Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Etyi Tulilongesila Kelikuambelo Limwe Liapongiyua Nawa

Etyi Tulilongesila Kelikuambelo Limwe Liapongiyua Nawa

“Vahivilike enyina liove enene.”​—NEEMIAS 9:5.

1. Otyonge patyi tyovanthu va Huku matulilongesa, iya otyo tyeeta omapulo patyi?

 “KATUKEI, hivilikei Jeova, Huku yenyi, omuvo auho.” Nonondaka ombo onongwa, ova Levita ankho vakonga ovanthu va Huku opo veliongiye nokulikuambela ku Jeova. Pomalikuambelo ekahi Mombimbiliya, olio o limwe liaenda vali ehimbwe. (Neemias 9:4, 5) Veliongiyile mo Jelusalei menima 455 P.K.E, monthiki 24 yohanyi yapanduvali yova Judeu, Tisri. Putyina tulilongesa konthele yovipuka viamonekelepo etyi nkhele onthiki oyo yakolela yehenehikepo, lipula okuti: ‘Oityi ova Levita ankho valinga apeho, tyakuatesileko otyonge otyo okueenda nawa? Oityi ndyipondola okulilongesila kelikuambelo liova Levita liapongiyua nawa?’​—Salmo 141:2.

OHANYI IMWE YAKOLELA

2. Oñgeni ova Isilayeli ongeleka ongwa pala onthue hono?

2 Etyi ankho nkhele kuakamba ohanyi pala otyonge otyo tyakolela, ova Judeu ankho vamanuhulale okutunga ovimato vio Jelusalei. (Neemias 6:15) Vamanuhula ovilinga ovio mononthiki 52. Ova Isilayeli ovo, ongeleka ongwa pala onthue hono. Namphila hamwe tuliongiyila Mondyuo Yomaliongiyo ikahi nawa, pamwe tupondola okuhimbika okusoka kovipuka ovikuavo tyina tukahi meliongiyo. Inkha ongotyo ulinga, tala vali ongeleka yova Isilayeli ovo, ankho vatehelela nawa, nokusoka kuetyi ankho veiva, iya alo umwe avahimbika okulila etyi vaimbuka okuti ankho kavekahi nokuendela Movitumino via Huku.​—Neemias 8:1-9.

3. Ova Isilayeli vetavelele otyitumino patyi?

3 Mahi, oo ankho hamuvo wokupopia ononkhali. Tumisei ovikulia vana vahatelekele natyike, mokonda hono onthiki ikola ku Tatekulu yetu. Muhanumanei, mokonda okuhambukilwa Jeova, otyo epameko lienyi.” Ovanthu vetavelele, iya monthiki oyo avakala “nehambu enene.”​—Neemias 8:10-12.

4. Oityi ononkhalamutwe mbo nombunga mbova Isilayeli valingile? Oityi ova Levita ankho valinga ononthiki ambuho Mbotyipito Tyomakaka?

4 Monthiki yalandulako, ononkhalamutwe ambuho mbo nombunga veliongiyile avelilongesa Ovitumino opo vatale inkha vekahi nokuendela movitumino aviho via Huku. Putyina ankho velilongesa Ovitumino, vanoñgonoka okuti elongo ankho lina okulinga Otyipito Tyomakaka okupolelela monthiki 15 alo 22 yohanyi ya Tisri. Moluotyo, avahimbika okulipongiya ine okulifuiika. Otyo, Otyipito Tyomakaka tyaendele vali nawa tunde pomuvo wa Josue, iya kuakalele “ehambu limwe enene.” Ononthiki ambuho mbotyipito, ova Levita ankho vatangela ovanthu aveho Ovitumino via Huku.​—Neemias 8:13-18.

ONTHIKI YOKUPOPIA ONONKHALI

5. Oityi ovanthu va Huku valingile etyi nkhele ova Levita vehenehimbike okulikuambela?

5 Konyima yononthiki onombali mbotyipito, monthiki 24 ya Tisri, ankho pahe omuvo pala ovanthu vapopie ononkhali mbavo. Ankho onthiki oyo, ha yokulia nokuhambukwa. Mahi, ovanthu va Huku kavalile iya avavale omalila opo valekese okuti velivela unene etyi vehetavelele Ovitumino via Huku. Ova Levita avatangela vali ovanthu Ovitumino via Huku onoola ononthatu komuhuka. Kekumbi, ovanthu “ankho vapopia ononkhali iya avelipetamena ku Jeova Huku yavo.” Iya ova Levita avalingilako ovanthu aveho elikuambelo limwe liapongiyua nawa. ​—Neemias 9:1-4.

