Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

EKICWEKA EKY’OKWEGA 36

Haramagedoni n’Amakuru Marungi!

Haramagedoni n’Amakuru Marungi!

“Yaabateeranira omu mwanya ogurikwetwa Haramagedoni.”​—KUSH. 16:16.

EKYESHONGORO 150 Sherura Ruhanga Akucungure

EBIRAAGAMBWEHO *

1-2. (a) Ahabw’enki Haramagedoni n’amakuru marungi ahabw’abantu? (b) Nituza kushwijuma bibuuzo ki omu kicweka eki?

ORAHURIIRE abantu nibagira ngu “Haramagedoni” n’orutaro rw’okucwekyereza buri kimwe, nari ekihikiirizi ky’okucwekyereza obuhangwa? Okutaana n’ekyo, Baibuli neeyoreka ngu Haramagedoni n’amakuru marungi aha bantu, kandi neija kubareetera okushemererwa! (Kush. 1:3) Orutaro rwa Haramagedoni tirurikwija kucwekyereza abantu kureka nirwija kubacungura! Mu muringo ki?

2 Baibuli neeyoreka ngu orutaro rwa Haramagedoni nirwija kutucungura rurikumaraho obutegyeki bw’abantu. Orutaro orwo nirwija kutucungura rurikumaraho ababi reero hakagumaho abahikiriire bonka. Kandi nirwija n’okurinda ensi kutashiishwa. (Kush. 11:18) Okwongyera kwetegyereza gye enshonga ezi, ka tushwijume ebibuuzo bina ebi: Haramagedoni niki? Ni bintu ki ebiraabeho Haramagedoni etakahikire? Twine kukora ki kuba bamwe aha baraahonokeho ahari Haramagedoni? Nitubaasa kuguma tuta turi abeesigwa obu Haramagedoni eri hakye kuhika?

HARAMAGEDONI NIKI?

3. (a) Ekigambo “Haramagedoni” nikimanyisa ki? (b) Kurugiirira aha Okushuuruurwa 16:14, 16, ahabw’enki nitugira ngu Haramagedoni ti mwanya gwenyine?

3 Shoma Okushuuruurwa 16:14, 16. Ekigambo “Haramagedoni,” kiri omu Baibuli omurundi gumwe gwonka, kandi nikiruga omu kigambo ky’Oruheburaayo ekirikumanyisa Orushozi Megido. (Kush. 16:16) Megido rukaba ruri orurembo omu Israeli eya ira. (Yos. 17:11) Kwonka Haramagedoni ti mwanya gwenyine oguri aha omu nsi. Okugamba butunu, n’embeera eraabeho obu ‘abagabe b’ensi yoona’ baraayeteerane hamwe kurwanisa Yehova. (Kush. 16:14) Kwonka omu kicweka eki, nituza kukoresa ekigambo “Haramagedoni” kumanyisa orutaro oruraabeho ahonaaho bwanyima y’abategyeki b’ensi kweteerana. Nitumanya tuta ngu Haramagedoni n’omwanya gw’akamanyiso? Eky’okubanza, tihariho rushozi rwenyine orurikwetwa Megido. Ekya kabiri, omwanya oguhereire Megido ni mukye munonga kubaasa kuzamu ‘abagabe b’ensi yoona,’ amahe gaabo n’eby’okurwanisa byabo. Ekya kashatu, nk’oku turikuza kureeba omu kicweka eki, orutaro rwa Haramagedoni nirwija kutandika ‘abagabe’ b’ensi baataahirira abaheereza ba Ruhanga omu nsi yoona.

4. Ahabw’enki Yehova yaayorekire ngu Megido eine akakwate n’orutaro rukuru?

4 Ahabw’enki Yehova yaayorekire ngu Megido eine akakwate n’orutaro rukuru? Megido hamwe n’oruhanga rwa Yezereeli orwabaire ruri haihi nayo ekaba eri emyanya y’okurwaniramu entaro nyingi. Obumwe, Yehova akaba ahwera abantu be kusingura entaro ezo. Nk’eky’okureeberaho, aha “migyera ya Medigo” Yehova akahwera Omuramuzi Gideoni kusingura eihe ry’Abanyakanaani eryabaire ryebembeirwe Sisera. Baraka na nabikazi Debora bakeebaza Yehova ahabw’okubahwera kusingura omu muringo gw’eky’okutangaaza. Bakeeshongora bati: “Eiguru rihurwire; enyonyoozi . . . zaarwanisa Sisera. Omugyera Kishoni gwabatwara.”​—Bar. 5:19-21.

