Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ove Uhanda Okupandwa Nalie?

Ove Uhanda Okupandwa Nalie?

Huku utupu onya, opo alimbwe ovilinga vienyi iya nohole mualekesa menyina liae.HEBREUS 6:10.

OVIIMBO: 39, 30

1. Ehando patyi ovanthu aveho vena?

OÑGENI ulitehelela tyina omunthu umwe wii nawa iya una onthilo nae, alimbwa enyina liove ine hamwe kekuimbuka? Otyo tyipondola okukusoyesa. Omokonda yatyi? Omokonda ovanthu aveho vahanda okupandwa na vakuavo. Mahi onthue katuhande vala tuimbukwe. Tupu, tuhanda ovanthu vetunoñgonoke nawa iya nokunoñgonoka ovipuka tualinga.—Números 11:16, okatoi; Jó 31:6.

2, 3. Oityi tyipondola okumoneka nehando tuna liokupandwa? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

2 Mahi inkha katulunguka, tupondola okuundapesa omapita ehando tuna liokupandwa. Ouye wa Satanasi upondola okutuhongiliya okuovola omunkhima. Tyina otyo tyimoneka-po, onthue katutyivili vali okuavela Tate yetu wo keulu, Jeova, omunkhima nefendelo atokala.—Apocalipse 4:11.

3 Pomuvo wa Jesus, ononkhalamutwe mbonongeleya ankho vena olusoke luapenga konthele yokupandwa. Jesus walondolele ovalongwa vae okuti: “Lungukei kovahoneki vovitumino, mokonda vavala omivalo omilale, vahanda okukukunyua ponopalasa iya vehole onomphangu mbakolela vali monondyuo mbokufendela no movipito.” Jesus ayawisako okuti: “Mavakatambula ekoyeso lialema.” (Lucas 20:46, 47, okatoi) Tyelikalela notyo, Jesus wapandulile omuhepe umwe ankho wahepa, mokonda waavele onombongo mbehehi tyafuile etyi ankho pehena omunthu umueete. (Lucas 21:1-4) Tyayandyuluka nawa okuti, Jesus ankho una olusoke luelikalela konthele yokupandwa. Onthele ei, maitukuatesako okukala nolusoke luaviuka konthele yokupandwa, olusoke Jeova Huku ahanda tukale nalo.

ONKHALELO IKAHI NAWA YOKUPANDWA

4. Onkhalelo patyi ikahi nawa yokupandwa, iya omokonda yatyi?

4 Onkhalelo patyi ikahi nawa yokupandwa? Ovanthu vaovola okupandwa tyina venda monosikola ononene, nokukala ovahona iya nokuovola omunkhima movitalukiso. Mahi onkhalelo oyo yokupandwa kaikahi nawa. Paulu wahangununa onkhalelo ikahi nawa yokupandwa, etyi ati: “Pahe mokonda muanoñgonoka Huku, ine mokonda pahe Huku wemunoñgonoka, oñgeni mukondoka vali movipuka vyo tete, vihena esilivilo, iya muhanda vali okuundapa ngatyina muvapika vavio?” (Gálatas 4:9) Elao limwe enene “okunoñgonokwa na Huku,” Omutumini Wavilapo wouye auho! Jeova utwii nawa, utuhole iya uhanda tukale omapanga ae. Jeova wetutunga opo tukale noupanga omuwa nae.—Eclesiastes 12:13, 14.

5. Oityi tuna okulinga opo tunoñgonokwe na Huku?

5 Tutyii nawa okuti Moisesi ankho epanga lya Jeova. Etyi aita ku Jeova okuti “noñgonokese onondyila mbove,” Jeova emukumbulula okuti: “Mandyilingi etyi waita, mokonda ame nekupanda iya ndyii nawa enyina liove.” (Êxodo 33:12-17) Nonthue Jeova upondola okutunoñgonoka nawa. Mahi, oityi tuna okulinga opo tukale omapanga a Jeova? Tuna okukala nohole nae iya atulipakula kwe.—Tanga 1 Coríntios 8:3.

6, 7. Oityi tyipondola okutulingisa okuyekapo oupanga wetu na Jeova?

