Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

Eminyeeto—Murwanise Omuregi

Eminyeeto—Murwanise Omuregi

“Mujware eby’okurwanisa byona ebya Ruhanga, mubone kwemerera mutasingwirwe bugobya bwa Sitaane.”​—ABAEFESO 6:11.

EKYESHONGORO: 139, 55

1, 2. (a) Ahabw’enki eminyeeto nibasingura Sitaane na baadaimoni be? (Reeba ekishushani aha kutandika.) (b) Nituza kushwijuma ki?

EMTUMWA Paulo akagyeragyeranisa Abakristaayo n’abaserukare. Turi omu rugamba, kandi abazigu baitu bariho n’abaabuzima! Omu rugamba rwaitu titurikurwanisa abantu, beitu niturwanisa Sitaane na baadaimoni. Abazigu baitu batendekirwe gye kandi baamazire emyaka maingi nibarwana. N’ahabw’ekyo noobaasa kuteekateeka ngu torikubaasa kusingura orugamba oru na munonga waaba ori muto. Mbwenu shi abato nibabaasa kusingura abazigu aba ab’amaani? Buzima nibabaasa, kandi bariyo nibasingura! Ahabw’enki? Ahakuba Yehova naabaha amaani. Kandi nk’abaserukare abatendekirwe gye, nibajwara ‘eky’okurwanisa’ ky’eby’omwoyo kubaasa kwetebeekanisiza okurwana oku.​—Shoma Abaefeso 6:10-12.

2 Entumwa Paulo obu yaaha eky’okureeberaho eki, naabaasa kuba yaabaire naateekateeka aha ku abaserukare Abarooma baabaire nibajwara. (Ebyakozirwe 28:16) Omu kicweka eki, nituza kushwijuma eky’okureeberaho eki. Nituza n’okwetegyereza ngu eminyeeto abamwe nibagumirwa kujwara buri kicweka ky’eky’okurwanisa eki n’emigasho erikurugamu baakijwara.

Eky’okurwanisa kyawe eky’eby’omwoyo kiriho buri kimwe?

‘ORUKOBA RW’AMAZIMA’

3, 4. Amazima g’omu Baibuli nigashushana gata n’orukoba rw’omuserukare Omurooma?

3 Shoma Abaefeso 6:14. Orukoba rw’omuserukare Omurooma rukaba ruba ruriho obwoma kurinda obwezirikiro bw’omuserukare n’okuhamya eky’okwekingiza omu kifuba. Enkoba ezimwe zikaba ziba ziine obushaho bw’okushonshorekamu emisyo. Omuserukare oyezirikire gye, akaba aza kurwana aine obumanzi.

Amazima agu turikwega kuruga omu Kigambo kya Ruhanga nigaturinda enyegyesa z’ebishuba

4 Nk’orukoba, amazima agu turikwega omu Kigambo kya Ruhanga nigaturinda enyegyesa z’ebishuba. (Yohaana 8:31, 32; 1 Yohaana 4:1) Oku turikweyongyera kukunda amazima nikwo kirikutworobera kugyendera aha misingye ya Baibuli nari kujwara “ekyoma ky’okwekingiza omu kifuba.” (Zaaburi 111:7, 8; 1 Yohaana 5:3) Ekindi, oku turikweyongyera kwetegyereza amazima, nikwo turikweyongyera kugashoboororera gye abarikuhakanisa.​—1 Petero 3:15.

5. Ahabw’enki twine kuguma nitugamba amazima?

5 Ahabw’okugira ngu amazima g’omu Kigambo kya Ruhanga n’ag’omuhendo ahariitwe, nitworobera ebirimu kandi butoosha nitugamba amazima. Sitaane naakoresa ebishuba ahakuba ni kimwe aha birwaniso bye ebirikukora gye. Ebishuba nibisaasa orikubigamba n’orikubiikiriza. (Yohaana 8:44) N’ahabw’ekyo n’obu turaabe tutahikiriire nituteeraho munonga kwetantara okubeiha. (Abaefeso 4:25) Eki tikyorobi. Abigail, ow’emyaka 18, naagira ati: “Okugamba amazima obumwe nikireebeka nk’ekitarikwetengyesa, na munonga ekishuba kyaba nikibaasa kukwiha omu mbeera egumire.” Mbwenu shi ahabw’enki naateeraho butoosha kugamba amazima? Naagira ati: “Ku ndi kugamba amazima, ningira omutima ogutarikunshinja. Kandi abazaire bangye na banywani bangye nibabaasa kunyesiga.” Victoria, ow’emyaka 23, naagira ati: “Ku orikugamba amazima, okahamira aha bi orikwikiriza, noobaasa kurahurwa. Kwonka nootunga ebirungi bingi. Nooyongyera kweyikiririzamu, noogira omukago guhami na Yehova, kandi abarikukukunda nibakuha ekitiinisa.” Mbwenu shi nooreeba omugasho gw’okuguma oyezirikire ‘orukoba rw’amazima’ obwire bwona?

