Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ouye Wehena Okapungulula Onalupi Mauya?

Ouye Wehena Okapungulula Onalupi Mauya?

“NDYINA ondyoi.” Palamba omanima etano, mo 28 ya Kwenye Kunene, yo 1963, Martin Luther King, Jr., onkhalamutwe yoseketa yokuamena ovanthu mo América, wapopia onondaka ombo melongomona liae. Monondaka ombo, King wapopia ondyoi yae ine ekevelelo liokuti nthiki imwe ovanthu mavakala tyehena vali okapungulula komihoko. Namphila apopila vala ovanthu mo Estados Unidos, olusoke lwae luetavelwa novanthu vovilongo ovinyingi.

Martin Luther King, Jr., pokupopia konthele yokuamena ovanthu

Konyima yelongomona lia King, palamba onohanyi ononthatu, iya mo 20 ya Kuhuhu yo 1963, ovilongo vilamba po 100 avitavela Onondaka mbo Nações Unidas konthele Yokumanako Ononkhalelo Ambuho Mbokapungulula Komihoko. Momanima alandulako, ovanthu avetavela vali ovipuka ovikuavo viapopiwa konthele yokumanako okapungulula. Atyiho otyo tyakatula epulo eli: Okuti vetyivilile?

Mo 21 ya Tyitalale yo 2012, Ban Ki-moon Omuhoneki wo Nações Unidas, wati: “Kuna ovipuka ovinyingi vikahi nokulingwa pala okutyilika, nokumanako okapungulula komihoko, nokuyala ovanthu vovivala ovikuavo, notyituwa tyokuhayekelela ovivi. Mahi, okuyala ovanthu vovivala ovikuavo, nkhele tyikahi nokuetela ononkhumbi ovanthu ovanyingi mouye auho.”

Alo umwe movilongo oku ovanthu vekahi nokulinga ononkhono pala okumanako okapungulula komihoko, nononkhalelo ononkhuavo mbokapungulula, epulo litualako: Okuti ononkhono ombo tyilityili mbamanako okapungulula kekahi momitima viovanthu, ine mbuvetyilika vala opo vahalekese okuti vena okapungulula? Vamwe vetavela okuti ononkhono mbukahi nokulingwa mbukukuatesako vala ovanthu okuhalekesa okapungulula, mahi vetupu epondolo liokumanako okapungulula. Mokonda yatyi? Omokonda tyina omunthu ena okapungulula upondola okutualwa kombonge alo umwe okupakwa mokaleya. Mahi, katyapepukile okukeyekapo mokonda kekahi momutima no momalusoke ovanthu.

Moluotyo, opo kuahakale vali okapungulula, katyisukisa vala okutyilika ovanthu okukelekesa, mahi haunene tyesukisa okupilulula omalusoke ovanthu konthele yovanthu vomihoko omikuavo. Okuti otyo tyotyili tyipondola umwe okulingwa? Inkha tyipondola, oñgeni tyilingwa? Tutalei onongeleka mbumwe mambutukuatesako okutala okuti ovanthu vapondola okupiluluka, netyi tyipondola okuvekuatesako okupiluluka.

OMBIMBILIYA YEVEKUATESAKO OKUYEKAPO OKAPUNGULULA

“Pahe ndyilitehela okuti nayovoka kokapungulula.”​—Linda

Linda: Natyitulwa ko Afrika do Sul. Ovanthu aveho voko Afrika do Sul vehevindele, ankho ndyivetala ngatyina vehesilivila, vahaile mosikola, nokuahatokalele okuyumbwa onthumbi, tupu ankho ndyivetala ngatyina vala ovapika vovindele. Ankho ndyina okapungulula, mahi ankho hetyiimbukile okuti ndyinako. Mahi, olusoke olo luahimbika okupiluluka, etyi nahimbika okulilongesa Ombimbiliya. Nelilongesa okuti “Huku utupu okapungulula,” iya omutima wakolela vali tyipona otyivala tyetu ine elaka tupopia. (Atos 10:34, 35; Provérbios 17:3) Otestu ya Filipenses 2:3, yankhuatesako okunoñgonoka okuti inkha ndyitala ovanthu ngatyina ovanene vali kuame, mandyityivili okuyekapo okapungulula. Okuendela monondonga Mbombimbiliya, tyankhuatesako okusuka navakuetu, tyahatale kotyivala tyavo. Pahe ndyilitehela okuti nayovoka kokapungulula.

“Nanoñgonoka oñgeni Huku atala ovanthu.”​—Michael

Michael: Apa nekulila, ovanyingi ankho ovindele voko Australia, iya ankho ndyina okapungulula okanene novanthu voko Asia, haunene ova China. Tyina ankho ndyitaha etuku-tuku, andyimono omunthu umwe woko Asia, ndyiikula ondyanena yetuku-tuku, andyimupopila okuti “Enda keumbo, ko Asia!” Mahi, etyi nahimbika okulilongesa Ombimbiliya, nanoñgonoka oñgeni Huku atala ovanthu. Huku uvehole, tyahatale kotyilongo ine otyivala. Ohole oyo yehika komutima wange, iya anahakala vali noundyale pahe andyikala noluembia. Epiluluko olio nalinga, ewa unene. Pahe ndyina ehambu enene liokukala pamwe novanthu vovilongo aviho, nomihoko. Otyo tyankhalesa nolusoke luaviuka konthele yomuenyo, nokundyetela ehambu enene.