6 Mahi, tuna okulinga ononkhono opo oupanga wetu na Tate yetu wo keulu utualeko. Ngo Vakristau vo tete mo Galasia, nonthue tuna okuyekapo okukala ovapika “vovipuka vihena esilivilo” viouye uno, okukutikinyamo omunkhima. (Gálatas 4:9) Ovakuatate mo Galasia ankho vei-ale Huku, tupu na Huku ankho uvei nawa. Mahi, Paulu wapopia okuti ovakuatate ovo ankho vekahi “nokukondoka vali” movipuka vihena esilivilo. Monondaka ononkhuavo, Paulu ankho ukahi nokuvepula okuti: ‘Omokonda yatyi mukondokela konyima iya amuhimbika vali okuundapela ovipuka vihena esilivilo?’

7 Okuti otyo tyipondola okumoneka nonthue? Yoo, tyipondola. Nga Paulu, etyi tuanoñgonoka otyili, hamwe tuayekapo omunkhima novipuka ovikuavo mouye wa Satanasi. (Tanga Filipenses 3:7, 8.) Hamwe tuayekapo okulongeswa mosikola onene, novilinga vifeta onombongo ononyingi, ine onomphitilo mbokukala ovahona. Ine hamwe ñgeno tuakala ovanthu vankhimana iya vena onombongo ononyingi, mokonda tuimba nawa ine tusana nawa ombola. Mahi onthue tuayekapo onomphitilo ombo ambuho. (Hebreus 11:24-27) Okulivela mokonda yomatokolo omawa tualinga konthele yotyo ine okulitehelela okuti omuenyo wetu ñgeno wakala vali nawa, ha nondunge! Olusoke olo lupondola okutulingisa okukondoka vali kovipuka viouye uno, ovipuka ankho tutala okuti “vitupu esilivilo.”

PAMEKA EHANDO LIOVE LIOKUPANDWA NA JEOVA

8. Oityi matyipameka ehando lietu liokupandwa na Jeova?

8 Oñgeni ehando lietu liokupandwa na Jeova lipondola okupama, opo tuhasoke okupandwa nouye uno? Tuesukisa okuhinangela ovipuka vivali viakolela unene. Tete, Jeova apeho ulekesa okuti upanda ovaumbili vae ovakuatyili. (Tanga Hebreus 6:10; 11:6) Kese omuumbili wa Jeova omukuatyili, wakolela unene kwe. Ngotyo, ku Jeova, okulimbwa umwe povaumbili vae ongatyina ekahi ‘nokulinga onya.’ Jeova apeho wii, ine upanda “ovanthu vae.” (2 Timóteo 2:19) Tupu “wii ondyila yovaviuki” iya wii oñgeni meveyovola.—Salmo 1:6; 2 Pedro 2:9.

9. Popia onongeleka mbulekesa oñgeni Jeova alekesa okuti wapanda ovanthu vae.

9 Ovikando vimwe, Jeova ulekesa okuti upanda ovanthu vae mononkhalelo mbuhuvisa. (2 Crônicas 20:20, 29) Mongeleka, soka oñgeni Jeova ayovolele ovanthu vae Melunga Enkhuhu etyi omafualali a Farao ankho ekahi nokuvelandula. (Êxodo 14:21-30; Salmo 106:9-11) Otyo tyahuvisile unene, iya alo umwe etyi palamba omanima 40 ovanthu vovilongo ovikuavo, nkhele ankho vapopia konthele yotyo. (Josué 2:9-11) Tyakolela unene okuhinangela oñgeni Jeova ayovolele ovanthu vae, noñgeni aundapesile epondolo liae kohale, mokonda apa katutu Goge ya Magoge meketuutukila. (Ezequiel 38:8-12) Tyina otyo tyamamoneka, matuhambukwa unene mokonda yokualinga ononkhono mbokupandwa na Huku.

Ovikando vimwe, Jeova uyamba ovanthu vae monkhalelo vahakevelela

10. Otyipuka patyi otyikuavo tuna okuhinangela?

10 Otyipuka tya vali tuna okuhinangela otyetyi: Jeova upondola okulekesa okuti wetupanda monkhalelo ankho tuhakevelela. Inkha ovanthu valinga ovipuka oviwa opo vahilivikwe na vakuavo, kamavayambwa na Jeova. Omokonda yatyi? Omokonda ngetyi Jesus apopia, tyina ovanthu vemuhilivika, ngotyo vekahi-ale nokumuyamba. (Tanga Mateus 6:1-5.) Tyelikalela notyo, Jeova “utalela pokamphengi” vana vahankhimanekwa na vakuavo mokonda yovipuka oviwa vevelingila. Jeova utala etyi valinga iya uveyamba. Ovikando vimwe, Jeova uyamba ovanthu vae monkhalelo vahakevelela. Matulilongesa onongeleka mbumwe.

