Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Vakuatate​—kunei Mospilitu Nokuovola Ovilinga Mewaneno!

Vakuatate​—kunei Mospilitu Nokuovola Ovilinga Mewaneno!

Vakuatate​—kunei Mospilitu Nokuovola Ovilinga Mewaneno!

“Una ukuna nehando liospilitu, makateyamo omuenyo wahapu.”—GÁLATAS 6:8.

1, 2. Oñgeni onondaka mba Mateus 9:37, 38 mbukahi nokufuiswapo? Otyo tyaeta esuko patyi momawaneno?

 OVE pahe weete ovipuka mavikahinangelwa apeho! Ovilinga viapopiwa na Jesus Kristu vikahi nokukanyauka unene. Jesus wati: “Ovilinga viokuteya, ovinene, mahi ovaundapi kavehi. Moluotyo, itei ku Muene wovilinga opo atume ovaundapi kovilinga viae viokuteya.” (Mateus 9:37, 38) Jeova Huku ukahi nokukumbulula omalikuambelo oo monkhalelo yavilapo. Mokueenda kuenima lio 2009, omawaneno Onombangi mba Jeova ouye auho eliyawisa, ankho ena 2.031, pahe ena 105.298. Otyo tyilekesa okuti kese nthiki kuambatisalwa ovanthu 757!

2 Mokonda yeliyawiso olio, kuesukisa ovakuatate vafuapo pala okulongesa nokunthita omawaneno. (Efésios 4:11) Mokueenda kuomanima, Jeova ukahi nokuava ovalume vafuapo, opo vayunge onongi mbae, iya onthue tuna onthumbi yokuti oe matualako okulinga ngotyo. Eulo livasiwa mu Miquéias 5:5, litupopila okuti mokueenda kuononthiki mbonthyulilo, ovanthu va Jeova mavakakala ‘novanthita epandu-vali, novatumini etyinana.’ Ovo, otyilekeso tyomuvalu wovalume vafuapo pala okukala komutwe wa vakuavo.

3. Hangununa oityi tyilekesa ‘okukuna nehando liospilitu.’

3 Inkha ove mulume, Umbangi ya Jeova wambatisalua, oityi matyikuvatela okukala nehando liokuvasa ovilinga ovio? Otyipuka tyakolela wesukisa okulinga, ‘okukuna nehando liospilitu.’ (Gálatas 6:8) Otyo, tyesukisa okukala novituwa oviwa opo ospilitu sandu ya Huku ikukuateseko momuenyo wove. Tokola ‘okuhakunu nehando liolutu.’ Uhayeke ovipuka violutu, ngomalumono, novitalukiso vitepulule ehando liove liokuundapa unene movilinga via Huku. Ovakristau aveho vesukisa ‘okukuna nehando liospilitu.’ Iya mokueenda kuomuvo, ovalume valinga ngotyo, vapondola okukala tyafuapo pala okupewa ovilinga mewaneno. Mokonda kuesukisa unene ovakuatesiko vovakulu vewaneno, novakulu vewaneno hono, onthele ei yalingwa haunene pala ovalume Ovakristau. Moluotyo, vakuatate, tumuavela ondundo mulikuambele opo muundapese onondonga ombu.

Ovola Okuvasa Ovilinga Oviwa

4, 5. (a) Ovalume vambatisalwa vaavelwa ondundo yokulinga ononkhono pala okuvasa ovilinga patyi mewaneno? (b) Oñgeni omunthu apondola okutyilinga?

4 Omulume Omukristau kapondola okukala omukulu weuaneno tyihalingi ononkhono. Una okuovola okuvasa ‘ovilinga ovio oviwa.’ (1 Timóteo 3:1) Otyilinga otyo, muakutikinya okuundapela nohole ovakuatate konthele yomasuka-suka avo. (Tanga Isaías 32:1, 2.) Omulume wovola ovilinga ovio nomutima waviuka, utupu elungavi. Anthi, oe una ehando ewa liokuundapela vakuavo.

5 Omunthu wovola okukala omukulu weuaneno ine omukuatesiko wavo, wesukisa okulinga ononkhono mbokufuisapo etyi tyapopia Ovihonekwa. (1 Timóteo 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9) Inkha ove umulume wambatisalua, lipula okuti: ‘Ndyikahi umwe nokuundapa unene movilinga viokuivisa? Ndyivatela vakuetu opo navo vaundape unene? Okuti ndyipameka ovakuatate, mokusuka tyotyili nekongoko liavo? Ndyiiwe okuti ndyililongesa nombili Ondaka ya Huku? Okuti ndyilinga ononkhono mbokuava omakumbululo aviuka nawa momaliongiyo? Okuti ndyilinga nombili ovilinga ndyipewa novakulu vewaneno?’ (2 Timóteo 4:5) Tyesukisa okusoka nawa komapulo oo.

