Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Jeova Utyii Oñgeni Mayovola Ovanthu Vae

Jeova Utyii Oñgeni Mayovola Ovanthu Vae

Jeova Utyii Oñgeni Mayovola Ovanthu Vae

“Jeova utyii oñgeni mayovola mononkhumbi ovanthu vokuna onthilo nae.” —2 PEDRO 2:9.

OMOKONDA YATYI TUNA ONTHUMBI YOKUTI JEOVA:

․․․․․

Utyivila okuyunga omuvo opo afuisepo evangelo liae?

․․․․․

Makaundapesa epondolo liae opo aamene ovanthu vae?

․․․․․

Utyii oñgeni ovipuka mavikaenda pomuvo wononkhumbi ononene?

1. Oñgeni ouye maukakala mokueenda kuononkhumbi ononene?

 EHANYAUNO liouye wa Satanasi maliya liwa-liwa tyina ovanthu vahakevela. (1 Tessalonicenses 5:2, 3) Mokueenda “kuononkhumbi ononene” ouye maukala mehangayalo enene. (Sofonias 1:14-17) Makukakala ovitateka ovinene iya Ombimbiliya ipopia okuti omuvo “wononkhumbi mbumwe ononene, mbuheneendeko tunde konthyimbi youye alo pahe.”—Tanga Mateus 24:21, 22.

2, 3. (a) Oityi Satanasi makalinga ovanthu va Huku “mononkhumbi ononene”? (b) Oityi matyitupameka konthele yetyi matyiya?

2 Putyina “ononkhumbi ononene” mbamehiki konthyulilo, ovanthu va Huku mavakautukilwa na “Goge wotyilongo tyo Magoge.” Mokueenda kueutukilo olio, “omatolopa omanyingi” maakaluisa ovanthu va Huku “ngatyina omakaka ahika oohi.” (Ezequiel 38:2, 14-16) Kutupu nawike makaamena ovanthu va Jeova. Mavakaamenua vala na Huku. Oñgeni ovanthu va Jeova mavakalinga tyina vamautukilwa nonondyale mbavo?

3 Inkha umuumbili wa Jeova, una onthumbi yokuti Jeova makaamena ovanthu vae tyina ononkhumbi ononene mbameya? Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Jeova utyii oñgeni mayovola mononkhumbi ovanthu vokuna onthilo nae, nokupaka ovanthu onondingavivi pala okuvenyimako monthiki yekoyeso.” (2 Pedro 2:9) Okusoka oñgeni Jeova kohale aamenene ovanthu vae, matyitupameka konthele yetyi matyiya. Matulilongesa onongeleka ononthatu mambupameka onthumbi yetu yokuti Jeova utyivila okuyovola ovanthu vae.

WAHUPILE KOMBILA ONENE

4. Ovipuka patyi ankho viesukisa okulingwa tyina Ombila Onene ihenehimbike?

4 Tete, tala etyi tyaendele Pombila Onene kononthiki mba Noe. Ankho kuna ovipuka vimwe viesukisa okulingwa tyina Ombila Onene iheneye. Otyilinga otyinene tyokutunga owato nokupakamo ovinyama. Jeova katumine tete okutunga owato iya konyima atokola onalupi maeta ombila onene, ngatyina Ombila Onene ankho itei kokumanuhula okutunga owato. Anthi, Jeova waholovona onthiki Ombila Onene maihimbika etyi nkhele ehenetume Noe okutunga owato. Oñgeni tutyii?

5. Oityi Jeova apopia mu Gênesis 6:3, iya onalupi etyipopia?

5 Ombimbiliya itupopila okuti Jeova walinga etokolo etyipopi keulu. Ngetyi tyapopia Gênesis 6:3, Jeova wati: “Ospilitu yange kamaitualako okukala momunthu apeho, mokonda oe ohitu. Moluotyo, ononthiki mbae mambukala vala otyita nomakwi evali omanima.” Jeova ankho kekahi nokupopia konthele yomuenyo wovanthu aveho. Mahi ankho ukahi nokupopia onalupi mamaneko ovivi aviho kombanda yoohi. a Ombila Onene yahimbika menima 2370 P.K.E. Ngotyo Huku wapopia onondaka ombo menima 2490 P.K.E. Pomuvo opo, Noe ankho una omanima 480. (Gênesis 7:6) Konyima yomanima 20, menima 2470 P.K.E., ovana va Noe avahimbika okutyitwa. (Gênesis 5:32) Ankho kuakamba omanima 100 opo Ombila Onene ihimbike, mahi Jeova nkhele ankho kenepopile Noe otyilinga tyakolela malingi opo ayovole ovanthu. Huku wakevelele omuvo ulifuepi opo etyipopile Noe?

