Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

Guma Oine Omukago Murungi na Yehova Waaba Nooheereza omu Ihanga Erindi

Guma Oine Omukago Murungi na Yehova Waaba Nooheereza omu Ihanga Erindi

“Ekigambo kyawe nkibiikire omu mutima gwangye.”​—ZAB. 119:11.

EKYESHONGORO: 142, 47

1-3. (a) Oyihireho embeera ezi turimu, tushemereire kwebembeza ki? (b) Abarikwega orurimu orusya nibatunga buremeezi ki, kandi nihabaho bibuuzo ki? (Reeba ekishushani aha kutandika.)

ENKUMI n’enkumi z’abajurizi ba Yehova nibeejumbira kimwe omu kuhikiiriza okworekwa okurikukwata aha kubuurira amakuru marungi omu ‘mahanga goona n’enganda zoona n’endimi n’abantu.’ (Kush. 14:6) Ori omwe aha barikwega orurimi orundi? Nooheereza nk’omumiisani nari ori omu ihanga erindi ahu ababuurizi barikwetengwa munonga, nari otandikire kuza omu nteerane omu kibiina ekirikukoresa orurimi orundi omu ihanga ryanyu?

2 Itwe abaheereza ba Yehova, twena nitwenda kwebembeza okugira omukago murungi na Yehova n’ab’omu maka gaitu. (Mat. 5:3) Kwonka obumwe, nitubaasa kugumirwa kweshomesa omu muringo oguhikire ahabw’okugira bingi by’okukora. Beitu abo abarikuheereza omu mahanga agandi, bo nibatunga oburemeezi obundi.

3 Oyihireho okwega orurimi rusya, baine n’okuhamya ngu nibeega ebintu ebitoorobi kwetegyereza ebirikukwata ahari Ruhanga. (1 Kor. 2:10) Mbwenu shi ekyo nibabaasa kukikora bata baaba batarikubaasa kwetegyereza gye orurimi orurikugambwa omu kibiina eki barimu? Kandi shi ahabw’enki Abakristaayo abazaire baine kuhamya ngu Ekigambo kya Ruhanga kyahika aha mitima y’abaana baabo?

AKABI AKARIKUBAASA KUHIKA AHA MUKAGO GWAITU NA YEHOVA

4. Niki ekirikubaasa kuba eky’akabi aha mukago gwaitu na Yehova? Ha eky’okureeberaho.

4 Okutabaasa kwetegyereza Ekigambo kya Ruhanga omu rurimi orundi nikibaasa kuba eky’akabi aha mukago gwaitu na Yehova. Omu kya kataano Y.A., Nehemia akooreka ngu naafayo obu yaamanya ngu abaana abamwe ab’Abayudaaya abaabaire barugire Babulooni bakaba batarikubaasa kugamba orurimi Oruheburaayo. (Shoma Nehemia 13:23, 24.) Abaana aba bakaba batakiine kamanyiso akarikworeka ngu n’abaheereza ba Ruhanga ahakuba bakaba batarikwetegyereza gye amakuru g’Ekigambo kya Ruhanga.​—Neh. 8:2, 8.

5, 6. Abazaire abarikuheereza omu ihanga erindi beetegyereize ki, kandi n’ahabw’ekyo?

5 Abakristaayo abazaire abarikuheereza omu ihanga erindi bashangire ngu rukundo ei abaana baabo bainiire amazima etuubire. Ahabw’okugira ngu abaana nibaba batarikwetegyereza ebirikugambwa omu nteerane aha Kyombeko ky’Obukama, tibarikuhwerwa omu by’omwoyo. Pedro, [1] owaafurukire n’eka ye kuruga South America kuza Australia akagira ati: “Waaba noogamba aha by’omwoyo, omutima n’enyehurira bishemereire kutwarirwamu.”​—Luk. 24:32.

