Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Kala Tyelipongiya!

Kala Tyelipongiya!

Kala Tyelipongiya!

“Moluotyo, tupu, nonwe kalei tyelipongiya, mokonda Omona womulume meya moola muhasoko.”—MATEUS 24:44.

1, 2. (a) Eulo patyi lio Mbimbiliya lipondola okuelekwa neutukilo liehamba-ngwe? (b) Oñgeni eutukilo olio malikukalesa?

 MOKUEENDA kuomanima, omulume umwe ankho utalukisa ovanthu ovanyingi tyina anyana nomahamba-ngwe alonga nawa aehemuli. Oe wati: “Tyina otyinyama tyikuyumba nawa onthumbi, ove ulitehelela ngoti una otyipuka otyiwa unene mouye auho.” Mahi mu 3 ya Kulindi yo 2003, onthumbi oyo yapwa. Nthiki imwe tyeheiwe omokonda yatyi, ehamba-ngwe limwe lina 172 kg, alimuutukila. Omulume oo ankho kakevelela okuti mautukilwa notyinyama otyo nokuhelipongiyile.

2 Otyo tyelikuata nawa netyi tyapopia Ombimbiliya okuti “enyama” maliutuka, iya onthue tuesukisa okulipongiya. (Tanga Revelação 17:15-18.) Ovalie enyama olio maliutukila? Mepiluluko limwe lihuvisa unene, ouye we Liapu maulipilukipo. Enyama enkhuhu, Omalongo Aongana (Nações Unidas), iya ‘onombinga ekwi,’ omautumini aeho opulitika. Enyama olio onombinga mbalio mavapilukilapo ekunga, Ombambilonia Onene, eongano lionongeleya mbomatutu ouye auho, avelihanyepo nonyengo onene. Onalupi otyo matyikamoneka? Onthue katwii onthiki no ola yatyo. (Mateus 24:36) Onthue tutyii okuti otyo matyikapita moola imwe onthue tuhakevela, nokuti omuwo wahupako pala eutukilo olio ukahi nokupuapo. (Mateus 24:44; 1 Coríntios 7:29) Tyakolela tutualeko okukala tyelipongiya mopamphepo opo tyina eutukilo olio liamehikipo, tyina Kristu ameya Okukoyesa, tupu akale Omuyovoli wetu! (Lucas 21:28) Opo tukale ngotyo tyafuapo, tuesukisa okulilongesila kovaumbili va Huku vekolelo vakalele tyelipongiya, iya avamono etyi omilao via Huku vielifuilapo. Okuti matupake momutima onongeleka ombo mbotyotyili?

Kala Tyelipongiya nga Noe

3. Ovitateka patyi viepuilisile Noe okuumbila Huku nekolelo?

3 Namphila onkhalelo yo kononthiki mba Noe yali omapita, oe welipongiyile pala okutala etyi Huku mafuisapo omulao wae. Soka kovitateka Noe ali navio, etyi onoandyu onomphuki mbelityitula omalutu ovanthu ambuya okunepa ovakai ovawa! Ovinepo ovio viaeta ovana velikalela “vononkhono ononene,” ankho vamonesa vakuavo ononkhumbi. (Gênesis 6:4) Soka koungangala ankho ulingwa nomakihi oo, waetele ehanyu kese pamwe ankho aenda. Moluotyo, ovivi viatualako iya omalusoke ovanthu novituwa viavo avikala ovivi unene. Ohamba Tatekulu Jeova anake onthiki mahanyeko onondingavivi ambuho.—Tanga Gênesis 6:3, 5, 11, 12. a

4, 5. Oñgeni onkhalelo yononthiki mbetu yelifwa no yo konthiki mba Noe?

4 Jesus waulile okuti onkhalelo youye mononthiki mbetu maikelifwa no yo kononthiki mba Noe. (Mateus 24:37) Mongeleka, nonthue tukahi mouye wokuna ehongiliyo liovilulu. (Revelação 12:7-9, 12) Onoandyu ombo onombi mbelityitulile omalutu ovanthu kononthiki mba Noe. Namphila hono mbahapondola vali okulityitula, mahi mbulinga ononkhono mbokuhongiliya ovana novakulu. Ovilulu ovio, violuholio luotyihola vihambukilwa omaundalelapo novivi vilingwa na vana vievila okuyondya pano pohi, otyo ovanthu vehetyii.—Efésios 6:11, 12.