6. Oityi tyakolela opo omunthu akale tyafuapo pala okupewa ovilinga mewaneno?

6 Otyikuavo matyivatela ovalume okukala tyafuapo pala ovilinga mewaneno, ‘okukala tyapama momutima wavo, nononkhono menyina liospilitu ya [Huku].’ (Efésios 3:16) Vana vakala ovakuatesiko vovakulu vewaneno, novakulu vewaneno lio Vakristau, kavaholovonwa novanthu vakuavo. Ovilinga ovio, vivasiwa vala na vana vapameka nawa oupanga wavo na Jeova. Oñgeni omunthu apondola okupameka oupanga oo? Onkhalelo imwe, oe una ‘okutualako okuenda mospilitu,’ nokukala notyinyango tyayo. (Gálatas 5:16, 22, 23) Tyina ulekesa okuti una ovituwa oviwa viesukisa pala okupewa vali ovilinga, na tyina wendela monondonga upewa konthele yoñgeni motualako okupameka oupanga wove na Jeova, ‘aveho mavetyimono okuti ukahi nokukula.’—1 Timóteo 4:15.

Tyesukisa Okukala Notyituwa Tyokuhaundapela-Ndyambi

7. Okuundapela vakuetu tyakutikinya tyi?

7 Okuundapela vakuetu tyakutikinya okuundapa nononkhono, iya otyo, tyihanda okukala notyituwa tyokuhaundapela-ndyambi. Mokonda ovakulu vewaneno lio Vakristau ovanthita mopaspilitu, vasukalala unene novitateka viotyunda. Tala oñgeni apostolu Paulu akalele mokonda yovilinga viae viounthita. Oe wapopilile ovakuatate vae mo Korintu okuti: “Mokonda ame nemuhonekela nononkhumbi ononene nomuihamo komutima, no nonkhuka ononyingi, ha pala ndyimunumanese, anthi opo munoñgonoke oluembia ndyina, haunene no onwe.” (2 Coríntios 2:4) Tyimoneka nawa okuti Paulu walingile ovilinga ovio nomutima auho.

8, 9. Popia onongeleka mbo Mbimbiliya mbulekesa oñgeni ovalume vavatela vakuavo.

8 Otyituwa tyokuhaundapela-ndyambi, apeho enyingilikilo liovalume vana vaundapa unene pala ouwa wovaumbili va Jeova. Mongeleka, Noe kapopilile vakuavo mombunga yae okuti: ‘Tyina owato wamapu mphopilei, opo tunyingile atuho.’ Moisesi kapopilile ova Isilayeli mo Egitu okuti: ‘Mandyikawanena nonwe Kelunga Enkhuhu. Ovolei ondyila ongwa ikemuhikiyako.’ Josue kapopile okuti: ‘Tyina ovimato vio Jerikoo viamatoko, mphopilei.’ Iya Isaia kayulikile mumukuavo ati: Oyou! Oe utuma.’—Isaías 6:8.

9 Ongeleka yavilapo tuna yomulume wayekele ospilitu ya Huku imulunde, o Jesus Kristu. Oe wetavelele nomutima auho otyilinga tyae tyokukala Omuyovoli wovanthu. (João 3:16) Ohole yotyotyili ya Jesus, nonthue kaituavela ondundo yokukala nohole yo tyotyili? Omukulu umwe weuaneno waundapa omanima omanyingi, wapopia oñgeni elitehelela konthele yotyunda, ati: “Onondaka Jesus apopilile Petulu okuti, nthita oundyona wange, mbehika unene komutima wange. Mokueenda kuomanima, tyandyetela ehambu okutala okuti okupopia onondaka mbehehi noluembia ine okulinga okapuka okatutu nokankhenda, tyipondola okupameka mukuetu. Ovilinga viokunthita ewaneno, ndyivihole unene.”—João 21:16.

10. Oityi tyipondola okuavela omulume Omukristau ondundo yokuhetekela Jesus konthele yokuundapela vakuavo?

10 Konthele yokunthita ohambo ya Huku, ovalume vokuelipakula mewaneno, tyotyili vahanda okulekesa otyituwa tya Jesus, watile: “Ame mandyimupameka.” (Mateus 11:28) Ekolelo mu Huku nohole newaneno, vilunda ovalume Ovakristau okuovola ovilinga ovio oviwa, avahasoko okuti otyilinga otyo tyepuiya unene. Iya inkha omukuatate umwe kenesoke kovilinga ovio? Okuti upondola okukala nehando liokuundapa mewaneno?

