenda kuomanima, onondaka ombo mbatualako okupopiwa nononkhono. c Ovaumbili va Jeova vena okuyekapo ovipuka aviho vionongeleya mbomatutu.

18. Omokonda yatyi ankho tyesukisila ovanthu vatunde mo Mbambilonia Onene?

18 Inkha omalondolo oo okutunda mo Mbambilonia Onene kaawanenwe ihembwe, okuti Kristu Ohamba yavialekwa pahe, ñgeno wakala notyikundyi tyovalembulwa velipongiya pano pohi? Au, mokonda Ovakristau veliyovola mo Mbambilonia, ovo vala vapondola okufenda Jeova “nospilitu notyili.” (João 4:24) Okuti nonthue hono tuatokola okuliyovola monongeleya mbomatutu? Tutualeiko okutavela otyitumino tyokuati: “Tundeimo vanthu vange”!—Tanga Revelação [Apocalipse] 18:4.

Okuliongiya pala Okufenda

19, 20. Oñgeni Omutala Womulavi wavela ondundo ovanthu va Huku okuliongiya pala okufenda?

19 Ovalilongesi Vombimbiliya, ankho valongesa okuti ko nomphangu tyitavela, tyesukisa okuliongiya pala okufenda. Ko Vakristau votyotyili, okutunda vala mongeleya yomatutu, katyituuka. Tyakolela okukala konthele yefendelo liotyotyili. Tunde kohale Omutala Womulavi wavela ovatangi ondundo yokuliongiya pala okufenda. Mongeleka, mu Kakwenye yo 1880, Omukuatate Russell wapopia konthele yomalongomona alingile moungendi wae, alekesa oñgeni omaliongiyo apameka. Iya aiti ovatangi vatume omikanda vilekesa okuti vekahi nokunoñgonoka Ombimbiliya, opo vimwe vihonekwe momutala womulavi. Pala tyi? “Opo atuho tunoñgonoke . . . oñgeni Tatekulu ekahi nokumukuatesako, inkha mutualako nokuliongiya na vana vena ekolelo ngolio.”

O Charles Russell notykundyi tyo Valilongesi votete Vombimbiliya mo Copenhague, ko Dinamarca, mo 1909

20 Mo 1882, Omutala Womulavi ankho una onthele ina osapi yati: “Tuliongiyei.” Onthele oyo yavela ondundo Ovakristau okuliongiya “pala okuliavela ondundo nokulipameka pokati.” Aiyawisako okuti: “Tyilinge pokati kenyi pena ou walongoka unene mosikola ine omunongo. Kese umwe aete Ombimbiliya yae, nopapelo, nolapi, iya amuundapesa omikanda aviho muna kumwe no Concordance Yombimbiliya. Holovonei etyi mamulilongesa, amuiti opo Ospilitu imukuateseko okutyinoñgonoka. Konyima amutange, amusoko, nokueleka otestu nonkhuavo, iya ngotyo mamunoñgonoka otyili.”

21. Ewaneno mo Allegheny, Pennsylvania, liava ongeleka patyi ongwa yokuliongiya nokunthita?

21 Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vena ombala yavo mo Allegheny, Pensilvânia, EUA. Vaava ongeleka ongwa mokuliongiya, okutavela onondonga mbuvasiwa mu Hebreus 10:24, 25. (Tanga.) Konyima ombuale umwe omukuatate, utiwa Charles Capen, wahinangela etyi ankho aya komaliongiyo oo puetyi omukuendye. Ahoneka okuti: “Ame nkhele ndyihinangela otestu imwe ankho yahonekwa motyimato tyondyuo yovionge. Yati, ‘Tatekulu yenyi wike, Kristu, iya onwe amuho muvakuatate’. Ankho apeho ndyihinangela otestu oyo. Pokati kovanthu va Jeova petupu ou wavilapo.” (Mat. 23:8) Omukuatate Capen tupu uhinangela omaliongiyo aava ondundo, nepameko ewa, nononkhono ankho Omukuatate Russell alinga mbokunthita kese umwe mewaneno.

22. Oityi ovanthu vekolelo valinga etyi vapewa ondundo yokuenda komaliongiyo? Oityi tulilongesila ko?

22 Ovanthu vekolelo vahetekela ongeleka oyo, nokutavela onondonga aavele. Akuonganekwa omawaneno momapundaumbo omakuavo, ko Ohio no ko Michigan, no ko Amelica do Norte, novilongo ovikuavo. Nkhele soka: Okuti ovanthu vekolelo ñgeno velipongiya pala okuhika kwa Kristu, inkha kavalongesilwe okutavela onondonga mba Huku mbokuliongiya opo vemufende? Au! Iya onthue hono? Tuesukisa okutokola okuenda apeho komaliongiyo, nokuovola kese mphitilo opo tufende kumwe navakuetu nokulipameka.

