Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ovanthita Epandu-Vali, Ovatumini Etyinana​—Etyi Vahangununa Pala Onthue Hono

Ovanthita Epandu-Vali, Ovatumini Etyinana​—Etyi Vahangununa Pala Onthue Hono

“Matumukatulila ovanthita epanduvali, enga, ovatumini etyinana.”​—MIQUÉIAS 5:5.

1. Omokonda yatyi ohamba yoko Siria no yo Isilayeli vehetyivilile okulinga etyi vapangele?

 POKATI komanima 762 no 759 P.K.E., ohamba yo Isilayeli nohamba yoko Siria valuisile ouhamba wo Judaa. Ankho vahanda okunyingila mo Jelusalei, vapoleko ohamba Akasi, avapakeko ohamba onkhuavo, hamwe ankho yahatundile mombunga Yohamba David. (Isaías 7:5, 6) Mahi ankho kamavetyivili okulinga etyi vapanga. Jeova walaele okuti apeho ohamba maitumina ankho ina okutunda mombunga ya David. Iya etyi Huku apopia apeho tyifuiswapo.​—Josué 23:14; 2 Samuel 7:16.

2-4. Hangununa oñgeni Isaías 7:14, 16 yafuisiluepo (a) potyita tya tyinana P.K.E.? (b) pomuvo wa Jesus?

2 Potete ankho tyimoneka ngoti o Siria no Isilayeli mavafindi ovita. Movilwa vike vala, omatolopa 120.000 a Akasi aaipawa! Iya omona wae Maaséias aipawa. (2 Crônicas 28:6, 7) Mahi Jeova ankho utyeete. Ahinangela etyi alaele David, iya atumu omuuli Isaia nonondaka mbupameka unene.

3 Isaia ati: “Omumphembela makala omulemi akutula omona omulume, iya emuluku enyina Emanuele. . . . Tyina nkhele omona ehenenoñgonoke okuanya otyivi nokuholovona otyiwa, otyilongo tyonohamba ombo onombali una nambo owoma [o Siria no Isilayeli] kamatyikakala vali omunthu nawike.” (Isaías 7:14, 16) Otyili okuti onthele yotete yeulo olio ankho ipopia okutyitwa kwa Mesiya. (Mateus 1:23) Mahi ohamba yoko Siria no yo Isilayeli kambaluisile o Judaa pomuvo wa Jesus, moluotyo eulo konthele ya Emanuele ankho tupu liafuisilwepo pomuvo wa Isaia.

4 Etyi Isaia apopia onondaka ombo, pakala vala katutu omukai wae akala omulemi iya akutula omona omukuendye emuluku okuti o Maer-Salal-Hás-Baz. Omona oo ankho tyipondola o “Emanuele” Isaia apopile. a Kohale, omona ankho upondola okulukwa enyina tyina amakutulwa, hamwe pala okuhinangela omuvo oo wakolela, mahi ankho wiihanua enyina ekuavo novohe nombunga. (2 Samuel 12:24, 25) Petupu etyi tyilekesa okuti Jesus waihanenue okuti Emanuele.​—Tanga Isaías 7:14; 8:3, 4.

5. Etokolo patyi liahaviukile Ohamba Akasi yalingile?

5 Etyi o Isilayeli no Siria ankho vahanda okunyingila mo Judaa, elongo lio Asiria tupu ankho liapanga okunyingila motyilongo otyo. O Asiria ankho ikahi nokukala nepondolo enene. Ngetyi tyapopia Isaías 8:3, 4, o Asiria ankho mailuisa o Siria no Isilayeli tyina nkhele yeheneluise o Judaa. Akasi ohamba yo Judaa, ñgeno ankho uyumba onthumbi mondaka ya Huku apopilwa na Isaia. Mahi ketyilingile, alingi omphango yahaviukile nova Asiria. Konyima ova Asiria avatumina nonya ova Judaa. (2 Reis 16:7-10) Akasi ankho wesukisa okuyakulila ovanthu vae, mokonda onkhalamutwe ine omunthita wo Judaa. Mahi ketyilingile. Tuesukisa okulipula okuti: ‘Tyina ndyilinga omatokolo akolela, okuti ndyiyumba onthumbi mu Huku ine omovanthu?’​—Provérbios 3:5, 6.

OMUNTHITA UMWE OMUPE ULINGA OVIPUKA MONKHALELO YELIKALELA

6. Oñgeni Ezekia ankho elikalela na Akasi?

6 Akasi wankhia menima 746 P.K.E., iya omona wae Ezekia akala ohamba. Ovanthu vo Judaa ankho vahepa, iya ankho vayekapo okufenda Jeova. Oityi ankho ohamba Ezekia matetekela okulinga? Okuti ankho maovola okukuatesako elongo opo likale vali nolumono? Au. Ezekia ankho uhole Jeova iya ankho omunthita omuwa welongo. Otyipuka tyotete alingile, okukuatesako ovanthu okufenda vali Jeova. Etyi Ezekia anoñgonoka etyi Huku ankho ahanda alinge, etyilingi liwa-liwa. Oyo ongeleka ongwa pala onthue!​—2 Crônicas 29:1-19.

