Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 12

Vaonganekwa pala Okuumbila “Huku Yombembwa”

Vaonganekwa pala Okuumbila “Huku Yombembwa”

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Jeova katutu-katutu wonganeka ovanthu vae

1, 2. Epiluluko patyi Omutala Womulavi waeta mu Kupupu yo 1895? Oñgeni liakalesa ovakuatate?

 ETYI John A. Bohnet omulilongesi umwe Wombimbiliya, atambula Omutala Womulavi wa Kupupu yo 1895, ahambukwa unene netyi amona. Omukanda oo kondye ankho wapiluluka, una olutalatu luomutala omunene kuna okandiyelo kamimikila menthiki melunga liahangayala. Momukanda oo ankho muna onthele yapopia konthele yepiluluko olio, yati: “Omuvalo Wetu Omupe.”

2 Nokuahuva, Omukuatate Bohnet ahonekela Omukuatate Russell. Wahoneka okuti: “Nahambukwa okutala OMUTALA WOMULAVI wapiluluka kefo liotete. Wehiua unene.” John H. Brown Omulilongesi omukuavo Wombimbiliya, wahoneka konthele yefo olio liotete okuti: “Etyi tyihuvisa unene. Tyalekeswa nawa okuti omutala wapama, namphila ukahi melunga muna ovipepe ovinene.” Efo liotete liomukanda oo, epiluluko liotete ovakuatate vetu vamuene menima olio, mahi halioko liahulilila. Mu Kuhuhu vamuene vali epiluluko ekuavo enene. Tupu ankho liakutikinya elunga liahangayala.

3, 4. Otyitateka patyi Omutala Womulavi 15 ya Kuhuhu yo 1895 wapopia? Iya epiluluko patyi liapopiwa mo?

3 Onthele imwe yeya Momutala Womulavi wa 15 ya Kuhuhu yo 1895, yahololola otyitateka tyimwe: Elunga liahangayala lilekesa okuti eongano lio Valilongesi Vombimbiliya, litupu ombembwa. Ovakuatate ankho vatualako okulipula olie upondola okuhongolela ewaneno. Onthele oyo, yaelekele eongano nowato, opo ikuateseko ovakuatate okutala okuti vesukisa okuyekapo otyituwa tyokuyapaula ovanthu. Noukuatyili, yalekesa okuti vana vekahi komutwe kavetyivilile okukuatesako ovanthu meongano liaelekwa nowato, okulipongiya pala omuvo wovitateka. Oityi ankho tyina okulingwa?

4 Onthele oyo yalekesa okuti omutumini omunongo wa vana vataha owato, ulinga ononkhono mbokuhupisa ovanthu atyinda, nokutala nawa inkha ovatahi vafuapo pala okuika omapito tyina kuameya omphepo onene. Tupu, vana vahongolela eongano ankho vesukisa okulinga ononkhono mbokukuatesako omawaneno aeho okukala tyafuapo pala okutetulula ovitateka vivevasa. Pala okufuisapo otyilinga otyo, onthele oyo yapopia epiluluko limwe enene. Yalekesa okuti “kese ewaneno lina okuholovona ovakulu vewaneno,” opo “‘vahongolele’ otyunda.”—Atos 20:28.

5. (a) Epongiyo liotete liokuholovona ovakulu vewaneno, epiluluko liakolela mokonda yatyi? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

5 Epongiyo olio liotete liokuholovona ovakulu vewaneno, liapamekele unene omawaneno. Otyo tyakuatesileko ovakuatate vetu okulamba movitateka ovinene viaetelwe Novita Viotete Viouye Auho. Momanima alandulako, eongano lialinga omapiluluko omakuavo akuatesileko ovanthu va Huku okukala tyafuapo pala okuumbila vali nawa Jeova. Eulo patyi Liombimbiliya liapopia omapiluluko oo? Omapiluluko patyi meongano ove wamona? Ouwa patyi ekuetela?

“Mandyieta Ombembwa Aikala Ovakulu Vove”

6, 7. (a) Oityi Isaías 60:17 ihangununa? (b) Oityi tyihangununa onondaka “ovakulu, novatumini vove”?

