Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Jesus Ankho Ukahi Ñgeni?

Jesus Ankho Ukahi Ñgeni?

Kutupu olutalatu lwa Jesus. Nalumwe apolelwe olutalatu. Mahi no ngotyo, tunde kohale ovanthu valinga omalutalatu omanyingi konthele a Jesus.

Tyotyili ovanthu ovo valinga omalutalatu kavei oñgeni Jesus tyili-tyili ankho ekahi. Pala okulinga omalutalatu oo a Jesus apeho ankho vahindilwa noviso vio tyilongo, nomatavelo avo iya nomahando ovahona vavo. Mahi no ngotyo, omalutalatu ovanthu valinga ahongiliya ovanthu okutala Jesus novipuka alongesile monkhalelo yapenga.

Vamwe valinga Jesus ngo munthu wahoka unene, una onohuki ononyingi, nonondyeli, vemulinga ngatyina asoya unene. Ovakuavo valinga Jesus ngatyina ena epondolo enene uli kokule novanthu. Okuti omalutalatu oo tyili-tyili alekesa umwe oñgeni Jesus ekahi? Oñgeni upondola okuvasa ekumbululo olio? Onkhalelo imwe okulilongesa onondaka mbumwe mbo Mbimbiliya mbupondola okutukuatesako okunoñgonoka oñgeni Jesus ankho ekahi. Tupu mbupondola okutukuatesako okutala Jesus monkhalelo yaviuka.

“WAMPHONGIYILA OLUTU”

Onondaka ombo Jesus wembupopia melikuambelo, tyafuile momuvo wombatisimu yae. (Hebreus 10:5; Mateus 3:13-17) Oñgeni ankho olutu olo lukahi? Omanima 30 okualamba oandyu Gabiliyeli wapopilile Maliya okuti: “Mokala omulemi okutula omona womukuendye . . . Omona wa Huku.” (Lucas 1:31, 35) Jesus ankho omunthu uhena onkhali nga Andau. (Lucas 3:38; 1 Coríntios 15:45) Jesus ankho omuwa iya tyafuile ankho welifiwa katutu na me yae, Maliya.

Tyelikalela nova Roma, ova Judeu ankho vena otyituwa tyokukala no nondyeli iya mokonda yotyo Jesus nae ankho una onondyeli. Onondyeli ombo ankho opala ovanthu vakale nonthilo navo. Onondyeli ombo ankho hanonyingi-ko iya ankho mbukeyua nawa. Tuna onthumbi yokuti Jesus ankho ulinga nawa onondyeli mbae iya nokukeya nawa onohuki. Ova Nasileu nga Sansau, ovo vala ankho vahapondola okukeya onohuki.—Números 6:5; Juízes 13:5.

Momanina ena 30 Jesus waundapele ngo muhongi womavai iya ankho utupu oviti ovanthu vena hono. (Marcos 6:⁠3) Mokonda yotyo Jesus ankho una olutu lukahi nawa. Etyi ehimbika ovilinga viae viokuivisa, Jesus “wataata mondyuo ya Huku ovanthu vena onongi novipako, anengulila pohi onombongo mbovatolokali vonombongo, nokuyendaula onomesa mbavo.” (João 2:14-17) Pala okulinga otyipuka otyo ankho tyesukisa omunthu una ononkhono. Jesus waundapesa olutu Huku emupa opo afuisepo etyi atumwa okulinga, wati: “Ndyina okukaivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku komapunda-umbo omakuavo, mokonda otyo natuminwa.” (Lucas 4:43) Ankho tyesukisa ononkhono ononyingi pala okulinga oungendi wokukaivisa, okuendela pohi aloo ko Palestina.

“ENDYUEI KUAME . . . AME MANDYIMUPAMEKA”

Otyipala tya Jesus nonkhalelo ankho ekahi viapamekele vana ankho “valemenwa.” (Mateus 11:28-30) Oluembia ankho ena novanthu, luevekalesa nonthumbi yokuti Jesus mafuisapo omulao wae wokuti mevepameka. Aloo umwe ovana ankho vahanda okukala na Jesus. Ombimbiliya yapopia okuti: “Wakuata ovana.”​—Marcos 10:13-16.

