Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tualako Okukala Nombembwa Tyina Pamoneka Omapiluluko

Tualako Okukala Nombembwa Tyina Pamoneka Omapiluluko

“Ame nahiliya iya andyitulisa omutima wange.”—SALMO 131:2.

OVIIMBO: 128, 129

1, 2. (a) Oñgeni omapiluluko ankho tuhakevelela etukalesa? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Ngetyi tyipopia o Salmo 131, oityi tyipondola okutukuatesako okukala nombembwa?

LLOYD na Alexandra vaundapele mo Mbetele omanima alamba po 25, mahi konyima avapolwa mo Mbetele opo vakaivise. Po tete, ankho vasoya. Lloyd wati: “Ombetele novilinga viange, ankho ndyivitala ngatyina enyingilikilo liange. Ankho nanoñgonoka umwe nawa omokonda yatyi kualingilwa omapiluluko oo, mahi onosimanu no nohanyi mbalandulako, ankho ndyilitehelela ngoti ovilinga nalinga, ankho vitupu esilivilo.” Ponthyimbi, Lloyd ankho ulitehelela nawa konthele yepiluluko, mahi konyima akala tyasoya.

2 Ovikando vimwe, omuenyo wetu upiluluka monkhalelo ankho tuhakevelela, iya otyo tyipondola okutusukalalesa unene, nokutunumanesa. (Provérbios 12:25) Tyina omapiluluko epuiya okuetavela, oityi tupondola okulinga opo tutualeko tyahiliya? (Tanga Salmo 131:1-3.) Tutalei oñgeni ovaumbili vamwe va Jeova, vo kohale novo mononthiki mbetu, vakalele nombembwa etyi omuenyo wavo wapiluluka monkhalelo ankho vahakevelela.

OÑGENI “OMBEMBWA YA HUKU” ITUKUATESAKO?

3. Oñgeni omuenyo wa Jose wapilulukile monkhalelo ankho ahakevelela?

3 Mongeleka, soka ku Jose. Po vana aveho va Jako, Jose oe vali ankho uholwe-po. Mokonda yotyo, ovakulu vae avakala nonkhi nae. Etyi Jose atuukisa omanima 17, avemulandesa ngomupika. (Gênesis 37:2-4, 23-28) Mokueenda kuomanima 13, Jose amoneswa ononkhumbi mo Egitu. Tete wakalele omupika iya konyima apakwa mokaleya. Jose ankho uli kokule na tate yae, una ankho ehole unene. Mokonda yovitateka ovio, Jose ankho upondola okunumana, nokulitehelela okuti utupu vali ekevelelo. Mahi hangotyo akalele. Oityi tyemukuatesileko?

4. (a) Oityi Jose alingile etyi ankho eli mokaleya? (b) Oñgeni Jeova akumbululile omalikuambelo a Jose?

4 Namphila Jose ankho amona ononkhumbi mokaleya, mahi ankho utala vali konkhalelo Jeova emukuatesako. (Gênesis 39:21; Salmo 105:17-19) Tyafuile ankho usoka konthele yondyoi akalele nayo puetyi ankho omukuendye, iya otyo tyemukalesile nonthumbi yokuti Jeova ukahi nokumukuatesako. (Gênesis 37:5-11) Hamwe Jose apeho ankho ulikuambela ku Jeova opo emupopile atyiho tyikahi momutima wae. (Salmo 145:18) Jeova wakumbululile omalikuambelo ae etyi emukalesa nonthumbi yokuti “makala nae” mu kese otyitateka.—Atos 7:9, 10. * (Tala onondaka pokatoi.)

5. Oñgeni “ombembwa ya Huku” itupameka opo tutualeko okumuumbila?

5 Katyesukisile otyitateka tukala natyo, tupondola okukala ‘nombembwa ya Huku’ iyakulila “omalusoke etu” iya itukuatesako okukala tyahiliya. (Tanga Filipenses 4:6, 7.) Putyina tukala notyiho ine tuanumana, “ombembwa ya Huku” ipondola okutupameka opo tutualeko okuumbila Jeova. Matutale onongeleka mbumwe mbovakuatate vetu nonomphange valambelele momapiluluko.