6 Ngetyi tuelilongesa Mokapitulu 9, Isaia waulile okuti Jeova mayambe ovanthu vae, aveliyawisa unene. (Isa. 60:22) Mahi, Jeova walaele okuti malingi vali ovipuka ovikuavo. Meulo olio, wati: “Potyivela otyinkhuhu mandyipingiya-po oolu, potyivela mandyipake-po opalata, iya pevai, mandyipingiya-po otyivela otyinkhuhu, pemanya, andyipake-po otyivela. Mandyieta ombembwa aikala ovakulu vove iya ouviuki aukala ovatumini vove.” (Isa. 60:17) Eulo olio lilekesa tyi? Oñgeni onthue hono tuakutikinyua-mo?

Omapiluluko oo, hatyvi matyipingwa notyiwa, mahi otyiwa matyipingwa netyi tyaviuka vali

7 Eulo lia Isaia liapopia okuti potyipuka tyimwe mapapingiyua otyikuavo. Mahi, tala okuti omapiluluko oo, hatyivi matyipingwa notyiwa, mahi otyiwa matyipingwa netyi tyaviuka vali. Okupingiya oolu potyivela otyinkhuhu, tyaviuka vali, tupu ongotyo matyilingwa novipuka ovikuavo viapopiwa. Ngotyo, no nondaka ombo, Jeova waula okuti onkhalelo yovanthu vae maitualako okuviukiswa katutu-katutu. Epiluluko patyi liapopiwa meulo olio? Mokonda eulo liapopia “ovakulu, novatumini,” ngotyo, Jeova walekesa okuti katutu-katutu maviukisa onkhalelo ovanthu vae vatekulwa nokuaonganekwa.

8. (a) Omapiluluko apopiwa nomuuli Isaia olie ukahi nokuelinga? (b) Oñgeni omapiluluko oo etuetela ouwa? (Tupu tala okakasa kati, “ Nomutima Weliola Wetavela Okuviyulwa.”)

8 Olie maeta omapiluluko oo meongano? Jeova wati: “mandyipingiya-po oolu . . . mandyipake-po opalata . . . mandyieta ombembwa.” Tyotyili, omapiluluko meongano ekahi nokulingwa na Jeova, ha-kononkhono mbovanthu. Tunde etyi Jesus akala Ohamba, Jeova ukahi nokumutuma opo alinge omapiluluko oo. Ouwa patyi omapiluluko oo etuetela? Otestu oyo yapopia okuti omapiluluko oo maeta “ombembwa . . . nouviuki.” Tyina tutavela ehongolelo lia Huku, nokulinga omapiluluko momuenyo wetu, matukala nombembwa pokati ketu, iya okupanda ouviuki matyitulundu okuumbila Jeova, una apostolu Paulu apopia okuti o “Huku yombembwa.”—Fil. 4:9.

9.. Oityi tyieta eonganeko newaneko mewaneno? Omokonda yatyi?

9 Tupu Paulu wahoneka konthele ya Jeova okuti: “Huku ha Huku ko yonondyaya, anthi o Huku yombembwa.” (1 Cor. 14:33) Tala okuti Paulu kaelekele onondyaya neonganeko, mahi waeleka onondyaya nombembwa. Omokonda yatyi? Nkhele tala: Eonganeko vala kalieta ombembwa. Mongeleka, otyikundyi tyo mafualali tyipondola okueendela kumwe monkhalelo yaongana tyina vakalwa, mahi eonganeko liavo malieta ovilwa, ha-mbembwa. Moluotyo, onthue Vakristau tuhanda okutualako okusoka konondaka ombu mbakolela: Kese tyikundyi tyaongana nawa mahi tyihena ombembwa, katyitualako, tyihanyuka-po. Mahi, ombembwa ya Huku yeeta eonganeko lihapu. Ngotyo, tupandula unene mokonda eongano lietu likahi nokuhongolelwa nokukangulwa na “Huku wokuava ombembwa”! (Rom. 15:33) Ombembwa Huku aava, yeta eonganeko ewa newaneko liotyotyili hono tuna, nokuapandwa unene momawaneno etu ouye auho.—Sal. 29:11.

10. (a) Omapiluluko patyi alingwa meongano mokueenda kuomanima otete? (Tala okakasa kati: “Oñgeni Onkhalelo Yokuhongolela Eongano Yaviukiswa”) (b) Omapulo patyi matulilongesa?