6 Ku turikushoma ebintu omu rurimi orundi, emitima yaitu terikukwatwaho nk’oku kyakubaire omu rurimi rwaitu. Kandi, okutabaasa kugaaniira omu rurimi nikimaramu amaani omu biteekateeko n’omu by’omwoyo. N’ahabw’ekyo n’obu turaabe tushemereire kuguma twine ekihika ky’okuheereza Yehova omu rurimi orundi, twine kurinda omukago gwaitu nawe gukaguma guri murungi.​—Mat. 4:4.

BAKARINDA OMUKAGO GWABO NA YEHOVA

7. Ababulooni bakateeraho bata kureetera Danieli kutwaza nkabo n’okuza omu diini yaabo?

7 Obu Danieli na bagyenzi be baabaire bari omu buzaahe, Ababulooni bakateeraho kubatamu entwaza yaabo barikubeegyesa ‘orurimi rw’Abakaludaaya.’ Kandi, omukuru w’abakonwa owaabaire ayebembeire okutendekwa kwabo akabaha amaziina ga Babulooni. (Dan. 1:3-7) Eiziina eryahairwe Danieli rikaba nirimanyisa Beeli, Ruhanga owaabaire naakirayo kuramibwa omuri Babulooni. Omugabe Nebukadeneeza akaba naayenda kureetera Danieli kuteekateeka ngu Ruhanga we Yehova ari ahansi ya Ruhanga wa Babulooni.​—Dan. 4:8.

8. Niki ekyahwereire Danieli kuguma aine omukago murungi na Yehova obu yaabaire ari omu ihanga erindi?

8 N’obu baraabe baahaire Danieli eby’okurya kuruga aha by’omugabe, akamariirira “omu mutima gwe okuteeshiisha n’eby’okurya” ebyo. (Dan. 1:8) Ahabw’okugira ngu akaguma naayega “omu bitabo” ebirikwera omu rurimi rwabo, akaguma aine omukago murungi na Yehova n’obu araabe yaabaire naatuura omu ihanga erindi. (Dan. 9:2) N’ahabw’ekyo, bwanyima y’emyaka nka 70 Danieli aherize kuhika omuri Babulooni, akaba naakyetwa eiziina rye.​—Dan. 5:13.

9. Nk’oku kirikworekwa omuri Zaaburi 119, Ekigambo kya Ruhanga kikakwata kita aha muhandiiki wa Zaaburi egyo?

9 Omuhandiiki wa Zaaburi 119, Ekigambo kya Ruhanga kikamuha amaani g’okuba ow’omutaano. Akeemera ebigambo bibi ebi abanyiginya baabaire nibamugambaho. (Zab. 119:23, 61) Kwonka, akaikiriza ebigambo bya Ruhanga kumuhika aha mutima.​—Shoma Zaaburi 119:11, 46.

GUMA OINE OMUKAGO MURUNGI NA YEHOVA

10, 11. (a) Twaba nitwega Ekigambo kya Ruhanga, tushemereire kuba twine kigyendererwa ki? (b) Nitubaasa kuhika tuta aha kigyendererwa kyaitu? Ha eky’okureeberaho.

10 N’obu twakuba twine bingi by’okukora omu kibiina n’omu mirimo y’okwebaisaho, twena twine kutaho obwire bw’okweshomesa n’okugira okuramya kw’eka. (Efe. 5:15, 16) Kwonka ekigyendererwa kyaitu, tikishemereire kuba okushoma empapura nyingi, nari kutebeekanisa kugarukamu omu nteerane kwonka. Twine kuhamya ngu nitwikiriza Ekigambo kya Ruhanga kutuhika aha mutima, kandi kikahamya okwikiriza kwaitu.