ITA JEOVA EKUKUATESEKO OKUKALA VALI NOMBEMBWA

6, 7. Oñgeni elikuambelo litukuatesako okukala vali nombembwa ya Huku? Popia ongeleka.

6 Etyi Ryan na Juliette vapopilwa okuti ankho kamavatualako okukala ovakokoli-ndyila vavilapo, avasoyo unene. Ryan wati: “Atulikuambela ku Jeova. Ankho tutyii okuti movilinga vietu, tuakalele nomphitilo yokulekesa okuti tuyumba onthumbi mwe. Ovanyingi mewaneno lietu ovape motyili, ngotyo atulikuambela ku Jeova opo etukuateseko okukala ongeleka ongwa yekolelo.”

7 Oñgeni Jeova akumbulula elikuambelo liavo? Ryan wati: “Konyima yelikuambelo, onkhalelo ankho tuasukalala ponthyimbi aihimbika okutepuluka. Ombembwa ya Huku ankho ikahi nokuyakulila omitima vietu, nomalusoke etu. Atuimbuka okuti ankho tupondola okutualako okuundapeswa na Jeova movilinga viae, inkha tukala nomalusoke aviuka konthele yepiluluko.”

8-10. (a) Oñgeni ospilitu ya Huku itukuatesako tyina tuasukalala? (b) Oñgeni Jeova etukuatesako tyina tusuka vali unene novilinga viae?

8 Ospilitu ya Huku ipondola okutukuatesako okuhasukalala, tupu ipondola okutukuatesako okuvasa ono testu mbutuhinangelesa etyi tyakolela vali momuenyo. (Tanga João 14:26, 27.) Tala etyi tyaendele na Philip na Mary, vaundapele mo Mbetele omanima ehungi po 25. Mokueenda kuonohanyi ononkhuana, me ya Philip na me ya Mary aveho avankhi iya vamwe vombunga yavo navo avankhi. Tupu, ankho vena okutekula tate ya Mary, wavela komutwe.

9 Philip wati: “Ankho ndyisoka okuti ndyikahi nokukoleleya nawa movitateka ovio, mahi ankho pena etyi tyakamba-po. Andyivasi otestu ya Colossenses 1:11, monthele imwe Yomutala Womuvali. Ankho ndyikahi umwe nokukoleleya, mahi ankho hikahi nokutyilinga monkhalelo yafuapo. Ankho nesukisa okukoleleya ‘noumphua-lundo, nehambu.’ Oversikulu oyo yanthyinangelesa okuti ehambu liange kalitei konkhalelo yomuenyo wange, mahi litei konkhalelo ospilitu ya Huku yundapa momuenyo wange.”

10 Mokonda Philip na Mary vatuaileko okusuka vali unene novilinga vya Jeova, avayambwa mononkhalelo ononyingi. Etyi vatunda mo Mbetele, avakala novalongwa ankho vekahi nokukula motyili iya ankho vahanda okulilongesa ovikando ovinyingi mosimanu. Mary wati: “Ankho vetuhambukiswa unene iya oyo onkhalelo Jeova aundapesa opo etupopile okuti ovipuka ankho maviende nawa.”

LINGA OTYIPUKA TYIMWE JEOVA APONDOLA OKUYAMBA

Oñgeni tupondola okuhetekela Jose, tyihatale konkhalelo yomuenyo wetu? (Tala ono palagrafu 11-13)

11, 12. (a) Oñgeni Jose alingile otyipuka ankho tyipondola okuyambwa na Jeova? (b) Oñgeni Jeova ayambele Jose?

11 Tyina onkhalelo yomuenyo wetu ipululuka liwa, tupondola okusukalala unene iya atusoko vala kovitateka vietu. Jose nae ñgeno wasokele ngotyo. Mahi, Jose aholovona okulinga atyiho ankho apondola. Ngetyi Jose ankho aundapa nombili meumbo lya Potifar, tupu waundapele unene etyi ankho eli mokaleya. Ankho ulinga atyiho onkhalamutwe yokaleya imutuma.—Gênesis 39:21-23.

