Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Oñgeni Tupondola Okulekesa Okuti Tuhole Jeova?

Oñgeni Tupondola Okulekesa Okuti Tuhole Jeova?

“Onthue tuna ohole mokonda oe walekesa tete okuti una ohole nonthue.”—1 JOÃO 4:19.

OVIIMBO: 56, 138

1, 2. Oñgeni Jeova etulongesa okukala nohole nae?

 ONKHALELO imwe ikahi nawa he apondola okulongesa ovana vae omuetyi alinga. Tyina alekesa ohole kovana vae, uvelongesa oñgeni navo vena okulekesa ohole. Petupu omunthu utuhole tyipona Tate yetu, Jeova. Ngotyo, onthue tulilongesa oñgeni matukala nohole nae “mokonda oe walekesa tete okuti una ohole nonthue.”—1 João 4:19.

2 Omonkhalelo patyi Jeova “alekesa tete okuti una ohole nonthue”? Ombimbiliya yati: “Puetyi Kristu ankhia mokonda yetu, etyi ankho nkhele tuvakuankhali.” (Romanos 5:8) Tate yetu yoluembia, Jeova, waava Omona wae ngotyilikutila opo etuyovole konkhali no kononkhia. Otyiawa otyo, tyetuavela omphitilo opo tukale noupanga na Jeova nokulekesa okuti tumuhole. Mokualinga otyilikutila otyo, Jeova wava ongeleka. Utulongesa okuti tuna okukala nohole novakua-tyali.—1 João 4:10.

3, 4. Oñgeni onthue tulekesa okuti tuhole Huku?

3 Ohole otyituwa tyavilapo tya Jeova. Ngotyo tupondola okunoñgonoka omokonda tyatyi Jesus apopila okuti otyitumino tyevilapo otyetyi: “Una okukala nohole na Jeova Huku yove nomutima wove auho nomuenyo wove auho, nonondunge mbove ambuho, nononkhono mbove ambuho.” (Marcos 12:30) Jeova uhanda tukala nohole nae “nomutima wetu auho.” Jeova tyimuihama inkha tukala nohole nomunthu umwe ine notyipuka otyikuavo tyipona okukala nohole nae. Mahi ohole yetu na Jeova katupondola okuilekesa vala monondaka. Tupu Jeova ukevela tukala nohole nae “nonondunge mbetu ambuho” “nononkhono mbetu ambuho.” Otyo tyilekesa okuti ohole yetu na Jeova yakutikinya onkhalelo tusoka netyi tulinga.—Tanga Miquéias 6:8.

4 Ngotyo tuna okukala nohole na Jeova movituwa vietu novipuka tuna. Tyina tumupaka tete momuenyo wetu, tulekesa okuti tyilityili tumuhole. Monthele yokualamba, tuelilongesa ononkhalelo ononkhuana Jeova alekesa okuti una oluembia olunene novana vae. Monthele ei, pahe matulilongesa oñgeni tupondola okuyawisa ohole tuna na Jeova nokulekesa okuti tumuhole.

LEKESA OLUPANDU LUOVE KU JEOVA

5. Tyina tusokolola kovipuka aviho Jeova etulingila, otyo tyitulunda okulinga tyi?

5 Tyina omunthu umwe ekuavela otyipuka tyimwe, ove tupu ulekesa okuti wapandula. Iya mokonda wapanda etyi wapewa, tupu utyiundapesa. Tiago wahoneka okuti: “Kese otyiawa otyiwa notyali tyafuapo, tyitunda keulu, tyetyi tyitunda ku Tate yovimimi vio keulu, ku una uhapilauluka ngokahi.” (Tiago 1:17) Onthue tupandula Jeova wetuavela ovipuka aviho tuesukisa momuenyo opo tukale nehambu. Tuimbuka okuti utuhole unene, iya uhanda nonthue tulekese kwe okuti tumuhole. Okuti ongotyo ove ulitehela?