6. Oityi tyakuatesileko ova Levita okulinga elikuambelo liakolela? Oityi tulilongesila kova Levita?

6 Ova Levita ankho apeho vatanga Ovitumino via Huku, iya otyo tyevekuatesileko opo vapongiye elikuambelo olio liakolela. Onthele yotete yelikuambelo, vapopia vali unene ovilinga novituwa via Jeova. Monthele onkhuavo yelikuambelo, ova Levita vapopia ononkhali ononyingi mbovanthu, nokuhangununa omokonda yatyi ova Isilayeli ankho vahatokalele “okankhenda okanene” ka Huku. (Neemias 9:19, 27, 28, 31) Oityi tupondola okulilongesila kova Levita? Tuna okutanga Ondaka ya Huku ononthiki ambuho, nokusokolola kuetyi tuatanga. Ngotyo, matuyeke Jeova apopie nonthue, iya omalikuambelo etu maatundu komutima, nokukala vali tyakolela.​—Salmo 1:1, 2.

7. Oityi ova Levita vaitile ku Huku? Otyo tyitulongesa tyi?

7 Melikuambelo liavo, ova Levita vaita vala konthele yotyipuka tyike. Tyikahi konthyulilo yelikuambelo liavo moversikulu 32, tutangamo okuti: “Iya pahe ove Huku yetu, Huku omunene, wepondolo, nokutilisa owoma, utualako nomphango, nokuna oluembia, vihakale ovitutu ovitateka aviho wavasa muonthue, nomo nohamba mbetu, no movatumini vetu, no movanakwa vetu, no movauli vetu, no movakuaukulu vetu, no movanthu vove aveho, okupolelela ko nohamba mbo ko Asiria alo monthiki yohono.” Ova Levita vaava ongeleka ongwa pala onthue hono. Tyina tulikuambela, tuesukisa okuhivilika nokupandula Jeova tyina nkhele tuehenemuite otyipuka tyimwe.

VAHIVILIKILE ENYINA ENENE LIA HUKU

8, 9. (a) Omonkhalelo patyi ova Levita vahimbikile elikuambelo liavo nomutima weliola? (b) Omambamba patyi evali o keulu ova Levita vapopia melikuambelo liavo?

8 Ova Levita ankho veliola omutima. Namphila elikuambelo liavo ankho liapongiyua nawa, kavasoko okuti onondaka mbavo ankho onongwa unene pala okuavela Jeova ehiviliko atokala. Ngotyo, vahimbikile okulikuambela nomutima weliola pala ova Isilayeli aveho okuita ku Huku okuti: “Vahivilike enyina liove enene, liavilapo ononkhano ambuho onongwa.”​—Neemias 9:5.

9 Elikuambelo litualako okuti: “Ove, ove vala Jeova, walinga eulu, eenga, eulu liomaulu, nomambamba alio aeho, nohi novipuka aviho vikahimo, nelunga novipuka aviho vikahimo, iya aviho ove uvikalesa nomuenyo. Iya embamba aliho lio keulu lilipetamena kuove.” (Neemias 9:6) Moversikulu oyo, ova Levita vapopia ovipuka vimwe vihuvisa Jeova Huku alinga, eulu nomikeka-keka ovinyingi viononthungululu. Tupu walinga ohi yetu ongwa novipuka aviho vikahimo, nokuyeka ovipuka ovinyingi vina omuenyo vitualeko okulityita. Melikuambelo tupu muapopiwa embamba ekuavo, embamba olio onoandyu mba Huku keulu. (1 Reis 22:19; Jó 38:4, 7) Onoandyu ombo mbeliola omutima mbulinga ehando lia Huku pokuundapela ovanthu ovakuankhali “mavakapiñgana eyovo.” (Hebreus 1:14) Putyina tuumbila Jeova newaneko ngomafualali alongeswa nawa, tukahi nokuhetekela ongeleka ongwa yonoandyu!—1 Coríntios 14:33, 40.