5 Ondaka ya Huku ipopia okuti Eliapu “omuipai,” tupu yati lina atyiho “tyieta ononkhia” (João 8:44; Hebreus 2:14) Oe utupu epondolo liokuipaa kese munthu ahanda. Anthi, pamwe uhongiliya nokuhindila ovanthu okulinga ovivi. Eliapu lipaka momitima viovanthu omahando okuipaa. Mongeleka, povana 142 vatyitwa ko Estadu Unidu, 1 wipaua. Noungangala omunene hono, ove usoka okuti Jeova wasuka vala katutu tyipona konthiki mba Noe? Okuti kamalingi natyike?

6, 7. Oñgeni Noe nombunga yae valekesile onthilo nekolelo mu Huku?

6 Pomuvo wanakua Noe apopilwa etokolo lia Huku, liokueta ombila onene pala okunyimako atyiho tyina omuenyo. (Gênesis 6:13, 17) Jeova watumine Noe opo atunge owato omunene ukahi ngekasa. Noe nombunga yae avahimbika okutunga. Oityi tyevevatelele okutavela, nokukala tyelipongiya tyina ekoyeso lia Huku liameya?

7 Ekolelo enene nonthilo na Huku, vialundile Noe nombunga yae okulinga ngetyi Huku atumine. (Gênesis 6:22; Hebreus 11:7) Mokonda ankho ohongoi yombunga, Noe watuaileko noupanga omuwa na Jeova, atyimukuatesako okuhelipake movivi viouye una. (Gênesis 6:9) Oe ankho utyii okuti ombunga yae yesukisa okuliyunga opo ihahongiliye noungangala novituwa ovivi viovanthu ovo. Ankho tyakolela velityilike okusukalala unene novipuka viomuenyo wavo wa kese nthiki. Huku wevepele ovilinga viakolela, iya ombunga aiho ankho ina okusuka unene novilinga ovio.—Tanga Gênesis 6:14, 18.

Noe Nombunga Yae Ankho Velipongiya

8. Oityi tyilekesa okuti ombunga ya Noe ankho ina onthilo na Huku?

8 Namphila Ombimbiliya ipopia unene konthele ya Noe ohongoi yombunga, mahi omukai wae, novana vae novakai vavo, ankho navo vafenda Jeova. Omuuli Ezekiele nae wetyipopia. Oe wati inkha Noe waliko pomuvo wa Ezekiele, ovana vae ankho kavapondola okuhupila ouviuki wa he. Ovana vae ankho ovakulu, vapondola okutokola okutavela ine okuhetavela. Moluotyo, ovo valekesa ohole yavo ku Huku nonondyila mbae. (Ezequiel 14:19, 20) Ombunga ya Noe yetavelele onondonga mbae, okulekesa ekolelo liavo, nokuhayekelela vakuavo vevetyilike okulinga ovilinga vapewa na Huku.

9. Onongeleka patyi hono mbekolelo ngo lia Noe tupondola okupopia?

9 Hono tyipameka unene okutala ononkhalamutwe mbonombunga ouye auho valinga ononkhono nga Noe! Vaimbuka okuti okuavela okulia ovana vavo, novikutu, nondyuo, nokuvepaka mosikola, katyituuka. Tupu, vesukisa okuveavela etyi vesukisa mopaspilitu. Mokulinga ngotyo, vekahi nokulekesa okuti velipongiya pala etyi Jeova malingi apa katutu.

10, 11. (a) Oñgeni Noe nombunga yae velitehelelele etyi vekahi mowato? (b) Omapulo patyi onthue tuesukisa okulilinga?

10 Noe, nomukai wae, novana vae novakai vavo, tyipondola vatungile owato mokueenda kuomanima 50. Puetyi ankho vatunga owato, vaendele unene okunyingila nokulupuka. Ovo vakatapele omeva, nokuongiya okulia, nokueta ovinyama. Nkhele soka kuetyi. Onthiki onene pahe yehika. Omonthiki 17 yohanyi yavali yenima 2370 P.K.E., iya avanyingila mowato. Jeova aiki epito, iya ombila aihimbika okuloka. Ombila oyo kayalokele vala pomphangu ike. Omeva aeho ankho ekahi keulu auyukila pohi, atyindipo owato. (Gênesis 7:11, 16) Ovanthu kondye yowato vekahi nokunkhia, vo mowato vahupa. Oñgeni Noe nombunga yae ankho velitehelela? Tyotyili, vapandula unene Huku. Mahi, tupu vasoka okuti: ‘Tuahambukwa unene mokuaenda na Huku nokuakala tyelipongiya!’ (Gênesis 6:9) Soka kehambu enene noove mokakala nalio momutima tyina wamahupu ko Armagedon!

