Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

Eminyeeto, Nimuta Omutima aha Bigyendererwa by’Omwoyo?

Eminyeeto, Nimuta Omutima aha Bigyendererwa by’Omwoyo?

“Emirimo yaawe gyegyekyerere Mukama; obwo nibwo enaama zaawe zirihamibwa.”​—ENFUMU 16:3.

EKYESHONGORO: 11, 24

1-3. (a) Eminyeeto boona bari mu mbeera ki, kandi eki nitubaasa kukigyeragyeranisa na ki? (Reeba ekishushani aha kutandika.) (b) Niki ekiraahwere Abakristaayo eminyeeto omu mbeera egi?

TEERA akashushani oriyo nooyenda kuza aha mukoro gw’omutaano hare munonga. Oine kugyendera omu baasi kubaasa kuhikayo. Okihika ah’okukwatira baasi, oshangaho abantu baingi na baasi nyingi reero oshoberwa. Kwonka ekirungi, noomanya ahu oriyo nooza na baasi ei oine kutemba. Torikwija kutemba baasi endiijo yoona, ahakuba noomanya ngu neija kukutwara omu mwanya gutahikire.

2 Imwe eminyeeto muri nk’abantu abari ah’okukwatira baasi, kandi ebi murikurabamu nibigyeragyeranisibwa n’orugyendo. Obumwe nihaba hariho ebintu bingi eby’okucwamu ebirikubaasa kukureetera kushoberwa. Kwonka waaba oine ebigyendererwa, nikiija kukworobera kucwamu gye. Noija kucwamu ota?

3 Ekicweka eki nikiza kugarukamu ekibuuzo ekyo, kandi nikiza kukuhiga kuta omutima aha kushemeza Yehova. Eki nikimanyisa okukuratira obuhabuzi bwa Yehova omu bi orikucwamu aha bikwatiraine n’obwegyese, omurimo ogu oraakore, nari yaaba oraataahe omu bushwere okazaara n’abaana. Kandi nikimanyisa okuteeraho kuhikiiriza ebigyendererwa by’omwoyo, ebiraakureetere kugira omukago murungi na Yehova. Waaguma otaire omutima aha kuheereza Yehova, noogira obuhame ngu naija kukuhwera kusingura.​—Shoma Enfumu 16:3.

AHABW’ENKI OINE KUTAHO EBIGYENDERERWA BY’OMWOYO?

4. Nituza kushwijuma ki omu kicweka eki?

4 Ni kirungi kutaho ebigyendererwa by’omwoyo. Ahabw’enki? Nituza kureeba enshonga ishatu. Ey’okubanza n’eya kabiri niziija kukuhwera kureeba ngu waahikiiriza ebigyendererwa by’omwoyo nooba munywani wa Yehova. Eya kashatu neeyoreka ahabw’enki ni kirungi okutaho ebigyendererwa okiri muto.

5. Ni nshonga ki enkuru erikutureetera kutaho ebigyendererwa by’omwoyo?

5 Enshonga enkuru erikutureetera kutaho ebigyendererwa by’omwoyo n’okusiima Yehova ahabwa rukundo ye n’ebi atukoreire. Omuhandiiki omwe wa Zaaburi akagira ati: “Ni kirungi okusiima Mukama . . . Ahakuba iwe Mukama, okangwisa gye n’omurimo gwawe, ndyayeshongora, nshemerererwe ebi emikono yaawe yaakozire.” (Zaaburi 92:1, 4) Teekateeka aha bintu ebi Yehova akuhaire: Nk’amagara gaawe, okwikiriza kwawe, Baibuli, ekibiina, n’amatsiko g’okutuura omu Paradiso ebiro byona. Waataho ebigyendererwa by’omwoyo, nooyoreka ngu noosiima Yehova ahabw’ebintu ebi byona, kandi eki nikikwiriza haihi nawe.

6. (a) Ebigyendererwa byawe nibikwata bita aha mukago gwawe na Yehova? (b) Ni bigyendererwa ki ebi orikubaasa kutaho okiri muto?