7. Omokonda yatyi ova Levita ankho vesukisila okukuatesuako nohamba omphe?

7 Ova Levita ankho vena otyilinga otyinene tyokukuatesako ovanthu okufenda vali Jeova. Moluotyo, Ezekia eliongiya navo iya evelae okuti mevekuatesako. Ova Levita vekolelo ankho vekahi peliongiyo olio tyafuile vahambukilwe unene etyi veiva ohamba ipopia okuti: “Onwe, onwe Jeova aholovona mukale lutai ponthele yae opo mumuumbile.” (2 Crônicas 29:11) Ova Levita vapelwe otyitumino tyayandyuluka tyokukuatesako ovanthu okufenda Huku yotyotyili!

8. Oityi vali Ezekia alingile opo akuateseko ovanthu okufenda vali Jeova? Oityi tyatundililako?

8 Ezekia wakongele ovanthu aveho mo Judaa nomo Isilayeli opo veye kotyipito otyinene Tyopasikwa. Konyima Yopasikwa, ovanthu avalingi Otyipito Tyonombolo Mbahapakelwe Onkhiso, tyakalele ononthiki epanduvali. Vetyipandele unene avayawisako vali ononthiki epanduvali. Ombimbiliya itupopila okuti: “Akukala ehambu limwe enene mo Jelusalei, tunde kononthiki mba Salomau, omona wa David, ohamba yo Isilayeli, kakunekale ehambu ngolio mo Jelusalei.” (2 Crônicas 30:25, 26) Otyipito otyo tyafuile tyapamekele unene ovanthu aveho! Mu 2 Crônicas 31:1 tutangamo okuti: “Etyi vamana atyiho otyo, . . . avahanye ovilolo, no nomphandyi mbukola. Vahanya oupunda nomitala viovilikutila.” Elongo ankho liakondoka ku Jeova. Otyo atyivekuatesako okulipongiya pala ovitateka ankho mavakala navio.

OHAMBA ILIPONGIYA PALA OVITATEKA

9. (a) Omokonda yatyi omphango yova Isilayeli yahafuisilwepo? (b) Oityi Senakelibe atetekelele okulinga mo Judaa?

9 Ngetyi Isaia apopile, ova Asiria vafindile ouhamba wo Isilayeli iya avakuate ovanthu avevetuala kotyilongo tyavo. Ngotyo, omphango yova Isilayeli yokuholovona ohamba yahatundile mombunga ya David itumine mo Judaa, kayafuisilwepo. Mahi oityi ova Asiria ankho vahanda okulinga? Pahe mavakalwisa o Judaa. Ombimbiliya yati: “Etyi Ohamba Ezekia yakala koutumini omanima ekwi na ekuana, Senakelibe ohamba yoko Asiria yeya okulwisa omapundaumbo apama o Judaa iya aalingipo ayo.” Senakelibe wafindile omapundaumbo 46 o Judaa. Soka oñgeni ñgeno wakalele inkha wali mo Jelusalei pomuvo opo. Omafualali ova Asiria ekahi nokuhanya liwa omapundaumbo o Judaa otyo afuena katutu-katutu peumbo liove!​—2 Reis 18:13.

10. Oñgeni eulo lia Mikeia liapamekele Ezekia?

10 Ezekia ankho utyii okuti mavaluiswa, mahi katilile owoma akaita ombatelo komalongo ahafende Huku, ngetyi tyalingile tate yae Akasi ankho wehena ekolelo. Ezekia wayumbile onthumbi mu Jeova. (2 Crônicas 28:20, 21) Tyafuile ankho wii onondaka mbomuuli Mikeia, wapopile konthele yonondyale, “ova Asiria” okuti: “Matumukatulila ovanthita epandu-vali, enga, ovatumini etyinana. Iya tyilityili mavakanthita otyilongo tyo Asiria nomutunga.” (Miquéias 5:5, 6) Onondaka ombo mba Huku tyilityili mbapamekele Ezekia. Ankho mbulekesa okuti Jeova upondola okuundapesa omafualali ankho vahasokuale opo vafinde ova Asiria.

