Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

Okusingura Orutaro rw’Ebiteekateeko Byawe

Okusingura Orutaro rw’Ebiteekateeko Byawe

HARIHO omuzigu oriyo naakutaahirira! Omuzigu ogu ni Sitaane, kandi ekirwaniso eki arikukoresa n’eky’amaani. Agyendereire kukoresa eky’okurwanisa eki kutaahirira ebiteekateeko byawe, gutari mubiri gwawe. Ni ky’okurwanisa ki? Ni pokopoko!

Entumwa Paulo akaba naamanya ngu pokopoko ya Sitaane n’ey’akabi munonga. Kwonka ti Bakristaayo boona ngu bakaba nibamanya akabi aka. Nk’eky’okureeberaho, nikireebeka bamwe omuri Korinso bakaba nibateekateeka ngu bahami munonga omu mazima ngu tibarikubaasa kusingurwa Sitaane. (1 Abakristaayo 10:12) Niyo nshonga ahabw’enki Paulo yaarabwire ati: “Nyine obwoba nti: Nk’oku enjoka yaategire Haawa n’obugobya bwayo, ebiteekateeko byanyu bikaahabisibwa muruga omu muhanda ogurikurahuka kandi ogurikwera oguri omuri Kristo.”​—2 Abakorinso 11:3.

Ebigambo bya Paulo nibyoreka oku kiri kikuru obuteyesiga ekirenga. Kubaasa kusingura pokopoko ya Sitaane, oine kumanya oku eri ey’akabi reero obone kugyerinda.

POKOPOKO N’EY’AKABI ETA?

Omu kicweka eki, pokopoko neeshoboororwaho nk’okugamba ebitahikire nari ebirikuhabya ebirikukoresibwa kutega abantu nari kutegyeka oku barikuteekateeka nari ebi barikukora. Kurugiirira aha kitabo Propaganda and Persuasion, pokopoko n’ebigambo “ebitarikwikirizibwa, eby’akabi, kandi ebitari by’oburingaaniza.” Abantu nibashoboorora ahari pokopoko barikukoresa ebigambo nka: “Ebishuba, ebihindahindwire, okubeiha, okuryarya, n’okutegyeka ebiteekateeko.”

Pokopoko n’ey’akabi munonga ahakuba mporampora neebaasa kushiisha ebiteekateeko byaitu tutakimanyire. Nitubaasa kugyeragyeranisa pokopoko n’omwika gw’obutwa ogu tutarikubaasa kureeba nari kukaga. Vance Packard, omuhangu omu ntwaza y’abantu, akagira ngu pokopoko neekwata aha muringo ogu turikutwazamu “kukira oku turikuteekateeka.” Omuhangu ondiijo akagira ngu pokopoko ereeteire abantu kutwaza omu muringo gw’akabi munonga n’ogutari gw’oburyo kyarugiramu n’abantu kwitana (oruganda rw’abantu abamwe baahweraho kimwe), orutaro, n’okuhiiganisibwa ahabw’oruganda nari ediini.​—Easily Led—​A History of Propaganda.

Abantu baaba nibabaasa kukuhindura omushema kurabira omuri pokopoko yaabo, kandi shi we Sitaane tarikukora ekirikukiraho? Sitaane atwire naayetegyereza emitwarize y’abantu kuruga obu baahangwa. Kandi, hati naayebembera “ensi yoona,” n’ahabw’ekyo naabaasa kukoresa buri kicweka ky’ensi kujanjaaza ebishuba bye. (1 Yohaana 5:19; Yohaana 8:44) Sitaane ‘ahumize emitima’ y’abantu baingi arikukoresa pokopoko ye, kandi hati naahabisa “ensi yoona.” (2 Abakorinso 4:4; Okushuuruurwa 12:9) Noobaasa kwangira ota pokopoko ye?

HAMYA OKWIKIRIZA KWAWE

Yesu akatwegyesa ngu hariho omuringo gworobi ogw’okurwanisamu pokopoko obu yaagira ngu ‘mumanye amazima, n’amazima nigaija kubahindura ab’obusingye.’ (Yohaana 8:31, 32) Omu rutaro, omuserukare aine kumanya ahu ashemereire kwiha amakuru agarikwesigwa, ahakuba abazigu nibabaasa kujanjaaza ebishuba kumuhabya. Mbwenu shi noobaasa kwiha nkahi amakuru agarikwesigwa? Yehova akata amakuru aga omu Kigambo kye Baibuli. Omu Baibuli nooshangamu buri kimwe kukuhwera kurwanisa pokopoko ya Sitaane.​—2 Timoseo 3:16, 17.

