Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Pameka Ekolelo Liove Movipuka Ukevelela Komutwe Wandyila

Pameka Ekolelo Liove Movipuka Ukevelela Komutwe Wandyila

Ekolelo onthumbi yotyotyili yovipuka vikevelelwa.”​HEBREUS 11:1.

OVIIMBO: 81, 134

1, 2. (a) Oñgeni ovipuka tukevelela vielikalela novipuka ovanthu vakevelela? (b) Oityi matulilongesa monthele ei?

JEOVA meketuavela ovipuka oviwa tukevelela. Walaa okusukukisa enyina liae nokufuisuapo ehando liae keulu na pano pohi. (Mateus 6:9, 10) Otyo tyakolela unene okusoka kovipuka mavikalingwa komutwe wandyila. Jeova tupu walaa okutuavela omuenyo uhapu tyilinge keulu, ine pano pohi. Ovipuka ovio aviho vihuvisa unene! (João 10:16; 2 Pedro 3:13) Jeova matualako okuhongolela nokukuatesako ovanthu vae mononthiki mbuno mbonthyulilo.

2 Ombimbiliya ipopia okuti ekolelo “onthumbi yotyotyili” yotyipuka tukevelela. Otyo tyilekesa okuti vana vena ekolelo vena onthumbi yokuti ovipuka Jeova alaa mevifuisipo. (Hebreus 11:1) Tupu, ovanthu ovanyingi hono vakevelela nokuhanda ovipuka, mahi vetupu onthumbi yokuti nthiki imwe mavifuisuapo. Mongeleka, omunthu umwe upondola okukevelela okuti onthiki imwe malambelapo vakuavo pokuhateka opo vafetwe, mahi utupu onthumbi yokuti metyivili okutyilinga. Monthele ei, matulilongesa oñgeni tupondola okupameka onthumbi yetu momilao via Huku. Tupu matutale oñgeni tupondola okupameka ekolelo lietu opo litukuateseko hono.

3. Omokonda yatyi tuyumbila onthumbi yokuti Huku mafuisapo omilao viae?

3 Petupu omunthu watyituwa nekolelo. Opo tukale nekolelo, tuesukisa okuyeka ospilitu sandu ya Huku ihongolele omitima vietu. (Gálatas 5:22) Ospilitu sandu ipondola okutukuatesako okunoñgonoka nawa Jeova. Tyina tunoñgonoka okuti Huku una epondolo enene nounongo, otyo tyitukuatesako okuyumba onthumbi yokuti mafuisipo omilao viae aviho. Jeova wapopia omilao viae ngatyina vialinguale etyi ati: “Viafuisuapo!” (Tanga Revelação 21:3-6.) Onthue tutyii okuti Jeova apeho ufuisapo omilao viae. Jeova o “Huku omukuatyili.” Otyo tuyumbila onthumbi movipuka aviho etulaa komutwe wandyila.​—Deuteronômio 7:9.

OVAUMBILI VA HUKU VOKOHALE VAPAMEKELE EKOLELO LIAVO

4. Ovaumbili va Huku kohale ankho vena ekolelo mutyi?

4 Omukanda wa Hebreus kapitulu 11, utupopila omanyina ovalume novakai vena 16 vapamekele ekolelo liavo momilao via Jeova. Tupu upopia ovanthu ovakuavo ovanyingi vahambukiswa Huku “mokonda yekolelo liavo.” (Hebreus 11:39) Aveho ovo ankho vakevelela “ombuto” Jeova alaele. Ankho vetyii okuti “ombuto” maihanyeko onondyale ambuho mba Huku aipilulula ohi aikala vali omphangu yombembwa. (Gênesis 3:15) Ovaumbili ovo va Huku ankho vena onthumbi yokuti Jeova mevetutilisa. Tyotyili, ankho kavakevela okukatutiliswa opo vakakale nomuenyo keulu, mokonda Jesus ankho nkhele kenetyifuisepo. (Gálatas 3:16) Mahi, ankho vena onthumbi yokukala nomuenyo uhapu momphangu yombembwa pano pohi.​—Salmo 37:11; Isaías 26:19; Oséias 13:14.