10 Okakasa kati “ Oñgeni Onkhalelo Yokuhongolela Eongano Yaviukiswa”, kalekesa ouwa nomapiluluko aenda meongano lietu mokueenda kuomanima otete. Mahi oñgeni Jeova ekahi nokupingiya ‘oolu potyivela otyinkhuhu,’ momanima ano menyina lio Hamba yetu? Oñgeni omapiluluko oo konthele yehongolelo apameka ombembwa newaneko momawaneno etu mouye auho? Oñgeni ekahi nokukukuatesako okuumbila “Huku wombembua”?

Oñgeni Kristu Ahongolela Ewaneno

11. (a) Okulilongesa Ovihonekwa tyaeta enoñgonoko patyi epe? (b) Oityi ovakuatate ononkhalamutwe mbo nombangi, vatokolele okulinga?

11 Tunde mo 1964 alo 1971, ononkhalamutwe mbo nombangi vahongolela elilongeso limwe Liombimbiliya, konthele yovipuka ovinyingi, okukutikinyamo oñgeni ewaneno lio Vakristau kotyita tyotete ankho liundapa. a Konthele yomawaneno opotyita tyotete, vaimbuka okuti ankho kahongolelwa vala nomukulu wike, mahi onotyikundyi tyovakulu. (Tanga Filipenses 1:1; 1 Timóteo 4:14.) Etyi vetyinoñgonoka nawa, ononkhalamutwe mbo nombangi avaimbuka okuti Ohamba yavo Jesus, ukahi nokuvehongolela opo valinge omapiluluko omawa meongano liovanthu va Huku. Iya ovakuatate ononkhalamutwe mbo nombangi, avatokola okulandula ehongolelo Liohamba. Liwa-liwa avalingi omapiluluko, opo eongano lilandule etyi Ovihonekwa viapopia konthele yokuholovona ovakulu vewaneno. Omapiluluko patyi amwe alingwa konthyimbi yomanima 1970?

12. (a) Epiluluko patyi lialingwa mo nonkhalamutwe mbo nombangi? (b) Hangununa oñgeni Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova vaonganekwa hono? (Tala okakasa kati: “ Oñgeni Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova Vaendesa Ovilinga Viouhamba Wae,” pefo 130.)

12 Epiluluko liotete, ankho olio nonkhalamutwe mbo nombangi. Pomuvo opo, otyikundyi tyovakuatate ovo ovalembulwa ankho vena epandu vali, tupu ankho ovo vahonekwa kovatumini pala okuhongolela ovilinga vio Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. Mahi, mo 1971, kovakuatate ovo 7 kuayawisa avakala 11, iya otyikundyi otyo tyo nonkhalamutwe mbo nombangi, atyilikalela no tya vana vahonekwa kovatumini. Ovakuatate ovo, velitala okuti nawike wavilapo pokati kavo. Ngotyo velipinga-pinga kokuhongolela omaliongiyo valinga. Kese umwe weehongolela enima aliho.

13. (a) Epongiyo patyi liakaleleko mo 1932 alo 1972? (b) Oityi Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova valinga mo 1972?

13 Epiluluko ekuavo lialingwa momawaneno. Omonkhalelo patyi? Tunde mo 1932 alo 1972, kese waneno ankho lihongolelwa vala nomukuatate wike. Alo mo 1936, omukuatate oo ankho wihanua okuti omuhongoli wovilinga. Konyima, enyina alipiluluka, aihanwa okuti omukuatesiko weuaneno, okuhulililako aihanwa okuti omukulu wewaneno. Ovakuatate ovo vaholovonwa, ankho vena ombili yokuyunga nawa otyunda. Omukulu wewaneno, ankho oe ulinga omatokolo pala ewaneno, tyihesukisa okupula vakuavo. Mahi, mokueenda kuenima 1972, Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova vavasa onkhalelo yokulinga epiluluko enene. Oityi epiluluko olio ankho liakutikinya?

14. (a) Epongiyo patyi epe lialingwa mu 1 ya Kulindi yo 1972? (b) Oñgeni omukulu onkhalamutwe yovakulu vewaneno aendela monondonga mbuvasiwa mu Filipenses 2:3?

14 Ewaneno ankho kalihongolelwa vali nomukuatate wike, ovakuatate ovakuavo vaendela nawa Movihonekwa, pahe ankho vapondola okuholovonwa opo navo vakale Ovakulu vomawaneno. Kumwe, ovakuatate ovo avakala otyikundyi tyovakulu vahongolela ewaneno. Epongiyo olio epe, liovakulu vewaneno liahimbika mu 1 Kulindi yo 1972. Hono omukulu onkhalamutwe yovakulu vewaneno, kelitale ngatyina akolela vali kovakulu vakuavo, mahi “ulipaka koututu.” (Luc. 9:48) Ovakuatate ovo vomutima weliola, vaeta ouwa ngatyi pala ovakuatate vavo ouye auho!—Fil. 2:3.