6 Enshonga eya kabiri erikutureetera kutaho ebigyendererwa by’omwoyo eri ngu ku orikuba oriyo noobihikiiriza, nooba nookorera Yehova omurimo murungi. Eki nikiija kukureetera kwongyera kumwirira haihi. Entumwa Paulo akagira ati: “Ruhanga t’otahikiriire kwebwa emirimo yaanyu n’okukunda oku mwayorekire aha iziina rye.” (Abaheburaayo 6:10) Tori muto munonga w’okutabaasa kutaho ebigyendererwa by’omwoyo. Nk’eky’okureeberaho, Christine akaba aine emyaka 10 obu yaacwamu kuguma naashoma ebyafaayo eby’Abajurizi ba Yehova abeesigwa. Toby akaba aine emyaka 12 obu yaataho ekigyendererwa ky’okushoma Baibuli yoona atakabatiziibwe. Maxim akaba aine emyaka 11 kandi munyaanya Noemi akaba aine emyaka 10 obu baabatizibwa. Bombi bakataho ekigyendererwa ky’okuheereza aha Beseeli. Kubaasa kuguma nibaijuka ekigyendererwa ekyo, bakahanika aha kisiika omu nju yaabo foomu y’okushaba kuza aha Beseeli. Kandi shi iwe? Noobaasa kuteekateeka aha bigyendererwa ebimwe ebi orikubaasa kutaho kandi okateeraho kubihikiiriza.​—Shoma Abafilipi 1:10, 11.

Waataho ebigyendererwa, nikiba kyorobi kucwamu gye

7, 8. (a) Okutaho ebigyendererwa nikihwera kita omu kucwamu? (b) Ahabw’enki omunyeeto omwe yaacwiremu kutaza aha yunivasite?

7 Enshonga ya kashatu erikukureetera kutaho ebigyendererwa by’omwoyo n’eha? Obu ori omunyeeto, oine bingi eby’okucwamu. Oine kucwamu obwegyese obu oraatungye nari omurimo ogu oraakore, n’ebindi bingi. Okucwamu oku nikugyeragyeranisibwa n’okuhika aha nguuto nyingi waaba ori aha rugyendo. Waaba noomanya ei orikuza, nikikworobera kucwamu oruguuto oru oraatoore. Omu muringo nigwo gumwe, waataho ebigyendererwa, nikikworobera kucwamu gye. Enfumu 21:5 nihagira hati: ‘Ebi omweziriki arikuteekateeka kukora’ nibimureetera obusinguzi. Ku orikutaho ebigyendererwa birungi bukiri kare, nikiija kukureetera kuba omusinguzi. Eki nikyo kyahikire ahari Damaris obu yaabaire naayenda kucwamu ekintu kikuru akiri omunyeeto.

8 Damaris akakora gye omu bigyezo bye bya siniya ya mukaaga, n’ahabw’ekyo akaba naabaasa kuza kwega ebiragiro aha yunivasite atarikushashura. Kwonka omu mwanya gw’ekyo, akacwamu kukora omurimo ogutarikutwara obwire bwingi. Ahabw’enki? N’ahabw’okugira ngu akaba ataireho ekigyendererwa ky’okuba payoniya obu yaabaire akiri muto. Naagira ati: “Omurimo ogu gukaba nigumbaasisa kukora obwire bukye. Ku ogire ngu nkatunga diguri omu biragiro aha yunivasite, nkaba ninza kukora esente nyingi, kwonka kikaabaire kigumire kutunga omurimo gw’okukora obwiire bukye.” Damaris atwire ari Payoniya kumara emyaka 20. Mbwenu shi naareeba ngu akataho ekigyendererwa kirungi kandi yaacwamu gye obu yaabaire akiri omunyeeto? Eego. Aha murimo, naakira kushangwaho ab’ebiragiro baingi abarikukora omurimo ogu yaakubaire naakora ku ogire ngu akaza aha yunivasite. Naagira ngu baingi aharibo tibarikukunda emirimo yaabo. Damaris naareeba ngu emyaka yoona ei amazire ari payoniya emureeteire okushemererwa kwingi, kandi taine maganya nkabo.