5, 6. Oityi Abraiau nombunga yae ankho vakevelela? Oñgeni vatuaileko okupameka ekolelo liavo? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

5 Hebreus 11:13 ipopia konthele yovaumbili vekolelo va Jeova okuti: “Aveho ovo vankhia nekolelo, namphila kavatambulile ovipuka vialawa. Mahi vevimonena kokule avevitavela.” Ankho vakevelela ouye omupe iya ankho vasoka ngatyina omo vekahiale. Umwe povanthu ovo o Abraiau. Jesus wapopia okuti Abraiau “wahambukilwe unene nekevelelo” liovipuka mavimoneka komutwe. (João 8:56) Sara, na Isake, na Jako, novakuavo vali navo ankho vakevelela omuvo Ouhamba, ‘walingwa nokuapakuako na Huku,’ mauya okutumina ohi aiho.​—Hebreus 11:8-11.

6 Oñgeni Abraiau nombunga yae vatuaileko nekolelo liapama? Vatuaileko okulilongesa konthele ya Jeova. Mokueenda kuomuvo, Huku apopi navo etyi aundapesa onoandyu, no nondyoi. Tyafuile tupu velilongesilile kovaumbili vekolelo vokohale ine ovahoneki vokohale. Abraiau nombunga yae nalumwe valimbuileko omilao via Huku, tupu ankho vetyihole tyokusokolola kuvio. Mokonda yotyo, ankho vena onthumbi yokuti Jeova matualako okufuisapo omilao viae. Avatualako okuyumba onthumbi mwe alo umwe etyi vena ovitateka ine vekahi nokumoneswa ononkhumbi.

7. Oityi Jeova etuavela opo tupameke ekolelo lietu, iya oityi tuesukisa okulinga?

7 Oityi matyitukuatesako okutualako okupameka ekolelo lietu? Jeova utuavela Ombimbiliya opo etulongese konthele yomilao viae maviya komutwe wandyila. Tupu, utulekesa oityi tuesukisa okulinga opo tukale nehambu. Otyo tuesukisila okutanga Ombimbiliya ononthiki ambuho nokulandula ehongolelo liayo. (Salmo 1:1-3; Tanga Atos 17:11.) Tupu Jeova utuavela “okulia momuvo waviuka” menyina “liomupika wekolelo nokualunguka.” (Mateus 24:45) Ngovanthu va Huku vokohale, nonthue apeho tuesukisa okutanga omilao via Huku nokusokolola unene kuvio. Otyo matyitukuatesako okukala ovakuatyili ku Huku nokukevelela omuvo Ouhamba wae maukatumina ohi aiho.

Tyina tuimbuka oñgeni Jeova akumbulula omalikuambelo etu, ekolelo lietu mwe lipama vali

8. Oñgeni elikuambelo lipondola okupameka ekolelo lietu?

8 Oityi tyakuatesileko ovanthu va Jeova kohale okutualako nekolelo liapama? Ankho velikuambela ku Jeova okuita ekuateso, iya tyina vaimbuka okuti omalikuambelo avo akumbululwa, ekolelo liavo ankho lipama vali. (Neemias 1:4, 11; Salmo 34:4, 15, 17; Daniel 9:19-21) Tyelifwa notyo, tyina tutala okuti Jeova utehelela omalikuambelo tupu utuavela etyi tuesukisa momuvo watyo, ekolelo lietu mwe lipama vali unene. (Tanga 1 João 5:14, 15.) Tupu tuesukisa “okutualako okuita” Jeova opo etuavele ospilitu sandu itukuatesako okukala vali nekolelo.​—Lucas 11:9, 13.

9. Ovipuka patyi tupondola okuita momalikuambelo etu?

9 Tyina tulikuambela ku Jeova, onthue katuiti vala etuavele etyi tuesukisa. Tupu tumupandula nokumuhivilika ononthiki ambuho. Haunene vali, ukahi nokutulingila ovipuka ovinyingi oviwa! (Salmo 40:5) Ovanthu va Jeova vaitilako momalikuambelo ovakuatate vavo mouye auho. Mongeleka, “tuhinangela apeho vana vekahi movikaleya.” Tupu tuitilako momalikuambelo “vana vekahi nokutuhongolela.” Tyina tuimbuka oñgeni Jeova akumbulula omalikuambelo etu, ekolelo lietu mwe lipama vali tupu noupanga wetu nae upama vali unene.​—Hebreus 13:3, 7.