Tyimoneka nawa okuti, nounongo Ohamba yetu ikahi nokuavela ovalanduli vae ovanthita vesukisa momuvo watamo

15. (a) Epongiyo liokuholovona ovakulu vewaneno, liaeta ouwa patyi? (b) Oityi tyilekesa okuti Ohamba yetu ukahi nokuundapa nounongo?

15 Epongiyo liokuholovona otyikundyi tyovakulu pala okuhongolela ewaneno, epiluluko liaviuka unene. Tala ouwa tyieta mononkhalelo ononthatu: Tete, liakuatesako haunene ovakulu aveho vomawaneno, tyilinge vena otyilinga otyinene mewaneno ine otyitutu, okunoñgonoka okuti Jesus oe Omutwe weuaneno. (Efé. 5:23) Vali, Provérbios 11:14 yati: “Povaviyuli ovanyingi, pena eyovo.” Tyina ovakulu vewaneno velipakelamo konthele yovitateka viewaneno, iya avatale nawa etyi kese umwe apopia, vakuateswako okulinga omatokolo elikuata nonondonga mbo Mbimbiliya. (Prov. 27:17) Jeova ukanena nawa omatokolo oo, iya otyo tyietela ouwa ewaneno. Tatu, tyina pena ovakulu ovanyingi vewaneno vafuapo, eongano livila okutualako okuhongolela nokunthita nawa omawaneno ekahi nokuliyawisa. (Isa. 60:3-5) Nkhele soka vala, ombalulo yomawaneno mouye auho yeliyawisa. Mo 1971 ankho alamba po 27.000, mo 2013 alamba po 113.000! Tyimoneka nawa okuti, nounongo Ohamba yetu, ikahi nokuavela ovalanduli vae ovanthita vesukisa momuvo watamo.—Miq. 5:5.

“Avei Ongeleka Ongwa Kotyunda”

16. (a) Ovakulu vewaneno vena otyilinga patyi? (b) Oñgeni Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vatala elondolo lia Jesus ‘liokulisa onongi mbae’?

16 Ponthyimbi puetyi Ovalilongesi Vombimbiliya vahimbika, ovakulu vomawaneno ankho vanoñgonokale okuti vena otyilinga tyalema, tyokukuatesako ovakuatate vavo okutualako okuumbila Huku. (Tanga Gálatas 6:10.) Mo 1908, onthele imwe Yomutala Womulavi yapopia konthele yelondolo lia Jesus liati: “Nthita onondyona mbange.” (João 21:15-17) Onthele oyo yapopila ovakulu vewaneno okuti: “Tyakolela unene okomisau Yomuhona konthele yo tyunda tuipake tete momutima wetu, nokupanda elao enene liokutekula nokuyunga ovalanduli va Tatekulu.” Mo 1925, Omutala Womulavi wapopia vali esilivilo liokuundapa ngovanthita, etyi wahinangelesa ovakulu vewaneno okuti: “Ongeleya ya Huku oyae muene, . . . iya makapula aveho vena otyilinga tyokukuatesako ovakuatate vavo.”

17. Oñgeni ovakulu vewaneno vekahi nokukuatesuako okukala ovanthita ovanongo?

17 Oñgeni eongano lia Jeova likahi nokukuatesako ovakulu vomawaneno okulinga ovilinga viavo ngatyina ‘potyivela papingiyua opalata’? Omo kuvelongesa. Mo 1959, kualingwa Osikola yotete Yovilinga Viouhamba pala ovakulu vomawaneno. Onthele imwe mosikola oyo ankho ina osapi yati: “Okusuka Novanthu.” Ovakuatate ovo vokuna otyilinga, vapewa ondundo “yokuovola omuvo wokutalelapo ovaivisi momaumbo avo.” Onthele yalekesa ononkhalelo ononyingi, oñgeni ovanthita vapondola okutalelapo ovakuatate monkhalelo ipameka. Mo 1966, akuhimbika Osikola onkhuavo Yovilinga Viouhamba. Yapopia konthele yosapi yati: “Esilivilo Liokunthita.” Oityi tyakolela monthele oyo? Vokukahi komutwe mewaneno, “vesukisa okulikuatesako okuyunga otyunda tya Huku. Tupu otyo valinga ononkhono mbokukuatesako onombunga mbavo, nokuundapa movilinga viokuivisa.” Momanima ano, kuhole okulingwa onosikola ononkhuavo pala ovakulu vomawaneno. Ouwa patyi utunda ko nosikola ombo mbutualako okulingwa neongano lia Jeova? Hono, ewaneno lio Vakristau lina omakwi ovityita viovakuatate vafuapo pala okulisa onongi mba Huku.

