Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okuti Ovana Vesukisa Okulongeswa Konthele ya Huku?

Okuti Ovana Vesukisa Okulongeswa Konthele ya Huku?

Okuti Ovana Vesukisa Okulongeswa Konthele ya Huku?

“Onthue tuna onongeleya mbutuuka pala tuliyale, mahi tutupu mbutuuka opo tukale nohole kese umwe namukuavo.”—JONATHAN SWIFT, OMU INGLISI.

SWIFT wapopia onondaka ombo motyita 18, mahi ovanyingi hono vembutavela. Tyotyili, vamwe vetavela okuti ovohe kavatokalele okulongesa ovana vavo konthele ya Huku. Vasoka okuti ovana vekulila mombunga ifenda Huku, havanthu vapandwa.

Oityi ove usoka? Ponondaka mambulandulako ombupi mbaviuka?

● Ovohe kavapondola okuyekwa valongese vana vavo konthele ya Huku.

● Ovohe vesukisa okukevelela ovana vavo vekule opo vevelongese konthele ya Huku.

● Tyina ovana ovatutu ovohe vesukisa okuvelongesa etyi vei konthele ya Huku. Mahi tyina vamakolo, ovohe vesukisa okuvelunda opo vasoke nawa konthele yomatavelo avo.

● Ovana vena okulandula omatavelo ovohe konthele ya Huku tyihapulu.

Okuti Ongeleya Inyona Ovana?

Kutupu he una oluembia uhanda okunyona omona wae. Mahi okuti etyi tueete tyilekesa okuti vana vatyilika ovana okulongeswa konthele ya Huku vapopia otyili? Momanima ano, ovaovololi vehole okulilongesa unene konthele yoñgeni omatavelo ovohe akalesa ovana. Oityi vavasa?

Vaimbuka okuti omatavelo ovohe kaanyono ovana, anthi evekuatesako okukala ovanthu ovawa. Menima 2008 omukanda Pesquisa de Ciências Sociais a wati: “Ongeleya ipameka oupanga wovohe novana.” Tupu wati: “Ongeleya nokufenda Huku, ovipuka viakolela momuenyo wovana ovanyingi nokupameka oupanga wombunga.” Tala oñgeni otyo tyelifwa no nondaka mba Jesus Kristu mbati: “Vana vaimbuka omasuka-suka avo opamphepo, ovana-mbembwa.”—Mateus 5:3.

Iya olusoke luokuti ovana vena okukula opo valongeswe konthele ya Huku? Olusoke olo lutomba otyili tyati: Omutima womona ukahi ngonthenda ihena natyike ikevelela okuyuliswa. Ovohe vena okuholovona inkha maveyulisa “onthenda” oyo meumbo nonondonga onongwa, ine mavayeke omutwe nomutima womona ukayuliswe nomalusoke omavi kondye.

Tyesukisa tyi?

Etyi tyipita mouye tyilekesa okuti ovanthu vaundapesa onongeleya pala okulipungulula nokuliyala. Ngotyo oñgeni ovohe mavelityilika etyi tyapopia Jonathan Swift? Oñgeni mavalongesa ovana vavo omatavelo evekuatesako okukala nohole na vakuavo?

Etyi matyivekuatesako, tyivasiwa momakumbululo omapulo aa etatu: (1) Oityi ovana vena okulongeswa? (2) Olie una okuvelongesa? (3) Ononkhalelo patyi mbokulongesa mbaviuka?

[Onondaka Poutoi]

a Eovololo olio lialingwa monondaka mbapopiwa novana valamba po 21.000 mo Estados Unidos, no mbo vohe novalongesi.