11. Onalupi eulo konthele yovanthita epanduvali novatumini etyinana malifuiswapo vali nawa?

11 Eulo lipopia konthele yovanthita epanduvali novatumini etyinana, ankho malifuiswapo haunene tyina Jesus “omutumini mo Isilayeli, una watunda komivo viokohale,” amatyitwa. (Tanga Miquéias 5:1, 2.) Tyotyili, otyo matyikafuiswapo komutwe, tyina omu “Asiria,” ine ondyale, amalwisa ovaumbili va Jeova. Omafualali patyi, ahongolelwa Nomona wae, Jeova makaundapesa opo afinde ondyale? Matukumbulula epulo olio komutwe monthele ei. Mahi, tete tutalei oityi tupondola okulilongesila kuetyi Ezekia alingile etyi ova Asiria veile okumuluisa.

EZEKIA WALINGA OVIPUKA NONONDUNGE

12. Oityi Ezekia navana ankho enavo valingile opo vayakulile ovanthu va Huku?

12 Tyina tusoka okuti kamatutyivili okutetulula otyitateka tyimwe, Jeova apeho wafuapo pala okutuavela ombatelo tuesukisa. Mahi ukevelela tulinge ononkhono mbokutetulula otyitateka otyo. Ezekia walingile ononkhono. Ombimbiliya itupopila okuti Ezekia wakaovolele elondolo “kovatumini vae no kovalume vae vepondolo,” iya atokola “okupata o nondyivi-ndyivi mbomaande ankho mbuvasiwa kondye yepundaumbo.” Tupu “wakalele nomutima wakola apindulapo ovimato aviho viatoka iya kovimato viatyo atunguko omitala viokulava, iya kondye atunguko otyimato otyikuavo.” Tupu “alingi omihongo ominyingi no nondyakulilo.” (2 Crônicas 32:3-5) Mokueenda kuomuvo oo, Jeova waundapesile Ezekia, novatumini vae, novauli vekolelo opo vayakulile nokunthita ovanthu Vae.

13. Otyipuka patyi tyakolela vali Ezekia alingile opo apongiye ine afuiike ovanthu mokonda yovita vio Asiria? Hangununa.

13 Konyima, Ezekia walingile tyimwe tyakolela vali tyipona okupata omaande ine okupameka ovimato viepundaumbo. Mokonda ankho omunthita omuwa, waongiyile ovanthu iya evepameka nonondaka ombu: “Muhatilei owoma, muhateketei mokonda yohamba yo Asiria novanthu vavo ovanyingi. Vetu ovanyingi vali tyipona vavo. Ovo vena vala okuwoko kuohitu, mahi onthue tuna Jeova, Huku yetu, metukuatesako nokutuamena movita.” Ezekia wahinangelesile ovanthu okuti Jeova meveluilako. Otyo tyevekuatesileko okukala nekolelo mu Huku nokukala tyapama. Ezekia novatumini vae, novalume vepondolo, nomuuli Mikeia, na Isaia, valekesile okuti ankho ovanthita ovawa, ngetyi Jeova alaele pokati kovauli vae.​—2 Crônicas 32:7, 8; tanga Miquéias 5:5, 6.

Ezekia waavelele ondundo ovanthu opo vakale nekolelo nomutima wakola (Tala pono palagrafu 12, 13)

14. Oityi Rabesake apopile? Oityi ovanthu valingile?

14 Ohamba yoko Asiria nomafualali ayo valingile onthanda po Laquis, koutakelo wo Jelusalei. Aitumu ovatumwa vetatu ko Jelusalei opo vapopile ovanthu veliave kohamba yo Asiria. Omutumwa ankho ukahi komutwe utiwa o Rabesake, wapopilile ovanthu vomo Jelusalei melaka liavo. Tete waovola okuhongiliya ovanthu vehetavele ku Ezekia mahi vetavele kova Asiria. Evekembe, okuvelaa okuti mevetuala kotyilongo tyimwe vapondola okukakala nomuenyo omuwa. (Tanga 2 Reis 18:31, 32.) Tupu Rabesake wevepopilile okuti ono huku mbovilongo ovikuavo kambetyivilile okuaamena ovafendi vambo iya na Jeova kametyivili okuaamena ova Judeu. Ovanthu avemuniange mokonda ankho ukahi nokukemba. Hono, ovaumbili va Jeova apeho valandula ongeleka oyo.​—Tanga 2 Reis 18:35, 36.

15. Oityi ovanthu mo Jelusalei ankho vesukisa okulinga? Oñgeni Jeova ayovolele epundaumbo?

15 Tyotyili, Ezekia ankho wasukalala. Mahi kakaitile ombatelo komalongo omakuavo, wakaitile ku Jeova pokati ka Isaia. Omuuli Isaia apopila Ezekia okuti: “[Senakelibe] kamanyingila mepundaumbo lino nii kamayumbumo ohevo.” (2 Reis 19:32) Ovanthu aveho vomo Jelusalei ankho vesukisa okukola omutima, avahasoyo. Jeova ankho meveluilako. Iya eveluilako umwe! “Iya motyinthiki otyo, oandyu ya Jeova aiya aiipaa 185.000 monthanda yova Asiria.” (2 Reis 19:35) Ovanthu vomo Jelusalei ankho vayovoka, mahi kavayovolelwe netyi Ezekia alingile pala okuyakulila epundaumbo, mahi o nepondolo lia Jeova.