5. Orutaro rwa Haramagedoni nirutaana ruta aha rutaro oru Baraka yaarwanire?

5 Baraka na Debora bakahendera ekyeshongoro kyabo n’ebigambo ebi: Ai Yehova, “abazigu baawe boona bacwekyerere batyo, kwonka abarikukukunda babe nk’oku eizooba rituruka n’amaani.” (Bar. 5:31) Nikyo kimwe, ahari Haramagedoni abazigu ba Yehova nibaija kucwekyerezibwa, kandi abarikukunda Ruhanga nibaija kucungurwa. Kwonka entaro ezi ibiri ziine entaaniso emwe nkuru. Ahari Haramagedoni, abaheereza ba Ruhanga tibarikwija kurwana. Nibaija kuba bataine n’ebirwaniso! Amaani gaabo nigaija kuruga “omu kutuuza n’omu kwesiga” Yehova n’amahe ag’omu iguru.​—Isa. 30:15; Kush. 19:11-15.

6. Yehova naija kusingura ata abazigu be ahari Haramagedoni?

6 Ruhanga naija kusingura ata abazigu be ahari Haramagedoni? Naabaasa kukoresa emiringo etari emwe n’emwe. Nk’eky’okureeberaho, naabaasa kukoresa omutsitsa, orubaare, nari omurabyo. (Yob. 38:22, 23; Ezk. 38:19-22) Nangwa naabaasa n’okureetera abazigu be kurwanagana bonka. (2 Bus. 20:17, 22, 23) Kandi naabaasa kukoresa baamaraika kwita abazigu. (Isa. 37:36) Kyona eki Ruhanga araakorese, nitumanya ngu naija kusingurira kimwe abazigu be. Abazigu be boona nibaija kucwekyerera. Kandi abahikiriire boona nibaija kujunwa.​—Enf. 3:25, 26.

NI BINTU KI EBIRAABEHO HARAMAGEDONI ETAKAHIKIRE?

7-8. (a) Kurugiirira aha 1 Abatesalonika 5:1-6, abategyeki b’ensi nibaija kuranga butumwa ki obw’omutaano? (b) Ahabw’enki obutumwa obu nibwija kuba buri obw’akabi?

7 Okurangirira ngu “n’obusingye tihariho kabi” nikwija kukuratwa “ekiro kya” Yehova. (Shoma 1 Abatesalonika 5:1-6.) Omu 1 Abatesalonika 5:2, “ekiro kya” Yehova kiine akakwate ‘n’okubonabona kwingi.’ (Kush. 7:14) Nitwija kumanya tuta ngu okubonabona kwingi kwaza kutandika? Baibuli neetugambira aha kuranga obutumwa obutari bwa butoosha. Nibwija kuba akamanyiso k’okuranga okubonabona kwingi.

8 Obu nibwo abategyeki baraabe nibaranga ngu ‘n’obusingye tihariho kabi’ nk’oku kyagambirweho. Ahabw’enki abategyeki b’ensi barikwija kugamba batyo? Mbwenu shi abeebembezi b’ediini nabo nibaija kukwatanisa nabo? Shana obundi. Kwonka, okurangirira okwo ni bimwe aha bishuba ebirikukomooka ahari baadaimoni. Kandi ekishuba eki nikiija kuba kiri eky’akabi, ahabw’okureetera abantu kugira amatsiko gagwire barikuteekateeka ngu baine oburinzi okubonabona kwingi okutabahoga omu byafaayo kurikuza kutandika. Eego, “obwo nibwo okucwekyerera kuraabagweho, nk’oku ebisha bikwata omukazi orikurumwa kuzaara.” Kandi shi bo abaheereza ba Yehova abeesigwa? Nibabaasa kwija kutangaara ahabw’ekiro kya Yehova kutandika juba kukira oku baabaire nibateekateeka, kwonka nibaija kuba beeteekateekire.

