Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Hivilika Enyina Enene Lia Jeova

Hivilika Enyina Enene Lia Jeova

“Mandyihivilika enyina liove omuvo auho.”—SALMO 86:12.

1, 2. Tyelikalela nonongeleya ambuho mbomatutu mbo Vakristau Vomouye, oñgeni Onombangi mba Jeova vatala enyina lia Huku?

 ONONGELEYA ambuho mbomatutu mbo Vakristau Vomouye, kambuhande okuundapesa enyina lia Huku. Mongeleka, onondaka mbokuhimbika Mbombimbiliya Revised Standard Version mbati, “katyaviukile” onongeleya okutumbula enyina lia Huku.

2 Mahi, Onombangi mba Jeova vena ehambu liokuihanwa enyina lia Huku, nokulihivilika. (Tanga Salmo 86:12; Isaías 43:10.) Tupu tuna elao enene liokunoñgonoka etyi tyihangununa enyina lia Huku, netyi tyakutikinya okusukukisa enyina olio. (Mateus 6:9) Matulilongesa omapulo etatu akolela, opo tuhalimbwe elao tuna liokunoñgonoka Jeova: Oityi tyihangununa okunoñgonoka enyina lia Huku? Oñgeni Jeova alekesa okuti watokala enyina olio enene? Iya oñgeni tupondola “okuendela menyina lia Jeova”?

OKUNOÑGONOKA ENYINA LIA HUKU TYIHANGUNUNA TYI

3. Okunoñgonoka enyina lia Huku tyihangununa tyi?

3 Okunoñgonoka enyina lia Huku, tyihangununa vali tyipona vala okunoñgonoka ondaka “Jeova.” Tyihangununa okunoñgonoka olie Jeova Huku. Otyo tyakutikinya ovituwa viae, nehando liae, nonkhalelo alinga ovipuka, haunene onkhalelo atekula ovanthu vae. Putyina Jeova afuisapo ehando liae, katutu-katutu ukahi nokulekesa oñgeni atuwa. (Provérbios 4:18) Tutyii okuti Jeova wapopilile enyina liae Andau na Eva, mokonda etyi Eva akutula Kaim watumbulile enyina lia Huku. (Gênesis 4:1) Ovaumbili vekolelo va Jeova, Noe, na Abraiau, na Isake, na Jako tupu ankho vei enyina lia Huku. Velilongesile unene konthele yolie Jeova puetyi ankho eveyamba, nokuvetekula, nokuveholololela ehando liae. Konyima, Huku waholololela Moisesi otyipuka tyimwe tyakolela konthele yetyi tyihangununa enyina liae.

Okunoñgonoka etyi tyihangununa enyina lia Huku tyapamekele ekolelo lia Moisesi

4. Omokonda yatyi Moisesi apulila enyina lia Huku? Omokonda yatyi ahandele ova Isilayeli vakale nonthumbi yokuti Huku meveyovola?

4 Tanga Êxodo 3:10-15. Etyi ankho Moisesi ena omanima 80, Huku wemupopilile okuti: “Kapole ovanthu vange ovana va Isilayeli vekahi ko Egitu.” Moisesi apulu Jeova nonthilo okuti: ‘Inkha ova Isilayeli vamphula enyina liove, mandyitiwi?’ Ovanthu va Huku ankho veiale enyina liae kohale, ngotyo, omokonda yatyi Moisesi alingila epulo olio? Ankho uhanda okunoñgonoka vali olie tyilityili Jeova Huku. Moisesi wahandele ova Isilayeli vakale nonthumbi yokuti Huku tyilityili meveyovola. Iya tupondola okunoñgonoka omokonda yatyi. Ova Isilayeli vakalele ovapika omanima omanyingi, iya hamwe ankho vetupu vali onthumbi yokuti Huku upondola okuvekuatesako. Ova Isilayeli vamwe tyafuile ankho vafenda ono huku mbo ko Egitu!—Ezequiel 20:7, 8.

5. Oityi Jeova apopilile Moisesi konthele yenyina liae?

5 Oñgeni Jeova akumbululile Moisesi? Wemupopila okuti: “Etyi, otyo mokapopila ovana va Isilayeli okuti: ‘MANDYIKALA ETYI NAHANDA OKUKALA wanthuma kuonwe.’” a Ayawisako okuti: “Jeova Huku yo vakuaukulu venyi . . . wanthuma kuonwe.” Huku wapopia okuti upondola okukala etyi ahanda opo afuisepo ehando liae, apeho ulinga etyi alaa. Moluotyo, mo versikulu 15 Jeova wapopia okuti: “Eli, olio enyina liange apeho. Kenyina eli oko ndyikahinangelelwa novanthu aveho.” Onondaka ombo mbakuatesileko Moisesi, nokupameka ekolelo liae!