12 Onthiki imwe, Jose apewa otyilinga tyokuyunga ononkhuatwa ankho mbuundapa meumbo lya Farao. Mokonda Jose wevelingile nawa, ovalume ovo ankho velitehelela nawa okumupopila ovipuka vivesukalalesa, okukutikinyamo onondyoi mbavo. (Gênesis 40:5-8) Jose ankho ketyii, mahi etompho akalele nalio nonkhuatwa, ankho malimukuatesako okuyovoka. Etyi palamba omanima evali, atundu mokaleya iya akala notyilinga tyakolela mo Egitu. Jose ankho omutumini wa vali mo Egitu!—Gênesis 41:1, 14-16, 39-41.

13. Oñgeni tupondola okulinga ovipuka Jeova apondola okuyamba, tyihatale konkhalelo yomuenyo wetu?

13 Nga Jose, hamwe katupondola okupilulula onkhalelo yomuenyo wetu. Mahi inkha tupwa-elundo iya atulingi atyiho tuvila, Jeova metuyambe. (Salmo 37:5) Alo umwe tyina tulitehelela okuti tuangwangwana iya tuasukalala unene, onthue “kamatuyekwa tyihei etyi matulingi,” ine kamatukala tyihena ekevelelo. (2 Coríntios 4:8; okatoi) Jeova metukuatesako, haunene inkha tutualako nombili novilinga viokuivisa.

TUALAKO OKUUNDAPA NOMBILI MOVILINGA VIOKUIVISA

14-16. Oñgeni Filipe atuaileko nombili movilinga viokuivisa namphila onkhalelo yomuenyo wae yapilulukile?

14 Filipe, wali ongeleka ongwa konthele yokutualako nombili movilinga viokuivisa, tyihatale komapiluluko amonekele momuenyo wae. Omuvo umwe, ankho una otyilinga otyipe mo Jelusalei. (Atos 6:1-6) Konyima, ovipuka avipiluluka. Konyima yo nonkhia mba Estevau, Ovakristau avahimbika okumoneswa unene ononkhumbi iya mokonda yotyo, vamwe avatundu mo Jelusalei. Mahi Filipe ankho uhanda okutualako okuundapa movilinga vya Jeova, ngotyo aende ko Samaria, ankho kuna ovanthu vesukisa okutehelela onondaka onongwa.—Mateus 10:5; Atos 8:1, 5.

15 Filipe ankho wafuapo opo ende noku ospilitu ya Huku imuhongolela. Moluotyo, Jeova emuundapesa opo akaivise onondaka onongwa kovanthu ankho vehembwi. Ova Judeu ovanyingi ankho vatomba ova Samaliya iya ankho vevelinga onya. Mahi Filipe ankho utupu okapungulula iya evepopila onondaka onongwa. Ova Samaliya ‘avemutehelela.’—Atos 8:6-8.

16 Konyima, ospilitu ya Huku aihongolela Filipe opo ende kepunda-umbo lyo Asdode noko Sesarea ankho kuna ovanthu ovanyingi vehe va Judeu. (Atos 8:39, 40) Etyi Filipe ankho akala ko Sesarea, onkhalelo yomuenyo wae aipiluluka vali. Pahe ankho una ombunga. Mahi katyesukisile oñgeni onkhalelo yomuenyo wae yapilulukile, Filipe watuaileko nombili movilinga viokuivisa iya Jeova atualako okumuyamba kumwe nombunga yae.—Atos 21:8, 9.

17, 18. Tyina onkhalelo yomuenyo wetu ipiluluka, oñgeni okutualako nombili movilinga viokuivisa tyitukuatesako?

17 Ovakuatate ovanyingi vekahi movilinga viomuvo auho, vapopia okuti okutualako nombili movilinga viokuivisa tyivekuatesako okukala nehambu tyina onkhalelo yomuenyo wavo ipiluluka. Mongeleka, etyi Osborne na Polite ovalinepi vamwe ko Afrika do Sul vatunda mo Mbetele, ankho vasoka okuti mavavasi liwa ovilinga vapondola okuundapa vala ononthiki mbumwe mosimanu, nondyuo omu vapondola okukala. Osborne wati: “Mahi, ovilinga avihamoneka liwa.” Polite wati: “Tuakalele onohanyi ononthatu tyihavasi ovilinga, iya ankho tutupu onombongo. Ankho katyapepukile.”