Orukoba rw’amazima (Reeba akacweka 3-5)

‘EKY’OKWEKINGIZA OMU KIFUBA EKY’OKUHIKIIRIRA’

6, 7. Ahabw’enki okuhikiirira nikugyeragyeranisibwa n’eky’okwekingiza omu kifuba?

6 Eky’okwekingiza omu kifuba eky’omuserukare Omurooma kikaba kiba kikozirwe omu bwoma kumukingira ebicweka ebyotooroire ekifuba. Obwoma obu bukaba buba bwine n’obuguha obukozirwe omu ruhu obw’okubukwatanisa hamwe. N’amabega gakaba gaba gashwekirwe obwoma obukozirwe omu muringo nigwo gumwe. Eky’okwekingiza omu kifuba kikaba nikibaasa kuremesa muntu kugyenda gye, kandi kikaba nikyetengyesa ngu agume naayeshwijuma kureeba kyaba kikomire gye. Kwonka kikaba kirinda omutima gwe n’ebicweka ebindi eby’omunda okutacumitwa ruraara nari emyambi.

Titwine bwengye burikumara kubaasa kurinda omutima gwaitu

7 Emitindo ya Yehova ehikire, erikurinda “omutima” gwaitu, nari eki turi omunda neebaasa kugyeragyeranisibwa n’eky’okwekingiza omu kifuba. (Enfumu 4:23) Omuserukare akaba atarikubaasa kuhiinganisa eky’okwekingiza n’ekindi ekikozirwe omu bwoma butagumire. Omu muringo nigwo gumwe, naitwe titushemereire kuhiinganisa emitindo ya Yehova erikukwata aha kihikire n’eki itwe turikutwara nk’ekihikire. Ahabw’okuba itwe titwine bwengye bwingi bw’okurinda omutima gwaitu. (Enfumu 3:5, 6) Niyo nshonga ahabw’enki butoosha tushemerere kweshwijuma tukahamya ngu ‘eky’okwekingiza omu kifuba’ kyaitu nikikirinda omutima gwaitu.

8. Ahabw’enki tushemereire kworobera emisingye ya Ruhanga?

8 Mbwenu shi obumwe nooyehurira ngu emitindo ya Yehova ekwihireho obugabe nari neekuzibira kukora ebi orikwenda? Daniel, oine emyaka 21, naagira ati: “Abashomesa n’abaana abu ndikushoma n’abo nibandahura ahabw’okugyendera aha misingye ya Baibuli. Omu kubanza, nkaba ntarikweyikiririzamu kandi nkagira amaganya.” Kwonka shi hati naayehurira ata? Naagira ati: “Hati, ninyetegyereza ebirungi ebirikuruga omu kugyendera aha mitindo ya Yehova. ‘Banywani’ bangye abamwe bakatandika kukoresa emibazi y’ekitabura bwongo, kandi abandi bakaruga omu ishomero. N’eky’obusaasi kureeba embeera mbi ei barimu hati. Yehova buzima naaturinda.” Madison, oine emyaka 15, naagira ati: “Tikyorobi kuhamira aha misingye ya Yehova, kwonka nkanga kugyenda n’eki ab’orwingano rwangye baabaire nibatwara nk’ehikire nari ekirikushemeza.” Mbwenu shi naakora ki? Naagira ati: “Ninyeyijutsya ngu ninyetererwa eiziina rya Ruhanga, Yehova kandi okwohibwa n’omuringo gumwe ogu Sitaane arikokoresa kurwana naanye. Buri kigyezo eki ndikusingura, ninyehurira gye.”

Eky’okwekingiza eky’okuhikiirira (Reeba akacweka 6-8)

“ENKAITO EZ’OKWETEEKATEEKA KUGAMBA ENGIRI Y’OBUSINGYE”

9-11. (a) Ni nkaito ki ez’akamanyiso ezi Abakristaayo barikujwara? (b) Niki ekirikubaasa kutuhwera kugira obumanzi bw’okubuurira?

9 Shoma Abaefeso 6:15. Omuserukare Omurooma akaba atarikubaasa kuza omu rugamba ataine nkaito. Zikaba ziba zigumire ziine empu ishatu zitwekyereine. Kwonka omuserukare ku yaabaire azijwara zimuhika gye, kandi zimubaasisa n’okugyenda gye zitarikuterera.