9. Ahabw’enki nitwesiimisa eminyeeto?

9 Baingi aha minyeeto omu nsi yoona nibakora gye kandi baine kusiimwa. Okugira omukago murungi na Yehova n’okutaho ebigyendererwa by’omwoyo nikyo barikwebembeza. Eminyeeto egi buzima baine okushemererwa, kandi nibeega n’okugyendera n’aha buhabuzi bwa Yehova omu buri kimwe, nk’omu by’obwegyese, eby’emirimo, n’eby’amaka. Sulemaani naagira ati: “Yesigye Mukama n’omutima gwawe gwona.” Akoongyeraho ngu omworobere “omu mitwarize yaawe yoona, nawe aryaguma naatebeekanisa emihanda yaawe yoona.” (Enfumu 3:5, 6) Eminyeeto, Yehova naabakunda munonga! Muri ab’omuhendo ahariwe, naija kubarinda, abahabure, kandi abahe emigisha.

TEBEEKANISA GYE KUGAMBIRA ABANDI AHARI YEHOVA

10. (a) Ahabw’enki okubuurira nigwo murimo ogurikukirayo obukuru ahariitwe? (b) Noobaasa kwega ota okushoboorora gye enyikiriza zaawe?

10 Waata omutima aha kushemeza Yehova, nikiija kukuhiga kugambira abandi ebirikumukwataho. Yesu akagira ati: “Kandi engiri egi ey’obukama eshemereire kubanza kubuurirwa.” (Mako 13:10) Ahabw’okugira ngu omurimo gw’okubuurira ni mukuru, nigwo twine kwebembeza. Noobaasa kutaho ekigyendererwa ky’okuguma nooyejumba omu kubuurira? Noobaasa kuba payoniya? Kandi shi ku waakuba otarikukunda munonga kubuurira? Kandi noobaasa kuba ota kwega ota okushoboorora gye enyikiriza zaawe? Noija kuhwerwa ebintu bibiri ebi: Tebeekanisa gye, kandi otareka kugambira abandi ebi orikumanya ebirikukwata ahari Yehova. Waakora otyo noija kukunda omurimo gw’okubuurira.

Nootebeekanisa ota kugambira abandi ebirikukwata ahari Yehova? (Reeba akacweka 11, 12)

11, 12. (a) Noobaasa kutebeekanisa ota kugambira abandi ebirikukwata ahari Yehova? (b) Ow’eishe-emwe omunyeeto aha ishomero akakoresa mugisha ki kugambira abandi ebirikukwata ahari Yehova?

11 Tandika orikutebeekanisa kugarukamu bimwe aha bibuuzo ebi abeegi bagyenzi baawe barikubaasa kubuuza. Nk’eky’okureeberaho, “Ahabw’enki noikiririza omuri Ruhanga?” Aha mukura gwaitu jw.org hariho vidiyo erikubaasa kukuhwera kugarukamu ekibuuzo eki. Za aha EBIRIHO > VIDIYO ahansi y’omutwe eminyeeto, noija kushangaho vidiyo, “Eki ab’Orwingano Rwawe Barikugamba​—Okwikiriza ngu Ruhanga Ariho. Vidiyo egi neija kukuhwera omu kutebeekanisa eky’okugarukamu ekyawe. Nikibaasa kukuhwera waatoorana gye ebyahandiikirwe ebi oraakorese. Nk’eky’okureeberaho, noobaasa kushoboorora ngu hariho Ruhanga orikukoresa ebyahandiikirwe bishatu ebi: Abaheburaayo 3:4, Abarooma 1:20, na Zaaburi 139:14. Waakoresa vidiyo egi, neebaasa kukuhwera kwetebeekanisa kuguma noogarukamu ebibuuzo bitari bimwe na bimwe.​—Shoma 1 Petero 3:15.