ETYI TULILONGESILAKO HONO

16. (a) Ovalie hono vaelekwa novanthu vomo Jelusalei? (b) Olie hono weelekua “nomu Asiria”? (c) Ovalie hono vaelekwa novanthita epanduvali novatumini etyinana?

16 Eulo konthele yovanthita epanduvali novatumini etyinana likahi nokufuiswapo vali unene hono. Kohale, ovanthu mo Jelusalei valuisilwe nova Asiria. Apa katutu, ovanthu va Jeova mavaluiswa vali nomu “Asiria,” ine ondyale, maovola okuvehanyako. Ovihonekwa vipopia ovilwa ovio okuti ovilwa via ‘Goge ya Magoge’ ovilwa “viohamba yo kokulio kuekumbi” no “nohamba mba pano pohi.” (Ezequiel 38:2, 10-13; Daniel 11:40, 44, 45; Revelação 17:14; 19:19) Okuti ovilwa ovio vielikalela? Katutyii. Ombimbiliya ankho ipondola okuundapesa omanyina elikalaila pala okupopia ovilwa vielifwa. Ngetyi tyapopia eulo lia Mikeia, omafualali patyi Jeova makaundapesa opo alwise ondyale oyo onkhalavi, iihanwa okuti “omu Asiria”? Omafualali amwe tuahasokuale. Ombimbiliya ipopia okuti omafualali oo “ovanthita epanduvali” “novatumini etyinana.” (Miquéias 5:5) Ovanthita, novatumini ovo ovalie? Ovakulu vomawaneno. (1 Pedro 5:2) Hono, Jeova ukahi nokuundapesa ovakulu ovanyingi vomawaneno vena ekolelo opo vanthite nokupameka ovanthu vae pala ovilwa “viomu Asiria” mavikeya komutwe. b Omuuli Mikeia wapopia okuti “mavakanthita otyilongo tyo Asiria nomutunga.” (Miquéias 5:6) Otyiti tyimwe vaundapesa opo vafinde ondyale, “omutunga wospilitu,” Ondaka ya Huku.​—2 Coríntios 10:4; Efésios 6:17.

17. Ovipuka patyi vikuana ovakulu vewaneno vapondola okulilongesila kehipululo tuapopia?

17 Vakulu vewaneno, mupondola okulilongesila unene kuetyi tuelilongesa monthele ei: (1) Otyipuka otyiwa vali muna okulinga opo mulipongiye ine mulifuiike pala ovilwa “viomu Asiria,” okupameka ekolelo lienyi mu Huku nokukuatesako ovakuatate venyi okupameka ekolelo liavo. (2) Tyina “omu Asiria” ameya okutuluisa, muna okukala nonthumbi yokuti Jeova metuyovola. (3) Pomuvo opo, ehongolelo mupewa neongano lia Jeova komaiho ovanthu lipondola okumoneka ngoti kaliaviukile. Mahi, atuho tuna okukala tyafuapo pala okulandula onondonga ambuho tupewa, tyilinge tumbutavela ine katumbutavela, mokonda okumbulandula matyiyovola omuenyo wetu. (4) Inkha pena umwe ukahi nokuyumba onthumbi mondongeso youye uno, no momalumono, ine o momaongano ovanthu, una okupilulula onkhalelo yae yokusoka pahetyino. Vakulu vomawaneno, muna okukala tyafuapo pala okukuatesako una uhekahi nokuyumba onthumbi mu Jeova nomutima wae auho.

18. Oñgeni okuhinangela etyi tyamonekele pomuvo wa Ezekia matyituetela ouwa komutwe?

18 Makuya omuvo ovaumbili va Huku vo hono mavakakala ngoti vetupu ou meveyakulila ngetyi tyakalele ova Judeu mo Jelusalei pononthiki mba Ezekia. Pomuvo opo, onondaka mba Ezekia mbupondola okutukuatesako okutualako nekolelo liapama. Tuhinangelei okuti onondyale mbetu “vena vala okuwoko kuohitu, mahi onthue tuna Jeova, Huku yetu, metukuatesako nokutuamena movita”!​—2 Crônicas 32:8.

a Ondaka yo Hebreu yapitiyua “omumphembela” mu Isaías 7:14, ipondola okuhangununa omukai wanepua. Moluotyo, ondaka oyo ipondola okupopia omukai wa Isaia, nomumphembela Maliya omu Judeu.

b Mombimbiliya, ombalulo epanduvali ovikando ovinyingi ilekesa otyipuka tyimwe tyafuapo. Ombalulo etyinana ilamba vali pepanduvali iya ipondola okulekesa otyipuka tyimwe otyinyingi.