Kala Nehando Liokuundapela Vakuenyi

11. Oñgeni omunthu apondola okukala nehando liokuundapela vakuavo?

11 Inkha uhole okusoka okuti kuafuilepo pala okupewa ovilinga mewaneno, otyiwa ulikuambele okuita ospilitu sandu. (Lucas 11:13) Ospilitu sandu ya Jeova maikuvatela okutauluka kese tyitateka una konthele oyo. Ehando liokuumbila o Huku uliava. Mokonda ospilitu ya Jeova oyo ilunda omukuatate okuhanda otyilinga otyo, nokumuavela ononkhono opo alinge ovilinga via Huku. (Filipenses 2:13; 4:13) Moluotyo, otyiwa wite ku Jeova opo ekuvatele okukala nehando liokutavela ovilinga mewaneno.—Tanga Salmo 25:4, 5.

12. Oñgeni omunthu apondola okukala nounongo opo alinge nawa ovilinga apewa?

12 Pamwe Omukristau utala ngoti omasuka-suka ewaneno epuiya unene, nokuesukisa okulinga ononkhono onene, moluotyo atokola okuhaovola ovilinga ovio. Ine pamwe ulitehelela okuti ngoti utupu ounongo utuuka pala okufuisapo ovilinga ovio. Inkha ongotyo, upondola okukala nounongo mokulilongesa vali nombili Ondaka ya Huku nomikanda viomupika wekolelo. Oe upondola okulipula okuti, ‘Ndyikahi umwe nokuovola omuvo wokulilongesa Ondaka ya Huku, nokulikuambela okuita ounongo’? Omulongwa Tiagu wahoneka okuti: “Inkha umwe pokati kenyi wakamba ounongo, atualeko okuita ku Huku, oe meupewa, mokonda Huku wavela aveho otyali, ahakandukila.” (Tiago 1:5) Okuti ove utavela onondaka ombo mba Huku? Huku wakumbulula elikuambelo lia Salomau, mokumuavela “omutima omunongo no kuna enoñgonoko,” wemukuatesileko okupunga otyiwa notyivi pokukoyesa. (1 Reis 3:7-14) Onkhalelo ya Salomau ankho tyili yelikalela unene. Mahi, onthue tupondola okukala nonthumbi yokuti Huku mape ounongo ovalume aavela ovilinga mewaneno, opo vetyivile okuyunga nawa onongi mbae.—Provérbios 2:6.

13, 14. (a) Hangununa oñgeni “ohole Kristu ena” yakalesile Paulu. (b) Oñgeni “ohole Kristu ena” itukalesa?

13 Ombatelo onkhuavo tuna pala okukala nehando liokuundapela vakuetu, okusoka nawa kovipuka aviho Jeova Nomona wae vetulingila. Mongeleka, tala etyi tyikahi mu 2 Coríntios 5:14, 15. (Tanga.) Oñgeni “ohole ya Kristu itulunda”? Ohole Kristu alekesa mokuava omuenyo wae opo etuyovole, pala okufuisapo ehando lia Huku, yavilapo unene. Iya tyina enoñgonoko lietu nolupandu konthele oyo viliyawisa, tyilunda unene omitima vietu. Ohole ya Kristu yalundile Paulu, nokumuvatela okupaka tete ovilinga via Huku. Tupu, yemuvatelele okuundapela vakuavo mokati no kondye yewaneno, nokulityilika omahando olutu.

14 Okusokolola nawa ohole Kristu ena novanthu, tyitukalesa nolupandu. Moluotyo, tuimbuka okuti katyaviukile tutualeko ‘okukuna nehando liolutu,’ mokutualako nomahando elungavi nokuovola vala ovipuka vihambukiswa olutu luetu. Anthi, tupilulula onkhalelo yomuenyo wetu opo tulinge tete ovilinga tuapewa na Huku. Ohole itulunda okukala ‘ovapika’ vovakuatate vetu. (Tanga Gálatas 5:13.) Inkha tulitala onthue muene ngatyina tuvapika vaundapa pala ouwa wovaumbili va Jeova velipakula, matuvepande nokuvehumba. Tyotyili, katuhetekela otyituwa otyivi tyokupopia vakuetu omapita, tyayandyanekwa na Satanasi.—Revelação 12:10.

Ombatelo Yombunga Yakolela Unene

15, 16. Otyilinga patyi aveho mombunga vena opo omulume akale tyafuapo pala okukala omukuatesiko wovakulu ine omukulu weuaneno?

15 Inkha omukuatate umwe wanepa no kuna ovana, onkhalelo yomuenyo wombunga yae, nayo italwa inkha wafuapo pala okukala omukuatesiko wovakulu vewaneno ine omukulu weuaneno. Ngotyo, onkhalelo yombunga mopaspilitu novituwa, viakolela pala okupewa otyilinga mewaneno. Otyo, tyilekesa okuti ombunga ina otyilinga tyakolela unene tyokuvatela omulume ine o he, wovola okukala omukuatesiko wovakulu vewaneno ine omukulu weuaneno.—Tanga 1 Timóteo 3:4, 5, 12.