JEOVA WALEKESILE OKUTI WAPANDA OMUHIKUENA UMWE ANKHO WELIOLA OMUTIMA

11. Oñgeni Jeova alekesile okuti wapanda Maliya?

11 Jeova waholovonene Maliya, omuhikuena ankho weliola omutima, opo akale ina yo Mona wae, Jesus. Maliya ankho ukala mepunda-umbo etutu litiwa Nazare, kokule no Jerusalei omu ankho mukala ondyuo ya Huku. (Tanga Lucas 1:26-33.) Omokonda yatyi Jeova aholovonene Maliya? Oandyu Gabrieli yapopile okuti Maliya “ankho wapandua na Huku.” Ovipuka Maliya apopilile Elisabete, vialekesile nawa okuti ankho una oupanga wapama na Jeova. (Lucas 1:46-55) Jeova ankho utala ovipuka Maliya alinga, iya mokonda ankho omukuatyili kwe, emuyambe monkhalelo ankho ahakevelela.

12, 13. Oñgeni Jesus ahilivikilwe etyi atyitwa, netyi Maliya emutuaile mondyuo ya Huku etyi palamba ononthiki 40?

12 Etyi Jesus atyitwa, ovalie Jeova etyipopilile? Kapopilile ovatumini vomo Jerusalei novo mo Mbelei. Mahi, wetyipopilile ovanthita veliola omutima ankho vekahi nokuyunga ovipako viavo movipembe vyo Mbelei. (Lucas 2:8-14) Konyima, ovanthita ovo avakatalela-po olukembe Jesus. (Lucas 2:15-17) Maliya na Jose hamwe vahuvile unene etyi vatala onkhalelo Jesus ahilivikwa. Onkhalelo Jeova alinga ovipuka yelikalela unene nonkhalelo Eliapu lilinga ovipuka. Etyi Satanasi atuma ovanthu vokulilongesa ononthungululu vakatalelepo Jesus no vo tate yae, ovanthu aveho mo Jerusalei avanoñgonoka okuti Jesus watyitua iya otyo atyieta ovitateka ovinene. (Mateus 2:3) Mokonda yotyo, ovana ovanyingi avaipawa.—Mateus 2:16.

13 Ovitumino Jeova aavelele ova Isilayeli, ankho vipopia okuti tyina pamalambe ononthiki 40 tunde onthiki omona atyitwa, me yae ankho una okuava otyilikutila ku Jeova. Ngotyo, Maliya na Jose iya na Jesus avalingi oungendi okutunda ko Mbelei alo ko Jerusalei, ankho paendwa onokilometulu etyive. (Lucas 2:22-24) Mondyila, hamwe Maliya welipulile inkha omunakwa ankho malingi otyipuka tyimwe opo ahilivike Jesus. Tyotyili Jesus wahilivikilwe umwe, mahi omonkhalelo Maliya ankho ahakevelela. Jeova waholovonene Simiau, omulume ‘omuviuki,’ na Ana omuuli omuhepe ankho una omanima 84, opo vapopie okuti Jesus ha makala Mesiya walaelue.—Lucas 2:25-38.

14. Oñgeni Jeova ayambele Maliya?

14 Okuti Jeova watuaileko okulekesa okuti wapanda Maliya mokonda yonkhalelo atekulile Jesus? Yoo, wetyilingile. Huku wapaka onondaka mbumwe Maliya apopile, novipuka alingile Mondaka yae. Tyafuile Maliya kalingile oungendi na Jesus mokueenda kuomanima etatu etyi ankho ekahi nokuivisa. Hamwe mokonda ankho omuhepe, ankho una okukala mo Nazare. Ngotyo, hamwe wapumbilwe ovipuka ovinyingi oviwa Jesus alingile. Mahi, etyi Jesus aipawa, Maliya ankho opo ekahi. (João 19:26) Konyima, Maliya ankho uli ko Jerusalei novalongwa va Jesus etyi vatambula ospilitu sandu mo Pendekoste. (Atos 1:13, 14) Tyafuile Maliya walembulilwe kumwe novalongwa ovakuavo. Inkha ongotyo, tyilekesa okuti watambulile omphitilo yokukakala na Jesus keulu apeho. Tyotyili, Maliya wayambua unene mokonda yovilinga viae!