JEOVA WALEKESILE OKUTI WATOKALA ENYINA LIAE

6, 7. Oñgeni Jeova alingile atyiho alaele?

6 Kapalambele omuvo omunyingi etyi apopile na Moisesi, Jeova alingi etyi alaele iya ayovola o Isilayeli. Wakundisile o Egitu nomahingano ekwi, alekesa okuti Farao nono huku mbo ko Egitu ankho mbutupu epondolo. (Êxodo 12:12) Konyima Jeova ayapula omaande Elunga Enkhuhu, ayovola ova Isilayeli, aipaa Farao nomatolopa ae. (Salmo 136:13-15) Moluhandya, Jeova watuaileko okutekula ova Isilayeli ovo ovanyingi, okuveavela okulia, nomeva. Alo umwe ovikutu viavo, nononkhaku, kaviapuile. (Deuteronômio 1:19; 29:5) Atyiho otyo tyilekesa okuti natyike tyipondola okutyilika Jeova okulinga etyi alaa. Konyima apopila Isaia okuti: “Ame, ame Jeova, tyehe ame kutupu vali omuyovoli.”—Isaías 43:11.

7 Josue wapingile pu Moisesi opo ahongolele ova Isilayeli, tupu wamuene ovilinga ovinene Jeova alingile mo Egitu nomoluhandya. Moluotyo, konthyulilo yomuenyo wae, Josue wapopilile ova Isilayeli okuti: “Onwe mutyii nawa nomutima wenyi auho nomuenyo wenyi auho, okuti onondaka ambuho onongwa Jeova Huku yenyi emupopilile, naike yaponya. Ambuho wembufuisapo. Kapakambele naike.” (Josué 23:14) Jeova ‘walingile umwe’ atyiho alaele.

8. Hono, oñgeni Jeova ekahi nokulinga etyi alaele?

8 Hono, Jeova tupu ukahi ‘nokulinga’ etyi alaele. Watumine Omona wae okupopia okuti kononthiki mbahulililako, onondaka onongwa Mbouhamba mambuiviswa “kombanda yohi aiho.” (Mateus 24:14) O Jeova vala upondola okuula otyilinga otyo, nokukala nepondolo liokutyifuisapo. Uundapesa ovanthu vahalongesilwe unene kosikola opo valinge otyilinga otyo. (Atos 4:13) Moluotyo, tyina tuivisa onondaka onongwa, tukuatesako okufuisapo eulo Liombimbiliya. Tuhivilika Tate yetu, nokulekesa okuti tutyii etyi tyihangununa elikuambelo eli: “Enyina liove lisukukiswe. Ouhamba wove uye. Ehando liove lilingwe pano pohi, ngetyi lilingwa keulu.”—Mateus 6:9, 10.

ENYINA LIAE ENENE

Farao ketavelele okuti Jeova o Huku wepondolo aliho

9, 10. Oityi vali tulilongesila konthele ya Jeova monkhalelo atekulile ova Isilayeli?

9 Etyi ova Isilayeli vatunda ko Egitu, Jeova weliholololele vali kuvo. Jeova walingile navo omphango Yovitumino, alae okuvetekula monkhalelo omulume atekula omukai wae. (Jeremias 3:14) Iya ova Isilayeli avakala ngatyina omukai wa Jeova. Ankho ovanthu vaihanwe enyina liae. (Isaías 54:5, 6) Inkha vetavelele ovitumino viae, ñgeno weveyamba, nokuveamena, nokuveavela ombembwa. (Números 6:22-27) Omalongo aeho ñgeno anoñgonoka okuti petupu vali Huku nawike welifua na Jeova. (Tanga Deuteronômio 4:5-8; Salmos 86:7-10.) Puetyi ova Isilayeli ankho ovanthu va Huku, ovalume ovanyingi novakai vovilongo ovikuavo, vaholovonene okufenda Jeova. Valingile etyi Ruti woko Moabe apopilile Noemi: “Ovanthu vove mavakakala ovanthu vange, iya Huku yove, makakala Huku yange.”—Rute 1:16.