Osikola Yovilinga Viouhamba ko Filipina mo 1966

18. (a) Otyilinga patyi tyalema ovakulu vewaneno vapewa? (b) Omokonda yatyi Jeova na Jesus veholele ovakulu vewaneno vaundapa unene?

18 Jeova oe wapaka ovakulu vewaneno lio Vakristau po nomphangu opo, menyina lio Hamba yetu Jesus, opo valinge otyilinga tyalema. Otyilinga patyi? Otyilinga tyokuhongolela onongi mba Huku mononthiki ombu mbepuiya unene. (Efé. 4:11, 12; 2 Tim. 3:1) Jeova na Jesus vapanda unene ononkhono ovakulu vewaneno valinga, mokonda ovakuatate ovo, valandula elondolo lio Vihonekwa liati: “Lisei otyunda tya Huku muatumwa okuyunga, . . . nomutima welipakula, . . . nombili. . . . nokuavela otyunda ongeleka ongwa.” (1 Ped. 5:2, 3) Tutalei ononkhalelo onombali pononyingi mbulekesa, oñgeni Ovakristau ovanthita vaava ongeleka ongwa kotyunda, mbueta unene ombembwa nehambu mewaneno.

Oñgeni Ovakulu Vewaneno Hono Valisa Otyunda tya Huku

19. Oñgeni tulitehelela tyina ovakulu vewaneno vaundapa nonthue movilinga viokuivisa?

19 Tete, ovakulu vewaneno vaundapela kumwe novakuatate mewaneno. O Evandyeliu ya Luka yapopia konthele ya Jesus okuti: “Jesus waendaenda momapundaumbo omanene nomatutu, okuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. Iya ovalongwa Ekwi na Vevali ankho venae.” (Luc. 8:1) Ngetyi Jesus aivisa nono apostolu mbae, novakulu vewaneno vaundapa novakuatate vavo movilinga viokuivisa. Vetyii okuti mokulinga ngotyo, vakuatesako unene ewaneno aliho. Oñgeni ovakuatate mewaneno vatala ovakulu ovo? Omphange Jeannine, womanima 80 wati: “Okuundapa nomukulu wewaneno movilinga viokuivisa, tyimpha omphitilo ongwa yokutomphola nae nokumunoñgonoka vali nawa.” Omukuatate Steven womanima 30, wati: “Tyina omukulu wewaneno aundapa naame movilinga viokuivisa umbo na umbo, ndyimona okuti uhanda okumbatela. Iya okupewa ekuateso olio, tyimpha ehambu.”

Ngetyi omunthita aovola ongi yavomba, tupu ovakulo vewaneno valinga ononkhono mbokuola vana vasapo ewaneno

20, 21. Oñgeni ovakulu vewaneno vahetekela omunthita wo monthengele-popia ya Jesus? Popia ongeleka. (Tupu tala okakasa kati, “Okuvetalelapo Kese Simano Tyevekuatesako.”)

20 Vali, eongano lia Jeova, likahi nokulongesa ovakulu vewaneno opo vasukalale na vana vayekapo ewaneno. (Heb. 12:12) Omokonda yatyi ovakulu vewaneno vena okukuatesako vana vatenda mopamphepo? Oñgeni vapondola okutyilinga? Onthengele popia ya Jesus konthele yomunthita nongi yavomba ikumbulula omapulo oo. (Tanga Lucas 15:4-7.) Etyi omunthita monthengele popia ayongola ongi yae, weyovolele ngatyina ankho oyo vala enayo. Oñgeni ovakulu vewaneno lio Vakristau hono, vahetekela omunthita oo? Ngetyi ongi yavomba yakolela unene komunthita, tupu vana vayekapo okuliongiya novanthu va Huku, vakolela kovakulu vewaneno. Vatala wekolelo liatenda ngatyina ongi yavomba, ha ngomunthu uhetavela vali okukuatesuako. Tupu, ngetyi omunthita “akaovola ike yavomba alo eivasa,” novakulu vewaneno valinga ononkhono mbokuovola nokukuatesako vana vayekapo ewaneno.