Namphila Jesus ankho aihamenwa etyi ehenenkhie, mahi ankho kakala vala tyeliunga. Mongeleka, Jesus wakuatesileko motyipito tyotyinepo mo Kanaa, etyi atyitula omaande aakala ovinyu. (João 2:1-11) Monthiki onkhuavo alongesa otyipuka ovanthu vahamakalimbwa vali.​—Mateus 9:9-13; João 12:1-8.

Jesus waivisa monkhalelo ovanthu ankho vapondola okukala nekevelelo liokukakala nomuenyo uhapu. (João 11:25, 26; 17:⁠3) Puetyi ovalongwa vae 70 veya okumupopila oñgeni ovilinga viokuivisa viaenda, Jesus “ahambukwa unene” iya apopi okuti: “Hambukwei mokonda omanyina enyi ahonekwa keulu.”​—Lucas 10:20, 21.

“ONWE HANGOTYO-KO MUNA OKUKALA”

Ononkhalamutwe mbonongeleya mbo pononthiki mba Jesus ankho mbulinga ovipuka pala okulilekesa kovanthu okuti vatumina. (Números 15:38-40; Mateus 23:5-7) Mahi, Jesus apopila ovalongwa vae opo vahakale “ovatumini” va vakuavo. (Lucas 22:25, 26) Jesus wevelondola okuti: “Lungukei ko va Eskriba vahanda okuvala omuvalo omule, vahanda okukukunyua ponopalasa.”​—Marcos 12:38.

Mahi Jesus hangotyoko ekahi. Ankho ukala povanthu, aloo umwe nthiki imwe ovanthu avehemuimbuka. (João 7:10, 11) Pokati kono apostolu mbae 11, ankho kavale ovikutu viankhimana. Aloo umwe etyi Judas ati pokualavisa Jesus opo vemuimbuke, emuhipi ombesu, ‘ngetyi ankho velipakailamo.’​—Marcos 14:44, 45.

Namphila tuhei ovipuka ovinyingi, mahi tyayandyuluka nawa okuti, Jesus ankho kekahi ngetyi tyilekeswa momalutalatu ovanthu vehole okulinga. Otyipuka tyakolela vali hankhalelo ankho ekahi, mahi onkhalelo onthue hono tumutala.

“APA KATUTU, OUYE KAMAUMONO VALI”

Jesus wapopia onondaka ombo monthiki maipawa. (João 14:19) Ngwe waava omuenyo wae “ngofeto pala okuyovola ovanthu ovanyingi.” (Mateus 20:28) Monthiki ya tatu, Huku emututilisa “nomuenyo wo keulu” iya “emuyeke elilekese” kovalongwa vae. (1 Pedro 3:18; Atos 10:40) Olutu patyi Jesus amoneka na-luo kovalongwa vae? Tyafwa o nolutu luelikalela kapii, mokonda aloo umwe ovalongwa vae kavemuimbukile. Mongeleka, Maliya Madalena wasokele okuti hamwe omulimi, iya ovalongwa vae vevali etyi ankho veli metapalo lienda ko Emaus avehemuimbuka.​—Lucas 24:13-18; João 20:1,14, 15.

Iya pahe hono Jesus ukahi ñgeni? Etyi palamba omanima 60 tunde etyi Jesus aipawa, apostolu João wamuene Jesus memonekelo. Kamuene olutalatu luomunthu wankhila mekulusu. Mahi, João wamuene “Ohamba yo nohamba na Tatekulu yo vo tatekulu,” Ohamba Youhamba wa Huku, makaipaa onondyale mba Huku, tyilinge ovilulu tyilinge ovanthu, iya akaavela ovanthu omuenyo wokuahapu.​—Apocalipse 19:16; 21:3, 4.