10 Mokueenda kuomanima 1.500, Jeova walekesile nawa ko va Isilayeli okuti o Huku yoluembia monkhalelo evetekulile. Namphila ankho vemuanyaine ovikando ovinyingi, wakalele nokankhenda noumphwa-lundo navo. (Êxodo 34:5-7) Mahi oumphua-lundo wa Jeova una apa wehulilile. Etyi ova Isilayeli vaanya Jesus avemuipaa, ankho kavopondola vali okuihanwa enyina lia Huku. (Mateus 23:37, 38) Ku Jeova, ankho ongatyina vankhia, ankho vekahi ngomuti wakukuta. (Lucas 23:31) Oñgeni ova Isilayeli velitehelelele konthele yenyina lia Huku?

11. Omokonda yatyi ova Isilayeli vayekelelepo okuundapesa enyina lia Huku?

11 Konyima, ova Isilayeli avahimbika okukala nolusoke luapenga konthele yenyina lia Huku. Ankho vasoka okuti enyina lia Huku likola unene iya nawike upondola okulitumbula. (Êxodo 20:7) Moluotyo, avayekepo katutu-katutu okutumbula enyina lia Huku. Jeova wanumanene etyi atala okuti ovanthu vetupu onthilo nenyina liae. (Salmo 78:40, 41) Enyina lia Huku liakolela unene kwe. Tyotyili, Ombimbiliya ipopia okuti Jeova uhole unene enyina liae. Mokonda ova Isilayeli kavakalele nonthilo nenyina lia Jeova, ankho kavatokalele vali okuihanwa enyina olio. (Êxodo 34:14) Otyo tyitulongesa okuti tyakolela unene okukala nonthilo nenyina Liomutungi wetu.

OVANTHU OVAPE ANKHO VAIHANWA ENYINA LIA HUKU

12. Ovalie vakalele ovanthu vaihanwa enyina lia Huku?

12 Jeova wapopile na Jeremia, alae okuti malingi “omphango omphe” nelongo ekuavo. Ovanthu aveho velongo olio, “okupolelela komututu alo komunene,” “mavanoñgonoka Jeova.” (Jeremias 31:31, 33, 34) Jeova wafuisapo omphango oyo omphe mo Pendekoste yo 33 P.K. Walinga omphango oyo nelongo ekuavo, liihanwa okuti “o Isilayeli ya Huku,” ankho muakutikinya ovanthu vomalongo aeho. Jeova wevepopia okuti “ovanthu vaihanwa enyina liange.”—Gálatas 6:16; tanga Atos 15:14-17; Mateus 21:43.

13. (a) Okuti Ovakristau votete ankho vaundapesa enyina lia Huku? Hangununa. (b) Oñgeni utala elao liokuundapesa enyina lia Jeova movilinga viove viokuivisa?

13 Ovakristau votete ankho valinga onthele yelongo olio epe, ankho vaundapesa enyina lia Huku. Mongeleka, ankho vaundapesa enyina lia Huku tyina vatumbula Ovihonekwa vio Hebreu. b Apostolu Petulu watumbulile enyina lia Huku ovikando ovinyingi etyi ankho apopila ova Isilayeli ovanyingi navana vokuetavela otyili mo Pendekoste yo 33 P.K. (Atos 2:14, 20, 21, 25, 34) Mokonda Ovakristau votete ankho vena onthilo nenyina liae, Jeova wayambele ovilinga viavo viokuivisa. Tupu hono, Jeova uyamba ovilinga vietu tyina tupopila vakuetu enyina liae, nokuvelekesalio mo Nombimbiliya mbavo. Elao enene okupopila ovanthu konthele ya Jeova. Iya vana vanoñgonoka Huku, vahimbika oupanga umwe omuwa na Jeova mauliyawisa autualako tyapama.

14, 15. Oñgeni tutyii okuti Jeova ukahi nokuamena enyina liae?