VATUAILEKO NOUKUATYILI

10. Oityi tyakuatesako ovanthu ovanyingi okukoleleya nokukala ovakuatyili ku Huku?

10 Momukanda wa Hebreu kapitulu 11, Apostolu Paulu wati: “Ovakai vatambula ovivimbi viavo viatutila, mahi ovalume vamwe vamoneswa ononkhumbi mokonda kavetavelele eyovo, opo vakale netutilo likahi vali nawa.” (Hebreus 11:35) Ovanyingi vakoleleya mononkhumbi tupu avatualako nekolelo mu Huku mokonda ankho vayumba onthumbi metutilo Huku alaa. Ankho vetyii okuti komutwe wandyila, Jeova mevetutilisa avakakala nomuenyo uhapu pano pohi. Soka ku Nabote na Zakaria. Vaipawa nomamanya mokonda yokutavela ku Huku. (1 Reis 21:3, 15; 2 Crônicas 24:20, 21) Daniele wapakelue metoto lio nonkhulika, iya omapanga ae avapakwa mofolono yotupia. Ankho vatokola okunkhia tyipona okuyekapo okukala ovakuatyili ku Jeova. Ovalume ovo ankho vena onthumbi yokuti Jeova upondola okuveavela ospilitu sandu nokuvekuatesako okukoleleya mononkhumbi.​—Daniel 3:16-18, 20, 28; 6:13, 16, 21-23; Hebreus 11:33, 34.

Ovaumbili va Huku vatualako noukuatyili mokonda vena onthumbi metutilo no momilao via Huku

11. Ovitateka patyi ovauli vamwe vakalele navio mokonda yekolelo liavo?

11 Ovauli ovanyingi, nga Mikeia na Jeremia vamonesilwe ononkhumbi ine okupakwa mokaleya. Ovakuavo, nga Eliya, “vahambaile momaluhandya nomo nomphunda, no momaleva no momatoto.” Aveho ovo vakoleleyile nokutualako noukuatyili mu Huku mokonda ankho vena “onthumbi yotyotyili yovipuka vikevelelwa.”​—Hebreus 11:1, 36-38; 1 Reis 18:13; 22:24-27; Jeremias 20:1, 2; 28:10, 11; 32:2.

12. Olie wava ongeleka ongwa tuna okuhetekela? Oityi tyemukuatesako okukoleleya?

12 Jesus Kristu nae wakoleleyile movitateka aviho tupu atualako noukuatyili mu Jeova. Oityi tyemukuatesako okukoleleya? Paulu wati: “Mokonda yehambu ankho apakelwa, wakoleleya momuti wononkhumbi, ahakala nohonyi. Iya pahe wapumphama kokulio kuotyipundi tya Huku tyoutumini.” (Hebreus 12:2) Paulu konyima apameka Ovakristau opo “valandulile popepi” ongeleka ya Jesus. (Tanga Hebreus 12:3.) Nga Jesus, Ovakristau ovanyingi potyita tyotete navo vankhile mokonda ovakuatyili ku Jeova. Umwe puvo o Antipa. (Revelação 2:13) Ovakristau ovo vatambulale ondyambi yavo, mahi ovaumbili va Huku vatetekela ko Vakristau ovo, ankho vakevelela okukala nomuenyo pano pohi. (Hebreus 11:35) Konyima yo 1914, tunde apa Jesus akala Ohamba, Ovakristau ovalembulwa vankhia, vatutiliswa vakakale keulu nomuenyo wahankhi vali, vakatumine ovanthu vekahi pano pohi.​—Revelação 20:4.

OVAUMBILI VA HUKU HONO VENA EKOLELO LIAPAMA

13, 14. Ovitateka patyi Rudolf Graichen akalele navio? Oityi tyemukuatesako okukala omukuatyili ku Huku?

13 Ovaumbili ovanyingi va Huku valandula ongeleka ya Jesus. Vasokolola komilao via Huku iya vatualako okukala ovakuatyili kwe tyina vamoneswa ononkhumbi. Tala ongeleka ya Rudolf Graichen, watyitilwa ko Alemanha mo 1925. Puetyi nkhele omukuendye, motyimato tyondyuo yavo ankho muatulikwa omalutalatu apopia konthele Yombimbiliya. Wati: “Olutalatu lumwe ankho lulekesa ehunyu no nondyona, notyinkhombo no tyinkhapi, nonthane nonkhulika—aviho vina ombembwa, vikahi nokuliswa nokamukuendye.” (Isaías 11:6-9) Otyo tyakuatesako Rudolf okusoka komphangu yombembwa nokupameka ekolelo liae. Mokonda yotyo, atualako nekolelo mu Jeova namphila amonesilwe ononkhumbi mokueenda kuomanima omanyingi nomafualali o Alemanha atiwa Gestapo, konyima amoneswa ononkhumbi notyikundyi tyitiwa Stasi tyo koutundilo wo Alemanha.