6. Onalupi Jeova atuma Noe okutunga owato?

6 Jeova tyafuile wakevelela omanima omanyingi opo apopile Noe etyi malingi. Oityi tusokela ngotyo? Ombimbiliya itupopila okuti ovana va Noe ankho vekula nokuanepa etyi Huku atuma Noe okutunga owato. Jeova wemutolela okuti: “Ndyilinga noove omphango yange, monyingila mowato, ove novana vove, nomukai wove, novakai vovana vove.” (Gênesis 6:9-18) Moluotyo, tyafuile Noe watumua vala okutunga owato etyi ankho kuakamba omanima 40 ine 50 opo Ombila Onene ihimbike.

7. (a) Oñgeni Noe nombunga yae valekesa ekolelo? (b) Onalupi Huku apopila Noe okuti Ombila Onene maihimbika?

7 Etyi Noe nombunga yae ankho vekahi nokutunga owato, vasukalalele unene okusoka oñgeni Huku maeta Ombila Onene no nalupi maihimbika. Mahi, namphila ankho vehetyii, vatuaileko okutunga owato. Ombimbiliya yati: “Noe walingile atyiho ngetyi Huku emutumine. Alingi umwe ngotyo.” (Gênesis 6:22) Konyima Jeova apopila Noe okuti kuakamba ononthiki epandu-vali opo Ombila Onene ihimbike. Otyo tyaavela Noe nombunga yae omuvo utuuka opo vapake ovinyama mowato. Ngotyo etyi ombila yahimbika okuloka, “momanima ovityita omakwi epandu a Noe, mohanyi yavali, monthiki ya tyekwi na pandu-vali yohanyi,” ankho aviho vielifuilapo.—Gênesis 7:1-5, 11.

8. Oñgeni ehipululo Liombila Onene litukalesa nonthumbi yokuti Jeova utyii onalupi mayovola ovanthu vae?

8 Ehipululo Liombila Onene lilekesa okuti Jeova apeho wii omuvo, nonkhalelo ongwa yokuyovola ovanthu vae. Putyina tukahi nokuhika konthyulilo youye uno, tupondola okukala nonthumbi yokuti ovipuka aviho Jeova apanga mavifuisuapo umwe “monthiki no ola” atokola.—Mateus 24:36; tanga Habacuque 2:3.

VAYOVOLWA MELUNGA ENKHUHU

9, 10. Oñgeni Jeova ahongolela ovanthu vae opo atuale ova Egitu meliva?

9 Tuelilongesa mehipululo Liombila Onene okuti Jeova utyivila okuyunga omuvo opo afuisepo evangelo liae. Ongeleka yavali matulilongesa ilekesa okuti tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova una epondolo enene liokuyovola ovanthu vae opo afuisepo evangelo liae. Tyotyili, Jeova apeho utyivila okuyovola ovanthu vae. Mahi pamwe uveyeka vakale monkhalelo imwe imoneka ngoti vekahi motyiponga opo aipae onondyale mbae. Otyo tyelifwa netyi alingile etyi ayovola ova Isilayeli koupika mo Egitu.

10 Ova Isilayeli vatundile ko Egitu ankho vehika po nomiliau ononthatu. Jeova watumine Moisesi evehongolele monkhalelo imwe yasokesa Farao okuti mavavombo. (Tanga Êxodo 14:1-4.) Moluotyo, Farao wakatula omatolopa ae evelandula opo evehitikinyine Melunga Enkhuhu. Ankho tyimoneka ngoti ova Isilayeli kamavahupu. (Êxodo 14:5-10) Mahi, ova Isilayeli ankho kavekahi motyitateka natyike. Mokonda yatyi? Omokonda Jeova ankho wafuapo opo eveyovole.