10 Nk’oku enkaito z’abaserukare Abarooma zaabaire zibahwera kusingura omu rugamba, enkaito ez’akamanyiso nizituhwera kubuurira amakuru ‘g’obusingye.’ (Isaaya 52:7; Abarooma 10:15) Kwonka obumwe okubuurira nikwetengyesa obumanzi. Bo, oine emyaka 20 naagira ati: “Nkaba nintiina kubuurira abu ndikushoma nabo. Kikaba nikindeetera kuhemuka. Ku ndikureeba enyima, tindikureeba ekyabaire kishemereire kundeetera kuhemuka. Hati tindikutiina kubuurira ab’orwingano rwangye.”

11 Eminyeeto mingi nibagira ngu nikiboorobera kubuurira baaba betebeekanise bukiri kare. Noobaasa kukora ki kwetebeekanisa? Julia, oine emyaka 16, naagira ati: “Omu nshaho yangye y’eishomero nimba nyinemu eby’okukoresa omu kubuurira, kandi nimpurikiza emiteekateekyere n’enyikiriza z’abaana abu ndikushoma nabo. Eki nikimpwera kumanya ekirikubaasa kubahwera. Ku ndikuba nyeteekateekire gye, ningamba nabo ahari ekyo kyenyine ekiraabagasire.” Makenzie, oine emyaka 23, naagira ati: “Waaba oine embabazi kandi orikuhurikiza gye, noija kumanya eki ab’orwingano rwawe barikurabamu. Nimpamya ngu naashoma byona ebishohoziibwe ahabw’eminyeeto. Omu muringo ogu nimbaasa kworeka ab’orwingano rwangye ebiri omu Baibuli nari ebiri aha jw.org ebiraabahwere.” Okwetebeekanisa gye kwejumba omu kubuurira nikigyeragyeranisibwa n’okujwara “enkaito” ezirikukuhika gye.

Enkaito ez’okweteekateeka (Reeba akacweka 9-11)

“ENGABO Y’OKWIKIRIZA”

12, 13. Emwe aha ‘myambi ey’omuriro’ eya sitaane n’eha?

12 Shoma Abaefeso 6:16. Omuserukare Omurooma akaba akwata engabo mpango. Ekaba emurinda okuruga aha mabega kuhika aha maju kutacuumitwa rurara, amacumu, n’emyambi.

13 Emwe aha ‘myambi ey’omuriro’ ei Sitaane arikukoresa kukurwanisa n’eha? Obundi naakurwanisa arikugamba ebitahikire ahari Yehova. Sitaane naayenda kukureetera kuteekateeka ngu Yehova tarikukukunda kandi ngu tarikukufaho. Ida, oine emyaka 19, naagira ati: “Kaingi ninkira kwehurira ngu Yehova tarinkufaho kandi ngu tarikwenda kuba munywani wangye.” Mbwenu shi naakora ki ku arikwehurira atyo? “Enteerane nizo zirikukirayo kuhamya okwikiriza kwangye. Nkaba nshutama omu nteerane ntarikugarukamu, ndikuteekateeka ngu tihaine orikwenda kuhurikiza ebi ndikugamba. Kwonka hati, nintebeekanisiza enteerane kandi niinteeraho kugarukamu emirundi ebiri nari eshatu. Tikyorobi, kwonka kundikukikora nimpurira gye. Kandi ab’eishe-emwe na banyaanyazi-itwe nibangumya. Butoosha ninduga omu nteerane ndikumanya ngu Yehova naankunda.”

14. Eky’okureeberaho kya Ida nikitwegyesa ki?

14 Engambo ey’omuserukare terikubaasa kuhinduka neeguma nk’oku eri. Kwonka eky’okureeberaho kya Ida nikituhwera kwetegyereza ngu okwikiriza kwaitu tikuri kutyo. Ahakuba okwikiriza kwo nikubaasa kukura nari kufa, kuhama nari kutuuba. Niitwe twine kwecweramu. (Matayo 14:31; 2 Abatesalonika 1:3) “Engambo y’okwikiriza” kubaasa kuturinda, twine kwongyera kugihangusya nari kugihamya!

Engabo y’okwikiriza (Reeba akacweka 12-14)

“ENKOFIIRA EY’OKUJUNWA”

15, 16. Amatsiko gaitu nigashushanisibwa gata n’enkofiira?

15 Shoma Abaefeso 6:17. Omuserukare Omurooma akaba ajwara enkofiira kurinda omutwe, amaraka n’aha maisho. Obumwe enkofiira ekaba eba eriho omukono gw’okukwata.

16 Nk’oku enkofiira erikurinda obwongo bw’omuserukare, “amatsiko g’okujunwa” nigarinda ebiteekateeko byaitu. (1 Abatesalonika 5:8; Enfumu 3:21) Amatsiko nigatuhwera kuta omutima aha biraganiso bya Ruhanga n’okutahwamu amaani ahabw’oburemeezi. (Zaaburi 27:1, 14; Ebyakozirwe 24:15) Amatsiko agu twine gaine kuba gari agaabuzima ahariitwe gaaba gari ag’okuturinda. Twine kujwara “enkofiira” yaitu aha mutwe beitu kutari kugikwata bukwata omu ngaro!