N’amazima, eki Sitaane naakimanya. N’ahabw’ekyo naakoresa ensi ei arikwebembera kutuhuzya n’okutumaramu amaani ngu tutashoma Baibuli nari kugyega. Otahabisibwa “obugobya bwa Sitaane”! (Abaefeso 6:11) Tikirikumara kutunga okumanya okurikutandikirwaho. Twine kukora munonga kwongyera aha mazima agu turikumanya. (Abaefeso 3:18) Nk’oku omuhandiiki omwe orikwetwa Noam Chomsky yaagizire, “tihaine orikuza kushuka amazima omu bwongo bwawe. N’ekintu eki iwe oine kwesherurira.” N’ahabw’ekyo ‘yesherurire’ amazima orikushwijuma Ebyahandiikirwe buri izooba n’obwegyendesereza.​—Ebyakozirwe 17:11.

Kubaasa kusingura orutaro rw’ebiteekateeko byawe, oine kumanya oku pokopoko eri ey’akabi kandi ogyerinde

Sitaane tarikwenda ngu oteekateekye gye, kandi oyetegyereze amazima agu orikuhurira. Ahabw’enki? Ahakuba pokopoko “neebaasa kukora gye” abantu “baarekyera aho kuteekateeka munonga aha kintu” nikwo ekitabo Media and Society in the Twentieth Century kyagizire. Otakaikiririza eryo buri kimwe eki orikuhurira otabandize waakiteekateekaho n’obwegyendesereza. (Enfumu 14:15) Ruhanga akuhaire okubaasa ‘kw’okwerinda’ n’okubaasa kw’okuteekateeka, n’ahabw’ekyo bikorese kuhamya okwikiriza kwawe.​—Enfumu 2:10-15; Abarooma 12:1, 2.

GUMA HAMWE N’AB’EISHE-EMWE

Abaserukare abarikuba baikiriize pokopoko nibatiina baremwa n’okurwana. Pokopoko neebaasa n’okubareetera kurwanagana bonka nari kwetaanisa aha ihe. Kurugiirira aha muduumizi w’amahe Omugyamani, pokopoko niyo yaareeteire Germany kusingurwa omu Rutaro rw’Ensi Yoona I. Akagira ngu abantu bakakwatwaho munonga pokopoko yaabareetera kutentebuka emikono. Sitaane naakoresa obukodyo nibwo bumwe kushiisha obumwe bw’Abakristaayo obunaku obu. Nk’eky’okureeberaho, naateeraho kureetaho obutaikirizana ahagati y’ab’eishe-emwe. Nari naateeraho kubaiha omu kibiina kya Yehova arikubareetera kuteekateeka ngu ekibiina kikozire ekitari ky’oburingaaniza nari ngu kikozire enshobe.

Otahindurwa omushema! Kuratira obuhabuzi oburi omu Kigambo kya Ruhanga ogume hamwe n’ab’eishe-emwe. Nk’eky’okureeberaho, Baibuli neetuhiga kugumizamu ‘nitusaasirana’ ahari busha n’okurahuka kushoboorora obutaikirizana. (Abakolosai 3:13, 14; Matayo 5:23, 24) Kandi neeturabura kuteetaanisa aha kibiina. (Enfumu 18:1) Hamya ngu oyetebeekaniise kwangira pokopoko ya Sitaane. Yebuuze oti: ‘Obu ow’eishe-emwe mugyenzi wangye yaangwisa kubi, nkatwaza omu muringo ogurikushemeza Ruhanga nari ogurikushemeza Sitaane?’​—Abagalatia 5:16-26; Abaefeso 2:2, 3.

OTAIHAMU ABANDI OBWESIGYE

Omuserukare otarikwesiga omwebembezi we tarikubaasa kurwana gye. N’ahabw’ekyo abazigu nibakoresa pokopoko kushiisha obwesigye obu abaserukare baine omu beebembezi baabo. Abeebembezi baakora enshobe, abazigu nibiihirira aha nshobe egyo reero bagira bati: “Torikubaasa kubeesiga!” kandi “Otabaikiriza kukureetera kugwa omu kabi!” Sitaane nawe naakora nikyo kimwe. Naateeraho kushiisha obwesigye obu oine omuri abo abu Yehova arikukoresa kwebembera abaheereza be.