JEOVA WALEKESILE OKUTI WAPANDA OMONA WAE

15. Oñgeni Jeova alekesile okuti wapanda Jesus etyi ankho eli pano pohi?

15 Jesus ankho kahande okupandwa nononkhalamutwe mbonongeleya novatumini. Ovikando vitatu, Jeova wapopilile keulu okuti uhole Omona wae. Otyo tyapamekele unene Jesus! Etyi ambatisalwa Mondongi Jordau, Jeova apopi okuti: “Ou, Omona wange onthyolwe, una ame napanda unene.” (Mateus 3:17) Tyafuile João Batista nae weivile onondaka ombo. Konyima, etyi kuakamba enima opo Jesus aipawe, ono apostolu vetatu, veivile etyi Jeova apopia konthele ya Jesus okuti: “Ou Omona wange, onthyolwe, una ame napanda. Mutehelelei.” (Mateus 17:5) Tupu, etyi ankho kuakamba ononthiki mbumwe opo Jesus aipawe, Jeova apopi vali Nomona wae.—João 12:28.

Oityi ulilongesila konkhalelo Jeova alekesile okuti wapanda Omona wae? (Tala ono palagrafu 15-17)

16, 17. Oñgeni Jeova alekesile okuti wapanda Jesus monkhalelo ankho ahakevelela?

16 Jesus ankho utyii okuti ovanthu mavemupopi omapita iya ankho maipawa ngatyina ongangala. No ngotyo, welikuambelele opo ovipuka viende ngetyi Huku ahanda, ha ngetyi oe ankho ahanda. (Mateus 26:39, 42) Jesus “wakoleleyile omuti wemone, ahasuku nohonyi,” mokonda ankho uhanda okupandwa na Tate yae, ha nouye. (Hebreus 12:2) Oñgeni Jeova alekesile okuti wapanda Jesus?

17 Etyi Jesus ankho eli pano pohi, welikuambelele opo akale nomunkhima ankho ena-o etyi ali keulu na Tate yae. (João 17:5) Ombimbiliya kaipopi okuti Jesus ankho uhanda vali ovipuka ovikuavo tyipona otyo. Ankho kakevelela okuyambwa monkhalelo yelikalela mokonda yokualinga ehando lya Jeova pano pohi. Mahi oityi Jeova alingile? Walekesa okuti wapanda Jesus monkhalelo ankho ahakevelela. Etyi Jeova atutilisa Jesus, wemuavela “otyilinga tyakolela unene” keulu. Tupu, Jeova waavela Jesus otyipuka omunthu ine oandyu ihena: Jesus pahe kankhi vali! * (Tala onondaka pokatoi.) (Filipenses 2:9; 1 Timóteo 6:16) Jeova wayamba Jesus monkhalelo ihuvisa mokonda yovilinga alingile noukuatyili!

18. Oityi matyitukuatesako okuovola okupandwa na Jeova, atuhaovola okupandwa nouye uno?

18 Oityi matyitukuatesako okuovola okupandwa na Jeova, atuhaovola okupandwa nouye uno? Tuna okuhinangela okuti Jeova apeho uyamba ovanthu ovakuatyili kwe iya utyilinga monkhalelo vahakevelela. Etyi tupondola okulinga, okusoka oñgeni Jeova meketuyamba komutwe wandyila! Mahi pehepano, putyina tukoleleya movitateka viouye uno, tuna okuhinangela okuti ouye ukahi nokulamba. Otyo tyilekesa okuti okupandwa nouye uno, tupu natyo matyilambe. (1 João 2:17) Mahi, mokonda Tate yetu woluembia Jeova, ‘omuviuki,’ nalumwe malimbwa ovilinga vietu, nohole tualekesa menyina liae. (Hebreus 6:10) Tuna onthumbi yokuti metulekesa okuti wetupanda, iya alo umwe hamwe metyilingi monkhalelo ankho tuhakevelela!

^ palag. 17 Onkhalelo oyo yokuayambwa hamwe Jesus ankho keikevelela, mokonda okuhankhi vali katyapopilwe Movihonekwa vyo Hebreu.