17, 18. (a) Sitaane naabaasa kutubeihabeiha ata kwihaho enkofiira yaitu? (b) Nitubaasa kworeka tuta ngu titurikubeihwabeihwa Sitaane?

17 Sitaane naabaasa kutubeihabeiha ata kwihaho enkofiira yaitu? Teekateeka oku Sitaane yaagyerize Yesu. Akaba naamanya ngu Yesu naija kuba omutegyeki w’abantu. Kwonka akaba naija kubanza yaabonabonesibwa kandi aitwe. Kandi akaba aine kutegyereza kuhitsya obu Yehova araamuhindure Omugabe. Kwonka we Sitaane akaba naayenda kumuha omugisha gw’okutegyeka ahonaaho. Sitaane akaraganisa Yesu ngu yaakora ekikorwa ky’okumuramya, ahonaaho naija kuba omutegyeki w’ensi yoona. (Luka 4:5-7) Sitaane naamanya ngu Yehova aturaganiise kutuha ebintu bingi birungi omu nsi ensya. Kwonka twine kutegyereza ekiraganiso eki kuhikiirira, kandi eki kitakabaireho nitubaasa kutunga oburemeezi bwingi. Naitwe Sitaane naatuha omugisha gw’okuba gye obunaku obu. Naayenda ngu twebembeze ebyaitu, reero Obukama bwa Ruhanga tubute omu mwanya gwa kabiri.​—Matayo 6:31-33.

18 Sitaane tabaasize kubeihabeiha eminyeeto mingi. Nk’eky’okureeberaho, Kiana, oine emyaka 20, naagira ati: “Nimmanya ngu Obukama bwa Ruhanga nibwo bwonka oburaiheho oburemeezi bwaitu bwona.” Mbwenu shi amatsiko agu Kiana aine nigakwata gata aha miteekateekyere ye n’oku arikutwaza? Nigamuhwera kwijuka ngu ebintu by’ensi egi n’eby’akaanya kakye. Omu mwanya gw’okuta omutima aha kusherura eby’ensi, naakoresa obwire bwe n’amaani ge kuheereza Yehova.

Enkofiira ey’okujunwa (Reeba akacweka 15-18)

“RURARA Y’OMWOYO, NIKYO KIGAMBO KYA RUHANGA”

19, 20. Nitubaasa kwongyera kukoresa gye tuta Ekigambo kya Ruhanga?

19 Omuserukare Omurooma akaba aine rurara eyaabaire eine oburaingwa bwa fuuti nk’ibiri. Kandi abaserukare abo bakaba batendekirwe kukoresa gye rurara ahakuba bakaba beegyezamu buri izooba oku baine kugikoresa.

20 Entumwa Paulo akagira ngu Ekigambo kya Ruhanga kiri nka rurara. Yehova akituhaire. Kwonka twine kwega kukikoresa gye kurinda okwikiriza kwaitu nari twaba nitwenda kukora empindahinduka omu miteekateekyere yaitu. (2 Abakorinso 10:4, 5; 2 Timoseo 2:15) Noobaasa kwongyera kukoresa gye ota Ekigambo kya Ruhanga? Sebastian, oine emyaka 21, naagira ati: “Ntwire niimpandiika orunyiriri rumwe kuruga omu buri shuura naaba niinyeshomesa Baibuli. Ndiyo nindundaana ebyahandiikirwe ebi ndikukirayo kukunda.” Eki nikimuhwera kwongyera kwetegyereza emiteekateekyere ya Yehova. Daniel naayongyeraho ati: “Naaba niinyeshomesa Baibuli, ninsherura ebyahandiikirwe ebirikubaasa kuhwera abantu abu ndikubuurira. Ndeebire ngu abantu baingi nibahurikiza ebi orikubagambira baareeba nookoresa Baibuli oine omujinya, kandi orikuteeraho kubahwera.”

Rurara y’omwoyo (Reeba akacweka 19-20)

21. Ahabw’enki tutashemereire kutiina Sitaane na baadaimoni be?

21 Nk’oku twareeba omu by’okureeberaho eby’eminyeeto omu kicweka eki, titwine kutiina Sitaane na baadaimoni be. N’amazima baine amaani maingi, kwonka Yehova naabakiza amaani. Kandi tibarikwija kugumaho ebiro byona. Omu butegyeki bwa Kristo obw’Emyaka Rukumi, nibaija kukomwa kutabaasa kutuhitsyaho akabi koona, kandi bwanyima nibaija kucwekyerezibwa. (Okushuuruurwa 20:1-3, 7-10) Nitumanya omuzigu waitu, emitego ei arikukoresa n’ekigyendererwa kye. Twaba twine obuhwezi bwa Yehova, nitwija kurwanisa Sitaane tumusingure!