14 Rudolf wakoleleya mononkhumbi ononkhuavo. Me yae waipawa nouvela ulitambuliswa, motyipale tyovikonde mo Alemenha. Tate yae ahoneka omukanda umwe upopia okuti Hambangi vali ya Jeova. Mahi Rudolf atualako okupameka ekolelo liae. Konyima apolwa mokaleya, akala omutalelipo womawaneno. Konyima akongwa opo ende Kosikola yo Gileade atumwa akaivise ko Chile, nako akapewa vali ovilinga viokutalelapo omawaneno. Elinepe nomphange imwe omissionalia itiwa Patsy, avakala nomona omukainthu. Etyi palamba enima omona wavo ankhi. Apakala vala katutu omukai wae Patsy nae ankhi. Ankho una vala omanima 43. Namphila ekahi movitateka ovio aviho, Rudolf atualako okuumbila Jeova. Alo etyi akulupa nokuna ovitateka viekongoko, ankho uundapa ngomukokoli-ndyila tupu ankho omukulu weuaneno. Ehipululo liomuenyo wae likahi mo A Sentinela 1 de Agosto de 1997, pomafo 20-​25. [1] (Tala okatoi konthyulilo yonthele.)

15. Popia onongeleka mbovakuatate no nomphange hono vaumbila Jeova nehambu alo umwe tyina vamoneswa ononkhumbi.

15 Hono, ovanyingi povakuatate vetu no nomphange vaumbila Jeova nehambu namphila vamoneswa ononkhumbi. Ovanyingi vekahi movikaleya ko, Eritrea, no ko Cingapura, no ko Coreia do Sul mokonda vaanya “okukuata omutunga.” (Mateus 26:52) Mongeleka, Isaac, na Negede, na Paulos vekahi mokaleya ko Eritrea omanima alamba po 20! Vekahi nokulingwa onya. Iya mokueenda kuomanima oo, nalumwe vanepele ine okutekula ovohe vekahi nokukulupa. Nongotyo, vatualako noukuatyili mu Jeova iya ekolelo liavo liapama. Namphila vakuatwa, ovayungi vomokaleya vena onthilo navo. Omalutalatu ovakuatate ovo ekahi mo site yetu jw.org. Vena ehambu namphila vekahi nokumona ononkhumbi.

Oñgeni ovakuatate mewaneno liove vapameka ekolelo liavo? (Tala pono palagrafu 15, 16)

16. Ekolelo liapama lipondola okukukuatesako okulinga tyi?

16 Ovanyingi povanthu va Jeova kavekahi mokaleya ine okumoneswa ononkhumbi ngo vakuatate ovo tuapopia. Mahi ovanyingi vekahi nokumona ononkhumbi mokonda yoluhepo, novinimawe ine ovilwa vio potyilongo. Ovakuavo valandula ongeleka ya Abraiau, na Isake, na Jako, na Moisesi, ine kavaovola omunkhima nomalumono opo vaundape vali unene movilinga via Jeova. Oityi tyikuatesako ovakuatate vetu okutualako nehambu movilinga via Jeova? Ohole onene vena nae nonthumbi momilao viae. Vena onthumbi yokuti Jeova makayamba ovaumbili vae vekolelo nomuenyo uhapu mouye omupe, omu ovanthu vahakamona vali ononkhumbi.​—Tanga Salmo 37:5, 7, 9, 29.

17. Oñgeni motualako nekolelo liapama, iya oityi matulilongesa monthele mailandulako?

17 Monthele ei, tuamona okuti ekolelo “onthumbi yotyotyili yovipuka vikevelelwa.” Opo tukale nekolelo ngolio, tuesukisa okulikuambela ku Jeova nokutualako okusokolola komilao viae. Okulinga ngotyo matukala tyafuapo opo tukoleleye movitateka aviho. Monthele mailandulako matukelilongesa oityi tyihangununa okukala nekolelo.

^ [1] (palagrafu 14) Tupu tala ehipululo liomuenyo wa Andrej Hanák watunda ko Slovakia monthele yati “Esperança viva apesar de muitas provações” mo Despertai! 22 ya Abril yo 2002.