9. Ruhanga naija kukuratanisa ata okucwekyerera kw’ensi ya Sitaane?

9 Yehova tarikwija kucwekyereza ensi ya Sitaane omurundi gumwe, nk’oku yaabaire yaakozire omu bwire bwa Noa. Kureka, naija kugicwekyereza omu bicweka bibiri. Omu kubanza, naija kucwekyereza Babulooni Orukuru, ediini zoona z’ebishuba. Bwanyima, ahari Haramagedoni naija kucwekyereza ekicweka ekitsigaireho ekirikutwariramu eby’obutegyeki, amahe, n’eby’obushuubuzi. Ka twongyere kwetegyereza ebintu bikuru ebi bibiri ebiraabeho.

10. Kurugiirira aha Okushuuruurwa 17:1, 6 na 18:24, ahabw’enki Yehova arikwija kucwekyereza Babulooni Orukuru?

10 ‘Orubanja oruraacwerwe maraaya omukuru.’ (Shoma Okushuuruurwa 17:1, 6; 18:24.) Babulooni Orukuru nari ediini z’ebishuba zireetaire eiziina rya Ruhanga kujumwa. Kandi zeegyeise ebishuba bingi ahari Ruhanga. Ediini ezi zishambaine n’abategyeki b’ensi omu by’omwoyo zirikukwatanisa nabo. Abanyadiini bakoreise kubi obushoboorozi bwabo kutwariza kubi entaama zaabo n’okubaihamu esente. Nibasheesha eshagama nyingi otwariiremu n’ey’abaheereza ba Ruhanga. (Kush. 19:2) Yehova naija kucwekyereza ata Babulooni Orukuru?

11. “Enyamaishwa erikutukura” neejwekyera ki, kandi Ruhanga naija kugikoresa ata kutaahirira Babulooni Orukuru?

11 Yehova naija kucwekyereza “maraaya omukuru” arikukoresa ‘amahembe ikumi, ag’enyamaishwa erikutukura.’ Enyamaishwa egyo ey’akamanyiso neejwekyera ekibiina ky’Amahanga Ageteeraine. Amahembe ikumi nigajwekyera gavumenti ezirikushagika ekibiina ekyo. Omu bwire obu Ruhanga ataireho, gavumenti ezo niziija kwehindukana Babulooni Orukuru. Gavumenti ezo niziija kutsiga Maraaya ogwo ‘ajwaire busha,’ zimwihiho eby’obutungi ebi aine, kandi zisheeshuure n’ebibi bye byona. (Kush. 17:3, 16) Okucwekyerezibwa kwe okurikuza kubaho ahonaaho nk’omu izooba rimwe, nikwija kureetera abarikumushagika kukangarana. Ahakuba atwire naayehimbisa ati: “Nshutami nk’omugabekazi; tindi mufaakazi; tindigira maganya na kakye.”​—Kush. 18:7, 8.

12. Niki eki Yehova ataraikirize amahanga kukora, kandi n’ahabw’enki?

12 Ruhanga tarikwija kwikiriza amahanga kucwekyereza abaheereza be. Nikibeesiimisa kwetererwa eiziina rye, kandi boorobeire Yehova barikuruga omu Babulooni Orukuru. (Byak. 15:16, 17; Kush. 18:4) Kandi bakozire n’obweziriki kuhwera abandi kururugamu. N’ahabw’ekyo abaheereza ba Yehova tibarikwija kutunga aha ‘bifubiro’ byarwo. Kwonka nabwo, okwikiriza kwabo nikwija kugyezibwa.

Abaheereza ba Ruhanga boona omu nsi, nibaija kumwesiga okutaahirirwa ku kuraatandikye (Reeba akacweka 13) *

13. (a) Googi n’oha? (b) Kurugiirira ahari Ezekieli 38:2, 8, 9, niki ekiraareetere Googi kuza omu mwanya gw’akamanyiso ogurikwetwa Haramagedoni?