6. Oityi ova Isilayeli ankho vesukisa okulinga inkha vahanda Jeova atualeko nokuveyamba?

6 Ova Isilayeli vapelwe ovipuka ovinyingi oviwa na Jeova. Mokueenda kuomanima omanyingi, wevehongolela novitumino viae nokuveavela ovipuka aviho vesukisa momuenyo. (Deuteronômio 4:7, 8) Iya ova Isilayeli ankho vapondola okulekesa olupandu luavo ku Jeova tyina vetavela ovitumino viae. Mongeleka, tyina ankho vaava ovilikutila ku Jeova, ankho vena okuava “ovikuna vikahi nawa vatetekela okuteya” motyilongo. (Êxodo 23:19) Ova Isilayeli ankho vetyii okuti Jeova matualako okuveyamba inkha vatualako okumutavela nokulinga ovilikutila vikahi nawa.—Tanga Deuteronômio 8:7-11.

7. Oñgeni tupondola okuundapesa “ovipuka vietu viakolela” opo tulekese okuti tuhole Jeova?

7 Tupu nonthue tupondola okulekesa ku Jeova okuti tumuhole tyina tumuavela “ovipuka vietu viakolela.” (Provérbios 3:9) Tulinga ngotyo tyina tuundapesa ovipuka tuna opo tumunkhimaneke. Mongeleka, tupondola okuava onombongo opo tukuateseko ovilinga Viouhamba mewaneno lietu no mouye auho. Tyilingile tuna omalumono ine tutupu, atuho tupondola okulekesa okuti tuhole Jeova. (2 Coríntios 8:12) Mahi tuna ononkhalelo ononkhuavo tupondola okulekesa okuti tuhole Jeova.

Tyina tuyumba onthumbi mu Jeova, tulekesa okuti tumuhole

8, 9. Onkhalelo patyi onkhuavo tulekesa okuti tuhole Jeova? Oityi Mike nombunga yae valingile?

8 Jesus wetulongesa tutualeko okuovola tete Ouhamba nokuhakala notyiho nokulia nomuvalo. Tate yetu walaa okutuavela etyi tuesukisa. (Mateus 6:31-33) Onthue tuyumba onthumbi mu Jeova iya tutyii okuti mafuisapo omulao wae. Tyakolela vali, tyina tyilityili tuhole omunthu umwe, tumuyumba onthumbi. Tupu, tyina tuyumba onthumbi mu Jeova, tutyilekesa okuti tumuhole. (Salmo 143:8) Ngotyo tupondola okulipula okuti: ‘Okuti ovipuka ndyilinga nonkhalelo ndyiundapesa omuwo wange no nonkhono mbange tyilekesa okuti tyilityili ndyihole Jeova? Ononthiki ambuho, ndyina onthumbi yokuti Jeova mankhuatesako movipuka nesukisa?’

9 Mike nombunga yae vayumbile onthumbi mu Jeova. Etyi Mike nkhele omukuendye apeho ankho uhanda okukaivisa kotyilongo otyikuavo. Namphila pahe anepa iya una ovana vevali, ehando liae nkhele litualako. Etyi Mike nombunga yae vatanga konthele yovakuatate no nomphange vakaivisile oku kuesukisa vali ovaivisi, avatokola okutyinda omuenyo wapepuka. Avalandesa ondyuo yavo availukila mondyuo onthutu vali. Mike tupu atepulula kovitanda viae iya atale mo Internet oñgeni makaundapesa onombongo mbae kotyilongo otyikuavo. Muolutyo, Mike nombunga yae avetyivili okuilukila kotyilongo otyikuavo iya avahambukilwa unene ovilinga viavo viokuivisa. Mike wati: “Tuamona okuti onondaka mba Jesus mu Mateus 6:33 mbafuisuapo.”

SOKOLOLA MUETYI JEOVA EKULONGESA

10. Ngo Hamba David, omokonda yatyi otyiwa okusokolola kuetyi tulilongesa konthele ya Jeova?

10 Ohamba David wahoneka okuti: “Eulu likahi nokuivalesa omunkhima wa Huku. Lipopia konthele yovilinga viomaoko ae.” Ayawisako okuti: “Ovitumino via Jeova viafuapo, vitulisa omutima. Elondolo lia Jeova olio tyotyili, liavela ounongo omuhima.” Mokonda ankho David usokolola kounongo wa Jeova nokovitumino viae nomovipuka atunga, wakalele noupanga wapama na Jeova iya ahande okulekesa okuti umuhole. David wati: “Onondaka mbomulungu wange, nomalusoke omutima wange, mbupandwe kolupala luove Jeova, Onkhanda yange Nomuyovoli wange.”—Salmo 19:1, 7, 14.