10. Oityi tulilongesila kuetyi Huku alingile na Abraiau?

10 Konyima, ova Levita vapopile etyi Huku alingile na Abrau. Jeova wapilulula enyina Abrau alikala Abraiau, lihangununa “he yomalongo omanyingi,” namphila ankho ena omanima 99, nokuhena ovana. (Gênesis 17:1-6, 15, 16) Tupu Huku walaele Abraiau okuti ombuto yae maikapiñgana otyilongo tyo Kanaa. Ova Levita vapopile oñgeni Jeova afuisapo omulao wae, vati: “Ove, ove Jeova, Huku yotyotyili, waholovona Abrau, iya omupopila atunde mo Ur yova Kaldeu omuavela enyina Abraiau. Iya wamona okuti omutima wae una ekolelo kuove, otyo walingila nae omphango yokuti momuavela otyilongo tyova Kanaa, . . . pala okutyiavela ombuto yae, iya ofuisipo onondaka mbove mokonda umuviuki.” (Neemias 9:7, 8) Ovanthu ovikando ovinyingi valimbwa etyi valaa. Mahi, tupondola okuhetekela Huku pokulinga apeho ononkhono mbokufuisapo etyi tualaa.​—Mateus 5:37.

OVIPUKA OVIWA JEOVA ALINGILILE OVANTHU VAE

11, 12. Oityi tyihangununa enyina Jeova? Oityi Jeova alingilile ovanthu vae tyalekesa okuti watokala enyina liae?

11 Enyina lia Jeova lihangununa okuti “Oe Ukala Etyi Ahanda.” Otyo tyilekesa okuti Huku ukahi nokuundapa opo afuisepo omilao viae. Ongeleka ongwa konthele oyo, onkhalelo afuisilepo omulao wae novana va Abraiau, elongo lio Isilayeli. Etyi ankho ovapika ko Egitu, Huku walaele okuti mavayovoka avakakala Motyilongo Valaelwe. Pomuvo opo, ankho tyimoneka ngoti kamatyitavela, mahi Huku watuaileko okuundapa alo afuisapo omulao wae. Ngotyo, walekesa okuti watokala enyina enene Jeova.

12 Melikuambelo liavo, ova Levita vapopia ovipuka vimwe Jeova alingilile ovanthu vae, vati: “Wamona ononkhumbi mbovakuaukulu vetu mo Egitu, nokutehelela etyi ankho veliyava Kelunga Enkhuhu. Iya olingi omahuviso, nomanyingilikilo ku Farao, novaundapi vae aveho, novanthu aveho votyilongo tyae, mokonda ankho utyii okuti valinga ovipuka ovivi ovanthu vove. Iya olietela omunkhima ngetyi monthiki ino. Oyapula elunga otyo vetyiete, avayauka pokati kelunga peheke liakukuta, iya onondyale mbavo ombuyumbu kohi yomeva ngemanya liayumbwa momaande.” Ova Levita vatuaileko okupopia etyi Jeova akuatesileko ovanthu vae, vati: “Ofindi ovanthu ankho vakala motyilongo tyova Kanaa, otyo vatala . . . Iya avatambula omapundaumbo okuapama nohika yanina, no nondyuo mbeyula ovipuka aviho oviwa, no nonyombo, nomapia omivinyu nomindyambi, nomiti ominyingi viokuliwa, avahimbika okulia avekuta, avanini avahambukilua mouwa wove omunene.”​—Neemias 9:9-11, 24, 25.

13. Oityi Jeova alingile etyi ova Isilayeli vatunda ko Egitu, mahi oityi ova Isilayeli valingile?

13 Huku walingile vali ovipuka ovikuavo ovinyingi opo afuisepo omilao viae. Mongeleka, etyi ova Isilayeli vatunda ko Egitu, Jeova wevepele ovitumino viae nokuvelongesa oñgeni vena okufenda. Melikuambelo liavo ova Levita vapopia okuti: “Weile Komphunda Sinai opopi navo otyo uli keulu, iya oveavela omatokolo ekoyeso aviuka novitumino viotyili, nonondonga onongwa.” (Neemias 9:13) Jeova walongesile ovanthu vae opo vatokale okutyinda enyina liae likola, nokunyingila Motyilongo Evelaele, mahi kavalingile ovipuka oviwa ankho valongeswa.​—Tanga Neemias 9:16-18.

OVA ISILAYELI ANKHO VESUKISA OKUVIYULWA

14, 15. (a) Oñgeni Jeova alekesile okankhenda kova Isilayeli? (b) Oityi tulilongesila konkhalelo Huku atekulile ova Isilayeli?