Okuivisa Nombili

23. Oñgeni Omutala Womulavi walekesa okuti ovalembulwa aveho vena okuivisa otyili?

23 Ovalilongesi Vombimbiliya ankho valongesa okuti ovalembulwa aveho vena okuivisa otyili. Menima lio 1885 Omutala Womulavi wati: “Onthue katupondola okulimbuako okuti kese umwe povalembulwa, walembulua opo aivise (Isa. 61:1), waihanua pala ovilinga viokuivisa.” Mo 1888, Omutala Womulavi walondola okuti: “Otyilinga tyetu tyayandyuluka nawa . . . Inkha tutyitomba, atuanye okutyilinga, ngotyo tuvaumbili vananga, nokulekesa okuti katuatokalele otyilinga tyavilapo tuaihanenwa.”

24, 25. (a) Oñgeni Russell nomapanga ae valekesa okuti ankho kavalundu vala ovanthu okuivisa? (b) Oñgeni o colportor umwe apopia ovilinga viae, “komuvo ankho kuhena omatuku-tuku”?

24 Omukuatate Russell nomapanga ae, kavaavelele vala ovanthu ondundo yokuivisa. Tupu ankho valinga omikanda vitiwa Onotratadu mbo Valilongesi Vombimbiliya, konyima ambuihanwa okuti Trimestral da Velha Teologia. Ovatangi Vomutala Womulavi, ankho vatambula onotratadu ombo avembuave otyali kovanthu.

We do well to ask ourselves, ‘Is the preaching work central to my life?’

25 Vana veliava pala okuivisa omuvo auho, ankho vatiwa colportores. Charles Capen wapopiwa pombanda, nae ankho wivisa omuvo auho. Konyima ahinangela okuti: “Ame ankho ndyityinda onomapa mbalingwa novatumini wo Estados Unidos, opo ndyityivile okuundapa otelitoliu aiho mo Pensilvania. Onomapa ombo, ankho mbulekesa omatapalo aeho, iya otyo tyankhuatesako okueenda konomphai momapundaumbo aeho. Pamwe tyina namaende ononthiki ononthatu motyilongo, nokuatyinda omikanda Estudos das Escrituras, ndyiundila onkhambe nokatemba opo ndyityivile okuviava. Ovikando ovinyingi, ndyitula andyilalekwa novanthu vomo nongalandya. Pomuvo opo ankho kutupu omatuku-tuku.”

O kolportor. Tala o “Tabela das Eras” anthindwa kokatemba

26. (a) Oityi ankho ovanthu va Huku vesukisila okuundapa unene movilinga viokuivisa, opo vakale tyelipongiya pala outumini wa Kristu? (b) Omapulo patyi tuesukisa okulilinga?

26 Ononkhono valinga potete pala okuivisa, ankho tyesukisa ombili nokukola omutima. Okuti Ovakristau votyotyili ñgeno velipongiya pala ouhamba wa Kristu, inkha kavalongesilwe esilivilo liovilinga viokuivisa? Au! Ovilinga ovio, ankho elekeso liavilapo liokuhika kwa Kristu. (Mat. 24:14) Ovanthu va Huku ankho vena okulipongiya opo ovilinga ovio viokuyovola omienyo, vikale otyipuka tyakolela vali momuenyo wavo. Hono otyiwa tulipule okuti: ‘Ovilinga viokuivisa otyipuka tyakolela vali momuenyo wange? Okuti ndyilinga ononkhono mbokuundapa unene movilinga ovio?’

Okutyitwa Kuouhamba wa Huku!

27, 28. Oityi apostolu João amona memonekelo? Oityi Satanasi novilulu viae valinga etyi Ouhamba wa Huku waviala?

27 Okuhulililako, enima liakolela lio 1914 liehikapo. Ngetyi tuelilongesa konthyimbi yokapitulu aka, petupu omunthu wamona ovipuka viakolela viaenda keulu. Mahi, o apostolu João wapelue emonekelo lilekesa ovipuka ovio. Nkhele soka: João wamona “enyingilikilo enene” keulu. “Omukai” wa Huku, eongano lio noandyu keulu, wakala omulemi iya akutula omona womulume. Omona oo wotyilekeso tuapopilwa, meya “okunthita omalongo aeho nonkhunye yotyivela.” Tyina omona oo amatyitwa “matyinduapo liwa utualwa ku Huku no potyipundi tyae tyoutumini.” Iya ondaka imwe keulu aikaluluka okuti: “Pahe eyovo, nounene, Nouhamba wa Huku yetu, noutumini wa Kristu yae viehikapo.”—Apo. 12:1, 5, 10.