11 Natyike tyipondola okutyilika Huku Wepondolo aliho okufuisapo omulao wae wokuetako onthyulilo youye uno wa Satanasi. Lipula ove muene okuti: ‘Ndyina umwe onthumbi yokuti na umwe pomilao via Huku maukaponya, alo umwe ovipuka ovitutu, aviho mavifuisapo momuvo oe anaka?’ Inkha ongotyo, lekesa okuti welipongiya mokutualako okupaka nawa momutima okuti “onthiki ya Jeova” ikahi popepi.—2 Pedro 3:12.

Moisesi Watuaileko Tyipahi

12. Ovipuka patyi ankho vipondola okutalula Moisesi mopaspilitu?

12 Tutalei ongeleka onkhuavo. Mokutala kuovanthu, Moisesi ankho una omphangu ongwa unene mo Egitu. Mokonda ankho omona womona wa Farao koutekuli, ankho wapandua unene, nokulia nawa, nokuvala nawa, nokukahi molumono olunyingi. Oe walongesilue monosikola ononene. (Tanga Atos 7:20-22.) Mokutala wapelue epingo enene.

13. Oñgeni Moisesi atuaileko okutala komilao via Huku?

13 Tyafuile elongeso Moisesi apelwe novohe, limuvatelele okupunga nawa efendelo liovilolo ankho lilingwa mo Egitu. (Êxodo 32:8) Elongeso lio Egitu nomalumono omanyingi ankho ekahi mondyuo yohamba, kaviahindilile Moisesi okuyekapo efendelo liotyotyili. Oe wasokele nawa komilao Huku alingile ovakuaukulu vae, iya akala nehando enene liokulipongiya pala okulinga ehando lia Huku. Okuhulililako, Moisesi apopila ova Isilayeli okuti: “Jeova . . . Huku ya Abraiau, na Isake, na Jako, wanthuma kuonwe.”—Tanga Êxodo 3:15-17.

14. Oñgeni ekolelo lia Moisesi lialolelwe?

14 Tyelikalela novilolo ankho vitalwa ngo no huku mbuhena omuenyo mbo Egitu, ku Moisesi, Jeova ankho omunthu wotyotyili. Oe ankho utyinda omuenyo wae ngatyina eete “Una uhamoneka komaiho.” Moisesi ankho una ekolelo liokuti ovanthu va Huku mavayovolua, mahi ankho ketyii onalupi. (Hebreus 11:24, 25, 27) Oe walekesile okuti ankho uhanda unene ova Hebreu vayovoke, etyi aamena omu Isilayeli ankho ukahi nokuvetwa. (Êxodo 2:11, 12) Mahi, nkhele omuvo wa Jeova ankho kaunehikepo, moluotyo Moisesi atilila kotyilongo tyimwe kokule. Tyotyili, tyemupuiyile unene okusapo omuenyo omuwa mo Egitu, akakala moluhandya. Anthi, Moisesi wakalele tyelipongiya mokutualako tyipahi nonondonga ankho apewa na Jeova. Ngotyo, etyi palamba omanima 40 akala ko Midiaa, Huku ankho upondola okumutuma opo akayovole ovakuatate vae. Nehongolelo lia Huku, Moisesi etavela okukondoka ko Egitu. Iya omuvo auhikipo opo Moisesi alinge ovilinga via Huku ngetyi Huku ahanda. (Êxodo 3:2, 7, 8, 10) Etyi Moisesi “omutendi unene tyipona ovanthu aveho” akondoka ko Egitu, wesukisile ekolelo nomutima wakola opo akapopie na Farao. (Números 12:3) Oe ketyilingile vala like, wakondaukileko ovikando ovinyingi, puetyi omahingano atualako okulilandula, tyihetyi ovikando mesukisa okukondauka ku Farao.