16 Jeova uhambukwa tyina onombunga mbo Vakristau mbuundapela kumwe. (Efésios 3:14, 15) Otyo, tyikuatesako omulume okufuisapo ovilinga viae mewaneno nokuendesa ombunga yae “monkhalelo yaviuka.” Moluotyo, tyakolela omukulu weuaneno ine omukuatesiko wovakulu vewaneno elilongese Ombimbiliya nomukai wae novana, opo aveho vapole esilivilo Kelilongeso Liombunga kese simano. Wesukisa okuundapa navo apeho movilinga viokuivisa. Tupu, tyakolela aveho mombunga vaundapele kumwe okuvatela onkhalamutwe yombunga.

Okuti Upondola Okuundapa Otyivali?

17, 18. (a) Inkha omukuatate umwe kekahi nokupewa otyilinga mewaneno, oityi esukisa okulinga? (b) Iya omukuatate ankho wali omukulu weuaneno ine omukuatesiko wavo mewaneno, una okukala nolusoke patyi oluwa?

17 Pamwe ankho wali omukulu weuaneno ine omukuatesiko wavo, mahi pahe kukahi vali motyilinga otyo. Ove uhole Jeova, iya upondola okukala nonthumbi yokuti mekukuatesako. (1 Pedro 5:6, 7) Lumwe wapopililue okuti wesukisa okulinga omapiluluko amwe? Tavela eviyulo wapeua, nokulinga ononkhono mbokulinga omapiluluko oo nombatelo ya Huku. Lityilika okukala nonkhongo. Kala nonondunge nokulekesa omutima omuwa. Omukulu umwe weuaneno waundapa omanima omanyingi, mahi apolwa otyilinga otyo, wati: “Ame natokola okutualako okuenda apeho komaliongiyo, nokuundapa movilinga viokuivisa, nokutanga Ombimbiliya ngetyi ankho ndyilinga etyi ndyimukulu weuaneno, mokonda ankho ndyihanda vali otyilinga otyo. Nelilonga okupwa elundo, mokonda ankho ndyisoka okuti mandyipewa vali otyilinga otyo konyima yenima like ine evali. Anthi, neketyipewa vala konyima yomanima epandu-vali. Mokueenda kuomuvo oo, ondundo yokutualako okuovola ovilinga ovio tyihasoyo yambatela unene.”

18 Inkha ove mukuatate ukahi monkhalelo yapopiwa pombanda, uhasoye. Sokolola nawa oñgeni Jeova ekahi nokukukuatesako movilinga viove viokuivisa no mombunga yove. Pameka oupanga wombunga na Jeova, talailapo ovavei, nokupameka vokuasoya. Haunene, panda otyilinga una tyokukala Ombangi ya Jeova, nokunkhimaneka Huku, nokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wae. aSalmo 145:1, 2; Isaías 43:10-12.

Soka Vali Nawa

19, 20. (a) Ovalume aveho vambatisalwa vaavelwa ondundo yokulinga tyi? (b) Oityi matukelilongesa monthele mailandulako?

19 Hono kuesukisa vali unene ovakulu vewaneno novakuatesiko vavo, tyipona kohale. Moluotyo, tukahi nokuavela ondundo ovalume aveho vambatisalwa, vatale vali nawa onkhalelo yomuenyo wavo, nokulipula okuti, ‘Inkha ame himukulu weuaneno ine omukuatesiko wavo, okuti naimbukale omokonda yatyi?’ Yeka ospilitu ya Huku ikukuateseko okukala nolusoke luaviuka konthele yotyilinga otyo tyakolela.

20 Aveho mewaneno mavapolo ouwa kononkhono mbulingwa novakuatate vavo vahaundapela-ndyambi. Tyina tulinga ononkhono mbokulinga oviwa nohole, notyali, tukala nehambu litunda kokuundapela vakuetu nokokukuna nehando liospilitu. Anthi, ngetyi onthele mailandulako mailekesa, tuna okulityilika okunumanesa ospilitu sandu ya Huku. Oñgeni matutyilingi?

[Onondaka Poutoi]

a Tala Omutala Womulavi, 15 ya Kwenye Kunene  , 2009, pomafo 30-​32, moputu.

Oñgeni Ove Mokumbulula?

• Eulo livasiwa mu Miquéias 5:5 lituavela onthumbi yatyi?

• Hangununa oityi tyakutikinya motyituwa tyokuhaundapela-ndyambi.

• Oñgeni omunthu apondola okukala nehando liokuundapela vakuavo?

• Omokonda yatyi tyakolela ombunga yundapele kumwe opo omulume akale tyafuapo pala okukala omukuatesiko wovakulu ine omukulu weuaneno?

[Omapuko Elongeso]

[Omalutalatu pefo 25]

Oityi una okulinga opo uvase ovilinga mewaneno?