28 Tyotyili, memonekelo olio, João wamona okutyitwa Kuouhamba wa Mesiya. Etyi tyaenda keulu, tyotyili tyakolela unene, mahi haveho vetyihambukilwa. Satanasi novilulu viae valuisa onoandyu mbekolelo, mbutuminwa na Mingeli ine Kristu. Otyo atyieta tyi? Ombimbiliya yati: “Ngotyo, enyoka enene liatahelwa pombuelo, onyoka yokonthuko, iihanwa okuti Eliapu Satanasi, likahi nokuyondya ovanthu aveho. Liatahelwa pombuelo, pohi, no noandyu mbalio mbatahelwa kumwe nalio pombuelo.”—Apo. 12:7, 9.

Mo 1914, Ovalilongesi Vombimbiliya vahimbika okupunga nawa enyingilikilo liokuhika kwa Kristu kuhamoneka

29, 30. Etyi Ouhamba wa Mesiya waviala, oñgeni ovipuka viapiluluka (a) pano pohi? (b) keulu?

29 Omanima omanyingi etyi 1914 ihenehikepo, Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vaivisa okuti omuvo wononkhumbi mauhimbika menima olio. Mahi ankho kavetyii oñgeni ovipuka ovio aviho maviende. Ngetyi emonekelo lia João lialekesa, Satanasi maetela ovanthu ononkhumbi ononene. Wati: “Tatiei ove ohi nelunga, mokonda Eliapu lialaukila kuonwe nonyengo onene, mokonda lityii okuti omuvo walio kauhi.” (Apo. 12:12) Mo 1914 ovita viotete viouye auho viahimbika, iya enyingilikilo liokuhika kwa Kristu koutumini liahimbika okufuisuapo ouye auho. “Ononthiki mbahulililako” mbouye ou wovivi, mbahimbika.—2 Tim. 3:1.

30 Ngotyo, keulu kuakala ehambu. Satanasi novilulu viae vatewako tyihakondoka-ko vali. João wati: “Moluotyo, ove eulu nonwe mukalamo, hambukwei!” (Apo. 12:12) Mokonda eulu liasukuka, iya Jesus walinga Ohamba, pahe Ouhamba wa Mesiya wesuka nokukuatesako ovanthu va Huku pano pohi. Oityi maulingi? Ngetyi tyapopiwa konthyimbi yokapitulu aka, Kristu “omutumwa womphango”, tete masukukisa ovaumbili va Huku pano pohi. Otyo matyilekesa tyi?

Omuvo Wokulolua

31. Oityi Malakia aula konthele yomuwo wokusukukisa? Oñgeni eulo olio liahimbika okufuisuapo? (Tupu tala okatoi.)

31 Malakia waulile okuti otyilinga tyokusukukisa kamatyipepuka. Wahoneka okuti: “Olie metyivili okukoleleya onthiki yokuya kwae, olie makala lutai tyina amamoneka? Mokonda oe makala ngotupia tuonkhulungu nondyapau yovasukuli.” (Mal. 3:2) Onondaka ombo mbafuisuapo tyili! Okuhimbikila mo 1914, ovanthu va Huku pano pohi vapita movitateka ovinyingi nononkhumbi. Puetyi Ovita Viotete Viouye auho ankho vivilapo, Ovalilongesi Vombimbiliya vamona ononkhumbi ononene nokupakwa movikaleya. d

32. Ovitateka patyi viakalele pokati kovanthu va Huku konyima yo 1916?

32 Mokati keongano, tupu ankho muna ovitateka. Mo 1916, Omukuatate Russell wanyima etyi ena omanima 64, iya ovanthu ovanyingi va Huku atyiveihama unene. Ononkhia mbae mbahololola okuti ovanthu vamwe ankho vayumba vali nonthumbi momunthu. Omukuatate Russell ankho kahande okunkhimanekwa, mahi ovanyingi valekesa okuti ankho oe vahanda okufenda. Ovanyingi ankho vasoka okuti otyili kamatyituala-ko vali okuhololoka, mokonda yononkhia mbae. Iya vamwe nonyengo onene avaanye okutualako. Otyo tyahindila ovanthu okutyitukilapo otyili, atyiyapula eongano.