11. Oñgeni matuundapesa enoñgonoko Jeova etuavela opo tulekese okuti tumuhole? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

11 Hono, Jeova utulongesa ovipuka ovinyingi konthele yae, nehando liae, novipuka atunga, Nondaka yae. Ouye ulunda ovanthu valongeswe, mahi monosikola ononene valongeswa mbutepulula ohole yavo mu Huku. Tyelikalela notyo, Jeova kahande vala tukale nenoñgonoko, mahi tupu utukuatesako opo tukale ovanongo. Jeova uhanda tuundapese etyi tulongeswa pala ouwa wetu, nokukuatesako vakuetu. (Provérbios 4:5-7) Mongeleka, Huku uhanda tupopile vakuetu “enoñgonoko liafuapo konthele yotyili” nokuvekuatesako opo vakahupe. (1 Timóteo 2:4) Tulekesa ohole yetu ku Jeova no kovanthu, tyina tuvelongesa konthele Youhamba wa Huku netyi maukalingila ovanthu.—Tanga Salmo 66:16, 17.

12. Oñgeni omuhikuena umwe apopia konthele yotyawa tya Jeova?

12 Ovakuendye tupu vapodola okusokolola kovipuka Jeova eveavela nokuvelongesa. Shannon uhinangela oñgeni akalele etyi apita potyonge etyi ena omanima 11 nondenge yae una omanima 10. Mokueenda Kuonthele ina osapi yati “Onthilo na Huku” ovana aveho okukutikinyamo Shannon nondenge yae, avapopilwa opo vapumphame pomphangu pekahi vali nawa. Potete, vawela owoma. Mahi konyima ahambukwa etyi vapewa omukanda Os Jovens PerguntamRespostas Práticas. Oñgeni vakalele etyi vapewa otyiawa otyo na Jeova? Shannon wati: “Konyima andyiimbuka okuti Jeova tyilityili wesuka unene naame. Tuahambukwa unene okunoñgonoka okuti Huku yetu, Jeova, utuavela ovipuka oviwa, noviawa viafuapo!”

TAVELA OKUVIYULWA NA JEOVA

13, 14. Oñgeni tuna okukala tyina Jeova etuviyula iya omokonda yatyi?

13 Ombimbiliya ituhinangelesa okuti: “Jeova uviyula una ehole, ngetyi tate alinga nomona ehole.” (Provérbios 3:12) Tyina tutavela okuviyulwa na Jeova nokuyeka etulongese, tulilongesa okulinga etyi tyaviuka nokukala nombembwa. Tyotyili, “tyina omunthu aviyulwa poola yatyo, kahambukwa, mahi unumana.” (Hebreus 12:11) Namphila ongotyo, oñgeni tukala tyina Jeova etuviyula? Katupondola okutomba eviyulo lia Jeova ine okutualako okunumana inkha katuapandele eviyulo tuapewa. Onthue tuhole Jeova, ngotyo tumutehelela nokulinga omapiluluko esukisa.

Noumphwa-lundo tyina tulinga omapiluluko opo tuhambukiswe Jeova, tulekesa okuti tyilityili tumuhole

14 Pomuvo wa Malakia, ova Judeu ovanyingi ankho kavatehelela Jeova. Ankho vaava ovinyama vihahambukiswa Huku. Mokonda yotyo, Jeova eveavela elondolo limwe liakolela. (Tanga Malaquias 1:12, 13.) Moluotyo, Jeova evelondola ovikando ovinyingi, mahi avaanye okumutehelela. Evepopila okuti: “Mandyimutumu ehingano, iya mandyihingana ononkhano mbenyi onongwa.” (Malaquias 2: 1, 2) Tyayandyuluka nawa okuti inkha tuanya okuviyulwa na Jeova ine tutomba omalondolo ae, kamatutualako okukala omapanga ae.