15. Namphila ankho Moisesi ena ovitateka, oityi tyemulundile okutualako tyalunguka opo ahumbe Tate yae keulu?

15 Mokueenda kuomanima 40 alandulako, tunde menima 1513 P.K.E. alo mo 1473 P.K.E., Moisesi wapitile movipuka visoyesa unene. No ngotyo, oe ankho wovola onomphitilo mbokulekesa onthilo Jeova, iya nomutima auho alundu ova Isilayeli vakuavo navo vetyilinge. (Deuteronômio 31:1-8) Omokonda yatyi? Omokonda oe ankho uhole vali enyina lia Jeova nouhamba wae, tyipona enyina liae muene. (Êxodo 32:10-13; Números 14:11-16) Namphila tupita movitateka, nonthue tuna okutualako okuamena outumini wa Huku, nonthumbi yokuti onkhalelo yae yokulinga ovipuka oyo ounongo, nokuaviuka vali, nokukahi vali nawa kuambuho. (Isaías 55:8-11; Jeremias 10:23) Ongotyo ove usoka?

Tualako Tyipahi!

16, 17. Omokonda yatyi Marcos 13:35-37 kuove yakolela unene?

16 “Tualeiko tyalunguka, tualeiko tyipahi, mokonda omuvo wanakua kamuwii.” (Marcos 13:33) Jesus waavele elondolo olio etyi apopia enyingilikilo malilekesa onthyulilo youye uno wovivi. Tala onondonga mbahulililako mbeulo enene lia Jesus liahonekwa na Marku, liati: “Tualeiko okukala tyalunguka, mokonda kamutyii onalupi muene weumbo meya, tyilinge meya kekumbi ine omokati kotyinthiki, ine meya mokupopia kwekuandambolo ine okombimba. Opo ehemuvase mulele, tyina oe amemuuhulukila. Mahi etyi ndyimupopila ndyityipopila aveho, okuti tualeiko okukala nokulava.”—Marcos 13:35-37.

17 Elondolo lia Jesus litusokesa. Oe wapopia ovipuka vikuana vimoneka kounthiki. Kombimba, tyipuiya vali okutualako okukala tyipahi, haunene tyina tyihungi kokutya. Ovanongo movita, vetyii okuti omuwo oo waviuka pala okuutukila onondyale, omombimba opo evevase “kotumphoki.” Tupu, hono, tyina ouye ukahi kotumphoki mopamphepo, onthue tulinga ononkhono ononene mbokukala tyipahi. Katuimbuka nawa okuti tuesukisa ‘okutualako tyipahi, nokutualako tyalunguka’ konthele yonthyulilo neyovo lietu?

18. Oityi onthue Nombangi mba Jeova tupandela elao tuna?

18 Omulume ankho ulonga ovinyama wapopiua kombanda, ehamba-ngwe kaliemuipaile. Mahi, eulo Liombimbiliya lialekesa nokuayandyuluka okuti naike ongeleya yomatutu ine ouye uno wovivi maukahupa konthyulilo ikahi popepi. (Revelação 18:4-8) Ovaumbili aveho va Huku, ovana novakulu, vesukisa okuimbuka okuti tyakolela unene valinge ononkhono mbokukala tyelipongiya pala onthiki ya Jeova, ngetyi Noe nombunga yae valingile. Tukahi mouye uhena onthilo na Huku, omu ovalongesi vonongeleya mbomatutu no vokuhetavela okuti kuna Huku, vakuela Omupakeko nonondaka mbavo. Mahi, onthue katupondola okuliyeka okuhongiliyua. Tupakei momutima onongeleka ombu tuelilongesa, nokukala tyalunguka no nomphitilo mbokuamena nokuhivilika Jeova “Huku yo no huku,” yoo, “Huku omunene, wepondolo, nokutilisa owoma.”—Deuteronômio 10:17.

[Onondaka Poutoi]

a Konthele “yotyita nomakwi evali omanima” apopiwa mu Gênesis 6:3, tala mo Sentinela 15 ya Dezembro yo 2010, pefo 30 moputu.

Okuti Ove Utyihinangela?

• Oityi Noe asukisile okupaka komutwe omasuka-suka opaspilitu ombunga yae?

• Omonkhalelo patyi omuvo wetu welifua no wononthiki mba Noe?

• Namphila ankho Moisesi ena ovitateka, oityi atuailileko okutala komilao via Jeova?

• Omaulo patyi Ombimbiliya ekulunda okukala tyipahi mopaspilitu?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 25]

Noe nombunga yae vatuaileko okulinga ovilinga via Jeova

[Olutalatu pefo 26]

Omilao via Huku viakuatesileko Moisesi okutualako tyalunguka