33. Oñgeni ovipuka ovanthu va Huku ankho vakevelela vihafuisiluepo vievelolele?

33 Otyikuavo tyalola ekolelo liavo, ovipuka ankho vakevelela vihafuisiluepo. Namphila ankho Omutala Womulavi wapopia okuti Omuvo wono Sindiyu maupu mo 1914, ovakuatate ankho kavei oityi matyikamoneka menima olio. (Luc. 21:24) Ankho vasoka okuti mo 1914, Kristu matyindi ondombwa yae otyikundyi tyovalembulwa, opo vakatumine nae keulu. Ovipuka ovio kaviafuisiluepo. Konthyulilo yo 1917, Omutala Womulavi wapopia okuti, omanima 40 okuteya maapu pondyovo yo 1918. Mahi ovilinga viokuivisa kaviapuile. Etyi enima olio lialamba, ovilinga viokuivisa viatualako okuliyawisa. Omutala Womulavi aupopi okuti omuvo wokuteya wapua, mahi omuwo wokupupulula utualako. Mokonda yokuanumana, katutu-katutu ovanyingi avayekepo okuumbila Jeova.

34. Ononkhumbi patyi mbutilisa owoma mbamoneka mo 1918? Oityi Ovakristau vouye vasokela okuti ovanthu va Huku “vankhia”?

34 Ekolelo liavo lialolwa vali unene mo 1918. J. F. Rutherford, wapinga C. T. Russell kokuhongolela ovanthu va Huku, navakuavo epandu-vali ankho aundapa navo, vakuatwa avapakwa mokaleya. Avanakelwa omanima omanyingi mokaleya ko penitenciária federal mo Atlanta, Geórgia ko Amelika. Momuwo wehehi, ovilinga viovanthu va Huku avilingi ngoti viatalama. Ovanyingi pononkhalamutwe mbo Vakristau vouye avahambukwa. Ankho vasoka okuti mokonda “ononkhalamutwe” vapakwa mokaleya, ombala yavo ko Brooklyn yaikwa, iya ovilinga viokuivisa vikahi nokuilikwa mo Amelika no ko Europa, Ovalilongesi ovo Vombimbiliya “vankhiale”, kamavayuelela vali ovanthu. (Apo. 11:3, 7-10) Ankho vasoka omapita ngatyi!

Vakondoka Movilinga Viavo!

35. Oityi Jesus ayekelele ovalongwa vae vamoneswe emone? Oityi alingile opo evekuateseko?

35 Onondyale mbotyili ankho kavetyii okuti Jesus wayeka ovanthu vae vamoneswe emone olio, mokonda vala ankho Jeova upumphi “ngonkhulungu nomusukukisi wopalata.” (Mal. 3:3) Jeova Nomona wae ankho vena onthumbi yokuti vekolelo mavatundu mononkhumbi ombo tyakanguka, nokuasukuka, nokuafuapo vali nawa pala ovilinga vio Hamba. Tunde konthyimbi yo 1919, tyayandyuluka nawa okuti ospilitu ya Huku yalinga etyi onondyale mbovanthu vae ankho vasoka okuti katyivilwa. Vekolelo vakondoka movilinga viavo! (Apo. 11:11) Pomuvo opo, Kristu wafuisapo onthele yavilapo yenyingilikilo lio nonthiki mbahulilila. Kristu waholovona “omupika wekolelo nokualunguka,” otyikundyi otyitutu tyovalume valembulwa, mavakala komutwe pokati kovanthu vae, opo vaave okulia kuopaspilitu momuvo wanakua.—Mat. 24:45-47.

36. Oityi tyalekesa okuti ovanthu va Huku vatutila mopamphepo?

36 Omukuatate Rutherford nomapanga ae, vayovoka mokaleya mo 26 ya Tyitalale yo 1919. Liwa-liwa akuonganekwa otyonge pala ohanyi ya Tungonkhe. Tupu akulingwa eonganeko liokuhimbika okulinga omukanda wa 2, A Idade de Ouro. wapongiyua opo waawe kumwe Nomutala Womulavi, movilinga viokuivisa. e Menima olio tupu kualingwa o (Boletim) yotete pahe itiwa Omuenyo Wetu Woukristau Novilinga Vietu. Tunde etyi yahimbika, apeho yaava ondundo pala ovilinga viokuivisa. Tyotyili, tunde mo 1919 okuenda no komutwe, kese muivisi upewa ondundo yokuivisa unene umbo na umbo.

