Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Opi Kaim apolele omukai wae?

Opi Kaim apolele omukai wae?

Ovatangi Vapula . . .

Opi Kaim apolele omukai wae?

▪ “Inkha Andau na Eva ankho vena vala ovana vevali, Kaim na Abele, opi omukai wa Kaim atundile?” Namphila epulo olio lilingwa ovikando ovinyingi na vana vehetavela Ombimbiliya, mahi Ombimbiliya ilekesa nawa ovipuka viava ekumbululo liaviuka.

Okapitulu ka 3 no ka 4 ka Genesis, kalekesa okuti: (1) Eva o “ina yovanthu aveho.” (2) Palamba omuvo omunyingi tunde pokutyitwa kwa Kaim alo puetyi aava otyilikutila tyae tyina Huku ehetavelele. (3) Tunde puetyi ahinganwa okuti makala “wokuendaenda vala nokuhataikiswa,” Kaim ankho una owoma wokuti ‘kese umwe’ umuvasa upondola okumuipaa. (4) Huku waavele enyingilikilo pala okuamena Kaim, okulekesa okuti onondenge mbae ine omunthu omukuavo pombunga yae, ankho vapondola okumuipaa. (5) “Konyima” Kaim alala nomukai wae ‘motyilongo vatilila.’—Gênesis 3:20; 4:3, 12, 14-17.

Tunde pombanda, onthue tupondola okupopia okuti omukai wa Kaim, ankho omona wa Eva watyitua pomuvo uheiwe. Gênesis 5:4, ilekesa okuti mokueenda kuomanima 930 Andau akala nomuenyo, oe ‘watyita ovana vovalume novakai.’ Ombimbiliya kaipopi okuti omukai wa Kaim ankho omona wa Eva. Mahi, mokonda omukai oo etyi apopiwa Kaim ankho wahinganuale, tyilekesa okuti paendele omuvo omunyingi. Tyipondola alo umwe omukai oo, ankho omutekula wa Andau na Eva. Moluotyo, o The Amplified Old Testament ipopia okuti omukai wa Kaim “ombuto ya Andau.”

Motyita 19, Adam Clarke omulume umwe uhole okupopia konthele Yombimbiliya, wapopia okuti Huku wapakele Kaim enyingilikilo mokonda yowoma wa Kaim, tyetyi ombuto ya Andau ankho yalinga onyingi, iya “ankho kunale omaumbo omanyingi.”

Ovanthu vamwe hono kavetavela okuti Kaim wanepele omphange yae ine o umwe povatekula va Andau. Kavetavela tyetyi tyailikwa novanthu, ine omokonda yowoma wokutyita ovana valemana. Anthi, F. LaGard Smith, wapopia mo Narrated Bible in Chronological Order okuti: “Tyaviuka unene okuti ovana ovo votete ankho vapondola okulinepa kese umwe nomphange yae. Olusoke luokuti otyo katyaviukile lueya vala konyima.” Tupu, tyimoneka nawa okuti ovanthu vombunga vailikwa vala okulinepa, etyi Moisesi atambula ovitumino via Huku pala elongo lio Isilayeli menima 1513 P.K.E.—Levítico 18:9, 17, 24.

Hono, tukahi unene kokule nonkhalelo yomuenyo uhena onkhali, una wali no votate votete. Okulinepa poumbunga hono tyieta ovitateka, mahi kuvo hamwe ankho katyilingi natyike. Tupu, etyi ovanthu vekahi nokulilongesa pahetyino, ngetyi tyapopiwa mo Journal of Genetic Counseling, tyilekesa okuti ovotyepwa vokuli unene popepi inkha velinepa, otyitateka tyokutyita ovana valemana hatyineneko, ngetyi ankho kohale ovanthu vasoka. Ngotyo, mokueenda kuomuvo womuenyo wa Andau, alo kononthiki mba Noe, okulinepa ngotyo, ankho katyisukalalesa. Moluotyo, tupondola okupopia okuti, omukai wa Kaim, ankho ombunga yae.