Keta ifingi

Keta ifi filipo

Muno Mubaghile Ukubombela Linga Mukubinabina

Muno Mubaghile Ukubombela Linga Mukubinabina

 Ngimba lino mukubinabina, kangi ifindu fikaya kanunu? Linga isi sibombiwe, umundu ikutamiwa fiyo naminong’ono kangi lumo abaghile ukwanda ukutamiwa ukuti asyaghe indalama. Ngimba findu fiki fibaghile ukubatula ukuti mwifimbilisye? Ngimba mubaghile ukuntula bulebule unkamu pamo ummanyani winu uyu ikubinabina? Nalinga Ibaibolo likaya buku lya fya kipatala, loli lili ni fundo isi sibaghile ukubatula ukuti mubombeghe ifindu mwa mahala pakabalilo akapalapala aka.

Ifundo isi sibaghile ukubatula linga mukubinabina

  •   Buka ku kipatala

     Isi Ibaibolo likuyoba: “Bakaya bo bakafu aba bikundonda unganga, loli ba babine.”—Matai 9:12.

     Muno mubaghile ukukongela ifundo iyi: Linga mubaghile ukufwanisya, mukaghane na dokotala uyu abaghile ukubatula pa ndamyo yinu.

     Mughele ukubomba isi: Mubukeghe ku kipatala kuno babaghile ukubatula naloli. Utubalilo tumo mukulondiwa ukwaghana na dokotala yumo. (Isya Mbupingamu 14:15) Muyeghe babuke ukuyobesania na badokotala, mubapilikisyeghe kangi muketesyeghe ukuti bope bikubapilikisya muno mukwipilikila. (Isya Mbupingamu 15:22) Muyimanyeghe kanunu indamyo yinu kangi ubutuli ubu mwambililepo. Linga mukuyimanya kanunu indamyo yinu, mukuya bakwitendekesya kangi mutikutamiwa fiyo naminong’ono kangi mukusala kanunu ifyakubomba.

  •   Mupangeghe inyangalo isyakughukasya umbili

     Isi Ibaibolo likuyoba: “Ukuwisibisya umbili ko kukunkabila umundu.”—1 Timoti 4:8.

     Muno mubaghile ukukongela ifundo iyi: Mukuya nu bumi ubununu linga mukupangako inyangalo isyakughukasya umbili.

     Mughele ukubomba isi: Akabalilo kosa mupangeghe inyangalo isi sikughukasya umbili, mulyeghe ifyakulya ifi fibaghile ukubatula ukuya nu bumi ubununu, kangi mughoneghe mwakufwana. Nalinga mukughelaghela ukuchenja ifindu fimo panongwa ya bubine, loli linga mukuya nakabalilo akakupangila inyangalo isyakughukasya umbili winu nu kulya ifyakulya fya magulu ghosa, mubaghile ukuya balusekelo. Muketesyeghe ukuti ifi mukubomba fileke ukupangisya ifindu ukuti fyonangike pamo ukuti unkota ughu mukunwa ghuleke ukubomba imbombo.

  •   Musumeghe ubutuli

     Isi Ibaibolo likuyoba: “Ummanyani wa naloli yo mundu uyu ikunangisya ulughano bwila, uwamyimu yo apapiliwe ukuti akutuleghe uwe mbutolwe.”—Isya Mbupingamu 17:17.

     Muno mubaghile ukukongela ifundo iyi: Abamanyani binu babaghile ukubatula ukuti mwifimbilisye.

     Mughele ukubomba isi: Mumbuleko ummyani winu unsubiliwa muno mukwipilikila. Isi sibaghile ukubatula ukuti muleke ukutamiwa fiyo naminong’ono panongwa ya ndamyo yinu. Utubalilo twingi abamanyani na bakamu bikulonda ukubatula, loli utubalilo tumo bakabaghila ukumanya kanunu isi babaghile ukubomba ukuti babatule. Polelo muye babuke ukubabula isi mukuketa ukuti babaghile ukubomba ukuti babatule. Mungaghulilagha nyingi, kangi muketeghe pa isi babaghile ukubatula. Kangi kwakulondiwa fiyo ukuti mubikeghe indaghilo, bo ubwingi bwa masiku agha abandu babaghile ukwisa ukuti babakete, nakabalilo aka babaghile ukwisila. Isi sibaghile ukubatula ukuti muleke ukutamiwa naminong’ono.

  •   Mufiketeghe kanunu ifindu

     Isi Ibaibolo likuyoba: “Indumbula ya bwikyele yikumpa umundu ubumi ubununu, yope ni ndumbula iyi yisulumenie yo yighupelela umbili ukughanda.”—Isya Mbupingamu 17:22.

     Muno mubaghile ukukongela ifundo iyi: Linga mukufiketa kanunu ifindu, fibaghile ukubatula ukuti muleke ukutamiwa fiyo naminong’ono.

     Mughele ukubomba isi: Apa mukughelaghela ukuti muchenje ifindu fimo pa bumi bwinu, mubombeghe ifi mukuketa ukuti mubaghile ukufwanisya, mungikolesaniagha ni findu ifi mukabaghila ukufichenja. Mungifwanikisyagha na bininu pamo muno ifindu fyayilile bo mukali ukwanda ukubinabina. (Bagalatia 6:4) Muye nu bwighane bwa findu ifi mukumanya ukuti mubaghile ukufwanisya. Ifi fibaghile ukubatula ukuti mukindilile ukufiketa kanunu ifindu. (Isya Mbupingamu 24:10) Nanumwe mubatuleghe abangi linga mubaghile ukufwanisya. Panongwa yakuti umundu ikuya walusekelo fiyo linga ikupa, fibaghile ukubatula ukuti munginong’onagha itolo isya ndamyo syinu.—Imbombo sya Batumiwa 20:35.

Ngimba Kyala abaghile ukubatula muno mubaghile ukubombela ni ndamyo yinu?

 Ibaibolo likunangisya ukuti Yehova Kyala a abaghile ukuntula umundu ukuti ifimbilisye ku ndamyo. Tutikughulila ukuti Kyala ikuya pakutubumbulusya mwakuswighisya, loli aba bikumwiputa Kyala babaghile ukwambilila ubutuli munjila isi:

 Ulutengano. Yehova abaghile ukutupa ‘ulutengano ulu lughakindile ghosa amahala.’ (Bafilipi 4:6, 7) Ulutengano lwa mundumbula ulu, lubaghile ukubatula ukuti muleke ukwinong’ona mwakukinda umpaka. Kyala ikubika ulutengano lwa mundumbula ku aba bikumwiputa nu kuntulila syosa isi bikwiyaya nasyo.—1 Peteri 5:7.

 Amahala. Yehova abaghile ukutupa amahala ukuti tusaleghe ifindu mwa mahala. (Yakobu 1:5) Umundu ikuya namahala agha linga ikumanyila Ibaibolo nu kusikonga ifundo isi ikumanyila pa bumi bwake.

 Ulusubilo ulununu ulwa nkyeni. Yehova ikufinga ukuti mu nkyeni “atisakuyapo yumo umundu mbenekisu uyu isakuyoba, ukuti: ‘Ndi mbine.’” (Yesaya 33:24.) Ulusubilo ulu lukubatula abandu bingi ukuti bakindilile ukuya balusekelo nalinga babaghile ukuti bikubina fiyo.—Yeremiya 29:11, 12.

a Ibaibolo likufumbula ukuti ingamu ya Kyala yo Yehova.—Salimo 83:18 NWT.