37. Etyi o 1919 yalamba, oñgeni vamwe valekesa okuti havakuatyili ko?

37 Ovilinga viokuivisa viatualako okusukukisa ovaumbili va Kristu. Vokulipaka kounene pokati kavo, ankho kavahande ovilinga ovio. Vokuhahande okulinga ovilinga ovio avasipo vekolelo. Momanima alandula ko 1919, vamwe vokuhena ekolelo vakala nonkhongo, avelipake kumwe nonondyale, iya avahimbika okukemba, nokutendeleya ovaumbili vekolelo va Jeova.

38. Okufinda nokuliyawisa kuovalanduli va Kristu pano pohi vitulekesa tyi?

38 Namphila ankho vekahi nokuluiswa, ovalanduli va Kristu pano pohi vatualako okuliyawisa. Onkhalelo Jeova evekuatesako okufinda, nokuliyawisa, itulekesa nawa okuti Ouhamba wa Huku ukahi nokutumina! Ovanthu ovakuankhali ngovo, ankho vapondola vala okufinda Satanasi nouye wae wovivi, nekuateso Huku aava menyina lio Mona wae Ohamba Mesiya!—Tanga Isaías 54:17.

Omukuatate Rutherford ulinga elongomona lipameka motyonge tyalingwa konyima yonohanyi mbehehi etyi atunda mokaleya

39, 40. (a) Ovipuka patyi vimwe mavipopiwa momukanda ou? (b) Okulilongesa omukanda ou matyikuetela tyi?

39 Movikapitulu mavilandulako, matutale oityi Ouhamba wa Huku ukahi nokulinga pano pohi tunde etyi wavialekua keulu. Kese nthele yomukanda ou, maipopi otyipuka tyike tyelikalela konthele yovilinga Viouhamba oo pano pohi. Kese kapitulu, muna okakasa kokupitulula, maketukuatesako okutala inkha kuonthue Ouhamba wa Huku owotyotyili umwe. Konthyulilo yo vikapitulu, matulilongesa oityi tukevelela tyina Ouhamba wameya okunyimako ovivi, nokutunyingiya momphangu yombembwa pano pohi. Okulilongesa omukanda ou matyikuetela ouwa patyi?

40 Satanasi uhanda okunyona ekolelo ove una Mouhamba wa Huku. Mahi Jeova uhanda okupameka ekolelo liove, opo likuyakulile nokukupameka. (Efé. 6:16) Mahi, tukuita ulikuambele tyina ulilongesa omukanda ou. Tualako okulipula okuti: ‘Kuame Ouhamba wa Huku owotyotyili umwe?’ Inkha pahe owotyotyili kuove mokakalapo, nokuyakulila Ouhamba oo nombili, monthiki ovipuka aviho viokuna omuenyo mavikaimbuka okuti Ouhamba wa Huku owotyotyili, iya ukahi nokutumina tyili!

a Opo unoñgonoke vali olie Grew, na Stetson, na Storrs, tala omukanda Testemunhas de Jeová — Proclamadores do Reino de Deus, pomafo 45-46.

b Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vamona okuti tyesukisa okutunda momaongano onongeleya mbuna oupanga nouye. Mahi omanima omanyingi vatualako okutala ovanthu vamwe ngatyina ovakuatate Ovakristau, mokonda ankho vati vena ekolelo motyilikutila tyeyovo, nokuumbila Huku nomutima wavo auho, namphila ankho ha Valilongesi ko Vombimbiliya.

c Otyipuka tyimwe tyatepulula ononkhono mbomalondolo oo, tete omokonda ankho apopia vala o 144.000 votyunda otyitutu tya Kristu. Matutale Mokapitulu 5 okuti etyi enima 1935 lihenehike po, ankho vasoka okuti “otyinyingi tyovanthu,” tyapopiwa mu Apocalipse 7:9, 10, muakutikinya ovanthu ovanyingi vonongeleya mbo Vakristau vouye. Ankho vasoka okuti ovanthu ovo mavakala otyikundyi tya vali matyipewa ondyambi keulu, mokuelipaka konthele ya Kristu konthyulilo youye.

d Mu Tungonkhe yo 1920, omukanda A Idade de Ouro (pahe o Despertai!) ankho una ononthele mbupopia ononkhumbi vamoneswa pomuvo wovita, mo Canada, Inglaterra, Alemanha no mo Estados Unidos. Mahi, momanima etyi ovita viotete viouye auho vihenehimbike, ononkhumbi ambutepuluka katutu.

e Momanima omanyingi Omutala Womulavi ankho haunene ulingwa opo upameke votyunda otyitutu.