13 Okutaahirira kwa Googi. (Shoma Ezekieli 38:2, 8, 9.) Bwanyima y’okucwekyereza amadiini g’ebishuba goona, abantu ba Ruhanga nibaija kugumaho bonka nk’omuti ogwatsigaraho gwonka bwanyima y’eihunga ry’amaani. Amazima gari ngu, Sitaane naija kugira ekiniga kingi. Naija kworeka ekiniga ekyo arikukoresa pokopoko ‘y’emyoyo ya baadaimoni’ kujanjaaza ebishuba bye kureetera amahanga kukwatanisa hamwe kutaahirira abaheereza ba Yehova. (Kush. 16:13, 14) Amahanga agakwataniise hamwe nigo garikwetwa, “Googi omu nsi ya Magoogi.” Ab’amahanga ku baraatandikye okutaahirira kwabo, nibaija kuba baahika omu mwanya gw’akamanyiso ogurikwetwa Haramagedoni.​—Kush. 16:16.

14. Googi naija kwetegyereza ki?

14 Googi naija kwesiga “emikono y’abantu-buntu” niryo ihe rye. (2 Bus. 32:8) Itwe nitwija kwesiga Yehova Ruhanga waitu, ekintu ekiraareebeke nk’eky’obushema aha mahanga. Ahakuba baaruhanga ba Babulooni Orukuru tibarabaasize kurujuna “enyamaishwa” hamwe ‘n’amahembe gaayo ikumi.’ (Kush. 17:16) N’ahabw’ekyo Googi naija kuteekateeka ngu kyorobi kutusingura. Naija kutaahirira abaheereza ba Yehova “nk’ekicu ekishwekire ensi.” (Ezk. 38:16) Kwonka ahonaaho Googi naija kumanya ngu yaagwa omu mutego. Nka Faraho aha nyanja erikutukura, Googi naija kumanya ngu ariyo naarwanisa Yehova.​—Kur. 14:1-4; Ezk. 38:3, 4, 18, 21-23.

15. Yesu naija kusingurira ata kimwe ahari Haramagedoni?

15 Kristo n’amahe g’omu iguru nibaija kurinda abaheereza ba Ruhanga, kandi bacwekyerereze kimwe Googi n’amahe ge. (Kush. 19:11, 14, 15) Kandi shi Sitaane omuzigu wa Yehova orikukirayo, oraakorese pokopoko y’ebishuba bye kureetera amahanga kwejumba omu Haramagedoni? Yesu naija kunaga Sitaane na baadaimoni be omu kiina ekitaine bugarukiro, ahu baraakingirwe kumara emyaka rukumi.​—Kush. 20:1-3.

OINE KUKORA KI KUBAASA KUCUNGURWA AHARI HARAMAGEDONI?

16. (a) Nitworeka tuta ngu ‘nitumanya Ruhanga’? (b) Ahabw’enki okumanya Yehova kurikwija kurugamu ebirungi ahari Haramagedoni?

16 Yaaba tutwire omu mazima nari nibwo tugagiiremu, kubaasa kucungurwa ahari Haramagedoni, twine kworeka ngu ‘nitumanya Ruhanga’ kandi ngu ‘nitworobera’ amakuru marungi agarikukwata aha Mukama waitu Yesu. (2 Tes. 1:7-9) Nitumanya Ruhanga twaba nitumanya ebi arikukunda, ebi arikwanga n’emitindo ye. Kandi nitworeka ngu nitumumanya twamukunda, tukamworobera, kandi tukaba niwe twaramya wenka. (1 Yoh. 2:3-5; 5:3) Twayoreka ngu nitumanya Ruhanga, nawe naija ‘kutumanya’ ekirikwija kutuhwera kucungurwa ahari Haramagedoni! (1 Kor. 8:3) Mu muringo ki? Ahakuba Ruhanga yaaba naatumanya nikiba nikimanyisa ngu naatusiima.