11, 12. (a) Oñgeni Jeova akuatesileko ova Isilayeli? Otyo atyieta tyi? (b) Otyo tyitulongesa tyi konthele ya Jeova?

11 “Ekundu-kundu liekaka,” liahongolela ova Isilayeli okukala monyima yavo iya ova Egitu avehevemono. Ekaka olio liaetela ova Egitu enthiki, mahi kova Isilayeli akukala otyitei alo umwe kounthiki. (Tanga Êxodo 14:19, 20.) Jeova ayapula pokati elunga enkhuhu nomphepo onene, “pokati apakala tyakukuta”. Tutyii okuti otyo tyatyindile omuvo omunyingi, mokonda ehipululo liati: “Okuhulako, ova Isilayeli avatauluka elunga okukuata pohi yakukuta.” Ova Isilayeli vaendele katutu tyipona omatukutuku omatolopa o Egitu. Mahi ova Egitu ankho kavetyivili okuvevasa mokonda Jeova ankho ukahi nokulwa opo ayovole ovanthu vae. “Oe wanguanguanesa ova Egitu. Nokuhukulako omalola omatukutuku avo, avehetyivili okuetaha nawa.”—Êxodo 14:21-25.

12 Etyi ova Isilayeli aveho vatauluka, Jeova apopila Moisesi okuti: “Tandaveka okuoko kuove kombanda yelunga, opo omaande akondokele ova Egitu, nomatukutuku avo ovita no vokuavelama kononkhambe.” Etyi omatolopa aovola okuenda nkholo mokonda yomeva, “Jeova ahitikinyina melunga ova Egitu.” Avehetyivili okuhupa. Tyotyili, “nawike puvo wahupile.” (Êxodo 14:26-28) Ngotyo, Jeova walekesa okuti una epondolo liokuyovola ovanthu vae mu kese tyitateka.

VAMUE VAHUPILE KEHANYAUNO LIO JELUSALEI

13. Onondonga patyi Jesus aavelele? Oityi ovalanduli vae ankho velipula?

13 Jeova utyii nawa oñgeni maendesa ovipuka aviho opo afuisepo evangelo liae. Otyo tyapopiwa nawa mongeleka yatatu matulilongesa, etyi omatolopa o Roma eliseta no Jelusalei motyita tyotete. Jeova watumine Omona wae, opo aavele onondonga Ovakristau ankho vakala mo Jelusalei no Judeia oñgeni mavahupu kehanyauno lio Jelusalei mo 70 P.K. Jesus wati: “Tyina muamamono otyipuka tyitoyesa tyieta ehanyu, tyikahi lutai pomphangu ikola, ngetyi tyapopiwa menyina liomuuli Daniele, . . . vana vekahi mo Judeia vahimbike okukahateka no monomphunda.” (Mateus 24:15, 16) Oñgeni ankho ovalanduli va Jesus mavaimbuka onalupi eulo olio malifuisuapo?

14. Ovipuka patyi viaendelepo viayandyulula nawa onondonga mba Jesus?

14 Onondaka mba Jesus mbayandyuluka nawa etyi ovipuka viahimbika okufuisuapo. Menima 66 P.K. omatolopa o Roma ankho ahongolelwa na Céstio Galo, eya mo Jelusalei opo vatalameke oumphuki wova Judeu. Etyi ova Judeu onomphuki ankho vatiwa ova Zelote vakaholama mondyuo ya Huku, omatolopa o Roma aahimbika okuhanyapo ovimato viondyuo ya Huku. Ovakristau vana ankho vahinangela onondonga mba Jesus, vaimbukile etyi ankho tyihangununa ovipuka ovio. Vaimbuka okuti omatolopa o Roma, ovanthu vahaumbila Huku, vanyingila mondyuo ya Huku mo Jelusalei nomapandela avo, ankho “otyipuka tyitoyesa” tyitai “pomphangu yasukuka.” Pomuvo opo ovalanduli va Jesus “avahimbika okukahatekela konomphunda.” Mahi oñgeni mavetyivili okutunda mepundaumbo tyina onondyale mbavo veliseta nalio? Paendele otyipuka tyimwe ankho vahakevela.

15, 16. (a) Onondonga patyi mbayandyuluka Jesus aavele iya omokonda yatyi ankho tyakolela ovalanduli vae vembutavele? (b) Eyovo lietu litei kutyi?