14 Konyima yononkhia mbono apostolu, vamwe vahimbika okunyona ewaneno Liovakristau nomalongeso omatutu. (2 Tessalonicenses 2:3-7) Ovalongesi ovo vomatutu valandulile oviso viova Judeu vio kuhaundapesa enyina lia Huku. Okuti Jeova ayeke enyina liae likote? Au! Oñgeni tuetyinoñgonoka? Hamwe katutyii nawa oñgeni enyina lia Huku ankho litumbulwa kohale, mahi enyina liae kaliakotele. Mokueenda kuomanima omanyingi, enyina lia Huku livasiwa mo Nombimbiliya ononyingi, no movihonekwa viovanongo vamwe konthele Yombimbiliya. Mongeleka, menima lio 1757, Charles Peters wahonekele okuti ehangununo lienyina lia Huku lilekesa vali nawa etyi Jeova Huku atuwa tyipona omanyina omakuavo enkhimano. Menima lio 1797, Hopton Haynes wahonekele momukanda upopia konthele yokufenda Huku okuti JEOVA enyina lia HUKU ankho liundapeswa nova Judeu, “oe vala ankho vafenda, tupu na Kristu nono Apostolu mbae ankho vafenda vala Jeova.” Henry Grew wakaleleko mo (1781-1862) ankho kaundapesa vala enyina lia Huku mahi tupu wanoñgonokele okuti likahi nokupenyua, iya lina okusukukiswa. Tupu George Storrs wakaleleko mo (1796-1879) na Charles T. Russell, vaundapele kumwe, avaundapesa enyina lia Huku.

15 Enima lio 1931 ankho liakolela unene kovanthu va Huku, mokonda ovanthu va Huku ouye auho ankho vaihanwa okuti Ovalilongesi Vombimbiliya, mahi okupolelela menima olio, vahimbika okuihanwa okuti Onombangi mba Jeova. (Isaías 43:10-12) Ngotyo, vapopila ouye auho okuti vena ehambu enene liokukala ovaumbili va Huku wike vala wotyotyili, “ovanthu vaihanwa enyina liae,” nokulihivilika. (Atos 15:14) Tyina tusoka oñgeni Jeova aamena enyina liae, tuhinangela onondaka mbae mu Malaquias 1:11, mbokuati: “Enyina liange malikakala enene pokati kovilongo tunde koutundilo wekumbi alo koutakelo walio.”

ENDELA MENYINA LIA JEOVA

16. Oñgeni tuna okulitehelela tyina tuihanwa okuti Onombangi mba Jeova?

16 Omuuli Mikeia wahonekele okuti: “Ovanthu aveho, mavaendela kese umwe menyina lia huku yavo. Mahi onthue, matuendela menyina lia Jeova, Huku yetu apeho, apeho.” (Miquéias 4:5) Pala ovanthu va Huku kohale, okuihanwa enyina liae katyevehivilikile vala, mahi tupu tyevekalesile nonthumbi yokuti vapandwa na Huku. (Tanga Malaquias 3:16-18.) Nove ongotyo ulitehelela? Ukahi nokulinga ononkhono “mbokuendela menyina lia Jeova”?

17. Okuendela menyina lia Huku tyakutikinya tyi?

17 Okuendela menyina lia Huku tyakutikinya ovipuka vitatu. Tete, tuesukisa okuivisa enyina olio kuvakuetu, mokonda una “wihana enyina lia Jeova, oe vala makayovolwa.” (Romanos 10:13) Vali, tuna okukala novituwa ngo via Jeova, haunene oluembia. Tatu, tuna okukala tyafuapo pala okutavela ovitumino via Huku, moluotyo, matuhivilika enyina lia Tate yetu. (1 João 4:8; 5:3) Okuti motualako “okuendela menyina lia Jeova Huku yetu”?

18. Omokonda yatyi vana vahivilika enyina lia Jeova vatalela komutwe nonthumbi?

18 Aveho vatomba Jeova ine vehemutavela, apa katutu mavekemunoñgonoka. (Ezequiel 38:23) Velifwa na Farao wapopile okuti: “Olie Jeova, nesukisa okutavela ondaka yae?” Farao liwa-liwa anoñgonoka olie Jeova Huku! (Êxodo 5:1, 2; 9:16; 12:29) Mahi, onthue tuaholovona okunoñgonoka Jeova, nokukala omapanga ae. Tuahambukwa okukala ovanthu vemutavela nokuihanwa enyina liae. Moluotyo, tutalei komutwe nonthumbi momulao ukahi mu Salmo 9:10 wati: “Vana vei enyina liove mavayumbu onthumbi muove. Mokonda ove Jeova kumayekepo vana vekuovola.”

a Enyina lia Huku mo Hebreu lihangununa “okukala.” Ngotyo, “Jeova” lihangununa okuti “Oe Ukala Etyi Ahanda.”—Genesis 2:4.

b Ovakristau votete ankho vaundapesa enyina lia Jeova movihonekwa vio Hebreu. Enyina lia Jeova tupu liahonekelwe monokopia mbotete mbo Septuaginta, o Gregu yapitiyua Movihonekwa vio Hebreu.