“Napilulula onkhalelo yange yokusoka.”​—Sandra

Sandra: Me ankho o Wokepundaumbo lio Delta, mo Nigeria. Mahi ombunga ya tate, o yokepundaumbo lio Edo ko Nigeria, iya vapopia elaka lio Esan. Mokonda yotyo, ombunga ya tate ankho ilinga me okapungulula okanene alo onthiki ankhia. Moluotyo, andyipopi okuti himesuku novanthu vapopia elaka lio Esan, tupu himanepwa nomunthu woko Edo. Mahi, etyi nahimbika okulilongesa Ombimbiliya, nahimbika okutala ovipuka monkhalelo yelikalela. Ombimbiliya ipopia okuti Huku utupu okapungulula iya utavela ovanthu aveho vena onthilo nae, ngotyo oñgeni ndyipondola okuyala ovanthu mokonda yomuhoko ine elaka liavo? Napilulula onkhalelo yange yokusoka, andyihimbika okutomphola nawa nombunga ya tate. Okuendela monondonga Mbombimbiliya tyandyetela ehambu, nombembwa momutima. Tupu tyankhuatesako okukala pamwe navakuetu tyahatale kontheto, no komuhoko, nelaka, ine otyilongo. Iya omulume wange owapi? O woko Edo, iya upopia elaka lio Esan!

Omokonda yatyi Ombimbiliya yetyivilila okukuatesako ovanthu ovo, novakuavo vali ovanyingi okuyekapo okapungulula? Omokonda Ombimbiliya Ondaka ya Huku. Ina epondolo liokupilulula etyi ovanthu vasoka konthele yavakuavo. Tupu, Ombimbiliya ipopia oityi vali tyesukisa pala okumanako ononkhalelo ambuho mbokapungulula.

OUHAMBA WA HUKU MAUKAMANAKO OKAPUNGULULA

Namphila enoñgonoko Liombimbiliya lipondola okutukuatesako okutyilika, nokumanako omalusoke omavi, pena ovipuka ovikuavo vivali tuna okulwa navio tyina nkhele okapungulula kehenemanueko. Tete, ovanthu aveho ovakuankhali. Ombimbiliya ipopia okuti: “Kutupu omunthu uhalingi onkhali.” (1 Reis 8:46) Moluotyo, namphila tulinga ononkhono, nkhele tuna ovilwa ngevi viakalele na apostolu Paulu, wahonekele okuti: “Tyina ndyihanda okulinga etyi tyaviuka, muame muna otyivi.” (Romanos 7:21) Ngotyo, pamwe momutima wetu omukuankhali nkhele mamumoneka “omalusoke omavi” apondola okutukalesa nokapungulula.​—Marcos 7:21.

Vali, kuna omahongaiyo a Satanasi Eliapu. Ombimbiliya ipopia Eliapu okuti “omuipai,” iya “likahi nokuyondya ovanthu aveho.” (João 8:44; Revelação 12:9) Otyo tyilekesa nawa omokonda yatyi okapungulula kekahi nokuliyawisa unene, nomokonda yatyi tyimoneka okuti ovanthu ngoti kamavetyivili okumanako okapungulula komihoko, no kovivala, nonongeleya, nokuliipaa, nononkhalelo ononkhuavo vali mbokapungulula.

Moluotyo, opo okapungulula kamanueko, nkhele tyesukisa okumanako onkhali, nomahongaiyo a Satanasi Eliapu. Ombimbiliya ipopia okuti otyo Ouhamba wa Huku maukalinga.

Jesus Kristu walongesile ovalanduli vae velikuambele ku Huku okuti: “Ouhamba wove uye. Ehando liove lilingwe pano pohi, ngetyi lilingwa keulu.” (Mateus 6:10) Ouhamba wa Huku maukamanako ovivi aviho, okukutikinyamo ononkhalelo ambuho mbokapungulula.

Tyina Ouhamba wa Huku wameya okutumina ohi aiho, Satanasi “makakutwa,” moluotyo “kamakayondya vali omalongo.” (Revelação 20:2, 3) Iya makukakala ovanthu ine “ohi omphe, muna mamukakala ouviuki.” a​—2 Pedro 3:13.

Ovanthu ovo ovaviuki mavakakala pano pohi, kamavakakala vali nonkhali. (Romanos 8:21) Mouhamba wa Huku, “kamavakalingwa natyike otyivi ine okuvenyona.” Omokonda yatyi? “Mokonda ohi aiho tyotyili maikeyula enoñgonoko lia Jeova, ngetyi omeva eyula melunga.” (Isaías 11:9) Pomuvo opo, ovanthu aveho mavekelilongesa ovituwa via Jeova Huku, nokuhetekela oluembia lwae. Oyo tyotyili onthyulilo yononkhalelo ambuho mbokapungulula, “mokonda Huku utupu okapungulula.”​—Romanos 2:11.

a Opo unoñgonoke vali konthele Youhamba wa Huku, netyi maukalinga apa katutu, tala ovikapitulu 3, 8 no 9 komukanda Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa? walingua no Nombangi mba Jeova.