15 Tyiheiwe omokonda yatyi, Céstio Galo nomatolopa ae avatundu mo Jelusalei okuenda komaumbo avo. Ova Zelote avevelandula. Ngotyo, mokonda ankho ova Roma nova Judeu onomphuki vatundamo, tyaavela ovalanduli va Jesus omphitilo yokuenda nkholo. Jesus wevepopilile okuti tundei mepundaumbo liwa-liwa tyihatyindi vali natyike. (Tanga Mateus 24:17, 18.) Ankho tyakolela vetavele Jesus nokutundamo liwa. Mokonda yatyi? Omokonda etyi ova zelote vakondoka, vahimbika okukuluminya ovanthu vekahi mo Jelusalei no mo Judeia velipake kumwe moumphuki wavo. Ova Judeu vahimbika okuyunga ovanthu nepundaumbo, iya ovipuka avivilipo vali. Etyi ova Roma vakondoka mo 70 P.K. nawike wetyivilile vali okutunda mo Jelusalei. (Lucas 19:43) Aveho vesalelemo avakuatwa! Mahi, Ovakristau vetavelele onondonga mba Jesus avakahateka no konomphunda, ovo vala vahupile. Vetyimuene nawa okuti Jeova utyii oñgeni mayovola ovanthu vae. Oityi tulilongesila kehipululo olio?

16 Mokueenda kuononkhumbi ononene, Ovakristau mavekesukisa okulandula onondonga mavapewa Nondaka ya Huku, neongano liae. Otyitumino tya Jesus “tyokuhimbika okukahatekela konomphunda” na hono tyakolela. Nonthwe matukapewa onondonga ‘mbokukahateka’ tyina ononkhumbi ononene mbamahimbika. Oñgeni matukahateka? Nkhele katutyii nawa-nawa. b Mahi, tuna onthumbi yokuti Jeova meketuavela onondonga mbayandyuluka tyina omuvo oo wamehikipo. Mokonda eyovo lietu litei kokutavela, otyiwa tulipule: ‘Okuti ndyitavela onondonga Jeova aavela ovanthu vae hono? Ndyitavela liwa ine ndyiseta?’—Tiago 3:17.

TUPAMEKUA KONTHELE YETYI MATYIYA KOMUTWE

17. Oityi tulilongesila keulo lia Habakuke konthele yeutukilo lia Goge kovanthu va Huku?

17 Pahe matupopi konthele yeutukilo lia Goge tuapopiale konthyimbi. Omuuli Habakuke wati: “Etyi netyiiva meimo liange amuhimbika okululuma, omilungu viange avihimbika okuteketa mokonda yomuuno, omankhipa ange aahimbika okuvola, iya ame ankho nasukalala unene, nokukevela tyahiliya onthiki oyo yemone, yokuya kwae [Huku] opo aluise vana mavautukila ovanthu vae.” (Habacuque 3:16) Etyi Habakuke eiva konthele yonondyale mbukahi nokuutukila ovanthu va Huku, ahimbika okuihama meimo, omilungu viae avihimbika okuteketa, olutu lwae alusosoloka. Mahi oe ankho wafuapo pala “okukevela” onthiki onene ya Jeova, nonthumbi yokuti Jeova mayovola ovanthu vae. Nonthue tupondola okukala nonthumbi ngo oyo.—Habacuque 3:18, 19.

18. (a) Oityi tuehesukisile okutila owoma tyina tuamautukilwa? (b) Oityi matukelilongesa monthele ilandulako?

18 Onongeleka ononthatu tuelilongesa mbulekesa nawa okuti Jeova utyii oñgeni mayovola ovanthu vae. Evangelo lia Huku malifuisuapo, oe makafinda onondyale mbae. Inkha tuhanda okukakuilila meyovo enene Jeova makaeta, tuna okutualako nekolelo alo konthyulilo. Oñgeni hono Jeova etukuatesako okutualako nekolelo? Matukelilongesa konthele yotyo monthele ilandulako.

[Onondaka Poutoi]

a Tala mo Sentinela 15 ya Dezembro yo 2010, pomafo 30-31.

b Tala o Sentinela, 1 ya Maio yo 1999, pefo 19.

[Omapuko Elongeso]