12 Noobaasa kugambira abu orikushoma nabo ngu nibabaasa kuza aha mukura gwaitu jw.org. Ekyo nikyo Luca yaakozire. Abu yaabaire naashoma nabo bakaba nibakira kugamba aha madiini gatari gamwe na gamwe. Luca akareeba ekitabo ekyabaire nikigamba aha Bajurizi ba Yehova ebitahikire. N’obu Luca araabe yaabaire atiinire, akashaba omwegyesa kumwikiriza kugambira abeegi bagyenzi be ahabw’enki ebintu ebyo byabaire bitahikire. Omushomesa akamwikiriza kushoboorora enyikiriza ze, kandi akabaasa kworeka ekibiina kyona omukura gwaitu. Nka kimwe aha by’okukorera omuka, omushomesa akashaba buri omwe owaabaire ari omu kibiina kureeba vidiyo Noobaasa Kusingura Abarikukurahura Otarwanire. Noobaasa kuteebereza aha kushemererwa oku Luca yaagizire ahabw’okugamba ebirikukwata ahari Yehova aha ishomero?

13. Ahabw’enki tutaine kuhwamu amaani twahikwaho embeera zigumire?

13 Waahikwaho embeera egumire, toine kuhwamu amaani kureka oine kugumizamu kuhikiiriza ebigyendererwa byawe. (2 Timoseo 4:2) Ekyo nikyo Katharina yaakozire. Akaba aine emyaka 17 obu yaataho ekigyendererwa ky’okubuurira buri omwe ou arikukora nawe. Omwe aharibo akamujuma emirundi mingi. Kwonka nabwo akahamira aha kigyendererwa kye. Emitwarize ye mirungi ekashemeza omwe aha bu yaabaire naakora nabo, orikwetwa Hans. Akatandika kushoma ebitabo byaitu, yayeega Baibuli, kandi yaabatizibwa. Katharina akaba atarikumanya ngu Hans akabatizibwa ahabw’okuba akaba afurukire agiire ahandi. N’ahabw’ekyo bwanyima y’emyaka 13, kikamutangaaza munonga obu yaabaire ari aha ruteerane n’ab’omu ka ye, kureeba Hans naaha orubazo! Akashemererwa munonga ahabw’okugira ngu akahamira aha kigyendererwa kye eky’okubuurira abakozi bagyenzi be.

TEERAHO KUHIKIIRIZA EBIGYENDERERWA BYAWE

14, 15. (a) Oine kwijuka ki abandi baakugyemesereza ngu okore ebi barikukora? (b) Noobaasa kukora ki kuguma ohami abandi baakugyemesereza?

14 Ebi twaheza kwega byakuhiga kuta omutima aha kushemeza Yehova n’okutaho ebigyendererwa by’omwoyo. Kwonka eminyeeto abaingi ab’orwingano rwawe nibakunda okweshemeza. Kandi nibabaasa kukweta ngu okore ebi barikukora. Nikibaasa kukwetengyesa kworeka abandi ahabw’enki nookitwara nka kikuru kuhikiiriza ebigyendererwa byawe. Otaikiriza abandi kukureetera kuremwa kuhikiiriza ebigyendererwa byawe. Ka tugire ngu ori ah’okukwatira baasi nk’oku kyagambwaho aha kutandika kw’ekicweka eki, noija kuza omu baasi ei waabona, ahabw’okugira ngu abagirimu bashemereirwe? Ngaaha, tikwo kiri!

15 Mbwenu shi, noobaasa kukora ki okuguma ohami, abandi baakugyemesereza ngu okore ebi barikukora? Yetantare embeera ezirikubaasa kukureetera kugumirwa kwangira okugyemeserezibwa. (Enfumu 22:3) Teekateeka aha busaasi oburikuruga omu kukora ebintu bibi. (Abgalatia 6:7) Kandi omu bucureezi ikiriza ngu nooyetenga obuhabuzi. Hurikiza ebi abazaire baawe n’ab’eishe-mwe abakuzire omu by’omwoyo barikukugambira.​—Shoma 1 Petero 5:5, 6.