11 Kubaasa kuhika aha kigyendererwa ekyo, twaba nitwega twine kuguma nitwijuka ebyetengo by’abandi n’ebyaitu eby’omwoyo. (Fil. 1:9, 10) Twine kumanya ngu twaba nitutebeekanisiza enteerane, nitutebeekanisa orubazo, nari nitutebeekanisa kuza omu kubuurira, noobaasa kushanga ngu niitwe titurikugyendera aha bi turikushoma. Nk’eky’okureeberaho: N’obu omuteeki araabe naaroza aha by’okurya atakabigabwire, tarikubaasa kubaho ahabw’endozo y’eby’okurya yonka. Yaaba naayenda kuguma aine amagara marungi, naaba aine kwetebeekanisiza eby’okurya by’ekiriisa. Nikyo kimwe, tushemereire kuteeraho kuriisa omutima gwaitu eby’okurya eby’omwoyo ebirikwigutsya ebyetengo byaitu.

12, 13. Ahabw’enki abo abarikuheereza omu mahanga agandi bashangire kiri eky’omugasho kuguma nibeeyegyesa omu rurimi rwabo?

12 Baingi abarikuheereza omu mahanga agandi nibagasirwa kwega Baibuli butoosha omu ‘ndimi z’owaabo ei baazaariirwe.’ (Byak. 2:8) N’abamiisani nibamanya ngu kubaasa kuguma bahami omu buheereza bwabo, tibarikubaasa kubaho ahabw’eby’okurya by’omwoyo ebi barikutunga omu nteerane byonka.

13 Alain, otwire naayega orurimi rwa Buperesi kumara emyaka nka munaana, naagira ati: “Ku ndikutebeekanisiza enteerane omu Ruperesi, ninta omutima aha rurimi. Ahabw’okugira ngu ebiteekateeko byangye nimba mbiteire aha kwetegyereza ebintu bigumire, omutima gwangye tigurikukwatwaho ebiteekateeko by’omwoyo ebi ndikuba ninshoma. Niyo nshonga ahabw’enki butoosha nintaho obwire bw’okwega Baibuli n’ebindi bitabo omu rurimi rwangye.”

HIKA AHA MITIMA Y’ABAANA BAAWE

14. Abazaire bashemereire kugira buhame ki, kandi n’ahabw’enki?

14 Abazaire Abakristaayo nibahamya kureeba ngu Ekigambo kya Ruhanga kyahika omu biteekateeko n’emitima y’abaana baabo. Serge n’omukazi we Muriel bwanyima y’okuheereza omu ihanga erindi kumara emyaka erengire eshatu, bakeetegyereza ngu mutabani waabo ow’emyaka 17, akaba atakiine kushemererwa omu kuheereza Yehova. Muriel naagira ati: “Kikaba nikimukora kubi kuza kubuurira omu rurimi orundi, kandi obwo enyima akaba naakunda kubuurira omu rurimi rwe, Orufaransa.” Serge naashoboorora ati: “Ku twamanyire ngu embeera egi niyo erikumuremesa kutunguuka omu by’omwoyo, tukacwamu kugaruka omu kibiina eki twabaire turimu omu kubanza.”

Hamya ngu amazima nigahika aha mitima y’abaana baawe (Reeba akacweka 14, 15)

15. (a) Ni nshonga ki ezirikubaasa kureetera abazaire kugaruka omu kibiina ekirikukoresa orurimi oru abaana baabo barikwetegyereza gye? (b) Eky’Ebiragiro 6:5-7 nikyehanangiriza kita abazaire?

15 Ni nshonga ki ezirikubaasa kureetera abazaire kugaruka omu kibiina ekirikukoresa orurimi oru abaana baabo barikwetegyereza gye? Eky’okubanza, baine kumanya yaaba baine obwire n’ebintu birikumara kuhwera abaana baabo kukunda Yehova kandi omu bwire nibwo bumwe bakabeegyesa orurimi orundi. Ekya kabiri, nibabaasa kureeba abaana baabo batarikukunda eby’omwoyo nari obuheereza omu ihanga erindi. Omu mbeera nk’ezo, Abakristaayo abazaire nibabaasa kucwamu kugaruka omu kibiina ekirikukoresa orurimi oru abaana baabo barikwetegyereza gye okuhitsya abaana baahama omu mazima.​—Shoma Eky’Ebiragiro 6:5-7.

16, 17. Abazaire abamwe babaasize bata kutendeka abaana baabo omu by’omwoyo bari omu ihanga erindi?