17. Nikimanyisa ki ‘okworobera’ amakuru marungi agarikukwata ahari ‘Mukama waitu Yesu’?

17 Amakuru marungi agarikukwata ‘ahari Mukama waitu Yesu’ nigatwariramu amazima goona agu Yesu yaayegyeise agari omu Kigambo kya Ruhanga. Nitworobera amakuru marungi turikugagyenderaho obutoosha. Okworoba oku nikutwariramu okwebembeza Obukama, okugyendera aha mitindo ya Ruhanga, n’okwejumba omu murimo gw’okubuurira aha Bukama bwa Ruhanga. (Mat. 6:33; 24:14) Nikitwariramu n’okushagika beene ishe Kristo abashukirweho omwoyo gurikwera baaba nibahikiiriza obujunaanizibwa bwabo obw’amaani.​—Mat. 25:31-40.

18. Ni mu muringo ki ogu beene ishe Kristo barikwija kushumbuusha abaabagiriire embabazi?

18 Abaheereza ba Ruhanga abashukirweho amajuta juba nibaija kushumbuusha ‘ab’entaama ezindi’ ahabw’embabazi ezi baaboorekire. (Yoh. 10:16) Mu muringo ki? Haramagedoni etakahikire, boona 144,000 nibaija kuba baazoirwe baine emibiri y’omwoyo. Reero obwo nibaija kuba bamwe ah’eihe eriraayejumbe omu kucwekyereza Googi n’okucungura “omutwe muhango gw’abantu” ba Ruhanga. (Kush. 2:26, 27; 7:9, 10) Ka n’omugisha gw’amaani, omutwe omuhango gw’abantu kushagika abashukirweho amajuta hati baaba bakiri omu nsi!

NITUBAASA KUGUMA TUTA TURI ABEESIGWA OBU HARAMAGEDONI ERI HAKYE KUHIKA?

19-20. N’obu haraabe hariho okugyezibwa, nitubaasa kuguma tuta turi abeesigwa obu Haramagedoni eri haihi kuhika?

19 Omu biro ebi ebigumire munonga, abaheereza ba Yehova nibagyezibwa. Kwonka, nitubaasa kugumisiriza twine okushemererwa. (Yak. 1:2-4) Ekintu kimwe ekikuru ekiraatuhwere n’okushaba kuruga aha mutima. (Luk. 21:36) Kandi twine kugyendera aha bi turikushaba turikushoma Ekigambo kya Ruhanga buri izooba, kandi tukakiteekateekaho, otwariiremu n’obunabi oburikukwata aha bunaku bwaitu. (Zab. 77:12) Twakora ebi byona, tukongyeraho okwejumbira kimwe omu buheereza, nitwija kuhamya okwikiriza kwaitu n’amatsiko gaitu.

20 Teekateeka aha kushemererwa oku turaagire Babulooni Orukuru rwaheza kucwekyerezibwa na bwanyima ya Haramagedoni! Ekikuru munonga, teekateeka aha kushemererwa oku oraagire eiziina rya Ruhanga n’obushoboorozi bwe obw’okuba ohikire kutegyeka byaheza kujuririrwa omu bwijwire. (Ezk. 38:23) Eego, Haramagedoni n’amakuru marungi aha barikumanya Ruhanga, bakorobera Omwana we, kandi bakagumisiriza kuhitsya aha muheru.​—Mat. 24:13.

EKYESHONGORO 143 Gumizamu Nookora, Kandi, Otegyereize

^ kacw. 5 Abaheereza ba Ruhanga batwire bainiire ekihika Haramagedoni. Omu kicweka eki, nituza kushwijuma amakuru g’ekigambo Haramagedoni, ebiraabeho etakabaireho, n’oku turikubaasa kuguma turi abeesigwa obu emperu eri haihi.

^ kacw. 71 ENSHOBOORORA Y’EBISHUSHANI: Ebiraabeho kuhika ahari Haramagedoni. Nitwija (1) kugumizamu n’obuheereza kyaba nikikibaasika, (2) nitwija kugumizamu nitweyegyesa Baibuli, (3) kandi nitwija kuguma nitwesiga oburinzi bwa Ruhanga.

^ kacw. 85 ENSHOBOORORA Y’EBISHUSHANI: Abaporiisi nibaza kutaahirira eka y’Omukristaayo eine obwesigye ngu Yesu na baamaraika be nibamanya ekirikubaho.