16. Ebyahikire ahari Christoph nibyoreka bita obukuru bw’okuba omucureezi?

16 Christoph ahabw’okuba omucureezi akaikiriza obuhabuzi. Bwanyima y’okubatizibwa, akatandika kuza omu mwanya ogu barikumanyiirizamu omubiri. Akashangayo n’eminyeeto abandi abaamwetsire kubeegaitaho aha tiimu yaabo y’emizaano. Eki akakigaaniiraho n’omureeberezi, kandi omureeberezi akamuhiga kuguma naateekateeka aha buremeezi obumwe oburikubaasa kurugamu, nk’okuhayahayana. Kwonka nabwo Christoph akacwamu kuza aha tiimu y’emizaano egyo. Kwonka bwanyima y’obwire bukye, akeetegyereza ngu omuzaano gurimu obushaarizi kandi ngu n’ogw’akabi. Akagaruka yaakigaaniiraho n’abareeberezi, kandi bakamuha obuhabuzi kuruga omu Baibuli. Christoph naagira ati: “Yehova akanyoherereza abahabuzi barungi, kandi nkahurikiza Yehova, n’obu kiraabe kyatwaire obwire.” Ori omucureezi ekirikumara kubaasa kwikiriza obuhabuzi?

17, 18. (a) Yehova naayendeza ki eminyeeto obunaku obu? (b) Ni bintu ki ebirikubaasa kukureetera kwefuuza omu myaka ya bukuru, kandi noobaasa kubyetantara ota? Ha eky’okureeberaho.

17 Baibuli neegira eti: “Shemerererwa obutsigazi [obunyeeto] bwawe, kandi omutima gwawe gugume gunanukye omu biro by’okunyeeta kwawe.” (Omubuurizi 11:9) Yehova naayenda ngu oshemererwe okiri muto. Omu kicweka eki, waayega ngu omuringo gumwe ogw’okutungamu okushemererwa, n’okuguma otaire omutima aha by’omwoyo, kandi akakuratira obuhabuzi bwa Yehova omu bi orikucwamu n’ebigyendererwa byawe. Waakora eki kare, nibwo oraije kurahuka kureeba oku Yehova arikukwebembera, akakurinda, kandi akakuha n’emigisha. Teekateeka aha buhabuzi burungi obu arikukuha oburi omu Kigambo kye, kandi teeraho kubugyenderaho: “Ogume oijukye Omuhangi waawe omu biro by’obutsigazi [obunyeeto] bwawe.”​—Omubuurizi 12:1.

18 Tihariho omuntu orikuguma ari muto kumara obwire buraingwa. Abato nibakuru ahonaaho baba bakuru. Eky’obusaasi, baingi aharibo bwanyima nibeefuuza ahabw’okutaho ebigyendererwa bibi nari ahabw’okutataho bigyendererwa bakiri bato. Kwonka waaguma otaire omutima aha bigyendererwa by’omwoyo, noija kushemererwa waakura ahabw’okucwamu gye okiri muto. Oku nikwo Mirjana arikwehurira. Obu yaabaire ari omunyeeto, akaba naakora gye omu by’emizaano. Nangwa akeetwa kwejumba omu mpaka z’emizaano ezaabaire zirimu amahanga maingi. Omu mwanya gw’okuzayo, akacwamu kuheereza Yehova omu buheereza obw’obutwire. Bwanyima y’emyaka erengire 30, na hati akiri omu buheereza obw’obutwire hamwe na iba. Naagira ngu abantu abarikwenda ekitiinisa, eby’obugaiga, okurangaanwa, n’okutwarwa nk’ab’amaani, tibarikubaasa kushemererwa buzima. Kandi naagira ngu ebigyendererwa birungi n’eby’okuheereza Ruhanga kandi okahwera n’abantu kumumanya.

19. Ahabw’enki ni kirungi kuta omutima aha by’omwoyo waaba okiri muto?

19 Eminyeeto buzima mwine kusiimwa n’obu muraabe nimuraba omu mbeera zigumire, nimuta omutima aha kuheereza Yehova. Nimutaho ebigyendererwa by’omwoyo, kandi nimutwara omurimo gw’okubuurira nka mukuru munonga ahariimwe. Kandi timurikwikiriza ensi kubaremesa kuhikiiriza ebigyendererwa byanyu. Nimubaasa kuhamya ngu okukora n’amaani kwanyu ti kwa busha. Mwine ab’eishe-emwe na banyaanyazi-itwe abarikubakunda kandi abarikubashagika. N’ahabw’ekyo ‘emirimo yaanyu mugyegyekyerere’ Yehova, reero mube abasinguzi omu bigyendererwa byanyu.