18 Oityi tyakuatesileko Osborne na Polite okulambela motyitateka otyo? Osborne wati: “Okuivisa novakuatate mewaneno tyetukuatesako okutualako nombili, nomalusoke omawa.” Ovalinepi ovo vatokolele okumanena omuvo wavo movilinga viokuivisa opo vahakale vala meumbo tyasukalala. Okulinga ngotyo tyeveetela ehambu! Osborne wayawisako okuti: “Tuatualako nokuovola ovilinga iya konyima atuvivasi.”

YUMBA ONTHUMBI MU JEOVA

19-21. (a) Oityi matyitukuatesako okutualako okukala nombembwa? (b) Oñgeni tupondola okupola ouwa tyina tutavela omapiluluko ankho tuhakevelela?

Onkhalelo tutavela epiluluko limwe, ipondola okupameka oupanga wetu na Jeova

19 Tuelilongesa okuti inkha tulinga etyi tuvila iya atuyumbu onthumbi mu Jeova, matutyivili okutualako nombembwa tyihatale konkhalelo yomuenyo wetu. (Tanga Miquéias 7:7.) Tyina tulambela momapiluluko, matuimbuka okuti onkhalelo tutavela epiluluko limwe, ipondola okupameka oupanga wetu na Jeova. Polite wapopia okuti okuatunda mo Mbetele tyemukuatesako okunoñgonoka oityi tyihangununa okuyumba onthumbi mu Jeova tyina tyimoneka ngoti omuenyo wepuiya unene. Wati: “Pahe oupanga wange na Jeova wapama vali.”

20 Mary wapopiwa ponthyimbi, omukokoli-ndyila iya utualako okutekula tate yae wakulupa. Wati: “Naimbuka okuti tyina ndyisukalala unene, ndyina okutula omutima, andyilikuambela. Haunene, nelilongesa okuyekela ovipuka pomaoko a Jeova iya otyituwa otyo, matyinkhuatesako unene komutwe wandyila.”

21 Lloyd na Alexandra vapopia okuti omapiluluko valambela alola ekolelo liavo monkhalelo ankho vahakevelela. Mahi vaimbuka oñgeni okualambela momapiluluko oo tyevekuatesako. Pahe vena onthumbi yokuti ekolelo liavo liapama iya malivekuatesako tyina vamalambela movitateka. Tupu, velitehelela okuti pahe ovanthu vekahi vali nawa.

Omapiluluko ankho tuhakevela, tupu apondola okueta ouwa ankho tuhakevelela! (Tala ono palagrafu 19-21)

22. Onthumbi patyi tupondola okukala nayo inkha tulinga atyiho tuvila?

22 Mouye uno, onkhalelo yomuenyo wetu ipondola okupiluluka liwa-liwa. Hamwe tupondola okupewa ovilinga ovikuavo meongano lya Jeova, nokukala novitateka viekongoko ine okutekula ombunga yetu. Mahi mu kese tyitateka ulambela, kala nonthumbi yokuti Jeova usuka unene nove iya mekukuatesako momuvo wesukisa. (Hebreus 4:16; 1 Pedro 5:6, 7) Pahetyino linga atyiho uvila tyihatale konkhalelo yomuenyo wove. Likuambela ku Tate yove, Jeova, iya olilongesa okumuyumba onthumbi. Inkha ulinga ngotyo, apeho mokala nombembwa itunda ku Jeova.

^ palag. 4 Etyi palamba omanima amwe, Jose aluku omona wae wotyiveli okuti o Manasesi iya ati: “Jeova wandimbuisa-ko ovitateka viange.” Tyayandyuluka nawa okuti Jose ankho wanoñgonoka okuti omona wae otyiawa apewa na Jeova opo emuungumanese.—Gênesis 41:51, okatoi.