16 Kwonka nabwo, abazaire abamwe batungire oburyo bw’okutendeka abaana baabo omu rurimi rwabo, n’obu baraabe nibaheereza omu guruupu nari ekibiina ekirikukoresa orurimi orundi. Charles, oine abahara bashatu abaine emyaka 9 kuhika ahari 13, naaza nabo omu guruupu erikukoresa Orulingala. Naashoboorora ati: “Tukacwamu kugira okwega n’okuramya kw’eka turi n’abaana baitu turikukoresa orurimi rwaitu. Kwonka nabwo nituteeraho kwegyezamu tugira n’emizaano omu Rulingala kugira ngu babaase kwega orurimi oru barikuzaana.”

Teeraho kwega orurimi orundi kandi oyejumbe omu nteerane (Reeba akacweka 16, 17)

17 Kevin, oine abahara babiri abaine emyaka etaano na munaana, nibateeraho kweshumbuusha ahabw’ebi batarikwetegyereza omu nteerane z’orurimi orundi. Naashoboora ati: “Nyowe n’omukazi wangye nitwega na bahara baitu omu rurimi rwabo, Orufaransa. Kandi tukataho n’ekigyendererwa kuguma nituza omu nteerane z’Orufaransa omurundi gumwe buri kwezi, kandi nitukoresa ebiro byaitu by’okuhuumuraho kuza omu nteerane empango ez’ebiro bishatu ezirikukoresa orurimi rwaitu.”

18. (a) Ni musingye ki oguri omu Abarooma 15:1, 2 ogurikubaasa kukuhwera kucwamu ekiri ekirungi aha baana baawe? (b) Abazaire abandi bahaire buhabuzi ki? (Reeba ebirikukiraho.)

18 Omu nshonga egi, kiri ahari buri ka kucwamu ekiraagasire abaana baabo omu by’omwoyo. [2] (Gal. 6:5) Muriel, owaaba yaagambirweho, naagira ngu we na iba bakefeerereza ebi barikukunda kubaasa kuhwera mutabani waabo omu by’omwoyo. (Shoma Abarooma 15:1, 2.) Serge ku arikuteekateeka aha byakurugiremu, naateekateeka ngu bakacwamu gye. Naagira ati: “Kuruga obu twagaruka omu kibiina ekirikugamba Orufaransa, mutabani waitu akatandika kukora gye omu by’omwoyo kandi yaabatizibwa. Hati naaheereza nka payoniya ow’obutwire. Nangwa naateekateeka n’okugaruka omu guruupu erikukoresa orurimi orundi!”

IKIRIZA EKIGAMBO KYA RUHANGA KIKUHIKYE AHA MUTIMA

19, 20. Nitubaasa kworeka tuta rukundo ei twiniire Ekigambo kya Ruhanga?

19 Yehova ahabwa rukundo ye, abaasiise Ekigambo kye Baibuli kubaho omu ndimi nyingi kugira ‘ngu abantu boona, bamanyire kimwe amazima.’ (1 Tim. 2:4) Naamanya ngu abantu nibaigutsa gye ekyetengo kyabo ky’eby’omwoyo baashoma ebiteekateeko bye omu rurimi oru barikwetegyereza gye.

20 N’obu twakuba turi mu mbeera ki, tushemereire kumariirira kuriisa emitima yaitu eby’okurya ebigumire. Twaguma nitushoma Ebyahandiikirwe omu rurimi oru turikwetegyereza gye, nitwija kukuguma twine omukago murungi na Yehova n’eka yaitu, kandi kyorekye ngu nitutwara ebigambo bye nka bikuru.​—Zab. 119:11.

^ [1] (akacweka 5) Amaziina gahindwirwe.

^ [2] (akacweka 18) Kumanya emisingye erikubaasa kuhwera eka yaawe, reeba ebicweka “Oburemeezi n’Ebihembo by’Okworora Abaana omu Ihanga Erindi” omu Watchtower ey’Okitoba 15, 2002.