21 Oityi omunthita wapopiwa monthengele popia, alinga etyi avasa ongi? Uyumphula “eipake ponkhondo,” eituala kotyunda. Tupu, ovakulu vewaneno vapopia na una wayekapo ewaneno monkhalelo ilekesa okuti vesuka unene navo, avemukuatesako okukondoka mewaneno. Otyo, tyaendele na Victor omukuatate umwe ko Afrika ankho wayekapo okuliwaneka newaneno. Wati: “Mokueenda kuomanima etyinana nayekapo okuivisa, ovakulu vewaneno apeho ankho vandyovola.” Oityi tyemuhika vali komutima? Wati: “Onthiki imwe, John omukulu umwe weuaneno tualongesilwe kumwe Mosikola Yovilinga Vioukokoli-ndyila, eya okunthalelapo. Andekesa omalutalatu amwe apolele etyi tukahi mosikola. Anthyinangelesa unene ovipuka oviwa, andyiivaluka ehambu nali nalio puetyi ankho ndyiumbila Jeova.” Etyi palamba ononthiki mbehehi tunde etyi John emutalelapo, Victor akondoka mewaneno. Mokueenda kuomuvo, akala vali omukokoli-ndyila. Tyotyili, ovakulu vewaneno Ovakristau vaundapa unene pala ehambu lietu.—2 Cor. 1: 24. b

Ehongolelo Liaviukiswa Lipameka Ewaneko Liovanthu va Huku

22. Oñgeni ouviuki nombembwa vipameka ewaneko mewaneno lio Vakristau? (Tupu tala okakasa kati, “Tyetuhuvisa Unene.”)

22 Ngetyi tuelilongesa, Jeova waula okuti ombembwa nouviuki mavitualako okuliyawisa pokati kovanthu Vae. (Isa. 60:17) Ovituwa ovio vivali vipameka ewaneko mewaneno. Omononkhalelo patyi? “Jeova oe vala aike Huku youviuki.” (Deut. 6:4) Ovitumino viae viouviuki vielifwa momawaneno aeho movilongo aviho. Ovitumino viae konthele yetyi tyaviuka netyi tyapenga vike vala, “momawaneno aeho onosandu.” (1 Cor. 14:33) Moluotyo, ewaneno maliliyawisa vala putyina lilandula ovitumino via Huku. Konthele yombembwa, Ohamba yetu kahande vala tukale nombembwa mewaneno, mahi uhanda tukale “ovana mbembwa.” (Mat. 5:9) Ngotyo, onthue “tuovola okulinga ovipuka vieta ombembwa.” Tuovola okutetulula ovitateka pamwe vimoneka pokati ketu. (Rom. 14:19) Ngotyo, tueta ombembwa newaneko mewaneno lietu.—Isa. 60:18.

23. Mokonda tuvanthu va Jeova, ouwa patyi tuna hono?

23 Konthyulilo ya Kuhuhu yo 1895, etyi Omutala Womulavi wapopia otyikando tyotete konthele yokuholovona omukulu wewaneno, tupu aupopi ehando ovakuatate vena okukala nalio. Ñgeni ngotyo? Ankho velikuambela, opo epongiyo likuateseko ovanthu va Huku “okukala newaneko nekolelo.” Tyina tutala komanima okualamba, tupandula mokonda omapiluluko Jeova alinga konthele yehongolelo, menyina lio Hamba yetu, apameka ewaneko lietu mefendelo. (Sal. 99:4) Moluotyo, hono ovanthu aveho va Jeova mouye auho, vena ehambu putyina tueendela “molusoke lwike,” okulandula “monomphai mbuike,” nokuumbila “Huku yombembwa” “nomutima wike.”—2 Cor. 12:18; Tanga Sofonias 3:9.

a Etyi tyavasiwa momaovololo alingwa, atyihonekwa momukanda Ajuda ao Entendimento da Bíblia.

b Tala onthele yati “Ovakristau Ovakulu Vewaneno ‘Vaundapa Nonthue pala Ehambu Lietu,’Momutala Womulavi 1 ya Kupupu yo 2013, pomafo 27-31.