Noobaasa kwerinda ota? Mariirira kuguma omu kibiina kya Yehova. Gumizamu ohamiire aha bashaija abarikwebembera abaheereza ba Ruhanga kandi obashagike, n’obu baraabe batahikiriire. (1 Abatesalonika 5:12, 13) Abeehagwire aha mazima n’abandi banyabishuba nibabaasa kutaahirira ekibiina. (Tito 1:10) Nangwa n’obu eki barikugamba kyakuba nikireebeka nk’ekihikire, ‘otarahuka kuhahaaza omutima.’ (2 Abatesalonika 2:2) Kuratira obuhabuzi obu Paulo yaahaire Timoseo obu: “Ogumizemu omu bi waayegire,” kandi ijuka “abaabikwegyeise.” (2 Timoseo 3:14, 15) Teekateeka aha buhame bwona oburikuhamya ngu noobaasa kwesiga omwambari omwesigwa ou Yehova atwire naakoresa kutwegyesa amazima kumara emyaka nka igana.​—Matayo 24:45-47; Abaheburaayo 13:7, 17.

OTATIINA

Sitaane naateeraho kukuhabisa omu miringo erikureebwa butunu. Obumwe naateeraho kukureetera kugira obwoba. Okutiinatiinisa ni “gumwe aha miringo mikuru eya pokopoko” nikwo ekitabo Easily Led​—A History of Propaganda kyagizire. Philip M. Nk’eky’okureeberaho, omuhangu Omungyereza orikwetwa Taylor, akahandiika ngu Abasiria bakaba nibakoresa okutiinatiinisa na pokopoko kusingura abazigu baabo. Sitaane naakoresa okutiina, nk’okutiina abantu, okutiina okuhiiganisibwa, n’okutiina okufa kutureetera kurekyera aho kuheereza Yehova.​—Isaaya 8:12; Yeremia 42:11; Abaheburaayo 2:15.

Otaikiriza Sitaane kukutiinisa! Yesu akagira ati: “Mutatiina abo abarikwita omubiri, bwanyima bataine kindi ki barikubaasa kukora.” (Luka 12:4) Hamiza kimwe ngu Yehova naija kuhikiiriza okuraganisa kwe okw’okukureeberera, akuhe “amaani agarikukirira kimwe,” kandi akuhwere kwangira okutaahirira kwa Sitaane.​—2 Abakorinso 4:7-9; 1 Petero 3:14.

N’amazima, hariho obumwe obu orikuhurira otaine maani nari otiinire. Kwonka ijuka ebigambo ebi Yehova yaagambiire Yoshua ebi: “Ba ow’amaani, ogume omutima; otatiina, n’obu kwakuba okuhahaaza omutima; ahabw’okuba Mukama Ruhanga waawe aryaguma naiwe, ei oriza yoona.” (Yoshua 1:9) Waagira okwerarikirira, ahonaaho shaba Yehova omugambire okwerarikirira kwawe. Noobaasa kuhamya ngu ‘obusingye bwa Ruhanga oburengire okwetegyereza kw’omuntu weena, nibwija kurinda omutima gwawe n’obwengye bwawe.’ Reero noija kugira amaani maingi ag’okuremesa pokopoko ya Sitaane.​—Abafilipi 4:6, 7, 13.

Noijuka pokopoko ei entumwa y’Abasiria, Rabushaake yaakoreise kutiinisa abaheereza ba Ruhanga? Akaba naayenda ngu baikirize ngu tihariho orikubaasa kubarinda okutaahirirwa kw’Abasiria, n’obu yaakuba Yehova. Kandi akagira ngu Yehova akaba agambiire Abasiria kucwekyereza Yerusaalemu. Yehova akagarukamu ata? “Otatiina ebyo bigambo bi ohuriire, ebi abaheereza b’omugabe wa Asiria banjumire.” (2 Abagabe 18:22-25; 19:6) Yehova akoohereza maraika owaacwekyereize Abasiria 185,000 omu kiro kimwe!​—2 Abagabe 19:35.

BA OMUNYABWENGYE BUTOOSHA OHURIKIZE YEHOVA

Orareebire vidiyo bariyo nibabeiha omuntu kwonka atarikukimanya? Shana obundi okeenda kwamuza oti: ‘Ekyo otakakiikiriza! Bariyo nibakubeiha!’ Teekateeka baamaraika bariyo nibakugambira bati: “Otabeihwabeihwa ebishuba bya Sitaane!”

N’ahabw’ekyo otahurikiza pokopoko ya Sitaane. (Enfumu 26:24, 25) Hurikiza Yehova kandi omwesigye omuri buri kimwe eki orikukora. (Enfumu 3:5-7) Naakukunda kandi naakuhiga ati: “Mwana wangye, gira obwengye oshemeze omutima gwangye.” (Enfumu 27:11) Waakora eki, noija kusingura orutaro rw’ebiteekateeko byawe!