14 Melikuambelo, ova Levita vapopia ovipuka vivali ovivi ova Isilayeli valingile konyima yetyi valaa Komphunda Sinai okuti mavetavela Ovitumino via Huku. Mokonda yononkhali ombo, ova Isilayeli ankho vatokala okunkhila moluhandya. Mahi elikuambelo liahivilika Jeova okuti: “Mokankhenda kove okanene kueveyekelele moluhandya. . . . momanima omakwi ekuana weveavela okulia moluhandya . . . Natyike tyevekambele. Omivalo viavo kaviakulupile, onomphai mbavo kambamitile.” (Neemias 9:19, 21) Tupu, hono Jeova utuavela atyiho tuesukisa opo tumuumbile nekolelo. Onthue katuhande okukala ngova Isilayeli ovanyingi vankhilile moluhandya mokonda yokuehetavelele, nokuhena ekolelo. Tyotyili, ovipuka ovio “viahonekwa opo vitulondole, onthue tukahi konthyulilo youye uno.”​—1 Coríntios 10:1-11.

15 Mahi, ova Isilayeli vanyingilile Motyilongo Valaelwe, kavatuaileko nekolelo mu Jeova. Vahimbikile okufenda ono huku mbova Kanaa, okukutikinyamo oundalelapo alo umwe ankho vaipaa ovana vavo opo valinge ovilikutila. Moluotyo, Jeova wayekele omalongo omakuavo alinge onya ova Isilayeli. Mahi tyina ova Isilayeli ankho velivela, Jeova uveevela eveyovola konondyale mbavo. Otyo tyamonekele ovikando ovinyingi. (Tanga Neemias 9: 26-28, 31.) Ova Levita vapopia okuti: “Ove wakala nokankhenda navo omanima omanyingi iya watualako okuveviyula nononkhono mbove, menyina liovauli vove, mahi avehetavela. Konthyulilo oveave pomaoko ovanthu vovilongo.”​—Neemias 9:30.

16, 17. (a) Etyi ova Isilayeli vahimbika okuanya Jeova tyeveetelele tyi? (b) Oityi ova Isilayeli vapopile, iya valaele okulinga tyi?

16 Etyi vatunda ko Mbambilonia, ova Isilayeli avahimbika vali okuhetavela ku Jeova. Otyo atyieta tyi? Ova Levita vetyihangununa melikuambelo liavo okuti: “Hono tuvapika, iya otyilongo waavelele ovakuaukulu vetu opo valie ovinyango, novipuka oviwa vikahimo, omo tualingila ovapika. Iya atyiho ohi yava tyakala pala onohamba wetuavela mbututumine mokonda yononkhali mbetu, . . . iya tukahi mononkhumbi ononene.”​—Neemias 9:36, 37.

17 Okuti ova Levita ankho vekahi nokupopia okuti Huku kesukile novanthu vae? Au! Vapopia okuti: “Ove umuviuki konthele yovipuka aviho vietumonekela, mokonda walinga ovipuka noukuatyili, mahi onthue tualinga ovipuka ovivi.” (Neemias 9:33) Avamanuhula elikuambelo liavo lio komutima nomulao umwe wokuti elongo malitavela Ovitumino via Huku. (Tanga Neemias 9:38; 10:29) Vahoneka omulao wavo pomukanda umwe iya ononkhalamutwe 84 mbova Judeu, avahonekapo omanyina avo.​—Neemias 10:1-27.

18, 19. (a) Oityi tuesukisa okulinga opo tuhupe atunyingila mouye omupe wa Huku? (b) Oityi tuesukisa okutualako okuita melikuambelo? Omokonda yatyi?

18 Tuesukisa okuviyulwa na Jeova opo tuhupe atunyingila mouye omupe wouviuki. Apostolu Paulu wapula okuti: “Okuti kuna omona wahaviyulua na he?” (Hebreus 12:7) Inkha tutavela okuviyulwa na Huku, nokutualako okumuumbila nekolelo, matulekesa okuti tukahi nokumuyeka etulongese. Iya inkha tulinga onkhali onene, tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova metuevela inkha tyilityili tulivela nokutavela eviyulo liae nomutima weliola.

19 Apa katutu, Jeova makalinga ovipuka vihuvisa vali unene tyipona evi alingile etyi ayovola ova Isilayeli ko Egitu. Iya aveho mavakanoñgonoka okuti Huku omunene. (Ezequiel 38:23) Tyina Huku amasukukisa enyina liae, aveho vatualako nekolelo mwe mavakanyingila mouye omupe, ngetyi ova Isilayeli vanyingilile Motyilongo Valaelwe. (2 Pedro 3:13) Moluotyo, tutualeiko okulikuambela opo enyina enene lia Huku lisukukiswe. Onthele mailandulako maipopi elikuambelo ekuavo lipondola okutukuatesako okulinga etyi tyesukisa opo tupewe ononkhano onongwa mba Huku pahetyino na apeho.