Soka kuetyi Jeova ahanda ohatale kuetyi ovanthu mouye valinga (Tala popalagrafu 15)

15. Omalusoke patyi tuna okulityilika?

15 Ouye wa Satanasi waavela ovanthu ondundo opo velipakeko nokukala nomutomba. Ovanthu ovanyingi kavahande okuviyulwa ine okuvepopila etyi vena okulinga. Vakuavo vatehelela vala omalondolo mokonda otyo vena yokulinga. Onthue katupondola okulinga ngotyo. Ombimbiliya itupopila opo “tuyekepo okukala tyelifwa nouye uno.” Mahi, tuesukisa okunoñgonoka oityi Jeova akevela kuonthue nokulinga etyi tyimuhambukiswa. (Romanos 12:2) Jeova uundapesa eongano liae opo etuviyule momuwo waviuka. Mongeleka, tuavelwa onondonga oñgeni tuna okukala nomunthu tuhelinepele nae, noñgeni tuna okuholovona omapanga etu, netyi matutokola okulinga momivo tuhena ovilinga. Tyina noumphwa-lundo tutavela okuviyulwa na Jeova nokulinga omapiluluko, tulekesa okuti tupandula ehongolelo liae iya tyilityili tumuhole.—João 14:31; Romanos 6:17.

KALA NONTHUMBI YOKUTI JEOVA MEKUKUATESAKO NOKUKUAMENA

16, 17. (a) Omokonda yatyi tuna yokuovola etyi Jeova asoka tyina nkhele tuhenelinge omatokolo? (b) Oityi ova Isilayeli valinga tyilekesa okuti kavayumbile onthumbi mu Jeova?

16 Omona omututu una onthumbi yokuti ovohe mavemukuatesako nokumuamena. Natyina vamekulu vapondola okuita kovohe vevekuateseko. Vaimbuka okuti namphila vapondola okulinga omatokolo avo muene, ovohe nkhele vapondola okuveavela onondonga onongwa. Tate yetu, Jeova, utuyeka tulinge omatokolo etu muene. Mahi mokonda tuyumba onthumbi mwe nokumuhole, apeho tumuita opo etukuateseko nokulinga atyiho tuvila opo tunoñgonoke etyi Jeova asoka tyina nkhele tuhenelinge etokolo. Inkha tyilityili tuyumba onthumbi mu Jeova, metuavela ospilitu yae opo itukuateseko okulinga etyi tyaviuka.—Filipenses 2:13.

17 Pononthiki mba Samuele, ova Isilayeli vatilisilwe nova Filisteu movilwa. Avahaiti ku Jeova etyi vena okulinga, avapopi okuti: “Tukapolei otyikasa tyomphango tya Jeova ko Silo, atyikala pokati ketu opo tyituyovole konondyale mbetu.” Oityi tyatundilila ketokolo olio? “Ovanthu ovanyingi avaipawa, ova Isilayeli vena 30.000 avaipawa. Tupu, otyikasa tyomphango tya Huku atyipundwa.” (1 Samuel 4:2-4, 10, 11) Ova Isilayeli ankho vasoka okuti mokonda vatyinda Otyikasa Tyomphango, Jeova mevekuatesako nokuveamena. Mahi kavaitile Jeova evekuateseko ine okuovola etyi asoka. Avalingi etyi vasoka okuti tyaviuka iya atyiveetela ovitateka ovinyingi.—Tanga Provérbios 14:12.

18. Oityi Ombimbiliya ikulongesa konthele yokuyumba onthumbi mu Jeova?

18 Omuhoneki umwe wono salmu ankho uhole unene Jeova nokuyumba onthumbi mwe wahoneka okuti: “Kevelela ku Huku, mokonda nkhele ame mandyimuhivilika, tyetyi oe Eyovo Liange Enene. Huku yange, ame ndyitupu ekevelelo. Mokonda yotyo, otyo ndyikuhinangelela.” (Salmo 42:5, 6) Ongotyo nove utala Jeova? Ulitehelela okuti oupanga wove nae wapama nokumuyumba onthumbi? Ove upondola okulilongesa okuyumba vali onthumbi mwe. Ombimbiliya itupopila okuti: “Yumba onthumbi mu Jeova nomutima wove auho, uhakolele menoñgonoko liove muene. Muimbuka monondyila mbove ambuho, opo aviukise onomphai mbove.”—Provérbios 3:5, 6.

19. Oñgeni upondola okulekesa okuti uhole Jeova?

19 Mokonda walekesa tete ohole yae, Jeova utulongesa oñgeni tuna okukala nohole nae. Apeho tusoka kuetyi ekahi nokutulingila nohole onene ena nonthue. Iya onthue tupondola okulekesa okuti tumuhole nomutima wetu auho, nomuenyo wetu auho, nonondunge mbetu ambuho nononkhono mbetu ambuho.—Marcos 12:30.